1981-02-26-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•must-laamer sest® lasta SIMEES ija Jahi-line pea-, 1, veeb- ! esimehe iti: leina-surma Ernst |. Käis ja ja litas selt-is, et te-pidulike ja tule-iga on ol-ih^ line ja ;test -ösa-li aruande inded üks-ja aruan- Ijat abistajal senme (deratsioo-iste vastu jega jääb lerats iooni ir" saabu- [indiustus, pda hilje-llorganite, tate koos-leisus üks-iluvad ju-nut Riko, jä Eric ir, abisek" issekretar |aja Kari W Kunsti- )ld Aadli, ametita nän Käis iHeino Vii» la J. Tõld. Kore (esi-ist Nüüd. Käis, Au-kustutati latus valiti si. a-l^ igustatud ja liikmelt liikmeks lakse tasij-ivad. liselt sekre- I Or. Toron- • S.K, I tõsine, et kes oleks lenda peale louveri rah-käedküge itsüda eri- )plik otsus maade ES-tanisatsioo-lagasi -Tiina larry Muld, epik i(uus), Ires Loo ja Sisjohi vali-las ja Hil-ostipoisi" Iti endised: Wis ja Juta TUPANÜ ei andnud kohtus sdetusi - - ^. (M.E.) — Mõukogude võimud OE asunud murdma tõusvat vastupanu okupeeritud Eestis poliitiliste protsessidega. Lisaks Mart Niklusele ja Jüri Kukele määratud rasketele karlstus-on ette näha lähemal ajalkoollnoorte demonstratsioonidel vahistatud isikute apellidele alla kir« 'eis* . 1 0 . Yonge St.) Toronto Ülikooli eesti kult: Vello Salo, Leena Tinits, Ilmar ja raamatukogu keelte osakonna Metropolitani-Toropto raamatukogu keele kursusest osavõtjad kops kursuse Soom, Anne Ossö, Peeter MeMsto, bibliötekäaf H. GrewaL . • ' a V. Tinits, * Toronto Ülikooli eestikeele kursuslased, eesotsas juhataja V; Saloga, tutvunesid MetropolitanrToronto raamatukogu keelteosäkonnaga. Osakonna raamatukoguhoidja H. Gr^wal andis ülevaate eriti etniliste raamatute osas. Praegu on raamatukogus ligi tuhat eestikeelset raamatut, neist hulk, mis ilmunud okupeeritud Eestis. Võrreldes .teiste etniliste rah-vusgruppidega; on eesti rahvusgrupp olnud võrdlemisi tagasihoidlik raamatute nõutamisel, mille tõttu ka^ eestikeelsete raamatute hulk tagasihoidlik. Märgiti, et oleks eriti •soovitav, kui kirjandusehuvilised kaas-' maalased avaldaksid sööve, raamatute saamiseks, et raamatukogu juhatajal oleks 'alust nende muretsemiseks. Metropolitan-Törontq raamatukogu asub uues moodsas hoones 789 Yonge St. (tel.. .928-5280-Language Centre) viiendal korrusel. Samalikor-rusel asub ka ajalehtede ja ajakirja-de osakond kohapeal lugemiseks. Praegu on saadaval 271 eri ajalehte ja,ajakirja. . Raamatukogust saab raamatuid ka laenata, nagu teistestki linna raamatukogudest, kasutades tavalist raamatukogu kaarti., Samuti saab sealt laenata taamatud teiste linna raamatukogude kaudu. Seitsmes ^ märts on varsti käes. TERR „Kung]a" ettevalmistused esinemiseks sel päeval edenevad kiiresti ja suure tööga; : Nagu varem mainitud, kujutab'üks kava osadest ette rühmaliikmete ringreisi Euroopas ;koos ESTO-SQ-st osavõtuga. , Ega kõik ei saanud „ule lombi" lõbutsema minna. Mõned pidid ju koju jääma „karja pidama ja marju korjama". „Karjanali-marjanali" on põimiku nimi, milles r^äetekarjatüdru kute. ja marjakorjajate puhketundi. Muidugi on varsti poisid kolpal nii pahandust kui ka nälja tegemas. Varsti kuuleb mürglit taluperemees ja selleks korraks ongi naljal lõpp. Vahest oli siiski noortel ka aega täie hooga tantsu lüüai ja kõiki muud teha, mis sellega, kaasas ikäib. Ühel selliser õhtul tuli vanapiigagi oma õnne otsima noorte hulgast. „Vana-piiga õnn" kirjeldabki tantsuõhtu .^sündmusi. Üleliiga julgust võtnud poiss viib vanapiiga tantsima, aga tants lõpeb õnnetult. Norita(cse, kuni piiga kurvalt lahkub. Vanapiiga kaebab nõiale oma kurba saatust — pole kedagi armastada! Nõid segab ar-mujoogi ja annab selle hoiatuksõna-dega vanapiigale. Tuleb jälle tants, kuhu ilmub vanapiiga. Ta jagab poistele oma armujooki., Kõik poisid tikuvad nüüd vanapiiga ümber ja läheb kakluseks. Häda on suur — kas on liiga vähe vÕi liiga palju, aga mitte kunagi parajasti. Lõpuks on veer üks põimik, idille nimeks on „Kõrr, kõrr, kõrtsitütar". Kalurid mängivad kõrtsis kaarte. Tüdrukud tulevad neid hurjutama. Merele ei tule nii peagi veel minna. On palju põnevam kõr^tp tantsu lüüa. Siis aga jõuab plikalt merereisilt koju laevakapteni Tal p^ä^kab madruseid ja ostab kõigile jooke. Nüüd alles läheb õige pidu ja trall Jahti. ' ^ See huvitav ja mitmekülgne eeskava toimub laupäeval, 7. märtsil kell 7 õhtul' Seneca Cölljege'i Minkler Auditooriumis, 1750 Finch Ave. ,E. ja Don Valley Parkv/ay). Piletid on saadaval rühmäliikmeilt,' Poko ärist Mt. Pleasant Road'ii, Abistamiskomiteest, Eesti Kodust või helistada tel. 690-0714; Saadaval ka veel kohapeal. Noored on väga innustatult ette valmistanud ja püJhendavad palju • Finnair korraldas Toronto esindus-; lilcus Four Season Hotellis vastuvõtu turismiga tegelevatele ajakirjanikele. Oli moenäitus „Vuokko" ja „Mari-mekko" 1981 aasta moeloomingust, näidati reisifilme Soomest ning anti ülevaade „Finnair'ist". Lõpuks j a p ti välja suur hulk n.n. „ukseauhindu" kphaolevatele külalistele. Märgiti ka fakti, et Finnair on nüüd Skandi^aa-vait esindaviennuliin Kanadas. . Finnairi Kanada osakonna uueks juhatajaks on rikkalike kogemustega Ilkka Mitro, kes on 9 aastat töötanud Finnairiga Helsingis ja Nev^ Yorgis. Oma noofuki-päevill965 a. peatus ta eestlaste perekonnas Stokhol- •.mis. • ^ • Finnair on nüüd ainukene lennuliin otseühendusega Skandinaaviasse. Lennukid väljuvad Montreälist, Mi-rabefist igal kolmapäeval ja reedel. Neile, kes niiüd soovivad Skandinaaviat külastada,, kõige kiiremaks lennuks pn hõimuvendade lennuliin. On palju mugavam vahetada lennukit Montrealis lennu algul, kui ei ole veel väsinud lennust, selle asemel et Euroopa suurlinnade lennuväljadel trügida rahvamurrus. Torontost on otseühendus Mirabel lennuväljale Äir Canada rahvusvaheliste lendudega. Võisime lugeda „Toronto Star'ist", et 'kui varem kanada turistide käest küsiti Skandinaavia maade riimesid, siis Rootsit, Taanit ja Norrat teati ikergesti, Soome vaevalt Jcellelegi meenus. Nüüd seda enam juhtuda ei saa. Finnair on ainuke lennuliin, mis ühendab Kanadat Skandinaaviaga. Air Canada lõpetas nüüd Kopenhaageni lennud, SAS läinud aastal Kohtuprotsess loodusteadlase ja võõrkeelteõpetaja Mart Nikluse ning keemiku ja endise Tartu ülikooli õppejõu Jüri Kuke vastu algas esmaspäeval, 5. jaanuaril kell 10.00 Eesti NSV ülemkohtus, Päirnu maanteel nr. 7, toas nr. 74. Kohtuniku kohal oli Eesti NSV ülemkohtu liige Astajoo-itiing. Prokurörina esmes ,Eesti NSV prokuratuurist Siim Kirsipuu. Mart Niklust kaitses advokaat Kaljo Kuusmaa Tartu Õigusnõuandlast ning Jüri Kukke advokaat Jaak Oja Tallinna I sõigusnõuandlast. Et vältida Läänest kohalesõitvate advokaatide ja vaatlejate osavõttu, püüti protsessi viimase silmapilguni/ saladuses hoida. Protsessi ajal lülitati Tallinnas rida koduseid telefone välja ja KGB ähvardas isegi teatud isikuid protsessi kohta informatsiooni andmise eest. Kuigi protsess pidi olema avalik, puudus sellekohane teade ülemkohtu teadaannete tahvlil. Kohtusaali, kus oli vaid 20 tooli, lasti ainult Mart Nikluse vanemad ja Jüri Kuke abikaasa. Muud kohad olid okupeeritud KGB töötajate poolt. Kaebeäluste ülejäänud sugulased, sõbrad, tuttavad ja aatekaaslased; nende seas ka Balti apellile allakirjutanud Ints Calitis ja Juris Zie-melis Riiast, jäeti neljandal korrusel asuva kohtusaali ukse taha koridö-jem tulejaid ei lastud üldse ma juhataja Ilkka Mitro jagamas ,,iikseauhindü" külalistele. Foto — Elna Kungla 1670.00 edasi-tagasi. Gnupisõit on $578.00. Helsingist on suurepärane ühendus •kõigisse Skandinaavia pealinnadesse, Stokholmi läheb 69, Kopenhaageni 44 , ja Oslosse 27 lendu nädalas. Stokholmi lend üle Helsingi ei' maksa rohkem, kui seda teha teiste ümberistumistega. Kui mõni kaasmaalane kavatseb oma sugulase iküllasõidu pileti siit tasuda, siis saab seda teha kasutades Finnairi Leningradist. Finnair korraldab erakordselt soodsate hindadega suvepuhkusi Soomes. 7 ööd ja kaheksa päeva Helsingi esinduslikus „Intercontinentar'' hotellis maksab $259.00 või $269.00 hotell „Kalastajatorppas" koos hommikusöögiga, ujula ja sauna kasutamisega. Hinna juurde kuulub üks õhtusöök Helsingi paremas restoranis, linnaga tutvumise ringsõit ja lennuvälja transpordid. Ringsõit Soomes 7 ööd ja 8 päeva maksab $399.00 kahepeale toa kasutamisega. Peatutakse 2 ööd Turus, 2 ööd Tamperes j ^ 3 ööd Helsingis. Hinna sisse kuulub 6 õhtusööki, ring- Finnair on kiiresti 'kasvav lennuliin. Hiljuti osteti kolmas suur DC 10- 30 lennuk ülemere lendudeks mahtuvusega 294. Alates 1983 Finnair algab otselende Tokiosse ijma vahemaandumiseta, Finnair omab 'kolm DC-8- 62 lennukit mida võib reisi- või käU: balenhükiks kasutada, 12 DC.9-51, 8 Super Caravelleja^ DC.9-10/14/15. Lääneranniku eestlastele hea uudisena on teade, et Finnair algab 16. mail otselende Helsingi, mis väljub laupäeviti Los Angelesest maandumisega Seattles. See on lühem ja 'kiirem lend läänerannikult Euroopasse. Finnair korraldab 2. märtsil filmiõhtu Eesti Majas, et tutvustada Soomet ja hõimuvendade lennulüni. Joogid täiskasvanuile ja lastele. sõidud linnadega med kabareesse, tutvumiseks, pääs-lõbustuste parki ja loomaaeda. See ringsõit annab hea võimaluse näha ja tutvuda kolme Soome suurema linnaga. Finnair pakub suurepärase võimaluse Kopenhaageni, Stokholmi ja Helsingiga tutvumiseks. Reisi kestvus on 14 ööd ja 15 päeva. 4 ööd veedetakse Kopenhaagenis ja Stokhol-mis, öö laeval ja 5 öÖd Helsingis. Ringreisi hinnaks on $870.00 koos 6 õhtusöögiga. Sama ringreis omal käel organiseerituna maksab $1300— 1500.00. Lennupilet üle Atlandi ei ole ringsõitude hinna sisse arvatud väljaarvatud Helsingi—Kopenhaageni sõit 15 päevasel Skandinaavia tuuril. Talvise hooaja lennupiletid on võrdlemisi mõõduka hinnaga. ,,Apex" sõit 7—90 päevase kestvusega maksab Talvine hooaeg Floridas on oma kõrgpunktil. See annab tunda hoogsast lennuliinide tegevusest kui ka tihedast autoliiklusest linna tänavatel. ' . . Eestlasi õn siin turistidena sellel talvel üsna rohkesti. Nähtavasti ben-sini kõrge hind rahvuskaaslasi ei heiduta. Fort Lauderdales asuv Lõuna-FIo-rida Eestlaste Koondis teeb omalt poolt kõik, et turistid tunneksid endid siin teretulnutena ja rahvuskaaslaste hulgas kodusena. Selleks korraldatakse talve jooksul terve hulk meelelahutuslikke 'kokkutulekuid. Neid üritusi kprraldatakse peamiselt Shriner klubi ruumides, Hollywoodis, kuid ka vahel Fort Lauderdales. oma vabast ajast selleks, et publikule huvitavat ja meeldejäävat pakkuda. „Kungla" loodab ka seekord publiku sooja suhtumist ja rohkear-osavõttu. TERR„KUNGLA" Ins. Herman Lahesalu-Lane on New Jerseys ja New Yorgis tuntud ehitusettevõtja kelle spetsialiteediks on .suurehituste ja ostutsentrumite püs-litamine. Näib et see spetsialiteet on aegade jooksul niivõrd temale verde läinud, et ta Pompanõ Beachi ühele saarele püstitas omale ühepefekonna elumaja: ka suurehitisena. See kahekordne maja on kujunenud kohapealseks vaatamisväärsuseks. 7. veebruaril oli maja avapidu. Kü-laHsi oli tulnud 80 inimese ümber nii lähedalt kui ka kaugelt. Hr. Lahesalu tütar Kay koos abikaasa John Le° aird'iga olid tulnud Bostonist. ri. kolmandast korrusest kaugemale. Kui Karin Irino, kes oli koos abikaasaga Tartust kohale sõitnud, nõudis kohtusaali sisselaskmist, tormas talle valvemiilits kallale jä hakkas ta käsi väänama. Kohtusaali ukse taha jäänute nõue protsessi suuremasse saali üleviimiseks jäeti tähelepanemata. SÜÜBISTUSEID; , Kuna Mart Niklus ja Mri KuMc suutsid näljastreigi tõttu konvoi saatel kohtusse ilmudes^ vaevalt liikuda, siis taotlesid kaitseadvokaadid nende v^ga halvale tervislikule olukorrale tähelepanu juhtides protsessi edasilükkamist. Kohus oli sellise nõudega nähtavasti juba ette arvestanud. Kohal olevad neli arsti Tallinna keskvangla psühhiaatria osa-kgnna juhataja Regina Kojii eesistumisel ja ühe Serbski mentaalinsti-tuudist Moskvast kohaletoodud psühhiaatri kaastegevusel teostasid kohtuhoones 'kohese 'järelevaatuse ning, teatasid oma otsusena, et kaebealused on nii- kehaliselt kui ka. vaimselt võimelised ikohtupidamises osalema. Protsessi esimesel päeval kandis prokurör Siim Kirsipuu ette süüdistusakti. Selle kohaselt süüdistati Mart Niklust Eesti NSV kriminaal-" Wdeksi § 68 punkt 2 järgi „nõuko-gudevastase agitatsioonr jn. • ropa-ganda" pärast. Süüdistus koosnes neliast peapunktist. Esiteks, et Mart Niklus on esitanud mitmesuguseid nõukogudevastaseid avaldusi ENSV ülemnõukogu presiidiumile ja mujale ning et ta on allakirjutanud nõi;- kogudevastastele avaldustele, nende seas Balti apellile. Teiseks, et ta on kirjutanud nõukogudevastase artikli 1978 toimunud Vilniuse protsessist Leedu Helsingi-grupi esimehe Vikto-ras Petkuse vastu pealkirjaga „Vii-niuse protsess eestlase silmadega". Kolmandaks, et^ta. on 'koos õpilastega oma kodus kuulanud Ameerika Hääle nõukogudevastaseid saateid ning neljandaks,! et ta on laimanud nõukogude korda Jüri Kuke korterist Stokholmi võetud telefonikõnedes. ' Jüri Kukke süüdistati Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 194 punkt 1 järgi „nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda halvustavate teadvalt valede väljamõeldiste levitamise" pärast. Süüdistus koosnes kolmest peapunktist. Esifeks, et Jüri Kukk on esitanud mitmesuguseid nõukogude korda halvustavaid avaldusi ENSV ülemnõukogu presiidiumile ja mujale. Teiseks, et ta 28. jaanuaril 1980 andis Moskvas The Christian Science Monitori korrespondendile David Willisile üle nõukogude Jkorda halvustavad avaldused Afganistaniinva-sioöni, olümpiamängude jne. kohta ning kolmandaks, et ta-on laimanud nõukogude korda oma korterist Stokholmi võetud telefonikõnedes. SüüdistusaMst nähtus, et Mart Niklus ja Jüri Kukk on eeluurimise ajal keelduriud seletuste ja tunnistuste andmisest. Nad ei tunnistanud end süüdi üheski punktis. Nad keeldusid jca kohtus seletuste andmisest ja küsimustele vastamisest. foni keskjaamast. Krimmaalvangi Feliks Kaljuvee abil, kellega Mart Niklus oli samas kongis sügisel 1976 kahekuulisel kinnipidamisel Tallinna keskvanglas, püüdis prokurör tõendada tema nõukogudevastaseid väljendusi. Sama ülesannet täitis ka kri-miiiaalvang Ülo Lälli, kellega Mart Niklus oli samas kongis 13-päevasel arestil Tartu vanglas niärtsis 1980. Samal eesmärgil oli tunnistajaks toodud ka endine poliitvang Johannes Valdman, kes peale vabanemist oktoobris 1976 muutus peagi KGB tööriistaks ja provokaatoriks. Tartu te-lefonikeskjaamaV sidetöötajate ülesandeks oli tunnistuse andmine nende poolt pealtkuuldüd Mart Nikluse ja Jüri ;Kuke nõukogudevastast laimu sisaldavate telefonikõnede kohata. Jüri Kuke vastase tunnistajana kasutas prokurör ka tema endist ülemust, Tartu ülikooli anorgaanilise keemia kateedri juhatajat professor Vello Pasti. Vaatamata prokuröri nõudmisele keeldus Jüri Kuke abikaasa Silvi Kukk tunnistajana esinemast. Kolmanda päeva hommikul teostati kohtu nõudel Mart Niklusele ja Jüri Kukele keskvanglas uus psühhiaatriline ekspertiis ning protsess jätkus alles pealelõunal prokuröri ja advokaatide kõnedega. Prokurör Siim Kirsipuu nõudis teostatud kohtuliku arutamise alusel Mart Niklusele 10 a. spetsiaal-rezhiimiga laagrit Ja 5 a. asumist ning'Jüri Kukele 3 a.- üldrezhiimiga laagrit. Mart Nikluse advokaat Kaljo Kuusmaa rõhutas oma kaitsekõnes, et kriminaalkoodeksi § 68-t, milles on juttu nõukogudevastasest agitatsioonist ja propagandast, ei saa tema kaitsealuse suhtes rakendada, kuna tema vastu ikokku korjatud süüdistused ei ole küllaldaselt > põhjendatud. Pealegi on tema kaitsealune kogu aeg toiminud N. Liidu konstitutsiooni, Inimõiguste Ülddeklaratsiooni ja Helsingi Lõppakti põhimõtete ja eeskirjade- raames. Ka Jüri Kuke advokaat leidis, et tema kaitsealuse vastu kokku, korjatud süüdistused ei ole küllaldaselt põhjendatud. ,JELAGU INIMÕIGUSED!", Protsess jätkus neljapäeva pealelõunal, mil oli ettenähtud kaebeäluste vnmane sõna. Mart Niklus ja Jüri Kukk jätkasid vaikimist ka neljandal päeval. Viimase sõna asemel tõusis Mart Niklus püsti, tervitas sügava kummardusega kohtusaalis viibivaid vanemaid, teatas neile et ta jätkab protestiks talle osaks saanud vägivallatsemise vastu näljastreiki ja hüüdis: „Elagu inimõigused!" Jüri KukkJervitas ka püsti tõustes sügava kummardusega kohtusaalis viibivat abikaasat ning teatas talle, et ka tema jätkab näljastreiki, kuigi ta kehakaal on veel ainult 49 kilo.- l)lem'kohtu otsus tehti teatavaks sama päeva õhtul, s.t. neljapäeval, ,8. jaanuaril 1981 kell 17.30. Eesti NSV ülemkohus mõistis Mart Niklusele kui „eriti ohtlikule retsidivistile" Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 68 punkt 2 järgi „riõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" pärast 10 aastat spetsiaalrezhiimiga laagris ja 5 aastat asumiselesaatmist ning Jüri Kukele Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 194 punkt 1 järgi „nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda halvustavate teadvalt valede väljamõeldiste levitamise" eest 2 aastat üld-rezl^ iimiga laagris. Mis puutub Mart Niklusele mõistetud spetsiaalrezhiimiga laagrisse, siis tähendab see tema raskekujulise radikuliidiga arvestades surmanuhtlust. Spetsiaalrezhiimiga laagrites paigutatakse vangid barakkide asemel kongidesse, niiš öösel lukustatakse, N^il ei ole lubatud pakkide vastuvõtmiine ning nende kirjavahetus on piiratud ühele kirjale kuus. Neid saavad sugulased külastada •kord poolaastas 1—2 tundi ning neil . on võimalik teha pisiostusid laagri-kioskist 3 rubla eest kuus. Kõiki neid „eeliseid" saavad vangid ainult ees- •kujuliku ülalpidamise • korral. Vähemagi eksimuse korral (näiteks po-liittündides magama jäämine või mõnes muus kui vene keeles kõnelemine) võetakse needki „eelised". ntarios TÖÖSTUSKESKUSTE OTSUSTAVAD TraditsloonlHseU kohservatiivses Ontarios elanikel oh olnud kalduvus anda hääl sama partei kandidaadile, kellele on hääletatud varem. Käesoleval Juhul on tegemist tööstusliku kriisiga Ontarios ja seepärast võib arvata, et valijad võivad muuta oma traditsioonilist hoiakut ja hääletada teisiti, eriti tööstuslikes piirkondades, kus majanduslik kriis annab end kõige valusamalt tunda. Selleks piirkonnaks on Lõuna-Ontario ja sinna suundusid kõigi kolme poliitilise partei juhid otsekohe kui 2. veebr, kuulutati valimised välja. NDP Hider Mike Cassidy alustas kampaaniat Hamiltoni metallitöölis-te keskel. Temale järgnesid Lõuna- Ontariosse liberaalide juht Stuart Smith ja peaminister Bill Davis, kes läksid vähe kaugemale ja alustasid yalimiskampaaniat St. Catharines rajoonis. Kõik kolm partei liidrit loevad oluliseks käesolevatel valimistel töötaoleku vähendamist, majandusliku olukorra parandamist ja usaldusväärset valitsuse juhtimist (leadership). Erinevused nende eesmärkide saavutamiseks selguvad valimiskampaania kestel. Opositsioon kindlasti ründab raskelt Bill Davise vahtsust juba sellel põhjusel, et konservatiivid on valitsenud Ontariot liiga kaua. K E M TOETAB OTTAWA? Liberaalide valitsus ja parlamendiliikmed Ottawas asuvad erinevatel seisukohtadel. Peaminister P. E. Tru- ,deau näib kindlasti toetava. Bill Da-vist, tema pooldava hoiaku pärast Trudeau seisukohtadele õlihinna hoidmisel jä Kanada põhiseaduse Kanadasse toomisel ja muutmisel. Möödunud nädalal Trudeau viibis Torontos ja siin peetud kõnedes andis täie toetuse Bill Davisele. Samal ajal Ontario liberaalide juht Stuart Smith käis Ottawas ja sai sealsetelt liberaalpartei parlamendi-liikmetelt lubaduse, et nemad tulevad Ontario liberaale toetama valimiskampaanias, põhjusel, et möödunud Kanada parlamendivalimistel Stuart Smith aitas nendele tõhusalt kaasa. LIBERAALID RÜNDAVAD Eesseisvas valimiskampaanias liberaalide juht Stuart Smith tõenäoselt ründab teravalt konservatiivide valitsust ja varju jääb NDP koos oma liidri, Cassidy'ga. Kindlasti on olemas palju põhjusi Bill Davise valitsuse ründamiseks, juba selle pärast, et konservatiivid on valitsenud Ontarios liiga kaua. Arvamine siiski püsib, et konservatiivid tulevad võitjatena välja nendel valimistel ja saavutavad 75 kohta. Teisele kohale jäävad liberaalid 37 kohaga ja NDP saab ainult 13 kohta (Doug Fisher, Toronto Sun), A.N. L M M Wods Arts & Craft! Protsessi esimesel ja teisel esinesid prokuröri peatunnistajaina kaks kriminaalvangi, üks endine po-ig ning si^ 9 Qu«en St. E. Toronto (Yonge Juures) — Tel. 368-5011 on rikkalikus valikus importeerltud lõ^gu, iceland lopi lõng, al-paca, anchor needlepoint lõng, kroy lõng J.t, Sobivad varrastel Ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikkimiseks Ja sõlmimiseks (macrame). SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA ^ Kanvaa mitmes värvis -k SOODSAD HINNAD. Avatud: esmasp.,—koflmap. 9—6, ncljap., reedel 9—8, laup. 9.3(M. Meie teine Mri: 674 Bpoadview Ave. T©r, Tel. 4^-2^5, kell 3—5 p.l Tcsm
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, February 26, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-02-26 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810226 |
Description
Title | 1981-02-26-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | •must-laamer sest® lasta SIMEES ija Jahi-line pea-, 1, veeb- ! esimehe iti: leina-surma Ernst |. Käis ja ja litas selt-is, et te-pidulike ja tule-iga on ol-ih^ line ja ;test -ösa-li aruande inded üks-ja aruan- Ijat abistajal senme (deratsioo-iste vastu jega jääb lerats iooni ir" saabu- [indiustus, pda hilje-llorganite, tate koos-leisus üks-iluvad ju-nut Riko, jä Eric ir, abisek" issekretar |aja Kari W Kunsti- )ld Aadli, ametita nän Käis iHeino Vii» la J. Tõld. Kore (esi-ist Nüüd. Käis, Au-kustutati latus valiti si. a-l^ igustatud ja liikmelt liikmeks lakse tasij-ivad. liselt sekre- I Or. Toron- • S.K, I tõsine, et kes oleks lenda peale louveri rah-käedküge itsüda eri- )plik otsus maade ES-tanisatsioo-lagasi -Tiina larry Muld, epik i(uus), Ires Loo ja Sisjohi vali-las ja Hil-ostipoisi" Iti endised: Wis ja Juta TUPANÜ ei andnud kohtus sdetusi - - ^. (M.E.) — Mõukogude võimud OE asunud murdma tõusvat vastupanu okupeeritud Eestis poliitiliste protsessidega. Lisaks Mart Niklusele ja Jüri Kukele määratud rasketele karlstus-on ette näha lähemal ajalkoollnoorte demonstratsioonidel vahistatud isikute apellidele alla kir« 'eis* . 1 0 . Yonge St.) Toronto Ülikooli eesti kult: Vello Salo, Leena Tinits, Ilmar ja raamatukogu keelte osakonna Metropolitani-Toropto raamatukogu keele kursusest osavõtjad kops kursuse Soom, Anne Ossö, Peeter MeMsto, bibliötekäaf H. GrewaL . • ' a V. Tinits, * Toronto Ülikooli eestikeele kursuslased, eesotsas juhataja V; Saloga, tutvunesid MetropolitanrToronto raamatukogu keelteosäkonnaga. Osakonna raamatukoguhoidja H. Gr^wal andis ülevaate eriti etniliste raamatute osas. Praegu on raamatukogus ligi tuhat eestikeelset raamatut, neist hulk, mis ilmunud okupeeritud Eestis. Võrreldes .teiste etniliste rah-vusgruppidega; on eesti rahvusgrupp olnud võrdlemisi tagasihoidlik raamatute nõutamisel, mille tõttu ka^ eestikeelsete raamatute hulk tagasihoidlik. Märgiti, et oleks eriti •soovitav, kui kirjandusehuvilised kaas-' maalased avaldaksid sööve, raamatute saamiseks, et raamatukogu juhatajal oleks 'alust nende muretsemiseks. Metropolitan-Törontq raamatukogu asub uues moodsas hoones 789 Yonge St. (tel.. .928-5280-Language Centre) viiendal korrusel. Samalikor-rusel asub ka ajalehtede ja ajakirja-de osakond kohapeal lugemiseks. Praegu on saadaval 271 eri ajalehte ja,ajakirja. . Raamatukogust saab raamatuid ka laenata, nagu teistestki linna raamatukogudest, kasutades tavalist raamatukogu kaarti., Samuti saab sealt laenata taamatud teiste linna raamatukogude kaudu. Seitsmes ^ märts on varsti käes. TERR „Kung]a" ettevalmistused esinemiseks sel päeval edenevad kiiresti ja suure tööga; : Nagu varem mainitud, kujutab'üks kava osadest ette rühmaliikmete ringreisi Euroopas ;koos ESTO-SQ-st osavõtuga. , Ega kõik ei saanud „ule lombi" lõbutsema minna. Mõned pidid ju koju jääma „karja pidama ja marju korjama". „Karjanali-marjanali" on põimiku nimi, milles r^äetekarjatüdru kute. ja marjakorjajate puhketundi. Muidugi on varsti poisid kolpal nii pahandust kui ka nälja tegemas. Varsti kuuleb mürglit taluperemees ja selleks korraks ongi naljal lõpp. Vahest oli siiski noortel ka aega täie hooga tantsu lüüai ja kõiki muud teha, mis sellega, kaasas ikäib. Ühel selliser õhtul tuli vanapiigagi oma õnne otsima noorte hulgast. „Vana-piiga õnn" kirjeldabki tantsuõhtu .^sündmusi. Üleliiga julgust võtnud poiss viib vanapiiga tantsima, aga tants lõpeb õnnetult. Norita(cse, kuni piiga kurvalt lahkub. Vanapiiga kaebab nõiale oma kurba saatust — pole kedagi armastada! Nõid segab ar-mujoogi ja annab selle hoiatuksõna-dega vanapiigale. Tuleb jälle tants, kuhu ilmub vanapiiga. Ta jagab poistele oma armujooki., Kõik poisid tikuvad nüüd vanapiiga ümber ja läheb kakluseks. Häda on suur — kas on liiga vähe vÕi liiga palju, aga mitte kunagi parajasti. Lõpuks on veer üks põimik, idille nimeks on „Kõrr, kõrr, kõrtsitütar". Kalurid mängivad kõrtsis kaarte. Tüdrukud tulevad neid hurjutama. Merele ei tule nii peagi veel minna. On palju põnevam kõr^tp tantsu lüüa. Siis aga jõuab plikalt merereisilt koju laevakapteni Tal p^ä^kab madruseid ja ostab kõigile jooke. Nüüd alles läheb õige pidu ja trall Jahti. ' ^ See huvitav ja mitmekülgne eeskava toimub laupäeval, 7. märtsil kell 7 õhtul' Seneca Cölljege'i Minkler Auditooriumis, 1750 Finch Ave. ,E. ja Don Valley Parkv/ay). Piletid on saadaval rühmäliikmeilt,' Poko ärist Mt. Pleasant Road'ii, Abistamiskomiteest, Eesti Kodust või helistada tel. 690-0714; Saadaval ka veel kohapeal. Noored on väga innustatult ette valmistanud ja püJhendavad palju • Finnair korraldas Toronto esindus-; lilcus Four Season Hotellis vastuvõtu turismiga tegelevatele ajakirjanikele. Oli moenäitus „Vuokko" ja „Mari-mekko" 1981 aasta moeloomingust, näidati reisifilme Soomest ning anti ülevaade „Finnair'ist". Lõpuks j a p ti välja suur hulk n.n. „ukseauhindu" kphaolevatele külalistele. Märgiti ka fakti, et Finnair on nüüd Skandi^aa-vait esindaviennuliin Kanadas. . Finnairi Kanada osakonna uueks juhatajaks on rikkalike kogemustega Ilkka Mitro, kes on 9 aastat töötanud Finnairiga Helsingis ja Nev^ Yorgis. Oma noofuki-päevill965 a. peatus ta eestlaste perekonnas Stokhol- •.mis. • ^ • Finnair on nüüd ainukene lennuliin otseühendusega Skandinaaviasse. Lennukid väljuvad Montreälist, Mi-rabefist igal kolmapäeval ja reedel. Neile, kes niiüd soovivad Skandinaaviat külastada,, kõige kiiremaks lennuks pn hõimuvendade lennuliin. On palju mugavam vahetada lennukit Montrealis lennu algul, kui ei ole veel väsinud lennust, selle asemel et Euroopa suurlinnade lennuväljadel trügida rahvamurrus. Torontost on otseühendus Mirabel lennuväljale Äir Canada rahvusvaheliste lendudega. Võisime lugeda „Toronto Star'ist", et 'kui varem kanada turistide käest küsiti Skandinaavia maade riimesid, siis Rootsit, Taanit ja Norrat teati ikergesti, Soome vaevalt Jcellelegi meenus. Nüüd seda enam juhtuda ei saa. Finnair on ainuke lennuliin, mis ühendab Kanadat Skandinaaviaga. Air Canada lõpetas nüüd Kopenhaageni lennud, SAS läinud aastal Kohtuprotsess loodusteadlase ja võõrkeelteõpetaja Mart Nikluse ning keemiku ja endise Tartu ülikooli õppejõu Jüri Kuke vastu algas esmaspäeval, 5. jaanuaril kell 10.00 Eesti NSV ülemkohtus, Päirnu maanteel nr. 7, toas nr. 74. Kohtuniku kohal oli Eesti NSV ülemkohtu liige Astajoo-itiing. Prokurörina esmes ,Eesti NSV prokuratuurist Siim Kirsipuu. Mart Niklust kaitses advokaat Kaljo Kuusmaa Tartu Õigusnõuandlast ning Jüri Kukke advokaat Jaak Oja Tallinna I sõigusnõuandlast. Et vältida Läänest kohalesõitvate advokaatide ja vaatlejate osavõttu, püüti protsessi viimase silmapilguni/ saladuses hoida. Protsessi ajal lülitati Tallinnas rida koduseid telefone välja ja KGB ähvardas isegi teatud isikuid protsessi kohta informatsiooni andmise eest. Kuigi protsess pidi olema avalik, puudus sellekohane teade ülemkohtu teadaannete tahvlil. Kohtusaali, kus oli vaid 20 tooli, lasti ainult Mart Nikluse vanemad ja Jüri Kuke abikaasa. Muud kohad olid okupeeritud KGB töötajate poolt. Kaebeäluste ülejäänud sugulased, sõbrad, tuttavad ja aatekaaslased; nende seas ka Balti apellile allakirjutanud Ints Calitis ja Juris Zie-melis Riiast, jäeti neljandal korrusel asuva kohtusaali ukse taha koridö-jem tulejaid ei lastud üldse ma juhataja Ilkka Mitro jagamas ,,iikseauhindü" külalistele. Foto — Elna Kungla 1670.00 edasi-tagasi. Gnupisõit on $578.00. Helsingist on suurepärane ühendus •kõigisse Skandinaavia pealinnadesse, Stokholmi läheb 69, Kopenhaageni 44 , ja Oslosse 27 lendu nädalas. Stokholmi lend üle Helsingi ei' maksa rohkem, kui seda teha teiste ümberistumistega. Kui mõni kaasmaalane kavatseb oma sugulase iküllasõidu pileti siit tasuda, siis saab seda teha kasutades Finnairi Leningradist. Finnair korraldab erakordselt soodsate hindadega suvepuhkusi Soomes. 7 ööd ja kaheksa päeva Helsingi esinduslikus „Intercontinentar'' hotellis maksab $259.00 või $269.00 hotell „Kalastajatorppas" koos hommikusöögiga, ujula ja sauna kasutamisega. Hinna juurde kuulub üks õhtusöök Helsingi paremas restoranis, linnaga tutvumise ringsõit ja lennuvälja transpordid. Ringsõit Soomes 7 ööd ja 8 päeva maksab $399.00 kahepeale toa kasutamisega. Peatutakse 2 ööd Turus, 2 ööd Tamperes j ^ 3 ööd Helsingis. Hinna sisse kuulub 6 õhtusööki, ring- Finnair on kiiresti 'kasvav lennuliin. Hiljuti osteti kolmas suur DC 10- 30 lennuk ülemere lendudeks mahtuvusega 294. Alates 1983 Finnair algab otselende Tokiosse ijma vahemaandumiseta, Finnair omab 'kolm DC-8- 62 lennukit mida võib reisi- või käU: balenhükiks kasutada, 12 DC.9-51, 8 Super Caravelleja^ DC.9-10/14/15. Lääneranniku eestlastele hea uudisena on teade, et Finnair algab 16. mail otselende Helsingi, mis väljub laupäeviti Los Angelesest maandumisega Seattles. See on lühem ja 'kiirem lend läänerannikult Euroopasse. Finnair korraldab 2. märtsil filmiõhtu Eesti Majas, et tutvustada Soomet ja hõimuvendade lennulüni. Joogid täiskasvanuile ja lastele. sõidud linnadega med kabareesse, tutvumiseks, pääs-lõbustuste parki ja loomaaeda. See ringsõit annab hea võimaluse näha ja tutvuda kolme Soome suurema linnaga. Finnair pakub suurepärase võimaluse Kopenhaageni, Stokholmi ja Helsingiga tutvumiseks. Reisi kestvus on 14 ööd ja 15 päeva. 4 ööd veedetakse Kopenhaagenis ja Stokhol-mis, öö laeval ja 5 öÖd Helsingis. Ringreisi hinnaks on $870.00 koos 6 õhtusöögiga. Sama ringreis omal käel organiseerituna maksab $1300— 1500.00. Lennupilet üle Atlandi ei ole ringsõitude hinna sisse arvatud väljaarvatud Helsingi—Kopenhaageni sõit 15 päevasel Skandinaavia tuuril. Talvise hooaja lennupiletid on võrdlemisi mõõduka hinnaga. ,,Apex" sõit 7—90 päevase kestvusega maksab Talvine hooaeg Floridas on oma kõrgpunktil. See annab tunda hoogsast lennuliinide tegevusest kui ka tihedast autoliiklusest linna tänavatel. ' . . Eestlasi õn siin turistidena sellel talvel üsna rohkesti. Nähtavasti ben-sini kõrge hind rahvuskaaslasi ei heiduta. Fort Lauderdales asuv Lõuna-FIo-rida Eestlaste Koondis teeb omalt poolt kõik, et turistid tunneksid endid siin teretulnutena ja rahvuskaaslaste hulgas kodusena. Selleks korraldatakse talve jooksul terve hulk meelelahutuslikke 'kokkutulekuid. Neid üritusi kprraldatakse peamiselt Shriner klubi ruumides, Hollywoodis, kuid ka vahel Fort Lauderdales. oma vabast ajast selleks, et publikule huvitavat ja meeldejäävat pakkuda. „Kungla" loodab ka seekord publiku sooja suhtumist ja rohkear-osavõttu. TERR„KUNGLA" Ins. Herman Lahesalu-Lane on New Jerseys ja New Yorgis tuntud ehitusettevõtja kelle spetsialiteediks on .suurehituste ja ostutsentrumite püs-litamine. Näib et see spetsialiteet on aegade jooksul niivõrd temale verde läinud, et ta Pompanõ Beachi ühele saarele püstitas omale ühepefekonna elumaja: ka suurehitisena. See kahekordne maja on kujunenud kohapealseks vaatamisväärsuseks. 7. veebruaril oli maja avapidu. Kü-laHsi oli tulnud 80 inimese ümber nii lähedalt kui ka kaugelt. Hr. Lahesalu tütar Kay koos abikaasa John Le° aird'iga olid tulnud Bostonist. ri. kolmandast korrusest kaugemale. Kui Karin Irino, kes oli koos abikaasaga Tartust kohale sõitnud, nõudis kohtusaali sisselaskmist, tormas talle valvemiilits kallale jä hakkas ta käsi väänama. Kohtusaali ukse taha jäänute nõue protsessi suuremasse saali üleviimiseks jäeti tähelepanemata. SÜÜBISTUSEID; , Kuna Mart Niklus ja Mri KuMc suutsid näljastreigi tõttu konvoi saatel kohtusse ilmudes^ vaevalt liikuda, siis taotlesid kaitseadvokaadid nende v^ga halvale tervislikule olukorrale tähelepanu juhtides protsessi edasilükkamist. Kohus oli sellise nõudega nähtavasti juba ette arvestanud. Kohal olevad neli arsti Tallinna keskvangla psühhiaatria osa-kgnna juhataja Regina Kojii eesistumisel ja ühe Serbski mentaalinsti-tuudist Moskvast kohaletoodud psühhiaatri kaastegevusel teostasid kohtuhoones 'kohese 'järelevaatuse ning, teatasid oma otsusena, et kaebealused on nii- kehaliselt kui ka. vaimselt võimelised ikohtupidamises osalema. Protsessi esimesel päeval kandis prokurör Siim Kirsipuu ette süüdistusakti. Selle kohaselt süüdistati Mart Niklust Eesti NSV kriminaal-" Wdeksi § 68 punkt 2 järgi „nõuko-gudevastase agitatsioonr jn. • ropa-ganda" pärast. Süüdistus koosnes neliast peapunktist. Esiteks, et Mart Niklus on esitanud mitmesuguseid nõukogudevastaseid avaldusi ENSV ülemnõukogu presiidiumile ja mujale ning et ta on allakirjutanud nõi;- kogudevastastele avaldustele, nende seas Balti apellile. Teiseks, et ta on kirjutanud nõukogudevastase artikli 1978 toimunud Vilniuse protsessist Leedu Helsingi-grupi esimehe Vikto-ras Petkuse vastu pealkirjaga „Vii-niuse protsess eestlase silmadega". Kolmandaks, et^ta. on 'koos õpilastega oma kodus kuulanud Ameerika Hääle nõukogudevastaseid saateid ning neljandaks,! et ta on laimanud nõukogude korda Jüri Kuke korterist Stokholmi võetud telefonikõnedes. ' Jüri Kukke süüdistati Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 194 punkt 1 järgi „nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda halvustavate teadvalt valede väljamõeldiste levitamise" pärast. Süüdistus koosnes kolmest peapunktist. Esifeks, et Jüri Kukk on esitanud mitmesuguseid nõukogude korda halvustavaid avaldusi ENSV ülemnõukogu presiidiumile ja mujale. Teiseks, et ta 28. jaanuaril 1980 andis Moskvas The Christian Science Monitori korrespondendile David Willisile üle nõukogude Jkorda halvustavad avaldused Afganistaniinva-sioöni, olümpiamängude jne. kohta ning kolmandaks, et ta-on laimanud nõukogude korda oma korterist Stokholmi võetud telefonikõnedes. SüüdistusaMst nähtus, et Mart Niklus ja Jüri Kukk on eeluurimise ajal keelduriud seletuste ja tunnistuste andmisest. Nad ei tunnistanud end süüdi üheski punktis. Nad keeldusid jca kohtus seletuste andmisest ja küsimustele vastamisest. foni keskjaamast. Krimmaalvangi Feliks Kaljuvee abil, kellega Mart Niklus oli samas kongis sügisel 1976 kahekuulisel kinnipidamisel Tallinna keskvanglas, püüdis prokurör tõendada tema nõukogudevastaseid väljendusi. Sama ülesannet täitis ka kri-miiiaalvang Ülo Lälli, kellega Mart Niklus oli samas kongis 13-päevasel arestil Tartu vanglas niärtsis 1980. Samal eesmärgil oli tunnistajaks toodud ka endine poliitvang Johannes Valdman, kes peale vabanemist oktoobris 1976 muutus peagi KGB tööriistaks ja provokaatoriks. Tartu te-lefonikeskjaamaV sidetöötajate ülesandeks oli tunnistuse andmine nende poolt pealtkuuldüd Mart Nikluse ja Jüri ;Kuke nõukogudevastast laimu sisaldavate telefonikõnede kohata. Jüri Kuke vastase tunnistajana kasutas prokurör ka tema endist ülemust, Tartu ülikooli anorgaanilise keemia kateedri juhatajat professor Vello Pasti. Vaatamata prokuröri nõudmisele keeldus Jüri Kuke abikaasa Silvi Kukk tunnistajana esinemast. Kolmanda päeva hommikul teostati kohtu nõudel Mart Niklusele ja Jüri Kukele keskvanglas uus psühhiaatriline ekspertiis ning protsess jätkus alles pealelõunal prokuröri ja advokaatide kõnedega. Prokurör Siim Kirsipuu nõudis teostatud kohtuliku arutamise alusel Mart Niklusele 10 a. spetsiaal-rezhiimiga laagrit Ja 5 a. asumist ning'Jüri Kukele 3 a.- üldrezhiimiga laagrit. Mart Nikluse advokaat Kaljo Kuusmaa rõhutas oma kaitsekõnes, et kriminaalkoodeksi § 68-t, milles on juttu nõukogudevastasest agitatsioonist ja propagandast, ei saa tema kaitsealuse suhtes rakendada, kuna tema vastu ikokku korjatud süüdistused ei ole küllaldaselt > põhjendatud. Pealegi on tema kaitsealune kogu aeg toiminud N. Liidu konstitutsiooni, Inimõiguste Ülddeklaratsiooni ja Helsingi Lõppakti põhimõtete ja eeskirjade- raames. Ka Jüri Kuke advokaat leidis, et tema kaitsealuse vastu kokku, korjatud süüdistused ei ole küllaldaselt põhjendatud. ,JELAGU INIMÕIGUSED!", Protsess jätkus neljapäeva pealelõunal, mil oli ettenähtud kaebeäluste vnmane sõna. Mart Niklus ja Jüri Kukk jätkasid vaikimist ka neljandal päeval. Viimase sõna asemel tõusis Mart Niklus püsti, tervitas sügava kummardusega kohtusaalis viibivaid vanemaid, teatas neile et ta jätkab protestiks talle osaks saanud vägivallatsemise vastu näljastreiki ja hüüdis: „Elagu inimõigused!" Jüri KukkJervitas ka püsti tõustes sügava kummardusega kohtusaalis viibivat abikaasat ning teatas talle, et ka tema jätkab näljastreiki, kuigi ta kehakaal on veel ainult 49 kilo.- l)lem'kohtu otsus tehti teatavaks sama päeva õhtul, s.t. neljapäeval, ,8. jaanuaril 1981 kell 17.30. Eesti NSV ülemkohus mõistis Mart Niklusele kui „eriti ohtlikule retsidivistile" Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 68 punkt 2 järgi „riõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" pärast 10 aastat spetsiaalrezhiimiga laagris ja 5 aastat asumiselesaatmist ning Jüri Kukele Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 194 punkt 1 järgi „nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda halvustavate teadvalt valede väljamõeldiste levitamise" eest 2 aastat üld-rezl^ iimiga laagris. Mis puutub Mart Niklusele mõistetud spetsiaalrezhiimiga laagrisse, siis tähendab see tema raskekujulise radikuliidiga arvestades surmanuhtlust. Spetsiaalrezhiimiga laagrites paigutatakse vangid barakkide asemel kongidesse, niiš öösel lukustatakse, N^il ei ole lubatud pakkide vastuvõtmiine ning nende kirjavahetus on piiratud ühele kirjale kuus. Neid saavad sugulased külastada •kord poolaastas 1—2 tundi ning neil . on võimalik teha pisiostusid laagri-kioskist 3 rubla eest kuus. Kõiki neid „eeliseid" saavad vangid ainult ees- •kujuliku ülalpidamise • korral. Vähemagi eksimuse korral (näiteks po-liittündides magama jäämine või mõnes muus kui vene keeles kõnelemine) võetakse needki „eelised". ntarios TÖÖSTUSKESKUSTE OTSUSTAVAD TraditsloonlHseU kohservatiivses Ontarios elanikel oh olnud kalduvus anda hääl sama partei kandidaadile, kellele on hääletatud varem. Käesoleval Juhul on tegemist tööstusliku kriisiga Ontarios ja seepärast võib arvata, et valijad võivad muuta oma traditsioonilist hoiakut ja hääletada teisiti, eriti tööstuslikes piirkondades, kus majanduslik kriis annab end kõige valusamalt tunda. Selleks piirkonnaks on Lõuna-Ontario ja sinna suundusid kõigi kolme poliitilise partei juhid otsekohe kui 2. veebr, kuulutati valimised välja. NDP Hider Mike Cassidy alustas kampaaniat Hamiltoni metallitöölis-te keskel. Temale järgnesid Lõuna- Ontariosse liberaalide juht Stuart Smith ja peaminister Bill Davis, kes läksid vähe kaugemale ja alustasid yalimiskampaaniat St. Catharines rajoonis. Kõik kolm partei liidrit loevad oluliseks käesolevatel valimistel töötaoleku vähendamist, majandusliku olukorra parandamist ja usaldusväärset valitsuse juhtimist (leadership). Erinevused nende eesmärkide saavutamiseks selguvad valimiskampaania kestel. Opositsioon kindlasti ründab raskelt Bill Davise vahtsust juba sellel põhjusel, et konservatiivid on valitsenud Ontariot liiga kaua. K E M TOETAB OTTAWA? Liberaalide valitsus ja parlamendiliikmed Ottawas asuvad erinevatel seisukohtadel. Peaminister P. E. Tru- ,deau näib kindlasti toetava. Bill Da-vist, tema pooldava hoiaku pärast Trudeau seisukohtadele õlihinna hoidmisel jä Kanada põhiseaduse Kanadasse toomisel ja muutmisel. Möödunud nädalal Trudeau viibis Torontos ja siin peetud kõnedes andis täie toetuse Bill Davisele. Samal ajal Ontario liberaalide juht Stuart Smith käis Ottawas ja sai sealsetelt liberaalpartei parlamendi-liikmetelt lubaduse, et nemad tulevad Ontario liberaale toetama valimiskampaanias, põhjusel, et möödunud Kanada parlamendivalimistel Stuart Smith aitas nendele tõhusalt kaasa. LIBERAALID RÜNDAVAD Eesseisvas valimiskampaanias liberaalide juht Stuart Smith tõenäoselt ründab teravalt konservatiivide valitsust ja varju jääb NDP koos oma liidri, Cassidy'ga. Kindlasti on olemas palju põhjusi Bill Davise valitsuse ründamiseks, juba selle pärast, et konservatiivid on valitsenud Ontarios liiga kaua. Arvamine siiski püsib, et konservatiivid tulevad võitjatena välja nendel valimistel ja saavutavad 75 kohta. Teisele kohale jäävad liberaalid 37 kohaga ja NDP saab ainult 13 kohta (Doug Fisher, Toronto Sun), A.N. L M M Wods Arts & Craft! Protsessi esimesel ja teisel esinesid prokuröri peatunnistajaina kaks kriminaalvangi, üks endine po-ig ning si^ 9 Qu«en St. E. Toronto (Yonge Juures) — Tel. 368-5011 on rikkalikus valikus importeerltud lõ^gu, iceland lopi lõng, al-paca, anchor needlepoint lõng, kroy lõng J.t, Sobivad varrastel Ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikkimiseks Ja sõlmimiseks (macrame). SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA ^ Kanvaa mitmes värvis -k SOODSAD HINNAD. Avatud: esmasp.,—koflmap. 9—6, ncljap., reedel 9—8, laup. 9.3(M. Meie teine Mri: 674 Bpoadview Ave. T©r, Tel. 4^-2^5, kell 3—5 p.l Tcsm |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-02-26-05