Meie Elu = Our life, May 31, 1984

              NELJAPÄEVAL gtMAIi -THURSDAY, MAY 31 „Meie nr. 22 (1787) 1984 „Mele Elu" nr. 22 (1787) 1984
Emadepäeva tähistamine
Montrealis
eskutse Esto 'J
laulupeost osavõtjatele
Toronto laulukooridele
E.L.L'P'A' palub kõiki Toronto
laulukoore ühinema üldproovidega
igal neljapäeval 7.30 õhtul Eesti Ma­as.
Üldproovid toimuvad kuni 5. juu­lini,
milline on viimane.
Palume tingimata kõike üldjuhte ja
lauljaid harjutustest osavõtma.
On väga oluline, et lauljad õpivad
tundma üldjuhte ja nende juhtimise
tehnikat, parema kvaliteedi saavuta­miseks
laulupeo kontserdil. '
Üleskutse Toronto eesti
noortele instrumentalistidele
„Ehatare" kiriku pühitsemiselt. Ees, vasakult: OUo Rannamäe
(EAK abijuhataja, kes annetas altari küünlajalad ja risti), Edith
Ederma (EAK ärijuhataja, kes annetas armualauakarika). Õnne
Laikve (kaunistas lauluga kiriku pühitsemist), Julie Herma (saatis
laule uuel orelil). Taga seisavad: Artur Mihkelsoo (maalis altari­maali),
Alfred Sepa (EAK esimees, „Ehatare" peremees), piiskop
Karl Raudsepp (pühitses „Ehatare" kiriku), praost Andres Taul
(abistas piiskoppi), Guido Laikve („Ehatare" arhitekt) ja August
Kurley („Ehatare" kiriku komitee esimees). All — Piiskop Karl
Raudsepp kirikut pühitsemas. Paremal — Osa „Ehatare" elanik­ke.
Ees, vasakult: Gustav Jurgens, külaline kunstnik Attur Mih­kelsoo,
Jaan Konze. 2. rida: Eduard Viigi, Amanda Möller, Augusft
Kurley. 3. rida: Peeter Reis, August Tomander ja M. Tomandeir.
• Foto — Elna Kungla
HAAL" (T&n® Voic© of Ämsrica) Washingtonis, DC. vajab
iESTIiCEELSETELi RAADIOSAADETEL£ KAiyDlbAATi;
kes omab praktikat raadio alal, ajakirjanduses ja nendega seosesolevates ülesannetes.
Sellel töökohal on nõuetav ajakirjaniku oskus ja sobiv hääl raadiosaadeteks ning peab valdama
hästi eesti ja inglise keeit. @ Palk $20,965.00 — $25,366.00 aastas, olenevalt võimetest.
Vajalik kirjutamise ja hä^le test. Lisainformatsiooniks palun helistage: V 0 A, personal, Ed. Kula-kov\/
ski, coilect (202) - 485 - 8119 või kirjutage:The Voice of America, personal, Ed; Kulakowski,
room 1192, 330 Independence Ave., S.W. Washington D.C. 20547.
Broadview Ave., Toronto,
• Ontario M4K2R6 \
ühenduses on jõud
informatsiooniks helSstage
' E.L.L.P.A. palub kõiki puhkpillide
mängijaid, ühineda Esto '84 laulupeo
üldorkestriga.
Harjutused toimuvad koos ..Esto­nia'*
orkestriga igal kolmapäeval kl.
8 õhtul Eesti Majas. Nendel harjutus­tel
harjutatakse ainult laulupeo kava.
On viimane aeg end registreerida,
sest osavõtjate nimed avaldatakse
Esto '84 laulupeo kavas, mis läheb
trükkimisele peatselt.
Oleks kurb, kui mõni nimi välja
jääb. Helistada telefonil 244-4750 ja
tulge harjutusele!
Westholmi gümnaasiumi
Esto '84 kokkutulek
Westholmlaste Koondisekorraldu-sel
toimub Torontos J. Westholmi
gümnaasiumi end. õpilaste ja õpeta- •
jäte kokkutulek lõunasöögiga esmas­päeval,
9. juulil 1984. a. kell 13 Eesti
Üliõpilaste Seltsi ruumes, 905 Colle-ge
Street (kesklinnast ca 20 min. sõit
trammiga). .
Osavõtumaks on Kan.SlO, sisalda­des
kõik kulud (ka joogid). Osavõ­tuks
registreerida ja raha saata hil­jemalt
30. juuniks. Kanadast isikliku,
mujalt rahvusvahelise trekiga Kana­da
dollarites väljamaksmisega Endel
Toiger'i nimele aadressil: 50 Oid
Kingston Road, Apt. 5-215, Scarbo-rough.
Ontario, MIE 4Y1. Telefon:
(416) 284-5306.
TEADAANNE
Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi en­diste
õpilaste ja õpetajate kokkutulek
on Esto ajal teisip., 10. juulil kell 12—
2.30 p.l. Royal York Hotellis Tartu
maakonna ruumis.
TEADAANNE
Tapa Gümnaasiumi endised õpila­sed,
kui olete huvitatud kokkutule­kust
Esto '84 ajal, palun helistage:
Inge Järvel (Jürgenson), tel. 225-4590
või Senta MacDonald (Mesilane), tel.
444-0534.
Oma saarel
Traktor Kotkajärvel
vad eestlased korraldavad laup., ,''!"'•
23. juunil „Oiha saare" linnuses "Inud, kuid mis saal nuud müriseb on
Wellers Bay lähikonnas elurns"
Võidupüha kokkutuleku algusega f^eieOMAt Traktor osteti kaasmaa-kell
3 p.l. Päevakohase jutluse peab ^ ' ' ' l ^ ' ^''J^T "^^^^^^^d.
õp. Oskar Puhm ja kõnega esineb i " " " ? ' remont, ja Riki
«inififi EKN esimeess TL.a«a««s LLmeivvnaft . nÕMht.u,!l ^ae, kes on traktori „ametlik'' juht,
süüdatakse.lõke. Vahepeal on kok­kutulnuil
võimalik sportlikke män­ge
korraldada Ja keha kinnitada või
lihtsalt üksteisega vestelda. ^
„Oma saare" suvekoht on Treln-tonist
10 km lõunapoole Prince
viis traktori Kotkajärvele. Samuti
saabus Kotkajärvele ka tugev, suur ja
tuliuus traktori järelkäru, mille val­mistas
Ain Isotamm ja kinki? maail-malaagrile!
Nii traktor kui ka järelkäru said
asjatundjate p^olt hea hinnangu.ja
KEVADIME
PRAEGU, enne tööhoöaja algust võite saada meilt
alumliniuniitooteid madalate kevadiste hindadegal
Alumiiniumistaknad ja uksed ©Termoaknad — Aknaluugid ® Välis-seinakatted
® Raästaqjused(soffit&fäscia) ® yihmaveerennid ©Katused
SOOME ETTEVÕTE
PÄULIJUPPi TASUTA EELARVED
34 Charles iTupper JDr. Sc.arborough
281-1175 ' / h •
Alcan .
Buüding
Products
Aulhorized Deäier •
A L C A N
Edwardi maakonnas, Carrying Pla- ^""^^'^^'^y^^^ ^V"^^ "^""^i
ggjg . . pandi kohe tugevale proovile.
Vaatamata mustade kärbeste ohu­le,
oli pikal nädalalõpul Kotkajärvel
tublisti töökäsi ja maailmalaagri ette­valmistustööd
täies hoos. Margus
Tae juhtimisel ehitasid vanemskau-did
uudismaale teise laagriväljakäi-gu,
mille osad traktoriga kohale toi­metatud
ja puhastasid oma laagriala.
Köögi juures, Enn Kiilaspea juhtimi­sel
masterid lõid kokku nelja väikese
maja seinad ja katused, millised siis
Traditsiooniline emade austami­se
kokkutulek meie — eestlaste
hulgas Montrealis leidis aset juma­lateenistusel
Jaani kirikus koos ^el­lele
järgnenud aktuse ja koosviibi­misega
Montreali Eesti Täiendus­kooli
korraldusel.
Hommikusel jumalateenistusel
õpetaja Heino Laaneots pühendas
oma jutluse Eesti emale, kes alati on
hoolitsenud kõige paremini oma Jä­relkasvu
ja eestluse säilitamise eest.
Kirikutäis inimesi elas täielikult kaa­sa
tema mõtetele.
Järgnes koosviibimine koguduse
seltskondlikus saalis. Täienduskooli
juhataja Hilja Teosejervitas kõiki ja
andis üle lilled tänavustele koo­lilõpetajatele
Kaarin, Mari ja Mihkel
Taele.
Tunnistused ja kingitusraamatud
lõpetajatele ja eriklassile andsid üle
Heino Altosaar ja Hilja Teose.
Montreali Eesti Võitlejat? Ühingu
esimees ja skautjuht Endel Ruberg
andis iile sellekohasele alusele kin­nitatud
väikese Eesti lipu.kingituse
kui parimale eesti keele rääkijale
TinaSirgole.
Järgnenud ettekannete osas Tina
Sirgo deklameeris luuletuse „Lilli
sulle, emakene", Ingrid Sirgo män­gis
klaveril B. Bartoki „Children".
AKTUSEKÕNE
Oma aktusekõnes Anton Pindam
ütles: „Läbi aegade on ühiskonna ku­jundajaks^
olnud perekond. Viimase
keskseks kujuks on isa ja sdle kõrval
mitte vähema olulise liikmena ema.
Kuna isa on .enamal juhul set)tud
perekonna ülalpidamisega, mille tõt­tu
sageli on sunnitud viibima kodunt
eemal, siis ema on koduhoidjaks ja
loojaks. Ema on enamal juhul see,
kes oma südamesoojusega seob
perekonna ühte harmooniasse, mille
tähtsamaks lõppakordiks on: Õnne­lik
perelcond!
Eesti ema on ajalookeerises näi­nud
tohutut vaeva ja palju murepäevi
oma pere kasvatamisega, mida ta on
teinud ennastsalgava hoole ja armas­tusega.
Kalevipojast teame juba, et
Lindal oli Kalevi surma järel põhjatu
lein ja mure südames, nii et tema
pisaratest kujunes Ülemiste järv.
Eesti emal on meie kujutlusmaailmas
koht, )fus ta seisab oma muremõte-tega
väikse majakese uksepaku juu­res
kas ärasaatmas meest või poega
sõjamandrile või siis ootamas keda­gi,
kes ei tule ega tule . . .
Meie Eesti" ema on oma usu ja
^moraali suhtes kõrgel tasemel. Ta on
see, kes juhatab lapse juba nooruseas
Jumala teedele ja õigetele tõekspida­mistele.
Esimesed palved sosistab
ema oma lapsele, aga need palved ei
piirdu olemast ka lapse küpsös eas,
kui ema näeb, et poja või tütre saa-,
tüslik jalg on vääratanud ja ja ta sam­mub
eksiteel. Eesti emale ei olnud ja
praegu ei ole ükski vaev liialt suur, et
hoida ja kaitsta oma last hädaohu või
kuristikku sattumise eest. Ta on val­mis
kasvõi oma elu ohverdama, et
kaitsta oma last. Meie emakeeles on
mõned vanasõnad ema ja lapse koh­ta.
Näiteks: 1) Kibe vits, armas laps.
2) Laps vajab armu ja hirmu. Need
kasvatuslikud tõesõnad baseeruvad
meie kodusele kasvatusele,aga vii­masel
moodsamal ajal püütakse seda
„ajast ja arust" läinud kasvatusviisi
modifeerida ja ümber lükata või otse
taunida. Tuues ette põhjenduse, et
last karistades võib ta ju kergesti
saada kompleksi, mis takistab tema
loomulikku arenemist.
Küsin, kas kontrollimata ja umb­ropsu
eksisteeriv kasvatusmeetod on
lapse arenemiseks sile ja sirge tee
ning täiesti ilma lünkadeta? Ma kaht­len.
Keskkonnas, kus elafakse, on
võrgutusi palju, mis viivad eksiteele.
Ja eesti ema teab seda.
Ühe traagilisema elamuse on Eesti
ema pidanud üle elama, mida palju­de
teiste rahyašte emad ei oska mitte
ettekujutadagi. Kui 1944. aasta sugi-sel
meie iidsel vaenlasel massilise
ülekaalu tõttu õnnestus meie kodu­maale
sisse tungida, seisis Eesti ema
ja kogu meie rahvas raske otsuse ees:
Kas lahkuda oma armsast kodust või
võtta rist ning jääda ida-hordide mä­ratseva
võimutsemise alla? Oli ka
neid tuhandeid emasid, kes tahtsid
põgeneda, kui neil puudus võimalus.
Saatus ei olnud paljudele kerge. See
oli Eesti ema, kes hoidis altes ja veel
praegugi hoiab alles meie kallist
emakeelt. Kui meil ei oleks ausat ja
ustavat Eesti ema, ei oleks meil aega­de
keerises meie emakeelt ja ei oleks
meil tõeks saanud Eesti Vabariiki."
Kogu saalitäie püsti seistes lauldi
üheskoos: „Üks paigake siin ilmas,
on . . . " . I
Noortest esinesid veel viiulisoolo­ga
Karin Tae, kitarrisoologa Mihkel
Tae ja klaverisoologa Tina Sirgo, esi­tades
Beethoveni „Sonatina". Kõik
õpilased üheskoos esitasid dekla­matsioonina
I. Ivandi „Kes nad on"
ja täienduskooli koor Linda Tae kla­verisaatel
esitas kolm laulu: „Kalli8
emakene", „Kuku,sa kägu" - Eesti
rahvaviis ja „Meie koome kangast".
Noored said oma esinemisega
heakskiitva aplausi osaliseks,
i
PENSIONÄRIDE KLUBI
HOOAJA LÕPUPIDU
Kokkutulek algas palvusega õpe­taja
Heino Laaneotsalt ja klubi esi­naine
Johanna Toome tervitas klubi-liikmeid
jä külalisi.
Ettekannete osas Erika Leitham-mel
luges ette katked 0. Lutsu „Ke-vad
I ja II", Edith Tomsen esitas L
Türnpuu „Kannel" — Eesti rahvaviis
Linda Oderi klaveHsäatel. Lauludue-tis
Dagmar Muru ja Helgi Ranne
esitasid L. Koidula „Mis mulle jutus-
' tad, koidiku tuul" ja M. Härma „Kuu
kumab kullana" — Itaalia rahvalaul.
Klaveril saatis Linda Oder. Valiku
humoreske kandis ette Edith Tomsen
ja lauludüetis Ed^th Tomsen ja Helgi
Ranne esitasid rahvalaulu ..Tulekoju
armuke, kullä kallis pgikä/".
Saades sooja'"aplausi osaliseks,
avaldati soovi, et samalaadiliste ette­kannetega
täidetakse ka klubi kok­kutulekuid
edaspidi.
Järgnes loterii väljaloosimine ja
üksteise võitude sõbralik ülevaata­mine.
Klubiõhtu lõppsõna ütles Helmuth
Höövel'ja teatas, et pärast suvist
• vaheaega on klubi esimene kokkutu­lek
sügisel 15. septembril.
KONTSERT KAHEL KLAVERIL
Neljapäeval, 10. mail toimus Mont­reali
Vanier Kolledži auditooriumis
järjekordne kohtsert kahel klaveril,
mida esitasid kolledži õppejõud Dag­mar
Kokker ja Norain Artinian, kes
paari aasta eest esinesid ka Torontos
kontserdiga kahel klaveril. Kavas oli
esiteks sama kolledži õppejõu K.
Tedmani moodne helitöö, mis oli esi-ettekandel
ja oli autasustatud Cana-da
Councili poolt. Järgnevalt oli ka­vas
Mozarti „Sonaat" ja Milhaudi
„Scaramouche". Ettekanded võeti
rohkearvulise kuulajaskonna poolt
vastu suurte kiiduavaldustega. Värs­ke
helitöö autorile avaldati erilist kii^
tust ning esinejad pidid kontserdi
lõpetamiseks andma lisapalaks Pou-lenci
„Valse-Mousette". Proua Kok-kerile
anti lilli.
HENN ARVO
Jõekääru Suvekodu
ootab talgulisi
MEIE ÄRI SÜVISiP LAHTIOLEKU AJAD ALATES
esmäspäevHe s.yle^ud
i^e^sipäeval, kolmapäeval g
JTaeljapä
laupäeval 8--^
meie
TORONTO EESTI NAISSELTS!
juhatus
133 Laird Drive, Toronto M4G 3V5 — Telefpn 425^0450
Korrastustalgud Jõekääru Suve­kodus
toimuvad 9., 23. ja 24. juunil.
Tööpäev algab kell 9 hommikul ja
kestab kella 4-ni peale lõunat. Ko­guneda
söögisaali juurde ja kaasa i^^^® traktoriga toimetati peamaja
võtta töökindad, rehad jne. Mitte i " " ^ ^ ^ ' kus maja osad kokku löödi
unustada kaasa võtmast head tuju ja „konsulaadiks" väljaspoolt
töötahet. Talgudeks registreerida: saabuvatele malevatele.
Helle Arro — 449-4209; Anne Saks Gaidjuhid ja vanemgaidid puhas-
— 231-3295 või Helgi Sambla tasid juhtide laagriväljaku, Raudha-
222-1830. bemed korrastaid sauna, kuhu Mikk
Jõgi abilistega sisse pani mootor­pumba:
ja Valdek Novek valmistas
metsakirikusse uue suure kasepuust
risti.
Tänu Enn Kurvitsale, oh peamajas
nüüd kolm ilusat skaut-gaid märki­dega
kaunistatud eesti stiilis lauda.
Samuti tänu vanemskautidele, kes
paar nädalat tagasi saagisid puruks
tormist murtud puud ja põletasid ok­sad.
Talguliste kõhumurede eest hoo­litses
Silvia Birk-Terts vanemgaidi-dega,
eriti maitsesid seekord kõigile
apelsiinid, millised olevt musta kär­beste
..arstimid".
Rakkus kätega ja kange seljaga
linna tagasi tulles, oli leevendavaks
teadmiseks see, et nii suur hulk noori
tulid omale ise laagrit rajama. E.R.
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Nüüd saadaval uuod Euroopa stiilis thermoaknad,
kolmes värvis, kahe- ja kolmekordse klaasiga.
Tasuta hindamine.
Msiistag® päeval töökoda tel. 832-2238. Kodus! 769-0932.
OSSO INVESTMENTS INC.,
10335 Keefe St., Maple, Ontario LOJ 1 EO
mm saen
Kõikideks kindlustusteks
.LATER&CO.
ia
1482 Bathurst St/
Toronto M5P3HI
Tel: 653-7815 ja 653-7816
H. IWeretl ,JEREMI JUTUSTUS"
Oii niiiid ilmunud!
Köitekoja masina rike põhjustas kuuajalise viivituse.
Toronto ja ümbruskonna eel-tellijad võiksid soovi korral oma
nummerdatud ja signeeritud köited saada isiklikult kätte Eesti
Maja kohviku ees neljapäeval ja reedel 7.-8. juunil õhtul kella
6—8 vahel või ka laupäeval, 9. juunil kella 10-12 vahel samas.
Postiteel lähevad raamatud tellijaile välja 11. juunil s.a.
Edasised tellimised saata aadressil: KAUU JÕGI, 55 Duggan
Avenue, Toronto, Ont. M4V 1Y1, lisades tšeki või rahakaardi
$25.00 peale. ® Raamatu muuk teostub Abistamiskomitee äri
ja meie ajalehtede talituste kaudu. '
Kontserte j
„Meie Elu" kaastöölirto küsitla
täpsemalt toimkonna poolt korra
Kuna Stella Kerson on ka Eesti
Kunstide Keskuse presidendiks, siis
Esto '84 muusikatoimkonna üritustti
tegelikuks korraldajaks on Eesli
Kunstide Keskus Stella Kersoni
koordineerimisel. Sealjuures toimu­vad
Esto '84 ajal mitmed üritusedl
otseselt Eesti Kunstide Keskuse ni-l
me all, kokkuleppel Esto '84 peo'
toimkonnaga.
Eesti Tokstiilkunsti Näitus toil
mub Scarborough Civic Cenlre'is tt3r-|
ve juulikuu kestel, 1-st kuni 31. juuli­ni,
-otseselt Eesti Kunstide Keskusel
nime all ning on ka kinnitatud Eslci|
'84 peakomitee poolt, Näituse kuraa­toriks
on Eva Ennist-Kopamees jai
osalevad kunstnikud — Eva Ennisll
Kopamees, Maie Lnndra, Reet MiioJ
Silvia Rütman-Reeves (Vancouvo-rist),
Piret Sarapuu, Eha Tammemägi
(In memoriam) ja Marga Weilcr -j
esitavad oma mitmekülgset loomin­gut:
vaibud, lõuendid, lekstiilmaulidJ
kvilttekid jm.
Kolme Juubeli Näitus toiniulJ
Royal York hotelli kõrvul asuvuJ
Royal Bank Pla74„North Toweris j
6-st kuni If). juulini ning on uvatud 24J
tundi päevas. Näitus esineb samuti
Eesti Kunstide Keskuse nime H11[
kuid pole esitatud Esto '04-1G kinni]
tamiseks. Näituse eesmärgiks on läj
histada sellele aastale lungovnid juu]
beleid kolme teemaga: „Kesti lipp -
100", ..Toronto - 150" ju ..Onlnrid
- 200". Kunstiteoseid võib esitadJ
maalis, skulptuuris,graafikns ja teksl
tülis ning kunstniku vabadusega ka]
sutada kas üht või mitut teemat põi|
mitult.
Seni on sellel Kolme Juubeli" Niil!
tusel esinemiseks registreerinuJ
meie tuntud kunstnikud Enno Hallef
(Rootsist), Vello Hubel, Abel LeJ
RaurLirid'{ti)SA^bt); Merike LuguJ
Andres Männlste (Montreoljsl), Arul
Roosman, Lem Soots, Oss Timnins j |
RuttTulving. [
Näituse avamisel esineb luuletuni
niga Ene Rämmeld, kes töötnb näiij
lejana Pariisis (Prantsusmaal) Lizj
Werneri teatris.
Eesti Kunstide Keskusel on kokl
kulepe „Sinl-must-valge" komiteegöj
et Eesti lipu maalivõistluscl võitjnt|
tööd esitatakse sellel näitusel.
Armas Mais\e Dzhä^B-kontsoJ
(klaveril) on järgmine üritus, mi'
toimub 8. juuli õhtul Royal Yor
hotelli ..Ontario Roomis" Esto '8
muusikatoimkonna nime all. ,
Suur Solistide Kontsert, samu
Esto '84 muusikntoimkonna ürltu
toimub Roy Thomson Hallis esmli
päeval, 9. juulil.
Selle ja kõikide teiste kontserth
korraldamisel on Stelln KorÄc
püüdnud silmas pidada alljärgneva
põhimõtteid ja sihtjoonl:
1) Tutvustada Kanada kultuuririn
konnale eestilippinterpreete ja tip
loomingut.
2) Esitada ja austada juba kõduma
tuntud ja armastatud talentide pui
mikku.
3) Esitada noort professionaalset j
relkasvu. sellega toestades
muusika ja kunstnike kontinuite*?
4) Tõsta kõikide eestlaste enesotu
net ja respekti oma rahva kultuu
saavutuste vastu.
5) Edendada publiku järolKa.^vu no
rema generatsiooni ja ijegaabieluli
. seas, kuna vanem põlvkond kaha
pidevalt.
6) .Tõestada, et kõrgkunst ja.kultu
on kultuurpoliitilise relvana eestlu
Helilooja Eduard Tubin (t), EK
juht Harri Kiisk 1980. a. Stokht