1984-05-31-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL 31. UhH - H^URSDÄY, MAY 31 LIFE'- Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian Houše,95fl( BroadvJe^ Ave,, Toronto, Onl Canada, M4K 2R6 Tel. 466-0951 V Toimetaja^: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B.Paming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USA. Tel. (201] 262-0773. ; „ M e i e Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. " Ašüt. A.Weileri algatusel 1950. v „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, b n t . M 4 K 2 R 6 Canada - Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l , 9 hm.— 5 p . l . , esmaisp. ja neljap. k l . 9 hm.—| õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l. „MErE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. *^22.00. 3k.1515.50, U S A - s s e - la.$44.00,6k.$25.00,3k.$l7.t)0.Üle- . meremaadesse - 4la. $48.00, 6, k. $26.00, 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja )stilisa USA-sse; 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ülemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00. |a ta viis nad välja Betaania lähedale . ja tõstis oma käed ja õnnistas neid. |a sündis, et ta neid õniniigtades lahkus neist ' Üksiknumber — 75^' iCuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, tekstis $5,00, kuulutuste küljel $4.7.5. iiiiiii!!iiiniiiiiiiiiuiuiiiiiiii|iitiiiiiiiiii^^^ Lähis-Ida on olnud aastaid tule-koldeks, kust võib alata uus maailmasõda. Araabia mkade õliallikad Ja nende kättesaadavus tööstuslikele maadele ja eriti kahele rivaalile, USA-le ja Nõukogude Liidule, m tekitanud palju mõttevahetusi ja sirgumentatsioone se| teemaL Kuid suurrivaalid on ühel või teisel teel ssuutnud oma õlivajadust kriisi-punktis^ eemaldada. Maalilm ei ole praegu enam nii õlijanus, kui kümmekond aastat tagasi. Praegu impordib ÜSA ainult 3 protsenti oma õlitarvidusest Pärsia lahe kaudu Araabia maadelt kunagise 13 protsendi asemel. Kui peaks katkema Pärsia lalte väljavedu kuni 8 miljonit vaati päevas, saaks seda tühimikku katta suuremate importidega teistest maadest, nagu Venetsuela, Mehhiko ja Liibüa . Peale selle paljud maad on paisutanud oma strateegilisi reserve. EJSA-I endal on varuks MO miljonit vaati ja Saudi-Araabial on paigutatud tanklaevadele 60 miljonit vaati. Kogutarviduse juures ei ole sellised varud suured, ometi kalkuleeritakse, et maailm võiks eksisteerida rahuldavalt. Võib-olla Jaapan, Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa tunneksid kutega väljavatele õlilaevadele. Paari nädala jooksul on rünnatujd' ja osaliselt uputataud üle tosina mitme riigi õlilaeva. Iraak loodab peatada Iraani õli sirvel saadavat valuutat. Täpselt samuti püüab Iraan halvata Iraaki. Kahjusid kannatavad mõlemad pooled, samuti ka teised maad. Pärsia lahest opereerivate tanklaeva-de kindlustused on tõusnud. Laevade meeskonnad ei taha selles piirkonnas opereerida arusaadavatel põhjustel Tuhanded võitlejad on aastate jooksul mõlemil poolel hukkunud, kuigi seda mõttetut verevalamist saaks pidada ka kahemehesõjaks. Iraak oli see, kes Iraanile kallale tungis ajal, mil viimane oli sisemises revolutsioonis ja segaduses. Hussein lootis kerget võitu ja loor- ^lipE^reid. Iraani Ayatpllah Khomeii^i on oma vastupanu koguni tugevan-danud ja on lubanud sõdida kuni Iraaki Hussein on hävitatud. Khomeini vanne ei võimalda Husseinil seda sõda lõpetada, kuigi ta seda meelsasti tahaks. Iraani vägede tugevust kardavad kõik araabia maad, arvates et Iraan ei peatu ainult Iraaki vastupanu Pärsia lahe maade Õlitranspordi murdmisega, vaid Khomeini tungib katkemist kõige teravamalt. Kuid lääne suunas edasi. Araabia maad need on suured tööstusmaad ja on oma kaitselises aktiivsuses esi-nende kannatused mõjuvad ka teis- algu tagasihoidlikud. Nad ei ole tele ja peatavad nende toodangu, reageerinud ka USA abipakkumis-vähendavad eksorti, kuid tõstavad tele Pärsia lahe laevanduse kait-nende saaduste hindu. See kriis seks. avalduks uues inflatsioonis kau- Ometi on USA koondanud selles-banduslikus argumentatsioonis, se piirkonda oma sõjalaevu, et hä-Õlivoolu katkemine araabia maa- dakorral kiiresti valmis olla oma dest mõjutab õlihinnatõusutõtti!] abiga. igat tarbijat. Võibolla lust selles piirkonnas Kuid just nüüd on Pärsia lahe asub praegu tulekolle sõjalise tege-olukord ja õlieks^ort kerkinud vuse laienemiseks, sest ka Moskva maailmas teravalt siimapiirile. Li- hoiab olukorral oma teravat silma gemale neli aastat üksteisega sõdi- ja on lausunud oma hoiatavad sõ-vad Iraak ja Iraan on asunud õli- nad. vedu paralüseerima terrorirünna-gelle nädala neljapäeval tähistab kristlik kirik meie Õnnistegija taevaminemispüha. Jõulude, suur. reede, ülestõusmispüha ja taeva-minemispüha tähistavad kõrgtippe Jeesuse elus ja on ülima tähendusega iga kristlase elus. Kõik need pühad on ümbritsetud inimmeelte- Je sele^tamatu jumaliku salapärasusega. Üksi Jumala Vaim võib meile neis peituvat Jumala plaani ja õnnistust selgitada ja elavaks teha. Kristuse taevaminemise teadis* tus esineb Uues Testamendis kolmel korral: Markuse ja Luuka evangeeliumis ja Apostolite tegude raamatus. Kõik need on silmatorkavalt napisõnalised ja asjalikud. Et sündmus, nii võrratu suure tähendusega, on nii lühidalt, asjalikult ja kainelt kirja pandud, ei häiri meid. See kinnitab, et see on nende tunnistus, kes sündmust oma silmaga nägid. ,,Ta tõsteti üles nende nähes, ja pilv viis ta nende silma eest ära." Ap.t. 1:9. Piibli keeles tähendab pilv jumala ligiolekut. Seda kogesid Iisraeli lapsed, kui nad Egiptuse orjapõlvest põgenesid. ,,Ja Jehoova käis nende ees, päeval pilve-sambas juhatamas neile teed, ja öösel tulesambas, andes neile valgust, et nad/said minna päeval ja öösel. Ei lahkunud pilvesammas päeval ega tulesammas öösel rahva eest." 2. Mo. 13, 21-22. Taevaminemispüha asetab meid fakti ette, mis on üle meie mõistmise, aga sugugi mitte fakti ette, milles peaksime kahtlema või kõhklema. Meie Õnnistegija ihulikul maapealsel elul oli algus, sellest teatab jõuluevengeelium, ja sellel elul oli lõpp, sellest teatab taeva-minemisevangeelium. Nelikümmend päeva oli ülestõusnud Kristus oma jüngrite keskel viibinud ja neid usus kinnitanud, kuid igavesti ei võinud see kesta. Võõras oleks, kui ta ilmumised neile oleks lihtsalt aegamööda vaibunud ja nende osadus temaga katkenud. Kui see oleks juhtunud, oleks ka jüngrite usk kustunud. Paratamatult pidi piiripäev, mii maapealne Jeesus sai taeVdäekSfN Kristuseks ja jüngrite usk, mis (f/i seni tuginenud lihaks saanud Jumala Pojas; võis tugineda ülendatud Issandas, kes on üle aja ja ruumi kitsenduste. Jüngrite senine osadus Kristusega katkes, aga uus osadus algas. Kristus oli nüüd nende juures iga päev ja igas paigas. Kui pilv viis ta nende silma eest ära, ei lahkunud nad mäelt murtud südamega, nad lahkusid sealt rõõmuga, neil oli Isv sand, kellest neid miski ei võinud lahutada. „Ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ega mingi muu loodu või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristluses Jeesuses, meie Issandas", ütles apostel Paulus. Kristlased on alati uskunud kahe maailma, nähtava ja nägematu, kaduva ja igavese olemasolu. „Meie ei vaata näh-tavaile, vaid nähtamatuile asjule." 2. Kor. 4,18. Kord, enne oma lahkumist jüngrite keskelt, ütles Jeesus neile: „See tuleb teile heaks, et ma lähen ära." Kristuse taevaminemine tuleb ka meile heaks. Tema taeyami-nemine on me eneste taevaminemise lootuse tagatis. See kinnitab Tema tõotuse täitumist: „Ma lähen teile aset valmistama ja kui ma tagasi tulen, võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen." Joh. 14:2,3. Teadmata on meile, kus taevas on. Tavaliselt me mõtleme taeva all otsatut maailmaruumi, kus miljonid taevakehad liiguvad, ilmuvad ja kaovad valgusaastate järele. Kristuse taevaminek ei tähenda, et ta läks maailmaruumireisile ja asus mõnele otsatu kaugele taevakehale. Pole ime, et Nõukogude astronaut teda maailmaruumis ei kohanud. Taevas pole idas ega läänes, ei põhjas ega lõunas, ei all ega üleval. Taevas on seal, kus Jumal on. Jumal elab teispool ruumi ja aega. „Taevad ja taevaste taevad ei suuda teda mahutada", ütleb Pühakiri. Maailm jä kõik selle ahvatlused kaovad, aga Jumala eluase püsib igavesti. Seepärast mainitseb meid apostel ja ütleb: ,,Kui te nüüd olete Kristusega, siis otsige seda, mis on üleval, kus Kristus on." Koi. 3:1. Kui elame vaid enesele ja rahuldume sellega, mis sellel maailmal meile pakkuda on, siis seisame kord kibeda pettepildi ja tühjuse ees. Inimene elab küll selles maailmas, aga ta ise pole sellest maailmast, ta on Jumalast ja ta hing igatseb Jumala järele. Pühakirja laulik ütleb: „Ma nõrkesin, kui ma poleks uskunud, et ma saan näha Jumala headust elavate maak" L27:13. On asju, mida peame uskuma, ilma et me neid käegakatsutavalt ja silmaga nähtavalt tõestada, ega oma meeltega tajuda ega seletada ei suuda. Oma taevaminemisega tähistas Jeesus.meile teä taeva. Jumala juurde, et tema järele käies võiksime sinna jõuda. Tema on tee, tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde, muidu kui tema kaudu. ,,Mida silm ei ole näinud ega kõrv ole kuulnud ega inimese südamesse tõusnud, on Jumal valmis^ tanud neile, kes teda armastavad." „See usk mind rõõmsaks teeb. Mind lootusega täidab. Mull' kodust kõneleb Ning ülespoole näitab, Kus ootab rahumaa. Kui ükskord väsind rind Laeb vaevast puhkama — Kui Isa kutsub mind", ütleb me oma laulik J. Liiv. Õpetaja E. LOOTSMÄ llillillllllllltllllilllllllllliHlilillllllllllllllNllllliilillill^ VÄGA HEAD KORTERIT SAADAVAL UUES KORTERIMAJAS OiyiyiSMOREfr VICTORIA PAREC Teisel ja viiendal korrusel. . ' • \ Helistage: G. LAIKVE, tel. 444-6405, 444- Eestlastel on laias maailmas üldiselt hea nimi. Olenevalt hifidajaenese tõekspidamistest.on eestlased tuntud tublide töötegijatena, vahvate viinaviskajatena' ja enamuse kohta, võiböelda, et nadei\^aju naljalt longu kanges saunaleilis. Eestlaste majad- |a suvilad on alati värskelt värvitud, murud siledaks pöetud, ning rahakott on neil parajal määral punnis.' Sajad kultuurilised sbltsid ja mitmed . keskorganisatsioonid, kes olgu kas siis asukohamaa piirides või ülemaailmses ulatuses, üritavad poliitilise tegevuse kõt-yal ka kultuuritööd teha.onkindlaks tõendiks meie üllast ölemusesti. Kõigele eelloetud headele omadustele vaatamata puuduvad (meil vai-mussuurusedi keda tuntakse nimepidi igas maailhia kultuursemas kandis. Kui 6n jutti^ muusikast, siis pole vaja hakatiji pikalt ja laialt seletama^ kes on Sibelius. Eduard Tubina puhul tuleb aga seda teha. Ja tõenäolikult mitte sellepärast, et Tubina sümfooniad j a „ K r a t i " riing „Liba- 0 0 hundi" muusika ei küüni Sibeliuse loomingu kõrgusele, vaid hoopis selletõttu, et meil pole keegi võtnud vaevaks Tubinat tõsiselt tutvustada. Tänapäeval, kus isegi hinge sees-hoidmiseks hädavajaliku igapäevase leiva müümiseks on vaja mitmetahulist reklaami, ei saa loota, et tähtsad taidurid suisa iseenesest maailma tähelepanu osaliseks võiksid saada. Kuulduste kohaselt on Neeme Järvi hakanud korraldama Tubina loomingu heliplaadistamist. KAS VÕIKS selleks käed külge lüüa kõik need, kelle eesmärk on rahvuskultuuri tutvustamine? On ju tore teada, et Sihtkapitali toetusel eeloleval suvel sadakond eesti lippu Toronto 150-aasta juubeli auks lehvima pannakse, ning et margikogujaile trükitakse Sihtkapitali kulu ja kjrjadega eriümbrikud. Veelgi toredam oleks aga kuulda,, et eesti suurtaiduritele hakatakse looma sobivat kohta maailma parimate hulgas, HARRI KIVILO MÕTTESÄHVATUSI LUGEJA KIRJUTAB Rikkana surra on ka üks karistus. Kes oma kirgedest loobub, si ela küll kauem, aga ta elu tundub pikemana. Alkohol konserveerib kõik, välja arvatud väärikuse ja saladused. „Meie Elu" nr. 2? (1787) 1984 Stokholmis ilmiüvsi „Eesü Fäevalebe" peatoimetaja Juhan Kokla viibis nädalpäevad Torontos, kogudes informatsiooni oma lehele. Ta käis Eesti Majas, kohtus Esto '84 korraldajatega, külastas „Eesti Kodu" ja „Ehataret". Pildil külaline „Ehatare" lõunalauas koos Eesti Abistamiskomitee esimehe Alfred Sepa (vasakul) ja Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni esimehe Ermi Soometiga; Foto — Elna Kungla Ontario eelarve 1984 CARELJP. Puhastan keemiHselt vaipu, mööblit ja akende pesemine. Söögituba, elutuba ja koridor $59.95 SAMUELHOPPE Äris: tel. 6864030 Kodus: tel. 686-4395 Kõik tahavad vanaks saada, aga keegi ei taha vana olla. • Mees on siis vana, kui ta kiidab ühe naise voorust. • • ' Mõned koomikud arvavad nähtavasti, et nende naljad peavad nii vanad olema kui shoti viski. Meie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi— fca neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokku-võtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesobivuse korral jätta avaldamata. Filmid pole kadunud Selgituseks A. Havi lugejakirjale (M.E. nr.2lj. 1) $2,000.- ei läinud otseselt EKN'iile vaid otsemat, teed eesti ajalugu tutvustavale filmile ..Eestlased, nii see o l i . . . " EKN d kaudu kuna E K N oli selle filmi üheks käendajaks; 2) Esto 72 filmi koopia maksis EKNkile ainult S400.- {mitte 17000.—) ja see koopia pole mitte kadunud,vaid asub momendil Esto '84 büroos. A. Havi on teretulnud seda fakti kinnitama.kui ta seda soovib; 3) kui A . Havi on ära seganud Esto 72 filmi Põhja-Ameerika Eesti Päevade filmiga, mis tehti 1957 aastal, siis see film on momendil hr. L.. Paap'i käes. PRIIT ARUVALD etär Ontario teeb suuremaid pikaajalisi investeeringuid, et välja õpetada kestva töökoha leidmiseks, äri-alalisteks uuendusteks ja töölera-k& nduseks neid, kes seda vajavad, ökonoomilise ümberkujunduse läbi varahoidja (treasurer) Larry Grossmani 1984. a. eelarve kohaselt. , Ta ütles, et eelarve, nimega Eco-nomic Transformation,,,annab võimaluse igale noorele isikule Ontarios ennast elus ette valmistada kasulikuks tööks ja sõltumatuseks". Eelarve väldib riigimaksu (tax) šuurenemisi ja kohandab ainult OHIP-i preemiaid, veejõu rendise-makse Ontario Hydrolt ja rannare-servidemenetlusi. Grossman ütles, et ta rakendab samme valitsuse väljaminekute vähendamiseks ja neid ekstra summasid, mis saadakse majanduse üldise avardumise läbi, et uusi programme finantseerida ning vähendada provintsi puudujäägi (de-ficit) eelmise aasta eelarves ettenähtud §2,7 miljardilt pisut üle %2 miljardile, vähenemisega 650 miljardi võrra. Kuigi tervishoiualased kulud on pidevalt tõusmas. Grossman ütles, et ta hoiab OHIP-i preemiate tõusu 4:9 protsendil ehk $1.40 kuus üksikisikule või $2.80 perekonnale. Varahoidja ütle§, et eelarve heidab kõrvale ajutised abinõud ja selle asemel ,,teeb strateegilisi investeerimisi pikemaks ajaks oma rahva huvides''. Vajadus selle sissevõtmiseks oma eelarvesse, et hõlbustada majanduslikku ümberkujundust Ontario rahva keskel, oli Grossmani poolt rõhutatud erilises ettevalmistavas eelarves, mille ta esitas legislatuurile möödunud aasta detsembrikuus ja järgnevates koosolekutes mitmesuguste provintsi asutiste ja organisatsioonide esindajatega. Selle tulemuseks on erilised algatused lülitatud eelarvesse, et abistada noori inimesi, naisi, vanen^aid töötegijaid, farmereid, ülikoole, kogukondlikke kolledzheid, ettevõtteid ja ettevõtjaid, kahjusaajaid ning ijiit-mesuguseid kogukondi ja valdkondi, kes kohandavad majanduslikke; ja sotsiaalseid muudatusi. Kiin:a ta on tiivustatud sellest, et Ontario tööturg on oma kõrgei;nal nivool kui kunagi varem, Grossnjian ütles, et töötaolek, eriti noorte hulgas, kuid ka vanemate töötajate osas, on jätkuvah peamiseks väljakutseks selle vastu võitlemises. Varahoidja ütles, et $600 miljonit kulutatakse järgmise kolme aasta jooksulnoorte treenimiseks ja töölerakendamiseks ning kogemustega töötajate ümberõpetamiseks. Ontario Youth Opportunities koordineerib ja konsolideerib noorte töö-lerakendusprogramme. Ta ütles, et noorte väljaõpetamine ja kogemustega rikastumise programmid asetavad rõhu „raske-tööd-leida" olukorrale — eriti need noored naised ja mehed, kes kannatavad korduvate ja pikemate töötaolekute perioodide läbi — ja need, kes on ebasoodsalt mõjutatud ökonoomsest muudatusest. Summad sellise programmi läbiviimiseks varutakse Board of Industrial Lea-dlership and DevelopmentM (BILD) poolt. Tähtsamad punktid noorte treeningu ja kogemustega rikastamise programmis'on: © 450-miljondollariline kolmeaastane Ontario Yout&a Opportunities Fund, mis looks uusi võimalusi Ontario noortele treeningu ja kogemuste omandamiseks, mida nad vajavad tulevikus; © ettevõtete kaasatõmbamine ja rakendamine noorte treenimiseks ja nõuandmiseks Oütario Youth Trusfl kaudu; ® väärtusliku töökogemustega ja tööga varustamine ühiskonnas uue Ontario Youth Corps'i läbi; ® residential centres programmide loomine, mis annaks tõhusat treenin- ^ t neile noortele, kes on ebasoodsas olukorras; @ parandada noorte töötaolekut, mis tingitud valitseva karmi tööturw probleemide tõttu, pntario Youth Starfi kaudu; ® varustada treeningu ja tööga noori Youth TourismM läbi; ® luua 80-miljoni dollariline Ontario Youth Work Opportunities toe-tusprogramm eesmärgiga abistada neid, kellede töölerakendus on eriti tõsiseks probleemiks; ® pakkuda protsendivaba laene koo-lilõpetanud noortele, kes alustavad uute ettevõtetega, mis aastaringi kapitali paigutamist õhutavad; ® suurendada noorte töölerakendu-se nõuandvaid keskusi (Youth emp-loyment counselling centres) Ontarios 33-elt 100-ni; ® luua osalise tööajaga programme, et hoida noori koolides. $1.25-lise tunnitasu abiraha varumine neile õpilastele, kes on majanduslikus raskuses; ® laiendada Ontario Career Action ProgramM (OCAP), suurendades rahalist fondi 19 miljonilt 24 miljonile dollarile; ® määrata South Commissioner, kes alluks otse Ghairman of Bild-ile, kes järele vaataks provintsiaalset noorte treenimise ja kogemustega rikastumise programmidfe koordineerimist ja kavandamist; Grossman ütles, et mitmeid neid uusi algatusi pole 'varem Kanadas katsetatud. Ta ütles, et valitsus lükkas tagasi ajutised ,,hiake work" skeenid, kuna neec) ei varusta noori vajaliku treeninguga, ega annajc^ge-musi, mis noortel tarvis o t e pikemaajaliseks töölerakenduseks. UUESTI TREENIMINE JA OSKUSTE TÄIENDAMINE KOGEMUSTEGA TÖÖTAJATELE Varahoidja ütles, et uus Ontario Skills Fund investeerib $150 miljonit järgniBva kolme aasta jooksul, et aidata vilunud töötajaid oma töökohtades kohaneda ettetulevate muudatustega. Samuti antakse võimalus oskuslikuks treeninguks ja tehniliste teadmiste täienduseks naistele, kes • soovivad ühineda või tagasi tulla töötajate ridadesse. Uued algatused hõlmavad: (B) Training Trust Fund — ainulaadne Kanadas —, et tagada tööalalist kindel-olekut ja uuesti, treenimist. Tööandjad ja teenistujad annavad võrdse tunnilise panuse rahalise toetusena, Käesoleval aastal tasub pro-vintsivalitsus töötajapoolse panuse maksimaalse summana 100 000 dollarit ettevõtte kohta; • Special training initiatives — $40 miljoni suuruses eesmärgiga aidata naisi ja vanemaid töötajaid täiendada oma oskusi ja haridust ning osa võtta töökohal läbiviidavast treeningust. Eriti summad Technical Upgrading PrpgramMks kolmekordistatakse 4- It miljonilt 1^-nele miljonile dollarile, peamiselt et aidata naisi õppimise teel omada tehnilist hariduslikku tagapõhja, mis vajalik kas tööalal või siis avansseeritud treeninguks. ® $2000 suurune ergutussumma tööandjale, kes võtab tööle ja õpetab välja töötaja, kes on üle 45-e aasta vana ja kes on töölt vallandatud; . ® erilised provintsiaalsed rahasummad selleks, et käigus hoida Unemployed Help Centres'id, mis ametiühingute poolt üleval peetud. UUENDUS, ETTEVÕTLIKKUS ]h VÄIKEETTEVÕTTED Grossman tutvustas abinõusid, mille abil edutada uue tehnoloogia arengut ja et tagada selle kiiret kohastamisl^ühiskonnas ning töökohtades. Need oleksid: ®. S4 miljoni suurune programm, mille kaudu paigutatakse enam kui 4000 raali (kompuuterit) Ontario kogukondadesse, et võimaldada ligipääsu neile lastele, kes seda kõige enam vajavad. Grossman selgitas: „Tänapäeva demokraatia alused rajati nende pooH, kel oli visioon õpetada nii vaeseid kui ka rikkaid lugema ja kirjutama. Kui võimaluste võrdsus jääb tagatisena Ontarios püsima, siis peab kõikidel meie lastel (Iärglhk.3] „Mele Elu" nr. 22 (1787) 1984 Hff/uf j ovotud 1065 STEELES AVE W NORTH YORK ONT • M2R 2S9 Omanik UNDA SEPP Avatud 7 päeva nädalas • Ül Heating, air conditi • Uued ja parandamine f Õl • Korstnavoodrid (chimney lii • Ahjude ROLAND KULLIK Onti (Alg| olema erapooletu ja küllaldane ligi^ pääs raalile (kompuuterile)." • Uus kolmeaastane >30-miljonilin< University Research IncontivL Fund kavandatud selleks, et saadij kuni $90 miljonit, mis aitaks ülikoole omandada nn. „sttite-of-the-arl equipmenf i " ja julgustada teaduslik] ke uurimu&i, mis majanduslikult olulised; • kokku $42-miljoniline summa uurimusteks, ehitusteks ja vi^rustusokij Ontario ülikoolidele 1984/6r)-ndaktj aastaks; ® programmid, mis aitavad vaikib ettevõtteid osta või ilürida kõrg-teh-noloogilist varustust ja roboteid; ® hariduslikuks otstarbeks antut rahasummad (Educational Grantsj väikestele ja keskmiste suurusteg; ettevõtetele, et abistada uue tehnoj loogia kohanemist; ^ ® $30-miljoniline kolmeaastane Au tomotive Parts Investmont Fund, ej tagada tuleviku võistlevust meie au-toosade tööstustes; ® erandus korporatiivsest tulumakj sust uutele väikeettevõtetele esime se kolme aasta jooksul nende inj korporeerimise ajast arvates, mü moodustaks umbes $45-miljonilis(| abi aastati; • $25-miljoniline paigutus sellei majandusaastal Small Business De velopment CorporationsM (SBDG| programmi. Sellest summast on $7.5 miljonit pühendatud esmajärgulisel InvestWeHh^uteks 'Mja-'ja Ida^Öil tarlos ja ih miljonit oh pandud kõll vale erilisteks ettevõtete alustami| seks; ® $10 miljonit Enterprise Growti. Fund'i investeerimiseks kolme (itift võtlikkuse väljaarendamise initsla] tüvi: — Innovation Gentres kogukondil les kolledŽites ja ülikoolides, et ai data tutvustada uusi ideesid ja leiuj tusi; — Enterprise Centres mitmes kohas provintsis, et võimaldada madalata] sulisi ruume ja toetada teenindust mis aitaks uusi ettevõtteid nende asul tamisel; — õhutada hindama suurfirmade poi tentsiaali, et nad oma tegevust kooki sid uutesse sõltumatutesse ettevõte| tesse. KOGUKONNAD Grossman ütles, et eelarve aital kogukondi Ontario ulatuses edukall asuda ökonoomilise ümberkujundu| še teele järgneva läbi: • painduva programmi läbi, mil kannab nime Community Economil Transformation Agreemonts $2J miljonilise summaga, et aidata kogi kondi, kel kõige tungivamad ök( noomsed vajadused; 9 uus kolmeaastane $10*mlljonilin[ majandusliku mitmekesistami.sj prof/ramm Põhja-Ontario jaoks. OLULISED SEKTORID Varahoidja tegi teatavaks erilisd initsiatiivid, mis tugvendavad olulij majanduslikke sektoreid: ® rahvusliku Agrlbond Prograi asutamine, et aidata farmereid vi delda krediitide kõrge maksustan sega; (D hüvitused turismi tegevu8harul| mis hõlmaksid: — larbemaksu (tax) vähendamist ml jutusel väljastpoolt tulnud provintj külastajatele; — võimalused palgata õppijaid 0| tario Youth Tourism'! kaudu. Varahoidja kinnitas veelkordse Ontario kohustuse jagada kulutul mitme viie-aasta ökonoomiliste aref damiste kokkulepete osas föderaj valitsusega, kaasaarvatud $30 mi maapõuevarade väljaarendamij • programm ja $60 milj. turismi are] damise kokkulepe. Ta teatas, keskvalitsuse majandusminister juba nõustunud jagama $150-milj] nilist kuluposti uue metsanduseko] kuleppe osas. ÜKSIKISIKUTE ABISTAMINE Varahoidja rõhutas, et suurema sotsiaalsed muudatused on aset leij mas Ontarios ja esitas abinõusid, 1* ii
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 31, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-05-31 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E840531 |
Description
Title | 1984-05-31-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELJAPÄEVAL 31. UhH - H^URSDÄY, MAY 31 LIFE'- Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian Houše,95fl( BroadvJe^ Ave,, Toronto, Onl Canada, M4K 2R6 Tel. 466-0951 V Toimetaja^: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B.Paming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USA. Tel. (201] 262-0773. ; „ M e i e Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. " Ašüt. A.Weileri algatusel 1950. v „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, b n t . M 4 K 2 R 6 Canada - Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l , 9 hm.— 5 p . l . , esmaisp. ja neljap. k l . 9 hm.—| õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l. „MErE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. *^22.00. 3k.1515.50, U S A - s s e - la.$44.00,6k.$25.00,3k.$l7.t)0.Üle- . meremaadesse - 4la. $48.00, 6, k. $26.00, 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja )stilisa USA-sse; 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ülemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00. |a ta viis nad välja Betaania lähedale . ja tõstis oma käed ja õnnistas neid. |a sündis, et ta neid õniniigtades lahkus neist ' Üksiknumber — 75^' iCuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, tekstis $5,00, kuulutuste küljel $4.7.5. iiiiiii!!iiiniiiiiiiiiuiuiiiiiiii|iitiiiiiiiiii^^^ Lähis-Ida on olnud aastaid tule-koldeks, kust võib alata uus maailmasõda. Araabia mkade õliallikad Ja nende kättesaadavus tööstuslikele maadele ja eriti kahele rivaalile, USA-le ja Nõukogude Liidule, m tekitanud palju mõttevahetusi ja sirgumentatsioone se| teemaL Kuid suurrivaalid on ühel või teisel teel ssuutnud oma õlivajadust kriisi-punktis^ eemaldada. Maalilm ei ole praegu enam nii õlijanus, kui kümmekond aastat tagasi. Praegu impordib ÜSA ainult 3 protsenti oma õlitarvidusest Pärsia lahe kaudu Araabia maadelt kunagise 13 protsendi asemel. Kui peaks katkema Pärsia lalte väljavedu kuni 8 miljonit vaati päevas, saaks seda tühimikku katta suuremate importidega teistest maadest, nagu Venetsuela, Mehhiko ja Liibüa . Peale selle paljud maad on paisutanud oma strateegilisi reserve. EJSA-I endal on varuks MO miljonit vaati ja Saudi-Araabial on paigutatud tanklaevadele 60 miljonit vaati. Kogutarviduse juures ei ole sellised varud suured, ometi kalkuleeritakse, et maailm võiks eksisteerida rahuldavalt. Võib-olla Jaapan, Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa tunneksid kutega väljavatele õlilaevadele. Paari nädala jooksul on rünnatujd' ja osaliselt uputataud üle tosina mitme riigi õlilaeva. Iraak loodab peatada Iraani õli sirvel saadavat valuutat. Täpselt samuti püüab Iraan halvata Iraaki. Kahjusid kannatavad mõlemad pooled, samuti ka teised maad. Pärsia lahest opereerivate tanklaeva-de kindlustused on tõusnud. Laevade meeskonnad ei taha selles piirkonnas opereerida arusaadavatel põhjustel Tuhanded võitlejad on aastate jooksul mõlemil poolel hukkunud, kuigi seda mõttetut verevalamist saaks pidada ka kahemehesõjaks. Iraak oli see, kes Iraanile kallale tungis ajal, mil viimane oli sisemises revolutsioonis ja segaduses. Hussein lootis kerget võitu ja loor- ^lipE^reid. Iraani Ayatpllah Khomeii^i on oma vastupanu koguni tugevan-danud ja on lubanud sõdida kuni Iraaki Hussein on hävitatud. Khomeini vanne ei võimalda Husseinil seda sõda lõpetada, kuigi ta seda meelsasti tahaks. Iraani vägede tugevust kardavad kõik araabia maad, arvates et Iraan ei peatu ainult Iraaki vastupanu Pärsia lahe maade Õlitranspordi murdmisega, vaid Khomeini tungib katkemist kõige teravamalt. Kuid lääne suunas edasi. Araabia maad need on suured tööstusmaad ja on oma kaitselises aktiivsuses esi-nende kannatused mõjuvad ka teis- algu tagasihoidlikud. Nad ei ole tele ja peatavad nende toodangu, reageerinud ka USA abipakkumis-vähendavad eksorti, kuid tõstavad tele Pärsia lahe laevanduse kait-nende saaduste hindu. See kriis seks. avalduks uues inflatsioonis kau- Ometi on USA koondanud selles-banduslikus argumentatsioonis, se piirkonda oma sõjalaevu, et hä-Õlivoolu katkemine araabia maa- dakorral kiiresti valmis olla oma dest mõjutab õlihinnatõusutõtti!] abiga. igat tarbijat. Võibolla lust selles piirkonnas Kuid just nüüd on Pärsia lahe asub praegu tulekolle sõjalise tege-olukord ja õlieks^ort kerkinud vuse laienemiseks, sest ka Moskva maailmas teravalt siimapiirile. Li- hoiab olukorral oma teravat silma gemale neli aastat üksteisega sõdi- ja on lausunud oma hoiatavad sõ-vad Iraak ja Iraan on asunud õli- nad. vedu paralüseerima terrorirünna-gelle nädala neljapäeval tähistab kristlik kirik meie Õnnistegija taevaminemispüha. Jõulude, suur. reede, ülestõusmispüha ja taeva-minemispüha tähistavad kõrgtippe Jeesuse elus ja on ülima tähendusega iga kristlase elus. Kõik need pühad on ümbritsetud inimmeelte- Je sele^tamatu jumaliku salapärasusega. Üksi Jumala Vaim võib meile neis peituvat Jumala plaani ja õnnistust selgitada ja elavaks teha. Kristuse taevaminemise teadis* tus esineb Uues Testamendis kolmel korral: Markuse ja Luuka evangeeliumis ja Apostolite tegude raamatus. Kõik need on silmatorkavalt napisõnalised ja asjalikud. Et sündmus, nii võrratu suure tähendusega, on nii lühidalt, asjalikult ja kainelt kirja pandud, ei häiri meid. See kinnitab, et see on nende tunnistus, kes sündmust oma silmaga nägid. ,,Ta tõsteti üles nende nähes, ja pilv viis ta nende silma eest ära." Ap.t. 1:9. Piibli keeles tähendab pilv jumala ligiolekut. Seda kogesid Iisraeli lapsed, kui nad Egiptuse orjapõlvest põgenesid. ,,Ja Jehoova käis nende ees, päeval pilve-sambas juhatamas neile teed, ja öösel tulesambas, andes neile valgust, et nad/said minna päeval ja öösel. Ei lahkunud pilvesammas päeval ega tulesammas öösel rahva eest." 2. Mo. 13, 21-22. Taevaminemispüha asetab meid fakti ette, mis on üle meie mõistmise, aga sugugi mitte fakti ette, milles peaksime kahtlema või kõhklema. Meie Õnnistegija ihulikul maapealsel elul oli algus, sellest teatab jõuluevengeelium, ja sellel elul oli lõpp, sellest teatab taeva-minemisevangeelium. Nelikümmend päeva oli ülestõusnud Kristus oma jüngrite keskel viibinud ja neid usus kinnitanud, kuid igavesti ei võinud see kesta. Võõras oleks, kui ta ilmumised neile oleks lihtsalt aegamööda vaibunud ja nende osadus temaga katkenud. Kui see oleks juhtunud, oleks ka jüngrite usk kustunud. Paratamatult pidi piiripäev, mii maapealne Jeesus sai taeVdäekSfN Kristuseks ja jüngrite usk, mis (f/i seni tuginenud lihaks saanud Jumala Pojas; võis tugineda ülendatud Issandas, kes on üle aja ja ruumi kitsenduste. Jüngrite senine osadus Kristusega katkes, aga uus osadus algas. Kristus oli nüüd nende juures iga päev ja igas paigas. Kui pilv viis ta nende silma eest ära, ei lahkunud nad mäelt murtud südamega, nad lahkusid sealt rõõmuga, neil oli Isv sand, kellest neid miski ei võinud lahutada. „Ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ega mingi muu loodu või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristluses Jeesuses, meie Issandas", ütles apostel Paulus. Kristlased on alati uskunud kahe maailma, nähtava ja nägematu, kaduva ja igavese olemasolu. „Meie ei vaata näh-tavaile, vaid nähtamatuile asjule." 2. Kor. 4,18. Kord, enne oma lahkumist jüngrite keskelt, ütles Jeesus neile: „See tuleb teile heaks, et ma lähen ära." Kristuse taevaminemine tuleb ka meile heaks. Tema taeyami-nemine on me eneste taevaminemise lootuse tagatis. See kinnitab Tema tõotuse täitumist: „Ma lähen teile aset valmistama ja kui ma tagasi tulen, võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen." Joh. 14:2,3. Teadmata on meile, kus taevas on. Tavaliselt me mõtleme taeva all otsatut maailmaruumi, kus miljonid taevakehad liiguvad, ilmuvad ja kaovad valgusaastate järele. Kristuse taevaminek ei tähenda, et ta läks maailmaruumireisile ja asus mõnele otsatu kaugele taevakehale. Pole ime, et Nõukogude astronaut teda maailmaruumis ei kohanud. Taevas pole idas ega läänes, ei põhjas ega lõunas, ei all ega üleval. Taevas on seal, kus Jumal on. Jumal elab teispool ruumi ja aega. „Taevad ja taevaste taevad ei suuda teda mahutada", ütleb Pühakiri. Maailm jä kõik selle ahvatlused kaovad, aga Jumala eluase püsib igavesti. Seepärast mainitseb meid apostel ja ütleb: ,,Kui te nüüd olete Kristusega, siis otsige seda, mis on üleval, kus Kristus on." Koi. 3:1. Kui elame vaid enesele ja rahuldume sellega, mis sellel maailmal meile pakkuda on, siis seisame kord kibeda pettepildi ja tühjuse ees. Inimene elab küll selles maailmas, aga ta ise pole sellest maailmast, ta on Jumalast ja ta hing igatseb Jumala järele. Pühakirja laulik ütleb: „Ma nõrkesin, kui ma poleks uskunud, et ma saan näha Jumala headust elavate maak" L27:13. On asju, mida peame uskuma, ilma et me neid käegakatsutavalt ja silmaga nähtavalt tõestada, ega oma meeltega tajuda ega seletada ei suuda. Oma taevaminemisega tähistas Jeesus.meile teä taeva. Jumala juurde, et tema järele käies võiksime sinna jõuda. Tema on tee, tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde, muidu kui tema kaudu. ,,Mida silm ei ole näinud ega kõrv ole kuulnud ega inimese südamesse tõusnud, on Jumal valmis^ tanud neile, kes teda armastavad." „See usk mind rõõmsaks teeb. Mind lootusega täidab. Mull' kodust kõneleb Ning ülespoole näitab, Kus ootab rahumaa. Kui ükskord väsind rind Laeb vaevast puhkama — Kui Isa kutsub mind", ütleb me oma laulik J. Liiv. Õpetaja E. LOOTSMÄ llillillllllllltllllilllllllllliHlilillllllllllllllNllllliilillill^ VÄGA HEAD KORTERIT SAADAVAL UUES KORTERIMAJAS OiyiyiSMOREfr VICTORIA PAREC Teisel ja viiendal korrusel. . ' • \ Helistage: G. LAIKVE, tel. 444-6405, 444- Eestlastel on laias maailmas üldiselt hea nimi. Olenevalt hifidajaenese tõekspidamistest.on eestlased tuntud tublide töötegijatena, vahvate viinaviskajatena' ja enamuse kohta, võiböelda, et nadei\^aju naljalt longu kanges saunaleilis. Eestlaste majad- |a suvilad on alati värskelt värvitud, murud siledaks pöetud, ning rahakott on neil parajal määral punnis.' Sajad kultuurilised sbltsid ja mitmed . keskorganisatsioonid, kes olgu kas siis asukohamaa piirides või ülemaailmses ulatuses, üritavad poliitilise tegevuse kõt-yal ka kultuuritööd teha.onkindlaks tõendiks meie üllast ölemusesti. Kõigele eelloetud headele omadustele vaatamata puuduvad (meil vai-mussuurusedi keda tuntakse nimepidi igas maailhia kultuursemas kandis. Kui 6n jutti^ muusikast, siis pole vaja hakatiji pikalt ja laialt seletama^ kes on Sibelius. Eduard Tubina puhul tuleb aga seda teha. Ja tõenäolikult mitte sellepärast, et Tubina sümfooniad j a „ K r a t i " riing „Liba- 0 0 hundi" muusika ei küüni Sibeliuse loomingu kõrgusele, vaid hoopis selletõttu, et meil pole keegi võtnud vaevaks Tubinat tõsiselt tutvustada. Tänapäeval, kus isegi hinge sees-hoidmiseks hädavajaliku igapäevase leiva müümiseks on vaja mitmetahulist reklaami, ei saa loota, et tähtsad taidurid suisa iseenesest maailma tähelepanu osaliseks võiksid saada. Kuulduste kohaselt on Neeme Järvi hakanud korraldama Tubina loomingu heliplaadistamist. KAS VÕIKS selleks käed külge lüüa kõik need, kelle eesmärk on rahvuskultuuri tutvustamine? On ju tore teada, et Sihtkapitali toetusel eeloleval suvel sadakond eesti lippu Toronto 150-aasta juubeli auks lehvima pannakse, ning et margikogujaile trükitakse Sihtkapitali kulu ja kjrjadega eriümbrikud. Veelgi toredam oleks aga kuulda,, et eesti suurtaiduritele hakatakse looma sobivat kohta maailma parimate hulgas, HARRI KIVILO MÕTTESÄHVATUSI LUGEJA KIRJUTAB Rikkana surra on ka üks karistus. Kes oma kirgedest loobub, si ela küll kauem, aga ta elu tundub pikemana. Alkohol konserveerib kõik, välja arvatud väärikuse ja saladused. „Meie Elu" nr. 2? (1787) 1984 Stokholmis ilmiüvsi „Eesü Fäevalebe" peatoimetaja Juhan Kokla viibis nädalpäevad Torontos, kogudes informatsiooni oma lehele. Ta käis Eesti Majas, kohtus Esto '84 korraldajatega, külastas „Eesti Kodu" ja „Ehataret". Pildil külaline „Ehatare" lõunalauas koos Eesti Abistamiskomitee esimehe Alfred Sepa (vasakul) ja Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni esimehe Ermi Soometiga; Foto — Elna Kungla Ontario eelarve 1984 CARELJP. Puhastan keemiHselt vaipu, mööblit ja akende pesemine. Söögituba, elutuba ja koridor $59.95 SAMUELHOPPE Äris: tel. 6864030 Kodus: tel. 686-4395 Kõik tahavad vanaks saada, aga keegi ei taha vana olla. • Mees on siis vana, kui ta kiidab ühe naise voorust. • • ' Mõned koomikud arvavad nähtavasti, et nende naljad peavad nii vanad olema kui shoti viski. Meie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi— fca neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokku-võtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesobivuse korral jätta avaldamata. Filmid pole kadunud Selgituseks A. Havi lugejakirjale (M.E. nr.2lj. 1) $2,000.- ei läinud otseselt EKN'iile vaid otsemat, teed eesti ajalugu tutvustavale filmile ..Eestlased, nii see o l i . . . " EKN d kaudu kuna E K N oli selle filmi üheks käendajaks; 2) Esto 72 filmi koopia maksis EKNkile ainult S400.- {mitte 17000.—) ja see koopia pole mitte kadunud,vaid asub momendil Esto '84 büroos. A. Havi on teretulnud seda fakti kinnitama.kui ta seda soovib; 3) kui A . Havi on ära seganud Esto 72 filmi Põhja-Ameerika Eesti Päevade filmiga, mis tehti 1957 aastal, siis see film on momendil hr. L.. Paap'i käes. PRIIT ARUVALD etär Ontario teeb suuremaid pikaajalisi investeeringuid, et välja õpetada kestva töökoha leidmiseks, äri-alalisteks uuendusteks ja töölera-k& nduseks neid, kes seda vajavad, ökonoomilise ümberkujunduse läbi varahoidja (treasurer) Larry Grossmani 1984. a. eelarve kohaselt. , Ta ütles, et eelarve, nimega Eco-nomic Transformation,,,annab võimaluse igale noorele isikule Ontarios ennast elus ette valmistada kasulikuks tööks ja sõltumatuseks". Eelarve väldib riigimaksu (tax) šuurenemisi ja kohandab ainult OHIP-i preemiaid, veejõu rendise-makse Ontario Hydrolt ja rannare-servidemenetlusi. Grossman ütles, et ta rakendab samme valitsuse väljaminekute vähendamiseks ja neid ekstra summasid, mis saadakse majanduse üldise avardumise läbi, et uusi programme finantseerida ning vähendada provintsi puudujäägi (de-ficit) eelmise aasta eelarves ettenähtud §2,7 miljardilt pisut üle %2 miljardile, vähenemisega 650 miljardi võrra. Kuigi tervishoiualased kulud on pidevalt tõusmas. Grossman ütles, et ta hoiab OHIP-i preemiate tõusu 4:9 protsendil ehk $1.40 kuus üksikisikule või $2.80 perekonnale. Varahoidja ütle§, et eelarve heidab kõrvale ajutised abinõud ja selle asemel ,,teeb strateegilisi investeerimisi pikemaks ajaks oma rahva huvides''. Vajadus selle sissevõtmiseks oma eelarvesse, et hõlbustada majanduslikku ümberkujundust Ontario rahva keskel, oli Grossmani poolt rõhutatud erilises ettevalmistavas eelarves, mille ta esitas legislatuurile möödunud aasta detsembrikuus ja järgnevates koosolekutes mitmesuguste provintsi asutiste ja organisatsioonide esindajatega. Selle tulemuseks on erilised algatused lülitatud eelarvesse, et abistada noori inimesi, naisi, vanen^aid töötegijaid, farmereid, ülikoole, kogukondlikke kolledzheid, ettevõtteid ja ettevõtjaid, kahjusaajaid ning ijiit-mesuguseid kogukondi ja valdkondi, kes kohandavad majanduslikke; ja sotsiaalseid muudatusi. Kiin:a ta on tiivustatud sellest, et Ontario tööturg on oma kõrgei;nal nivool kui kunagi varem, Grossnjian ütles, et töötaolek, eriti noorte hulgas, kuid ka vanemate töötajate osas, on jätkuvah peamiseks väljakutseks selle vastu võitlemises. Varahoidja ütles, et $600 miljonit kulutatakse järgmise kolme aasta jooksulnoorte treenimiseks ja töölerakendamiseks ning kogemustega töötajate ümberõpetamiseks. Ontario Youth Opportunities koordineerib ja konsolideerib noorte töö-lerakendusprogramme. Ta ütles, et noorte väljaõpetamine ja kogemustega rikastumise programmid asetavad rõhu „raske-tööd-leida" olukorrale — eriti need noored naised ja mehed, kes kannatavad korduvate ja pikemate töötaolekute perioodide läbi — ja need, kes on ebasoodsalt mõjutatud ökonoomsest muudatusest. Summad sellise programmi läbiviimiseks varutakse Board of Industrial Lea-dlership and DevelopmentM (BILD) poolt. Tähtsamad punktid noorte treeningu ja kogemustega rikastamise programmis'on: © 450-miljondollariline kolmeaastane Ontario Yout&a Opportunities Fund, mis looks uusi võimalusi Ontario noortele treeningu ja kogemuste omandamiseks, mida nad vajavad tulevikus; © ettevõtete kaasatõmbamine ja rakendamine noorte treenimiseks ja nõuandmiseks Oütario Youth Trusfl kaudu; ® väärtusliku töökogemustega ja tööga varustamine ühiskonnas uue Ontario Youth Corps'i läbi; ® residential centres programmide loomine, mis annaks tõhusat treenin- ^ t neile noortele, kes on ebasoodsas olukorras; @ parandada noorte töötaolekut, mis tingitud valitseva karmi tööturw probleemide tõttu, pntario Youth Starfi kaudu; ® varustada treeningu ja tööga noori Youth TourismM läbi; ® luua 80-miljoni dollariline Ontario Youth Work Opportunities toe-tusprogramm eesmärgiga abistada neid, kellede töölerakendus on eriti tõsiseks probleemiks; ® pakkuda protsendivaba laene koo-lilõpetanud noortele, kes alustavad uute ettevõtetega, mis aastaringi kapitali paigutamist õhutavad; ® suurendada noorte töölerakendu-se nõuandvaid keskusi (Youth emp-loyment counselling centres) Ontarios 33-elt 100-ni; ® luua osalise tööajaga programme, et hoida noori koolides. $1.25-lise tunnitasu abiraha varumine neile õpilastele, kes on majanduslikus raskuses; ® laiendada Ontario Career Action ProgramM (OCAP), suurendades rahalist fondi 19 miljonilt 24 miljonile dollarile; ® määrata South Commissioner, kes alluks otse Ghairman of Bild-ile, kes järele vaataks provintsiaalset noorte treenimise ja kogemustega rikastumise programmidfe koordineerimist ja kavandamist; Grossman ütles, et mitmeid neid uusi algatusi pole 'varem Kanadas katsetatud. Ta ütles, et valitsus lükkas tagasi ajutised ,,hiake work" skeenid, kuna neec) ei varusta noori vajaliku treeninguga, ega annajc^ge-musi, mis noortel tarvis o t e pikemaajaliseks töölerakenduseks. UUESTI TREENIMINE JA OSKUSTE TÄIENDAMINE KOGEMUSTEGA TÖÖTAJATELE Varahoidja ütles, et uus Ontario Skills Fund investeerib $150 miljonit järgniBva kolme aasta jooksul, et aidata vilunud töötajaid oma töökohtades kohaneda ettetulevate muudatustega. Samuti antakse võimalus oskuslikuks treeninguks ja tehniliste teadmiste täienduseks naistele, kes • soovivad ühineda või tagasi tulla töötajate ridadesse. Uued algatused hõlmavad: (B) Training Trust Fund — ainulaadne Kanadas —, et tagada tööalalist kindel-olekut ja uuesti, treenimist. Tööandjad ja teenistujad annavad võrdse tunnilise panuse rahalise toetusena, Käesoleval aastal tasub pro-vintsivalitsus töötajapoolse panuse maksimaalse summana 100 000 dollarit ettevõtte kohta; • Special training initiatives — $40 miljoni suuruses eesmärgiga aidata naisi ja vanemaid töötajaid täiendada oma oskusi ja haridust ning osa võtta töökohal läbiviidavast treeningust. Eriti summad Technical Upgrading PrpgramMks kolmekordistatakse 4- It miljonilt 1^-nele miljonile dollarile, peamiselt et aidata naisi õppimise teel omada tehnilist hariduslikku tagapõhja, mis vajalik kas tööalal või siis avansseeritud treeninguks. ® $2000 suurune ergutussumma tööandjale, kes võtab tööle ja õpetab välja töötaja, kes on üle 45-e aasta vana ja kes on töölt vallandatud; . ® erilised provintsiaalsed rahasummad selleks, et käigus hoida Unemployed Help Centres'id, mis ametiühingute poolt üleval peetud. UUENDUS, ETTEVÕTLIKKUS ]h VÄIKEETTEVÕTTED Grossman tutvustas abinõusid, mille abil edutada uue tehnoloogia arengut ja et tagada selle kiiret kohastamisl^ühiskonnas ning töökohtades. Need oleksid: ®. S4 miljoni suurune programm, mille kaudu paigutatakse enam kui 4000 raali (kompuuterit) Ontario kogukondadesse, et võimaldada ligipääsu neile lastele, kes seda kõige enam vajavad. Grossman selgitas: „Tänapäeva demokraatia alused rajati nende pooH, kel oli visioon õpetada nii vaeseid kui ka rikkaid lugema ja kirjutama. Kui võimaluste võrdsus jääb tagatisena Ontarios püsima, siis peab kõikidel meie lastel (Iärglhk.3] „Mele Elu" nr. 22 (1787) 1984 Hff/uf j ovotud 1065 STEELES AVE W NORTH YORK ONT • M2R 2S9 Omanik UNDA SEPP Avatud 7 päeva nädalas • Ül Heating, air conditi • Uued ja parandamine f Õl • Korstnavoodrid (chimney lii • Ahjude ROLAND KULLIK Onti (Alg| olema erapooletu ja küllaldane ligi^ pääs raalile (kompuuterile)." • Uus kolmeaastane >30-miljonilin< University Research IncontivL Fund kavandatud selleks, et saadij kuni $90 miljonit, mis aitaks ülikoole omandada nn. „sttite-of-the-arl equipmenf i " ja julgustada teaduslik] ke uurimu&i, mis majanduslikult olulised; • kokku $42-miljoniline summa uurimusteks, ehitusteks ja vi^rustusokij Ontario ülikoolidele 1984/6r)-ndaktj aastaks; ® programmid, mis aitavad vaikib ettevõtteid osta või ilürida kõrg-teh-noloogilist varustust ja roboteid; ® hariduslikuks otstarbeks antut rahasummad (Educational Grantsj väikestele ja keskmiste suurusteg; ettevõtetele, et abistada uue tehnoj loogia kohanemist; ^ ® $30-miljoniline kolmeaastane Au tomotive Parts Investmont Fund, ej tagada tuleviku võistlevust meie au-toosade tööstustes; ® erandus korporatiivsest tulumakj sust uutele väikeettevõtetele esime se kolme aasta jooksul nende inj korporeerimise ajast arvates, mü moodustaks umbes $45-miljonilis(| abi aastati; • $25-miljoniline paigutus sellei majandusaastal Small Business De velopment CorporationsM (SBDG| programmi. Sellest summast on $7.5 miljonit pühendatud esmajärgulisel InvestWeHh^uteks 'Mja-'ja Ida^Öil tarlos ja ih miljonit oh pandud kõll vale erilisteks ettevõtete alustami| seks; ® $10 miljonit Enterprise Growti. Fund'i investeerimiseks kolme (itift võtlikkuse väljaarendamise initsla] tüvi: — Innovation Gentres kogukondil les kolledŽites ja ülikoolides, et ai data tutvustada uusi ideesid ja leiuj tusi; — Enterprise Centres mitmes kohas provintsis, et võimaldada madalata] sulisi ruume ja toetada teenindust mis aitaks uusi ettevõtteid nende asul tamisel; — õhutada hindama suurfirmade poi tentsiaali, et nad oma tegevust kooki sid uutesse sõltumatutesse ettevõte| tesse. KOGUKONNAD Grossman ütles, et eelarve aital kogukondi Ontario ulatuses edukall asuda ökonoomilise ümberkujundu| še teele järgneva läbi: • painduva programmi läbi, mil kannab nime Community Economil Transformation Agreemonts $2J miljonilise summaga, et aidata kogi kondi, kel kõige tungivamad ök( noomsed vajadused; 9 uus kolmeaastane $10*mlljonilin[ majandusliku mitmekesistami.sj prof/ramm Põhja-Ontario jaoks. OLULISED SEKTORID Varahoidja tegi teatavaks erilisd initsiatiivid, mis tugvendavad olulij majanduslikke sektoreid: ® rahvusliku Agrlbond Prograi asutamine, et aidata farmereid vi delda krediitide kõrge maksustan sega; (D hüvitused turismi tegevu8harul| mis hõlmaksid: — larbemaksu (tax) vähendamist ml jutusel väljastpoolt tulnud provintj külastajatele; — võimalused palgata õppijaid 0| tario Youth Tourism'! kaudu. Varahoidja kinnitas veelkordse Ontario kohustuse jagada kulutul mitme viie-aasta ökonoomiliste aref damiste kokkulepete osas föderaj valitsusega, kaasaarvatud $30 mi maapõuevarade väljaarendamij • programm ja $60 milj. turismi are] damise kokkulepe. Ta teatas, keskvalitsuse majandusminister juba nõustunud jagama $150-milj] nilist kuluposti uue metsanduseko] kuleppe osas. ÜKSIKISIKUTE ABISTAMINE Varahoidja rõhutas, et suurema sotsiaalsed muudatused on aset leij mas Ontarios ja esitas abinõusid, 1* ii |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-31-02