Meie Elu = Our life, September 18, 1980

              mm
.1 -
;:_ THURSDAY,
Toronto Peetri koguduse iO^nda
aastapäeva puhull 22 aastat tagasi,
Mrjutas Ignas Tõrinaküla: ,;Kirik on
meie rahva usu- jW elujõu tunnista­jaks.
Ei ole midagi, suuremat Ja
võimsamat inimlapsele päikese all
Isui see ,et Jumal räägib temaga pal­gest
palgesse. Kui eesti soost juma­lasõna
sulased suudavad teha kuul­davaks
Jumala,hääle maailma kõr­vulukustavas
käras, siis eestlase^
laias maailmas ei jäta Iial maha oma
emakeelset kirikut".
Nendes, eestl| tut^tud rahvuspolllti-ku
^sõriadis on defineeritud eestj
emakeelse kiriku jõud n\ng tähtsus
ja Inimeste suhtumine emakeelsesse
kirikusse; Üks kirikuist, kusi kuulu­tatakse
jumalasõna eesti keeles ja
sellise selgusega, 'et see kostab üle
välise, kõrvülukustavakära, on, Peet­ri
klrikiTorontos.iSeda kirikut on
ehitatud 24 aastat ja kirikut armas­tav
kogudus leiab ikka uusi nmg
huvitavaid täiendusi, kuidas seda
Jumalakoda ralivale
ning kodusemaks muuta;
EELK assespor-praost Oskar
\ lasti lõhkuda, maha vana kõrvalhoo­ne
ja ehitati selle asemele moodne
kirikla, vajälisteruumideka õpetaja­le,
noortele, naisringiie ja korter abi­õpe
ta j ale. •Kavandid selleks l^oostas
arhitekt Ä. Erken. Need ehitused vi
di lõpule icahe aasta jooksul. Pärast
lühikest vaheaega, 1974; a. järgnes
kiriku sisemine ümberehitus. Kirik
pikendati vastavalt esialgsele kavale,
ja orel, mis oli paigutatud altari ta­ha,
viidi ülesSe rõdule. Kiriku soo-jendussüsteem,
moderniseeriti. Kiri­ku
kellatorn ja sisemine ümberehi­tus
õnnistati praost Karl Raudseppa,
poolt 1975. a. :
Rahuldamatuks jäi kiriku õhuja-hutus.
Selle ehitamisele asüti 1978. a^
ja viidi lõpule 1979. a.Nif on Peetri
kirikut Torontos ehitatud 24 aastat
j a ' võimalik on, et mõned; ehitused
või ümberehitused seisavad veel
ees, mis kiriku ilusamaks j a hubase­maks
võiks aidata muuta. Koos juur­de;-
ja ümberehitustega Peetri kirik
ort läinud maksma üle |400,000;- Kõik ;
see raha on pandud kokku,koguduse
liikmete pooltv Kirik on võlavaba.
KOGUDUS KASVAB EHITAJAD JA'TEENIJAD. ;
25. sept. möödub Pfletri kiriku •sis­seõnnistamisest
25 aastat. Koguduse
luškomisjon, esim. G. Orav, hiljem
E. -Meipoüm . Ja finantskt>misjon,
Peetri kiriku ehitamine Torontosi esim. E . A i i n . , ^
kujunes -paratamatuks .vajaduseks, Koos raha kogtimisega ehitusfondi
kui 1'1950-endates aastates eestlaste diskuteeriti kiriku arhitektuurilisi _ ^ , ,^ , ,.
tulei Kanadesse, ^sumine :SuurTo- aluseid. Arhitekt M.Bach koostas ^^a^
rontb piirkonda ja^ astumine 1948. a. mitnundkävahdeid-Lõpuks kogudu- paljude andunud eesü^
asutatud eesti koguduse liikmeks ku- se täiskogu vali^fmoodsas Stiilis ku- ja Oskar Puhmi elutoo. Aeg on ;tüo-ijundas
oluiiorra; kusIkoguduse kasu- jundätud kavandi. Kanada^ see ehi­tada
lolevat. St. John kiriku ruumid tuslaadi oli: veel taiest! uudne J a ära-
-jäid kitsak^s eestlaste usuliseks teeni- : tas üldist tähelepanu. Kinkut käidi
miseks. Koguduse asutamise koos^ , imetlemas, j a temast kirjutati ajaleh-olekust
3. aug. 1948. la. võttis osa 70 • t^des.tsialgse kavandi kohaselt ehi-kaasmaalast.
Viis aastat hiljem oli.-Jus läinuks maksma |183,Ö0Õ. Selle
•kogudusel juba üle 2000 liikme ja -^umma kokkusaamist lo
tyks lähemate, aastate jooksul ja see­pärast
otsustati kirik ehitada ette­nähtust
lühemi ilma tornita kõrval­hooneta.
See võimaldas- kokkuhoidu
^ neid tuU pidavalt juurde koguduse
õpetaja Oskar Puhmi energilisel te­gevusel.
Valitunai koguduse õpeta­jaks
31. okt. 1949. 'si. ta korraldas ju­malateenistusi
mitte, üksi Torontos, SSO.OOO. 31. okt. 1954. täiskogu kinni-vaid
k?i mitmes ümberkaudses lin- tas kiriku ehilamise^^^
nas Kiriku juures moodustati õpe- plaani kohaselt ja 10 päeva .
• taja algatusel ja hoaldamisel Eestj alustas kiriku ehitustöödega;; Lecdsi
Selts Torontos; Eesti Täienduskool,. ehitusfirma. Kirik valmis 10 kuu
l gaidide ja skautide üksused, T^hva- • jooksul: ja õnnistati praost Vj Viksi
: i tantsijate rül^m, näitering jt; Käsu- poolt 25. sept. 1^ 500
^ tatavad ruuhiid jäid kitsaks; J ; ; istekphta ja all saalis lisaks 3(;tö koh­ta.
Suurtel pühadel on jumayteenis-nud
|)alju hõbedat nende juukstesse.
Kögu5d|ases on üle 4000 liikme ja ala- |
tes 1957; a; ta on EELK liige, õpe­taja
ph valitud EELK ^ssessoriks ja
Kanada praostiks. Kuninganna Eli-zabeth
II 25 aasta ameti juubeli pu­hul
ta vääristati, teenete eest Kana­da
ühiskoniias vastava hõbemedali­ga.-
:
' õpetaja abikaasa, Meta. Puhm on
olnud kõrk need aastad oma mehe
kõrval andnud kiriku tööline jä ai­danud
eriti kaasa pühapäevakooli te-:
gevusele ja naisringi tööle.
Lähernateks kiriku ehitustööde et­tevalmistajateks
ning läbiviijateks
ön olnudj koguduse esimehed E. J.;
Poola, J. Reial, Ö. Paas, K. Betlem;
E. Runge; J. Laanes, A. Nõmmik, K . '
A. Kadak ja T. Tralla. Koguduse ör-
ALUSKAPITALIKS OPTIMISM itüstel olnud üle lOÖO inirnese' Kiriku S^"^^^^^®'^^ olnud tuntud heli-
T^JrlVn P h i t . m K P fondile Dändi ehitüsv kaasaarvatud krundi--!iind ^^"^^^^^
Kiriku ehitaniise, tondile pandi. _ - . _ , j x^ r i i i Q ij» mitmpH tP^pH Kirilf,,
,^eieElü" nr.
Toronto Peetri koguduse õpetaja -praost XfšKar rupm
oreli asemel ^tellistest tagasema imposantse •ristiga.,
altaris, mis kuus aastat tagasi sai
alus 1951. a. ja hakati otsima sobivat •Jä^^s maksma $195.0,00. Enamik sel-krunti
kuhu püstitada pühakoda, ^^^st rahast saädi soodsatel firigimus-
See leiti 1953. a. kahe suurtänavaris- ^el laenuna Missouri Sinodih ^
tumise koha läheduses, hinnafer oli JUURDEEHITUSED ^^.
136,500. Tasu nõutijsularahas 24 tun- ;; ;
ni jooksul. Kiriku ehitusfondis oü • Koguduse suurenedes kasvas ko-sellel
päeval ainult ilSÖO. Ülejäänud guduse jõukus ja õpetaje^| tööpõld,
summa saadi St. John kiriku;|õpetäf
ja Ernest Hahni vahendusel puteri-usu
Missic^uri sinoodiU ja 16.[veebr.
1953. oli kogudus krundi omanik. Ki-.
vriku ehitamine rajati lootustele. Nen­de
reaHseerimiseks moodustati ehi-
I. Kor j us ja mitmed teised. Kiri ku
ruume kasutavad, koguduse poolt el­lukutsutud
örgahisatsioonid: laulu­koor
CantateDomino, juhat. Charleis
Kipper; noortekoor, juhät. Märgil
Viia; vaimulik orkester, juhat. I.
Korjus;'Alalisteks ruumide kasuta^ä-
Eesti Pensionäride Klubi raamatu­kogu
avatakse kolmapäeval, 1. okt;
Samuti alustavad tegevust maje-,
bridzhi- ja käsitööring. Võimlemii|e
algab.29. sept. • • i '/
JUHATUä
põuatsenüd Toronto ees^i
teatriellu tõid möödunud nädalalõ»
pul uut, väi^sket elu ja lootust noo­red
näitlejad uhiuue ühevaatusliku
näidendiga v,Sündmused sureval pla­needil".
iSelle autoriks on 28-aastane
Elmar Maripuu Inglismaalt, kes seal
ülikooli lõpetas võrdeva kirjandus­teaduse
ja te,atri alal. Esitatud lava­teose
kirjutas ta möödunücl aastal
tu. Tegelased leiavad ise, et maailma
vigade jä haiguste parandamiseks
peaks vana hävita^ma ja uue loomise­ga
alustama. Kahjuks on noorte hä-vitiiskirg
võikas „mängus" vaid alko­holi
ja droogide negatiivne tüiemus
ilma millegi uue asemieliä'loomiseta.
Sellejuures lõhuvad nad oma asenda­matu
suure vaevaga loodud kunsti­lisel
loomingud Seal on jällegi võidu-
New Yorgis. See on varem esitatud kalt paremas olukorras majandusll-
New Yorgi kultuuripäevadel [ja Kot-kajl^^
e Metsaülikoolis.
Ühteainsasse vaatusesse on-itihe-
1960., a. osteti õpetajale pastoraal ja ^ ^ ^ ^ veel ^hapaev^ kool, juhat. , Toronto Eesti Evangeelne Kogu- ; dalt mahutatud nii lavaline tegevus
1961. a. alustati alumise saali kõrva- . .""^ ^aisnng kasutab oma, ^^^^ alustas:kevadel laste pühapäeva-' tik kui ka ideede problemaatika,
le väiksema saali ehitamist. Selleks ^ ^ ^ a i t sisustatud ruumi j u n a t .M kooh kõrval ka pühapäevakooli tege- teost tutvustades on nimetatud; et
kulus |26v000.'.
Suurem juurdeehitus, algas 1968'. a.
Siis otsustali ehitada kirikule torn,
ralda Leetmanh ja noorteruumi koos
teiste kõrvaliste ruumidega skaudid
ja gaidid. Koosolekuteks ja pidulike
koosviibimiste korraldamiseks -on
ruumide käsutamist alati võimalda­tud.
Ainukene tingimus on, et maa­ilma
väline kära ei tuleks segama ju­malasõna
.kuulutamist. ' i
vus.ega täiskasvanuile. Kanada kiri- selles käsitletakse eesti pagulasrioor-kutes
pn see tävaHne, kuid eesti ko­gudustes
pole ' see : senini suuremal
määral kasutusele võetud. Kögemii-sedjEvangeelses
koguduses on a^a
Head ja kogudus on otsustanud sügi-
;sel jätkata selle tegevusega. Kevadi­sed
õppetunnid käsitasid ainet:
„ P i i h l i inspiratsioon ja; autoriteet."
, • I I sügisel koguduse pastor Allan
l6Stl köÖl© ;. " Laur koos kooliõpetaja Toomas Rüt-mikjuga
õpetab^ ainel: „Piibli proh­vetlikud
ennustused." Käsitatakse
vägtl aj akohaseid küsi musi; "näiteks:
Eesti kelee kursused teistest rah- Mis jjuhtub lähematel aastatel polii-vüstest
või ka meie OJüTiä ühiskonda ^i^iselt-ja niajandüsUkult^me^ maailm
algavad
kuuluvaile täiskasvanuile, kes eesti
keelt ei valda või kes 'seda vähesel
määral pskavad, korraldatakse vare-riiate
aastate eeskujul ka algaval
1980/81 õppeaastal.
Tunnid toimuvad Toronto linna
koolivalitsuse õhtuste kursuste rää­mas:
Kuidas laheneb; Iraani kriis?
Mida toob tulevik Venemaale? Mil­lal
tuleb Jeesus? f ,
Täiskasvanute pühapäevakool pee­takse
koguduse kirikusaalis Stone musi lahti harutama ega neile lähen-
Church'is 45 Daventport Rd. püha-,
päeviti kell 1.15 p.l. Loengud on poo-mes
Northern Secondary koolima-: ;letunnised ja algavad pühapäeval, 21.
Jas, 851 Mt. Pleasant Rd. (Peetri kiri^
ku vastas). Osävõtta soovijate arvust
, olenevalt pn kavas algajate kursus'
esmaspäeva ja edasijõudnute kursus
neljapäeva õhtuti. Kursuste lekto­riks
on Endla Komi.
Registreerimine toimub ülaltoo­dud
aadressil esmaspäeval, 22. ja tei­sipäeval,
23. semembril kella 19.00
kunij 21.00.
Lähema infonnatsiooni vajaduse
korral palume pöörduda T.E.S.
Täienduskoolide sekretäri pr. Leida
Marley, telefon 223-00^0, Või õhtuti
Endla Komi, teit fpn 447-7610, ppole.
Palume kõ|ki selle teadaande luge­jaid
aidata kaasa, et see leviheks
nende hulgas; kellel võiks olla; soov
alustada :^esti keele õppimist või kes
oma seniseid teadmisi sooviks sellel
alal täienlladä;
• : ]
septembril; Kogudus ütleb; teret\il-nüd
kõikidele kaasmaalastele. -
algavad kolmap., 17. sept. Eesti Ma­jas.
Uued tantsijad kl. 6.30 õ. Endi­sed
tantsijad samal ajal kui eelmisel
aastal." Informatsiooniks helistada
221-9735 — R. Kivi.
kult edukas direktor Vello Peterson
^ temal korteri laastangut saab ra­haga
jälle hüvitada, kuid kunstnike
elutöö! loomingut ja hingeelu laasta­mist
on võimatu taastada. Sellele tu­lemusele
jõudmine on mõtlemapane­valt
hoiatav. -
Noorect näitlejad sukeldusid süga­valt
oma osadesse, alguse kohmetu­sest
ja närveerimisest endid lahti
mängides. Nende esinemisestiil oli
ajakohaselt vaba ja realistlik, saavu­tades
homogeense ühtluse ja hea
kokkumängu laval ning pideva kon*
takti publikuga. Intiimteatri mõõdu-line
saal. sulatas vahepiirid lava ja
saali vahel. Diktsioon läks kohati ka­duma;
kuid mijtte näitlejate sisseela-tult
khestikuleeritud .emotsioonid,
inspireeritud t^eksti ja sündmustiku
arengust. Dialoog oli tihedalt vaimu­kas
ja huumoriga pipardatud, kuigi
mitte! eriti originaalne. See oli neo^
realistlikuit ilustamata, mis põhjus­tas
lavastaja diskreetse eelhoiatuse,
et teose vaatamine pole soovitav
alaealistele. Kõik neli osalist olid
peag;u võrdselt head: Jaan Kuuse,
New Yorgist iseteadva, elunautiva
„public relations" direktor Vello Pe-terso|
ni osas, Katrin Kannel Toron­tost
tundelise,' ürgnaiseliku poetess
Epp Kuusikuna, autor Elmar Mari­puu
Inglismaalt kannaltavaJCristuse
, ilmega kunstnik Mardi Ristsaare jol-
1 lis ja lihtne, realistlik botaanik Mih-;
I kel Soots Mati Vaga käsituses Port­landist,
Lavakujunduse loomisel töötasid
kaasa Linda Laas, Harri Mürk, Linda
Saaliste, Rita Sul ja Merike Teene.
Valgustus oli Kalle Naelapea kätes,
pn järgmised moodsa võimlemis Lavastajana oli südikat tööd teinud
te hmgelisi probleem^. Tegevus toi­mub
New Yorgis, kuid selle võiks sa-mahästi
asetada ükskõik millisesse
lääne-maailms^ suurlinna. Samuti on
eesti pagulasnoorte hingelised prob­leemid
identsed kõigist teisist rahvu-sist
noorte omadega, isegi mitte-nii-jioorte
omadega.
i Vaatluse alla lükkuvad nii. erine-
' vad probleemid nagu haise ja mehe
vahekord (vaimne ja füüsiline), nia-janduslik
karjäär vs; kunstiline loo­ming,
kunsti mõte ja tulevik, loodu­se
saastamine ja ekoloogia, maailma
võimalik hukkumine, noorema gene­ratsiooni
depressioon ja enestehävi^
tamise aje, jne. Väga imponeeriv va­lik!
Loomulikult pole autor olnud
võimeline nii paljusid okkälisi Jcüsi-dusi
pakkuma; Ta on aga oma näi­dendis
esitanud soodsa pinnase, mil­les
tänapäeva paljud eluprobleemid
usutavalt kiratsevad,. nagu peatege­lase
toalilled (eriti magamistoas, pal-jiüde
probleemide algkohas). Botaa­nik
Mihkel Sootsi diagnoos maksa^
nii toalillede kui ka üldolukorra koh­ta,
kui ta leiab, et need on haigevõi-
Northern Secondary School,
. Pleasant Rd. on eestlaste rahva­rõiva
valmistamise klassi registree-rimme
22. sept. kl. 6-^9 õ. ja 23. sept.
kl. 7—9 õ.Kpik, kellel südamel meie
Tiihvuslik tekstiilkunst palutakse
tundi ilmuda I. oktoobril kl. 7.30 õ.
Informatsioon tei; 239-9587.
-Klubid Ontarios:
,>Arabesque'* Tor.,„Sisju tytöf' Tor.,;
,>Lytton Park" Tor.. ^Taevas' Tor.,
,.Kalev Estieiine" Tor., „Trilliun'i"
Tor., „Tiidus" Tor., ;,Ritmika'' Tor.,
„Mahör Rd.'" Tor., ,.Collingwood*'
Collingwood, :„Estoniäns" Sioüx Ste.
Marje, ,,Sampo'- Sudbury, „Kanata"
Ottawa; „Rhytmica" Thunder. Ba|,
„Lincoln", St: Gatherines, „Märinet-tes"
Hüntsville;: ,,Madn!ioiselles'' Lea-mington.
•uras ampull
Feetri kiriltu ehitamine algas 1954 a. novembris ja kestis kümme
kuud. Kõrgeid
27. ja 2B. septembril toimub Kot­kajärvel
järjekordne noorte juhtide
„parlament''. Seal üksused annavad:
aru möödunud aasta tegevusest; ka-,
jvandavad järgmise aasta üritusi ja
ivalitakse uued juhtkonnad;
M ^ S ^ ^ ^ ^ I i A. K. algab laupäeval, 27. sept. kl.
^^feüÄs^^S 10.00 hommikul ja osavõtumaks on
|5.(K) isikult. . ;;
Paluks noortejuhtidel. see teade
võtta ametliku kutsena.
:,; , ; ^ ; ; : " ^EGMKIaESMK':
Linda Pakri; andes parima antud või^
maiustes jä asukohas. Tuleb märki­da^
et teatrisaal laguneva hoone kol­mandal
korral jättis korrastamata
Ja sünge muljdi, ning aijes lavavalgu-se
süttides ja •poorte näitlejate män­gu
sisse eiacieš sai vabaneda ümbru­se
ängistavast pitsatist. Publik rea­geeris
näidendile elava kaasaelamise
ja apläuiiidega; Elmar Maripuu sai
sületäie iilli ja etenduse lõppedes ko­gunesid
kõik muljeid arutama esi-
, Informatsiooniks helistaida Mood^ kusSe kaetud kohvilaua üiiiber..
sa Võimlemis Liidule J- 429-7701; It
- i
i
Eesti Maja vajab nais- või meesseosf
atsiooniks helistada tel. 466.6237
1 •
oann
Eufrati j|
lased, keda
Sinna on mõl
Kuni 19"
düslikku teoi
kunstnik Jo2
mise loo, miil
Sumerlaste
miseks kulus
gümnaasiumi
Grotefend ir
aastast 1802 oi
timõistatamisel
Ta tegi kindl|
1 id dii kasu koi
poolt, lugeda il
le ja (juut
märk kordub pl
ga tiitel. Tiitli"
ninga nimi. Ta
kus esinevad vj
luges läbi „seit|
tiiksetest sõdj
kiilkirja nagu
hendäma. Näitt
dis poeg oli m|
lil po|a nimi ja
poeg oma perej
j.n.e.
See oli võti
jade saladuste
liselt. Sinna jl
fendi uurimise(
aastat hiljem'
tema kiilkirja,
veel osaliselt,
hendasid kogul
deshifreerimisel
selles, et polm
teha, millises
kas s}cüüdi,;.elaj
meks muuksi
Inglane H.
1895) tõestas
-henduse jaj;se(j
. täiesti uurimat
nas, tänapäeval
see kokku lam
leidudel asuva
ri'a-BabüloQnia
642 märkkirj^
. Juudid olid
heebrea alfabe]
lähtusid eeldm
babülobnia kej
LONDON (E.|
Londonis pUes'
i ga vestelda; TJ(|
jutt temaga sot
muusika inimea
Selgus, et laljj
rendanud pojžij
koolis koos' teis
süstimine ietani
tes tema orgai
seks. Neerud hl
jul. Kuna puue
mid, ega poInu(
ka välismaalt, sl
ravi mingeid tull
tõsises hädaohul
rikas täielikult
oma vanusele
alustas; möödur
teistega koos lõj
' „ O L E N VABA
jutt kulgeb k(
ettevaatusega kii
märkmeid ja nei|
karda midagi",
„01en vaba mee|
gest, millest tal
; tustabki lõbusal
Eestis levinud u|
mesed a^stuvad
löövad nad käsi
'„Mida siin-kõik
gude Liidus nimi
1'iivsema elu näf
peavad elama ei
selt. Nende silhii|
da, et nad ei nä(
iismaa rikkalikul
ju. ja üldist elüj
saa võrrelda sealI
;„Teie perele oi
Jsuureks. üllatu^
poolse küsimus
; ; ,.01in ju isikhl
mel korral käihi
ja kingitusi kaasj
oli ikkagi suur.
väga vähe, kuigj
Suurema osa s(
, Moskvale'MCõig€
. ma ringi reisidas!
ma osa oma ajaslj
Naist' ei tohtinüdf
mata lastest."
XOOBÜS JUHAT]
SOOMES
:ahekümne aasi
rabödünud kevad]
kavatsenud koos
automatka Eestis)
na sõpra külastai