Meie Elu = Our life, February 26, 1981

              (1619)1981
|OI\l<i|>i|!!|!!ei)titeH
„Meie EM"-nr. 8 H E U A P Ä E V A L , 26. VEEBEUAKlt - THURgÖAY, FEBRUARY 26
luii väi- 5'
õ
S
S
lellele,
latnas.
ms.
ivane-tegun
küll
keel
tstiasi
rõitle-jjaid,
iihuti
n
S
D
o
fi:
õ
D
5
5-
£
|brua-
It aas-võla
J neile
aunil
jtlasi,
üle
U
2
m
5
ffi
D.
š
õ
§
5
5
5
5.
5
5
3
S
5-
5
'E
5
S
õ .
m
m
m
m
õ
m
2
Š
s
õ
liiiiiiiiiDitaiiaiii!
liist aval-*
kirjutu.
Jaõp-idtiste
]ä
lorraldada
{ti keek
Idada
tes Ja
cu püha-eestl-
^rraldadsi
iid vane-täiskasva-ides
sel-itigeõpp!°
- ^s.
tõm-ühingud,
idusrin-lüvitatud
;:0GU
Rõ­hutused
Irotestee-laid,
de-laste
au-l^
litsei ja
lüte va-suurem
itega.
lemönst-raudtee°
iuü üks
lonstran-kus
mit­mega
de-nsid
50
[välguta»
istatult:
[ängida?
tema tä-kohest
le mee-lakse
ja
lakstege-lud
tule-id
nagu
ji verise
Iteks on
5id või
Vabadusristi Kavaleride vastuvõtult .Tartu €ollege'is. Istuvad, va­sakult
dr. A. Erikson, S. KasšvM. Valge, B. Leeman, A. Tomander.
, J. Sepp, H. Oja, T. Romet. Foto —• Ö. Haamer:
Pärast Eesti Vabariigi 63. aasta­päeva
aktust Toronto ülikooli aulas,
kogunes akadeemilist peret Tartu
Collegelsse Eesti Korporatsioonide
Liidu ja Eesti üliõpilaste Seltsi poolt
korraldatud traditsioonilisele Vaba­dusristi
Kavaleride austamisele. Au­külalisteks
olid V.R. kavalerid Ä. to­mander,
B. Leeman, N. Valge, dr. A.
Erikson, S. Kass, Teises maailmaso^
jas võidelnute esindaja^ J. Sepp ja
Soomepoiste esindaja H. Oja.
Nende poole pöördus Eesti Korpo­ratsioonide
Liidu presideeriva korpo­ratsiooni
Korp. Fratemitas Estica
seftipr Tiit Romet alustades Lydia
Koidula luuletusega „Tervitu§". Olles
hinnanud sõjasangarite. teesieid; am-dis
ta edasi iioorema generatsiooni
soovi jätkata võitlust Eesti vabaduse
eest. Eesti Üliõpilaste Seltsi eshnees
Ivar Nippak oma sõnavõtus vaatas
tagasi vabadusvõitlustele Eesti aja­loos,
mis algasid kauges minevikus
Ja on jätkunud viimase ajani, m!l
isade asemele astunud pojad.
Vabadusristi Kavaleride poolt kõ­neles
Boris Leeman, meenutades mä­lestusi
iseseisvusele viinud võitlus­test
Eestis. Nikolai Valge tuletas
meelde okupeeritud kodumaad ja
soovitas toetada neid süt. Eeškavali-se,
s osas Avo Kittask laulis kolm lau­lu
Jaak Kiviku klaverisaatel.
0 •« 0
(Algus esiküljel)
Kannaks^ on võidelnud Eesti •vaba­duse
eest. Austame neid Eesti nodri;
okupeeris Afganistani. See oli põM°
mõtteline küsimus. Peame valvel ole-kes
oma elu kaalule pannes Eestis ma Eesti ja Briti demokraatia püsi-võitlevad
Eesti rahva vabaduse Ja õi­guse
eest trotsides KGB. terror|it ja
vägivalda. Meie Eesti endišecj sõda­lased
teeme kõik, mis meie võimuses .
•on, et aidata kaasa oma kalli kodu­maa
vabastamiseks vene orjusest." ,
Toronto Eesti Meeskoor Ed. '^obre-lutsü
juhatusel laulis Enn Võrgu !,Ui-nuge
langenud kotkad", mida kuurati
püsti seistes,
TERyiTÜS:VÄLlSKÜLÄLISTEllE •
Oma ingliskeelses sõnavõtus Pee­ter
Einol ä pöördus tervitusega välis­külaliste
poole: Kõigepealt tervitades
Ontario peaminister W. Dayist abir
kaasaga ja teisi külalisi.. J a märkis,
et Kanada ja Ontario (in koduks pal-
' jüdele rahvastele .üle maailma, J Päi
rast Teist maailmasõda leidsid Onta­rios
omale uue kodi^ teiste hulgas ka
paljud eestlased, kelle..kodumaa oli
-langenud vene okupatsiooni alla. Ole­me
õnnelikud, et'oleme, võinud siin
arendada ka oma vaba Eesti kultüur
ri, mille viljelemine orjastatud kodu-maar
pole võimalik. Kõneleja mainis
ka teisi rahvaid, nagu ungarlasi,
: tshehhe, afganistaane jne, kes:^on
langenud vene terrori alla. Meie taot^
leme oma orjastatud kodurahvale sa­mu
\^abadusi, mida naudime Kana-:
• :das.-
Oma'tervituses Kanada eestlastele
aupeakonsul Ilmar Heinsoo pÖÖrjdu- •
des peaminister W. Davise poole, iit-
Jes: „Meie kõik oleme õnnelikud, et
oleme oma uueks koduks valinud On­tario
provintsi, sest ma arvan, et ko--
gu suures ja laias maailmas ei ole
paremat ja rahulikumat kohta, kui
mise eest. Meie peame kõik koos
austama ja kaitsma vaba Eestit ja
selle kauni maa vabadusi, lõpetas,
peaminister, kelle kõne lõppedes rah­vas
tõusis püsti pikaks aplausiks.
AKTUSEKÕNE, -."^ : '
Teadustajana toiminud Anne Tüll
esitas väliskõnelejat Vaike Lugust,
kes on Connecticuti Eesti Seltsi esi-mees,
Rahvuskomitee USA-s abiesi­mees,
kultuuritoimkonna esimees ja,
Ülemaailmse Eestlaste Kesknõukogu
• liige.-^./Vv,
Ta ütles kokkuvõttes järgmist:
„Ma ei taha teile esitada ülevaadet
ja aruannet Eesti Vabariigist ja selle
juhtkonnast. Kuid ma tahan ütelda
teile mis oli ja mis saab meil jälle
olema — Vaba Eesti. Laseme rääkida
oma südamel. See ei Olnud mõistus,
mis viis eesti mehed Vabadussõtta,
vaid eesti süda, mis ihkas oma tuba
ja oma luba. Eesti riik sai võimali
kuks ainult sellepärast, et. eesti mees­te
südames põles vabadustuli. Siüda-
Pensionäride kocfsviibimine nelja-päeval,
19.-^€ebruaril ei kahanenud
osavõtajte arvult vihma tõttu, sest
Eesti Maja suur saal täitus viimse
kohani. Koosviibimine oli ühtlasi ka
E.V. aastapäeva tähistamise aktuse­na.
Laudadele asetatud põlevad küün­lad
aitasid luua piduliku meeleolu.
Esimehe F. Tertsi avasõnale järgnes
õpetaja A. Tauli kõne. Kõneleja näi­tas,
et vabadus ja usk on tihedalt
seotud kui pole vabadust, pole
ka usuvabadust. Võõrsile põgeneti
j>aljakäsi. Mitte millestki tuli hakata
ülesehitustööd/ millele oli kiureks
abiks kaasatoodud vaimsed väärtu­sed.
Juba esimestel pagulasaastatel
rajati meie kogudused vaipise varan^
Muse säilitamiseks. Kõneleja toonitas
eriti usuvabaduse tähtsust: kui taan-dutakse
usust, süs eemaldutakse ka
vaimsetest väärtustest.'
Kõne lõppes palvesõnadega kodu­maale,
millele järgnes naiskoorih:
„Hoia Jumal Eestit", mida kuulati
püstiseistes.
Rahvarõivais naiskoor esitas E.
Tobrelutsu juhatusel veel T. Vettiku t?^^,. ... > n -A-A U i A
-^„Mu südame sünnimaa", E. Saak'i ^ ^ ^ ^ ' ' ^ ^ ^ ja Gaidide Malevad
„Mälestus ja tõotus" ja J. Zeigeri f ^^sdas korrddayad ^ ^
„Koidula mälestuseks". Ermo Kui- >'^^^^f .^^ ruhmajuhtide kursusi, et
mari klaverisaatel laukl^ühislÄm ^^^^ uusi:juhte, poiste, ja
..Kaunistagem Eesti kojad..."., ^ . " T " " ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ • K
Käesoleval aastal toimub näiteks
Peale kohvijoomist esitas sopran ruhmajuhtide väljaõpe. Rühmajuhti-
Elna Libe, keda klaveril saatis Ermo de kool on ühine mõlemale malevale
Kulmar, E, Tobrelutsu —- „Mälestus ja seda juhib skautmaleva õppeala
isatalust", J. Mandre — „Samblane_ juht skm. Jaan Lepp. Kooli tegevus
katus" ja Ä. Saak'i „HeliseY lein'^ piirdub talvekuudel linnas kolme-na-
Kestva aplausi vaigistamiseks tuli dalalopuga. Kooskäimis^ohaks on ta­anda
lisapalana P. Tammeveski — väliselt Toronto Eesti Maja noorte-
„Väikene laululind". Lisaks aplausile ruum.
sai solist kimbu lilli. Eeloleval suvel toimub Kotkajär­vel
kursuse lõpetamise puhul rühma-
' juhtide õppelaager. Laagris püütakse
S. märtsil toimub tervisvõimlejate rakendada kõiki neid praktilisi os-rühma
ja laulukoori „Kohvi-õhtupoo- kusi, mida kursuse raames teoree-li'k"
ning klubi järgmine köosviibi- tiliselt õpitud. Ühtlasi on laager ko-mine
bn 19. märtsii. ^^'^5, kus kursuslased süvendavad
,, omavahelisi sõprussidemeid.' Kõik
ja EGMK rühmajulitide koolist osavõtjad koos kooli juhi skm. Jaan Leppagä. 1. vasa-
: Marika Mäeste, Merike Lainevool, Jaan Lepp, Pia Kiilaspea, Linda Roosipuu. 2. rida: Ravo Lai­nevool,
Jaan Valkla, Peter Spirka, Eva Tigane, Peeter Kivioja, Mihkel Sadul, Kadri Koop, Paul Käng-
- " Foto — Ervin Aleve
POOLA KOHAL
Poola saatust saab vaid mõõta.tun- tööliste tasemele. Kuigi vaba maailni
dide ja päevadega. Keegi ei suuda et- jälgib imestusega ühe kommunistli-te
näha hommikul mis võib juhtuda ku riigi tööliste saavutusi, tuleb sa-õhtul.
Kas algab venelaste sisse- mai ajal ka muret tunda selle üle, et
marss või antakse veel armuaega ja
töölised saavutavad mõningaid edu­samme
oma elu parandamiseks. Kin­del
on see, et poolakad mängivad
kardetavat mängu ja nad on senini
saavutanud seda mida ei ole teinud
üksi teine kommunismi alla lange­nud
rahvus Lenini Venemaale mine­kust
saadik.
Suurim - kriis tekkis põllupidajate
nõudmisel iseseisva ametiühingu
moodustamiseks., Poola ülemkohus
ei andnud selleks luba põhjusel, et
põllupidajad on iseseisvad töötajad.
Luba anti aga põllumeeste ühingutes­se
koondumiseks. See ei rahuldanud
täielikult põllumehi, 'kuid aitas siis­ki
valitsuse vaenulist meelsust lee-osavõtjad
tulevad erinevatest skaut-' veridada ja vabriikutöölised lükkasid
ja gaiduksustest, seetõttu on sõpru­sel
väga' tähtis ülesanne täita eesti
noorte hitmisel ühiseks pereks.
OTTAWA — Juutide organisatsioon
„Canadian Holocaust Remembrance
Association" esitas oma seisukoha
kohtuministeeriumile kes uurib või­malusi
sõjakurjategijate vastutusele
võtmiseks Kanadas. Resümees ütel­dakse,
et Ganadian War Grimes Act
ja Geneva Conventions Act annavad
meked on^^tugmni M Kanadale^legaalse" aluse sõjakurjate-keel
on, mis on loonud elujõulised gijatekohtu alla andmiseks.
eesti ühiskonnad, eesti organisat­sioonid.
S^e on keel mida räägivad
langenud kangelased lahiriguvälja-del.
Sama keelega eesti noored trot­sivad
vene vägivalda kodumaal."
Järgmisena kõneleja kirjeldas kom­munistlikku
.terrorit ja vägivalda.
Tuhanded hoitakse kinni raudeesrii­de
ja KGB ahelatega.
„Eesti esivanemad ei pärandanud
meile mitte suuri vabadusi, kuid nad
pärandasid meile puhta mineviku.
Meie rahvas- pole teostanud ühtegi
On1^riöš,'icui""tSe"^^ habitegu. Meie esivanemad päranda-Üks
organisatsiooni asutajatest,
Sabina Gitron, ütles hommikulehele
„The Globe and Mail", et Kanada
võib kujuneda endiste natside varju­paigaks.
,JVIeie ei aja taga väikesi sõ­jakurjategijaid;
fvaid, tähtsamaid",^ gaidid suurearvulises koosseisus laul-ieval,
8. veebruaril kogunes
jala Tütarde gäidUpkond Vana-
Andrese kirikusse. Tüdrukud kuula­sid
huviga õp. Taull jutlust laiast ja
kitsast teest, mis nii hästi iseloomus­tas
ka gaidluse põhimõtteid.
Pärast jumalateenistust olid ko­guduse
liikmed palutud bsa võtma
kiriku kõrvalruumis toimuvast pidu­likust
koondusest.
Lippude,sissetoomise järele süüda­ti
sümboolne elutuli koos vastava
luuletuse ettelugemisega, .mis ikka
on olnud Põhjala Tütarde piduliku
koonduse avatsei;emoonia. Ngdr. Sil­via
Birk pidas kõne gaidiseadustest
ja kommetest koos oma kogemuste­ga
ja mälestustega nendest. Vanem-ja
arvas, et neid võib olla Kanadas
umbes 1000. Ühing tahab saada kok­ku
ka õigüsministri Jean Chretien'-
iga./ • ' \
riks. Armsad kaasmaalased, lugupee­tud
yäliskõnelejä pr. Vaike Lugus,
Toronto on kogu maailmas kõige
suurem" ja kõige •rahvuslikumalt ja
isamaalisemalt meelestatud eestlaste
keskus. Sellel E.V. aastapäeval saa­dame
vaikse palve, et Jumal hoidku
meie kodurandäsid. Teie pünaipigis^
tused, teie mure muljutused kostku
meile kustumata.
. Äüpeakpnsul refereeris ühte kodu­maa
eesti noore kirja, kus too mär­kis,
et meil on ühine soov elada va­bana
ja iseseisvana. Nad trotsivad
vene terrorit ja vägivalda. Meie kin­nitame
oma usku ja lootust Eesti va­badusse
ning loodame, et korra saab
Eesti jälle vabaks ja iseseisvaks." \\
::fEÄMlNISTRr TERVITUS ^
Sellej^rel läks suure aplausi saatel
kõnetoolil peaminister W. Davis, kes
märkis kõigepealt, et teie Peeter rää­kisite
oma tervituses juba suure osa
sellest, mida tahtsin ütelda. Sama te­gi
peakonsul l. Heinsoo. Mul on hea-sid
meile puhta lehekülje ajaloo raa­matus,
Meie rahva hävitajad on tead­likud
sellest ja nad püiiavad meid
igat viisi teotada. Kiiid tõde ja õigus
on meie kaitsjad. Meie suurteks, va­randusteks
on meie koolid, teatrid,' väFdi'juteüšel
akädeemihsed organisatsioonid, kiri­kud,
ajalehed, raamatud. Et võime
korraldada ülemaailmseid eesti päe­vi.
Mul on suur aukartus^ ja respekt
sinu vastu eesti noor, astu siis ette.
sid: „OIen gaid, olen kodumaa tü­tar"
ja siis järgneski hellakeste i u -
teaduse andmine. Lubaduse andsid
kolm hellakest: Ingrid Laar, Taimi
Petersoo ja Merike Purje. Kõik te­gid
seda .kõva ja selge häälega, mis
kostus hästi ka kõige kaugemal seis­keele
ja Eesti kooli aastaks Üle- vate pealtvaatajateni. Gaiditõotuse
miailmse Eestlaste Kesknõukogu andsid: Lisa Abe, Rutt Küng, Lisa
Lambur, Pia Metsala, Kadri Nõm-
Lavale, kogunesid Toronto Eesti
Kooli mudilased rohkem kui saja­pealises
arvus ja esitasid Lüdia Aru-m
Pätsi: ..Ühte
mik, Ingrid Silm, Ülle Trass ja Säri­na
Vesterblom, Tõotust vastu võtma
oli palutud, maleva juht ngdr. Tiia
Kütt, kes uutele gaididele ja hella-
EESTI NOORTE PANUS '
• Pärandus jäetakse harilikult neile,
keda armastatakse. Meenutas • noor­te
laagreid Rootsis, Kanadas ja
ÜSÄ;s. Meenutas Toronto, Baltimore
ja Stokholmi Eesti Päevi. Ülemaailm­sed
Eesti Päevad on rohkem kui üks­ki
teine üritus ühendanud Eesti noo­ri.
Nimetas eesti kangelaslikke noori
okupeeritud Eestis. Soovitas kirjuta­da
sellest ajalehtedele, rahvasaadi­kutele.,
Toetada Eesti võitlusorgani­satsioone.
Olevik ja tulevik nõuab
palju suuremat panust eesti noortelt,
tyhe rahva kultuur võib ainult siis
meel näha siin Vaike Lugust USA^st õitseda, kui rahvas
Connecticutist, millega mul on ti^
hedad sidemed. Ma usun, et meenu­tades
oma maa ajalugu teie olete
teadlikud ka Kanada; ja Ontario aja­loost.
See, paikkond on asustatud
on va­ba.
Tööpõld on suur, nõuab kõikide
töökäsi. Täitkem igaüks oma kohus­tusi
oma võimete kohaselt.
Lenda mu lepalind, mu soovunel­peamisel
Euroopa päritoluga asuka- mJ^aQle^ ^Jk^a^ja^k^.^ JL^^en-^dJa^ ^j a tervita - meie
te, inglaste, prantslaste, sakslaste, , timaa laps, Kalevi poeg ja linda tü-
-laulu tahaks laulda" ja deklamatsioo- kestele ütles nende gaiditeele' kaasa
ni: ,,Eesti. seisab nagu kalju". Klave- häid õpetusi ja juhiseid.;
ril oli Karen Viinamäe. , Lipkonna juht rigdr. Margot Nort-
Järgnesid tervitused: peaininister maa avaldas tänu Vana-Andrese ko-
P. E. Trudeau esindajalt, pärlamen- gudusele ja õpetajale selle eest, et
dilükmelt A. Nicholsonilt, opositsioo- gaididele alati on võimaldatud kogu-nijuhi
J. Clarki esindajalt, Ontario duse ruumide kasutamine.' Ta rääkis
opositsiobnijuhi S. Smithi esindajalt, veel talvisest sisetegevusest, katsete •
Läti konsul dr. E. Upenieksilt, leedu andmisest, suvistest kavadest ja kõi-'
ühiskonna esindajalt. Peakonsul E. gest, mis lipkonnas juhtunud või juh-
Jaäkson Oli saatnud edasi USA valis- tümas. ' \
ministri tervituse, mis oli mõeldud Järgnes vanematdkogu poolt kor­ka
Kanada eestlastele. Olid senaator raldatud kohvilaud, mis oli rikkali-
H. Thopmsoni tervitus ning rohkesti kult kaetud. Kohvijoomise ajal esita-teisi
kirjalikke tervitusi, mida tea- sid vanemgaiclid ja hellakesed laulu
ettekandeid ja gaidid väga huvita­vaid
ja leidlikke lavastusi/põnevatel
teemadel. Paistab, et meie näitlejate­le
On järelkasv olemas.
Huvitav ja vahelduv koosviibimine
s Kpkonna lauluga ja sellest.
5^^». jäi pealtvaatajatele hea mul­je,
,'
Lipkonna juhatusel on hea meel
esile tõsta lastevanemaiid, kes lipkon­na
tööle alati on heatahtlikult kaasa
leeste toetuseks kavatsetud
tööseisakud edasi.
Kuid see vaherahu võib olla vaid
ajutine. Poolakate nõudmised kom­munistliku
valitsuse vastu ei ole vaid
kohaliku tähtsusega, mis muudavad
olukorda omas riigis, vaid seavad
Kremli raskemate küsimuste ette,
mis olnud Ungari okupeerimisest
saadik. Kerge oli vastupanu n ha
surumine sõjaväeUse okupeerimisega
Tshehhoslovakkias ja Ungaris, kuna
sealsed ülestõusud olid organiseeri­tud
haritud keskklassi poolt.
Poolas on see aga algatatud töölis­te
poolt, kes on kommunismi põhi­alus.
Küsimus on mida teha nendega ,
kellele rajaneb kogu süsteem?
Augustikuust alates on vahetatud
Poolas 4 peaministrit. Kolme nendest
süüdistati vaenulikkuses tööhste
vastu. Samuti on „ vabrikutööliste
ametiühingu nõudel vallandatud pro­vintside
kubernerid ja kõrgemad
kommunistlikud tegelased. Poola on
kommunistlik riik kus valitsus jagab
võimu halvasti organiseeritud kuid
sõjaka vabrikutööliste ametiühingu­ga.
Ametiühing on muutunud riigiks
riigis.' Kuigi ametiühing ei ametliv
kult sekku poliitikasse, tegelikult kõi­gutab
ka alustalasid liiillele tugineb
iga Moskva käsu all seisev kommu­nistlik
riik. \:
, Kõige selle juures on Moskva kõi­ge
suuremaks-mureks, et ta ei saa
teha midagi, mis takistaks Poola töö­liste
nõudmiste lõpetamist. -Põhju-,
seks ei ole mitte see, et vene sõja­väed
on seotud vaenutegevusega Af­ganistanis.
Vene võib kergesti vallu­tada
oma piiridel asuvate vägedega
Poola, aga Moskva okupatsioonivõi­mud
ei saa mi kergesti poola töölis-telt
ära võtta ametiühingute poolt
kätte võidetud-majanduslikke ja po­liitilisi
hüvitusi. •
Poolakad vaevalt lasevad end taga­si
viia teiste kommunistlikkude orja-ametiühingute.
nõudmised lähevad
üle ohtlikkuse, piiride ja kergesti
võib Moskva oma tarvitusele võtta
abinõud millest ta küll püüab iga
hinna eest hoiduda. Poola majandus­likku
allakäiku ei põhjustanud mitte
töölised vaid kommunistlikud tege­lased.
Kuid nüüd on töölised need
kes oma streikidega päev-päevalt vii­vad
Poola täielikule majanduslikule
kokkuvarisemisele. Välisvõlad on
tõusnud 25 miljardi dollarile. Kivi­sütt,
mis saadetakse välismaadele
isisseveetavate kaupade katteks, ei
ole võimalik tööseisakute tõttu pro­dutseerida
.Toiduainete hinnad on
tõusnud 50% võrra. Hinnale vaata-
, mata on mõningaid toiduaineid või­matu
saada. Poola kommunistlik va-
1-tsus on piiranud väliskaupade sis­sevedu,
kuid töölised ei ole rahul.
Poolal
on teadl
ate saatusest ja tulevikust
k vaid Moskva ja otsustab
selle. Võibolla lastakse Poola töölis­tel
ise oma probleemid lahendada
oma valitsusega.
Kuna ..töörahva paradiises" rahu­tusi
tekitavad vaid ..rahvavaenlased"
kapitalistide abiga, siis on nüüd par­tei
häälekandja „Pravda" hakanud
süüdistama lääneriike eesotsas USA­ga
Poolas toimuvates sündmustes.
Kui Venemaa tahab olla tõesti töö­rahvast
kaitsev riik, mida'ta väidab,
siis olbks tal kõige õigem eemalda-.
da % miljoni sõjaväge, mida hoiab
Poola püridel, ja lasta töölistel va­balt
ilma „Sirbi ja vasara" ähvardu­seta
lahendada oma sassiläinud küsi­mused
valitsusega.
'•. HANS KIVI
Brezhnev soovib
niga
MOSKVA — Kommunistliku partei
26. kongressil Leonid Brezhnev te­gi
oma avakõnes ettepaneku kohtu­miseks
president Ronald Reaganiga
M. Liidu ja USA vahekordade selgita­miseks.
Poola ja Lääne-Euroopa rii­kide
osas oli kõne hoiatav.
Washingtonis märgiti, et Brezhnevi
sõnavõttu analüüsitakse huviga.
Vajatakse
NOORMEEST või TÜTARLAST
kes on huvitatud LINOTYPE ja FO­TO
TRÜKILADUMIST õppima. Eesti
keele oskus tarvilik. Tel. 366-9887.
itaallaste poolt, kes valisid selle pro­vintsi-
Ontario on paljudele koduks,
sest siin valitseb kord ja rahul Aus­tame
Ontario demokraatlikku parla-mentaarseti
süsteemi. Hoianie neid
väärtusi. Eestlased, kes austavad
oma maa vabadust ja võitlevad selle
eest on kä kõige tugevamad Kanada
vabaduse kaitsjad. Meie ei saa
om.a sportlasi, Mosi|vä, sest'N,
la ette luges.
Selle järele ooperilaulja Avo Kit­task
esitas Ch. Kipperi klaverisaa­tel
kaks laulu, mis võeti vastu suure
aplausiga. Peetri koguduse segakoor
,.€antat*e Domfco" ilaulis A. Läte
,.Enne surma .Eestimaale".
Võimsaks finaaliks ' kogunesid
ühendatud kooriks Toi;onto Eesti
Baptisti Kogudus^ Noortekoor, Peet­ri
Koguduse Segakoor „Cantate Do-
-mino-', Toronto Eesti Meeskoor ja aidanud.
Estonia orkester, kes C. Kipperi ju­hatusel
esitasid Mihkel Lüdigi ,Xoit"
ja Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Ees­tit",
mida kuulati püsti seistes. Järg­nes
hümn ja lippude väljaviimine.
Kontsertaktus kestis üle kahe ja poo­le
tunni.
. Seekord oli Toronto üliikopli aulas
üle tuhande inimese kes elasid kaasa
Teadustaja luges ette EKN tervi- köitvale ja nrteelolukale kontsertak-tüse.
.Käesolev -aasta kuulutati Eesti • • tusele.
TORONTOS VAJAB A L A T E S 30. NOV. 1981
ASUTUSI JUHATAJAT
tar pööra oma silmad kodumaa poo­le
ja anna oma tõotus oma rahvale
ja maale, et iial; ei iial Sa ei väsi
võitlernast Eesti rahva eluõiguse eest.
Selleks aidaku meid Jumal. Pea vas­tu
rahvas ja maa!" lõpetas kõneleja.
IHIIIIIII|||ii|||{i||||||||||||ii!ii||||||i||!üll!li||ill^
TOITLUSTAJAT
vi
em on töökohti saadaval: ÄBIÕED — ARVEAMETNIK
K O K K — KÖÖGITÖÖLISED - VÄLISAEDADE
KORRALDAJA — KORISTAJAD
Avaldused saata kuni 15. okt. E.A.K. Puhkekodu „Ehatare
958 Broadview Ave., Toronto, Ontario, Canada M4K 2R6
"7 .