1980-09-18-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
JVP 'eiiiaEi^ StPo Order sect «liii?'" EESTLAST U«r.T-os> Second Clas^ Mail Registration No. 1354. Nr. 38 (1596) 1980 N E U A P A E V A L , 18. S E P T E M B R T L — THURSDAYV S E P T E M B E R 18 1 XXXI aastakäik T.E;S. Täieijduskooli sisseastumise registreeri^^ õpetaja L. Aruvaldi poolt olid iesimestekš Tiiu Abe poja Aridresegä ja Kalju Kurm poja Alexiga. Alexi väikevend Kalju on kaasas; et olukorraga tutvuneda. ' ' • Foto — 0. Haamer Pühapäeval avati Torontos mõrvatud Poola ohvitseride mälestussammas, millel tfkst (tõlkes ^Mälestuseks 15.000 'Poola sõjavangile, keš kadusid 1940. a. jäljetult vangilaagritest tenemaal. Nei . dest 4000 Ifgiti., hiljem ühishauast Katõnis,. Smolenski ligidal, ip: öryatuna vene. GPIJ poolt". •. Fotö.r-- „Meie Elu Postiliiklus ToroTitos algas teiSsi-päeval, pärast seda kui riigiametnike piketid võeti ära postiasutis-te eesti kuid uut streiki on Joodä-ta tuleval nädalal. j Kuna post seisis nädalapäevad, seisis ka ,Meie Elu" nr. 37 Eesti Majas lehe talituses, kust Suur- Toronto piirkonna tellijatel oli võimalus lehte kätte saada. Ülejäänud^ lehed postitati selile nädala teisipäeval. Käesolev leht (nr. 38) läks po|sti kolmapi^eval, nägu tavaliselt. Kuna post on ülekoormatud, võtab nende lehtede tellijate kätte jõudmine tõenäolikult kauem aega. Riigiteenijate ametiühing hääletab tuleval nädalal ja oodata on üut streiki, mis võib seisatada ka postiliikluse. Streigi korral „Meie Elu" teilijad Suur-Torontos võivad lehe saada kätte Eesti Majast lehe talitusest, kuni avaneb võimalus nende postitan|iiseks. ^Täienduskooli II-B klass esimeses emakeele tunnis: Esireas,'vasakult: UisaLugüs, Peeter Westerblom, Mati P,aju,^^l^^^^ Laagus. Tagareas: .Lisa;Barras,, Leeha Kaivik.'Mati Barra^ ja õpetaja. Saks.- lFoto^—-0. Haamer ' J Poola ühiskond Kanadas ja Ühendriikides mälestas pühapäeval Torontos;"massilise kokkutule-; luga Katõnis venelaste poolt mõrvatud poola ohvitsere, avades Katõni ohvritele ja teistele mõrvatutele niälestüssämbaPigh! Parki lahedal Ro^ncesvalles Ave. otsa kohal. Mälestussamba avamise jumalateenistusele jäavamistalitusele oh kogunenud üle 8.000 poolakad Osavõtjaid oli säabilnud ka Inghsmaah.Avamistalituse arvu sõnavõttudes mõisteti teravfilt hukka ven;eläste julmad veretööd Katõnis ja mujal ja nõuti veiije massimõrvade süü<" sele võtmist ja karistamist. vi toimus vereti^ rhgipoöre, kui sõjavägi möödunud nädalal võttis võimu üle, et yäitida kodusõda. Viimasel ajal vasak- ja parempoolsete gruppide vahelises võitluses said iga päev surma .25-r-5f) inimest. Rakendati kaitseseisukoi^d ja sõjavägi valvab tänavatel. Uueks võimumeheks on kindral Kenän Evren, kes lubab tagasi pöörduda demokraatliku korra Juurde. Praegu on parlainenf laiali saadetud, parteid sule mõnisada isikut vahistatud. ud ja • tänas crki neid lastevanemaid, kes Katõni,ohvrite mäleslamise üritused elasid kaasa ja võtsid mäleslus-teenislusest High Pargis, rongkäigust ja ausamba avamisest osa rahvuslippudega ka teiste ikestatud rahvaste esindajad. Eestlaste poolt olid väljas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ning Tororl|lo ja Hamiltoni Eesli' Võitlejate Ühingute i^Sjindused. , Kuigi pühapäeval /avatud mälestussammas onpusfitatud Katõni ohvritele, mälestati sellega ühtlasi ka mujal venelaste poolt', hukatud poola ohvitsere ja teisi sõjaväelasi. Üldse on venelased hukanud umbes 15.000 poola, ohvitseri. Katõnis Smolenski lähedal avastasid -sakslased 1943. ä. umbes 4200 poola ohvitseri; laibad. Need ohvrid olid Kozielski vangilaagr st. Jäljetult kadunuks.on jäänud aga Starobielski ja Ostaszko- \vi laagrites olnud kokku 10.500 poola ohvitseri. Kuiei rahvusvaheliselt on kindlaks tehtud, et Katõni mõrva teostasid .venelased, ei taha venelased seda omaks võtta. Poolas on'Ka.- tõni mõrvast rääkimine praegu keelatud.:-, • • ^ .MÄLESTUSTEENISTU3 Katõni ohvrite mälestamine algas pühapäeval mälestušteenistusega (missaga) JSigh Pargis, läänepoolse sissekäigu juures.' Siniiia oli püstitatud improviseeritud altar Kristuse kujuga. Mälestu^steenistusele; mida pidasid Roomalt tulnud kardinal Wladyslaw Rubiri koos paljude poola vaimulikega, kogunes tuhanpeid poolakaid Poola rahvuslippude,' ja poola veteranide: hulgaliste 1 ippüdc-ga. Lipfaide kolonnid koondati omaette- gruppidesse. iMälestusteenistusel laulis suur."poolla ühendatud segak o o r . • l ' • : •. • • Mälestüsteenistuselt siirdiiti piikas rongkäigus High Park Böulevardi ja Roncesvalles Ave. kaudu mälestussamba avamisele Roncesvalles Ave. otsa kohal. Rongkäigu alguses olid poola ja teiste rahvuste veteranide üksuäed, järgnesid rohkearvulised pärjad, suur Katõni ohvrite omaste grupp , rahvusgruppide esindused rahvuslippudega Ja teised osavõtjad. High,: Äve. 0 Park Blvd., jä Roncesvalles id tihedalt täidetu.d rahvaga. Toronto ja Hamiltoni Võitlejate Ühingute esindus Katõni mälestussamba avamisel. Ees liduga Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühingu esimees Ä. Jurs ja Toronto Eesti Võitlejate Ühingu esimees H. Kivi;, m 'iipugajaH.'Lember. •Foto --;,,Meie Elu'' KESIfVALItSUSE'ESINDAJAD ;FUUI^USID • • , Katõni mälestussarnba avamisele kogunes üle 8.000' poolaka ja teibi osavõtjaid. Kogu ümbruskond oli tihedalt täidetud rabinast. Aukülalise seas esindas Ontario peaministrit W. Davist minister. Frank Drea jä osa. võtsid opositsioonijuht. dr. S. Smith ja mitmekultuürilisuse nõukogu esimees Jyri Shymko. Toronto linnava-. litsust, esindasid linnapea. J. Seweil, , linnanõuniud'Art Eggleton ja' Tonv Donohue ja linnavolinikud W. Boyt-huck ja A. Ruprecht. Silmapaistvalt puudusid ametlikult aga. Ottawa fo-deraalvalitsuse esindajad., Nad olid kutsetele vastanud teadetega, et ei saa osa võtta. Ka veteraLnide minister Dv, M^cDonald teatas veellaupäe-val, et tem^ poolt lubatud esindaja; ei võtra avamisest ametlikult osa. Senaator dr. S. Haidasz oli siiski kohal, kuid sõna ei võtnud, ja ka kohalik Esmaspäeval avas iJoronto Eesti Seltsi täienduskool omad endistele ja uutelb õpilastele uueks õppeaastaks. Rõõm oli näha päikesepruune ja 'Justitäis noorust Eesti Majas, ei õppida emakeel i. Huvitav oli kcihata nende laste noori vanemaid, kes suurel hulgal kord ise OÜd Eesti Täienduskooli õpilased, kes on eestlust hoidnud ja nüüd kolmandat põlvkonda e^sti kooli toovad., Kooli-tüö avaaktuse palviise.pidas omad lapsed ESTO'le.saatsid ja seal . praost pskar Puhm, mille moto oli: noortekooris, laulsid. Kõnes ta^ tooni- , Jumala, teenimine on taftuse.alus. tas eesli kooli tähtsust vabas ri;|aai'l- • Jumalat tuleb, vaimus; jaItões.kurn- mas. Olgugi, et elame Võõrsil,- on mardada, et ta annaks mdle oma meie „juured" ikkagi-kodumaal, kus kõrget.jtarküst. Ta palus Issanda õ n - , p r a e g u võimutseb meile võõras ja • •nistust- neile, kes emakeelt õpivad; vaenuline võim. Õpilaste vanemate sest see keel on meile, antud .Juma- ja.eesti rahva soov oili, et eesti' l^Ool • >rast.\ • • . -ei, kaoks; hing nende parimad soovid : Küolikoniitee esimees Hans 'Lupp ; on eesti noortele. . Kool ikomi tee esimees teatas .•ka eesti kgoli koostööst Toronto linna Koolivalitsusega, et see on sujuv ning toetuste tõttu on õppemaks endine — $30 ning kõik õppevahendid' lastele tasuta. Püstiscisüga mälestati lahkunud Hilda Unti,, kes.pärandas Eesti Sihtkapkali kauÜü.-koolile' $10:000: \. / v.,- .- • Huvitava mõistukõne ahvidest ja ; kroködiiiišt kõneles koolijuhataja ., , Henn Ründv.a. Ahvid olid 'need, kes ' . üksteist abistasid ja noori õpetasid, • k un i sa id kph ut avas t .. k rokodill ist' lahti. Ahvid: tulid, kok'ku;kutse järele. . Ka. meie tuleme eesti rahva kutse jä- ^, Tc\c eesli kooli ja rahvas sooVjib, et meil koolis hästi läheks! Koohjuha- • taia tänas lastevanemaid, et nad on võtnud, endile' kohustuse tuua lapsi, •• õhtuiundidel emakeelsesse koo i. Peale aktust, registreeriti qpilasi klassides. Kooli tuli;.umbes 20.uut õpilast, nendest esemesse klassi 17 last-,' • v. a : L . - . sverents'• '•• Ottawas lõppes tulemusteta kuus päeva kestnud provintside peaministrite konverents Kanada põhjsea* duše refomjieerimiseks. 11-nest pea-j ministrist olid seitse selgelt keskvalitsuse et tepanekute vastu, mis piirasid mitmel alal provintside võimupiire. Ainult' Ontario peaminister toetas enamikus Pierre Trudeau ideid, JQue-beci Rehe Levesque seevastu älivar-das kohtuga, kuij keskvalitsus tahab põhi.«eaduse'lr|glismailt „koju tuua" ^ 1 ilma provintside nõusolekuta. Pea- Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esindajad peasekretär E. Salu- n^injstrid süüdistasid Tmdeaud jä-irand ja juhatuse liige K. Jõ»gi lipuga Katoni mälestussamba pärni- reländmatuses, kuid ka ise olid iJaen- Foto— j,Meie Elu ' dümatud, eriti provintsid varade osas. Valitsus otsustab jäirgriiised sammud, kuid ei peeta võinriatuks rahvahääletust. Gallupi.uurimus näitab, et 60*^0 kanadlastest pooldab põhiseaduse kojutoomist-', kuid ainult 27% arvab, et keskvalitsus peaks seda tegema ilma provintside .nõusolekuta. ¥astustest| TY-reporieritele jäi I mulje, et paljud ei saanud täpsölt I arü, Tjfüda Ottawas kuus paeya arutati. Mõni ütles, et selle asenjel, et võidelda vaba liikluse pärast provintside vahel, Trudeau parem pan- I I gu käima postiliiklus, mis sire toimuvad kä isy Ottawas ja Hamiltonis. (Järg Ihk. 3) ^i^Js<^^^>,i^^ - ;tÕttU SClSlS.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 18, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-09-18 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E800918 |
Description
Title | 1980-09-18-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | JVP 'eiiiaEi^ StPo Order sect «liii?'" EESTLAST U«r.T-os> Second Clas^ Mail Registration No. 1354. Nr. 38 (1596) 1980 N E U A P A E V A L , 18. S E P T E M B R T L — THURSDAYV S E P T E M B E R 18 1 XXXI aastakäik T.E;S. Täieijduskooli sisseastumise registreeri^^ õpetaja L. Aruvaldi poolt olid iesimestekš Tiiu Abe poja Aridresegä ja Kalju Kurm poja Alexiga. Alexi väikevend Kalju on kaasas; et olukorraga tutvuneda. ' ' • Foto — 0. Haamer Pühapäeval avati Torontos mõrvatud Poola ohvitseride mälestussammas, millel tfkst (tõlkes ^Mälestuseks 15.000 'Poola sõjavangile, keš kadusid 1940. a. jäljetult vangilaagritest tenemaal. Nei . dest 4000 Ifgiti., hiljem ühishauast Katõnis,. Smolenski ligidal, ip: öryatuna vene. GPIJ poolt". •. Fotö.r-- „Meie Elu Postiliiklus ToroTitos algas teiSsi-päeval, pärast seda kui riigiametnike piketid võeti ära postiasutis-te eesti kuid uut streiki on Joodä-ta tuleval nädalal. j Kuna post seisis nädalapäevad, seisis ka ,Meie Elu" nr. 37 Eesti Majas lehe talituses, kust Suur- Toronto piirkonna tellijatel oli võimalus lehte kätte saada. Ülejäänud^ lehed postitati selile nädala teisipäeval. Käesolev leht (nr. 38) läks po|sti kolmapi^eval, nägu tavaliselt. Kuna post on ülekoormatud, võtab nende lehtede tellijate kätte jõudmine tõenäolikult kauem aega. Riigiteenijate ametiühing hääletab tuleval nädalal ja oodata on üut streiki, mis võib seisatada ka postiliikluse. Streigi korral „Meie Elu" teilijad Suur-Torontos võivad lehe saada kätte Eesti Majast lehe talitusest, kuni avaneb võimalus nende postitan|iiseks. ^Täienduskooli II-B klass esimeses emakeele tunnis: Esireas,'vasakult: UisaLugüs, Peeter Westerblom, Mati P,aju,^^l^^^^ Laagus. Tagareas: .Lisa;Barras,, Leeha Kaivik.'Mati Barra^ ja õpetaja. Saks.- lFoto^—-0. Haamer ' J Poola ühiskond Kanadas ja Ühendriikides mälestas pühapäeval Torontos;"massilise kokkutule-; luga Katõnis venelaste poolt mõrvatud poola ohvitsere, avades Katõni ohvritele ja teistele mõrvatutele niälestüssämbaPigh! Parki lahedal Ro^ncesvalles Ave. otsa kohal. Mälestussamba avamise jumalateenistusele jäavamistalitusele oh kogunenud üle 8.000 poolakad Osavõtjaid oli säabilnud ka Inghsmaah.Avamistalituse arvu sõnavõttudes mõisteti teravfilt hukka ven;eläste julmad veretööd Katõnis ja mujal ja nõuti veiije massimõrvade süü<" sele võtmist ja karistamist. vi toimus vereti^ rhgipoöre, kui sõjavägi möödunud nädalal võttis võimu üle, et yäitida kodusõda. Viimasel ajal vasak- ja parempoolsete gruppide vahelises võitluses said iga päev surma .25-r-5f) inimest. Rakendati kaitseseisukoi^d ja sõjavägi valvab tänavatel. Uueks võimumeheks on kindral Kenän Evren, kes lubab tagasi pöörduda demokraatliku korra Juurde. Praegu on parlainenf laiali saadetud, parteid sule mõnisada isikut vahistatud. ud ja • tänas crki neid lastevanemaid, kes Katõni,ohvrite mäleslamise üritused elasid kaasa ja võtsid mäleslus-teenislusest High Pargis, rongkäigust ja ausamba avamisest osa rahvuslippudega ka teiste ikestatud rahvaste esindajad. Eestlaste poolt olid väljas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ning Tororl|lo ja Hamiltoni Eesli' Võitlejate Ühingute i^Sjindused. , Kuigi pühapäeval /avatud mälestussammas onpusfitatud Katõni ohvritele, mälestati sellega ühtlasi ka mujal venelaste poolt', hukatud poola ohvitsere ja teisi sõjaväelasi. Üldse on venelased hukanud umbes 15.000 poola, ohvitseri. Katõnis Smolenski lähedal avastasid -sakslased 1943. ä. umbes 4200 poola ohvitseri; laibad. Need ohvrid olid Kozielski vangilaagr st. Jäljetult kadunuks.on jäänud aga Starobielski ja Ostaszko- \vi laagrites olnud kokku 10.500 poola ohvitseri. Kuiei rahvusvaheliselt on kindlaks tehtud, et Katõni mõrva teostasid .venelased, ei taha venelased seda omaks võtta. Poolas on'Ka.- tõni mõrvast rääkimine praegu keelatud.:-, • • ^ .MÄLESTUSTEENISTU3 Katõni ohvrite mälestamine algas pühapäeval mälestušteenistusega (missaga) JSigh Pargis, läänepoolse sissekäigu juures.' Siniiia oli püstitatud improviseeritud altar Kristuse kujuga. Mälestu^steenistusele; mida pidasid Roomalt tulnud kardinal Wladyslaw Rubiri koos paljude poola vaimulikega, kogunes tuhanpeid poolakaid Poola rahvuslippude,' ja poola veteranide: hulgaliste 1 ippüdc-ga. Lipfaide kolonnid koondati omaette- gruppidesse. iMälestusteenistusel laulis suur."poolla ühendatud segak o o r . • l ' • : •. • • Mälestüsteenistuselt siirdiiti piikas rongkäigus High Park Böulevardi ja Roncesvalles Ave. kaudu mälestussamba avamisele Roncesvalles Ave. otsa kohal. Rongkäigu alguses olid poola ja teiste rahvuste veteranide üksuäed, järgnesid rohkearvulised pärjad, suur Katõni ohvrite omaste grupp , rahvusgruppide esindused rahvuslippudega Ja teised osavõtjad. High,: Äve. 0 Park Blvd., jä Roncesvalles id tihedalt täidetu.d rahvaga. Toronto ja Hamiltoni Võitlejate Ühingute esindus Katõni mälestussamba avamisel. Ees liduga Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühingu esimees Ä. Jurs ja Toronto Eesti Võitlejate Ühingu esimees H. Kivi;, m 'iipugajaH.'Lember. •Foto --;,,Meie Elu'' KESIfVALItSUSE'ESINDAJAD ;FUUI^USID • • , Katõni mälestussarnba avamisele kogunes üle 8.000' poolaka ja teibi osavõtjaid. Kogu ümbruskond oli tihedalt täidetud rabinast. Aukülalise seas esindas Ontario peaministrit W. Davist minister. Frank Drea jä osa. võtsid opositsioonijuht. dr. S. Smith ja mitmekultuürilisuse nõukogu esimees Jyri Shymko. Toronto linnava-. litsust, esindasid linnapea. J. Seweil, , linnanõuniud'Art Eggleton ja' Tonv Donohue ja linnavolinikud W. Boyt-huck ja A. Ruprecht. Silmapaistvalt puudusid ametlikult aga. Ottawa fo-deraalvalitsuse esindajad., Nad olid kutsetele vastanud teadetega, et ei saa osa võtta. Ka veteraLnide minister Dv, M^cDonald teatas veellaupäe-val, et tem^ poolt lubatud esindaja; ei võtra avamisest ametlikult osa. Senaator dr. S. Haidasz oli siiski kohal, kuid sõna ei võtnud, ja ka kohalik Esmaspäeval avas iJoronto Eesti Seltsi täienduskool omad endistele ja uutelb õpilastele uueks õppeaastaks. Rõõm oli näha päikesepruune ja 'Justitäis noorust Eesti Majas, ei õppida emakeel i. Huvitav oli kcihata nende laste noori vanemaid, kes suurel hulgal kord ise OÜd Eesti Täienduskooli õpilased, kes on eestlust hoidnud ja nüüd kolmandat põlvkonda e^sti kooli toovad., Kooli-tüö avaaktuse palviise.pidas omad lapsed ESTO'le.saatsid ja seal . praost pskar Puhm, mille moto oli: noortekooris, laulsid. Kõnes ta^ tooni- , Jumala, teenimine on taftuse.alus. tas eesli kooli tähtsust vabas ri;|aai'l- • Jumalat tuleb, vaimus; jaItões.kurn- mas. Olgugi, et elame Võõrsil,- on mardada, et ta annaks mdle oma meie „juured" ikkagi-kodumaal, kus kõrget.jtarküst. Ta palus Issanda õ n - , p r a e g u võimutseb meile võõras ja • •nistust- neile, kes emakeelt õpivad; vaenuline võim. Õpilaste vanemate sest see keel on meile, antud .Juma- ja.eesti rahva soov oili, et eesti' l^Ool • >rast.\ • • . -ei, kaoks; hing nende parimad soovid : Küolikoniitee esimees Hans 'Lupp ; on eesti noortele. . Kool ikomi tee esimees teatas .•ka eesti kgoli koostööst Toronto linna Koolivalitsusega, et see on sujuv ning toetuste tõttu on õppemaks endine — $30 ning kõik õppevahendid' lastele tasuta. Püstiscisüga mälestati lahkunud Hilda Unti,, kes.pärandas Eesti Sihtkapkali kauÜü.-koolile' $10:000: \. / v.,- .- • Huvitava mõistukõne ahvidest ja ; kroködiiiišt kõneles koolijuhataja ., , Henn Ründv.a. Ahvid olid 'need, kes ' . üksteist abistasid ja noori õpetasid, • k un i sa id kph ut avas t .. k rokodill ist' lahti. Ahvid: tulid, kok'ku;kutse järele. . Ka. meie tuleme eesti rahva kutse jä- ^, Tc\c eesli kooli ja rahvas sooVjib, et meil koolis hästi läheks! Koohjuha- • taia tänas lastevanemaid, et nad on võtnud, endile' kohustuse tuua lapsi, •• õhtuiundidel emakeelsesse koo i. Peale aktust, registreeriti qpilasi klassides. Kooli tuli;.umbes 20.uut õpilast, nendest esemesse klassi 17 last-,' • v. a : L . - . sverents'• '•• Ottawas lõppes tulemusteta kuus päeva kestnud provintside peaministrite konverents Kanada põhjsea* duše refomjieerimiseks. 11-nest pea-j ministrist olid seitse selgelt keskvalitsuse et tepanekute vastu, mis piirasid mitmel alal provintside võimupiire. Ainult' Ontario peaminister toetas enamikus Pierre Trudeau ideid, JQue-beci Rehe Levesque seevastu älivar-das kohtuga, kuij keskvalitsus tahab põhi.«eaduse'lr|glismailt „koju tuua" ^ 1 ilma provintside nõusolekuta. Pea- Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esindajad peasekretär E. Salu- n^injstrid süüdistasid Tmdeaud jä-irand ja juhatuse liige K. Jõ»gi lipuga Katoni mälestussamba pärni- reländmatuses, kuid ka ise olid iJaen- Foto— j,Meie Elu ' dümatud, eriti provintsid varade osas. Valitsus otsustab jäirgriiised sammud, kuid ei peeta võinriatuks rahvahääletust. Gallupi.uurimus näitab, et 60*^0 kanadlastest pooldab põhiseaduse kojutoomist-', kuid ainult 27% arvab, et keskvalitsus peaks seda tegema ilma provintside .nõusolekuta. ¥astustest| TY-reporieritele jäi I mulje, et paljud ei saanud täpsölt I arü, Tjfüda Ottawas kuus paeya arutati. Mõni ütles, et selle asenjel, et võidelda vaba liikluse pärast provintside vahel, Trudeau parem pan- I I gu käima postiliiklus, mis sire toimuvad kä isy Ottawas ja Hamiltonis. (Järg Ihk. 3) ^i^Js<^^^>,i^^ - ;tÕttU SClSlS. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-09-18-01