1981-09-10-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
!4 (164f) 1981
SIKUT
^haiguse"
[alehe ,,Die
kes kirjü-
-isid töölised
ie tõstmise
igitega läbi
avasid de-irraates
um-kui
ka mõr-
|ekonnad de-
|on nõukogu-lad
streigid
materjaalse
^ised liituk-xh
Walesa-
:s — ja kui
Nõukogude
)t" initsiaar
:ras: ja Wmi. '
Iravi kliini"
ead, meie ei
levad paljud;
[paljud liht-
N. Liidus .
parem. Iga
|a enam mii-il.
Kui tooli
sekretäriga
dline. Kõik-lest
ja uue
[lelligentide-
)nid on sõl-iksev
ka in^
N. Liidus
irmetu kva-
|need, ;kelle-
: privileege,
Poola vas-la.
,,
itkond kar-l.
pisik" võib
jes „semina-binisteeriu-
|aatomiuuri-lefereeritak-
|)la „kaoses-ide
töölised
li vastupa-tõttu
olu-'
Ina eest mi-
[emine, joo-
[Aslikus päe-eeriväd
seilab,
et meil
\m, siis' pea-m
töötaks!"
-'kk
.5.50
.6.50
.; 6.50
.5.50
,6.50
.'5.50
: 5.50
; 6.50
: :5.50
.550
.7.00
.7.00
.7.50
.7^0
..8.75
.'.8.50
• 9.ÖÖ
:i 9.00
. -7.50
•65)
,6.50
: 6.50
;; 5.00
• 5.00
, ;6150
:.:;.750
, io!oo
:10.00
7.00
7.00:
18.00
10.00
6.50
.6.50
• 8.50
: 8.00
•9.50
6.50;
7.50
7.50
8.00
12.00.
3.30
M
vt
„Meie Elu" mir. 34 (1645)
MEEJAPÄEVÄL, m, S E ] P T E M B R I L . - ' ' ^ ^ S D A Y , SEPTEMÖIER
Kodumaa külaliste
liikumisvabaclus
Austraalias piiratud
SYDNEY (MK) - Austraalias kehtivad
kitsendused N. Liidu kodanike
liikumise s^ihtes, kuna N. Liit teatavasti
on kitsendanud alati välismaalaste
Uikimiisvabadust oma piirides.
Kuna kitsendus tabab ka Austraaliasse
omakseid külastama pääsevaid
eestlasi, lätlasi ja leedulasi vastavalt
nende okupeeritud kodmiiaadelt, siis
taotles Austraalia Eesti Seltside Liit
erandeid sellistele külalistele. Välisministeeriumilt
saabus vastus; erandid
ei ole võimalikud,
40 000 TANKI
' Aastatel 1981—86 valmistavad kahvade
järgi Varssavi pakti riigid (N.
Liit, Tshehhoslovakia ja Poola) 22 500
tanki, Nato riigid 1160O tanki. Väl-
. j aspool neid gruppe vaim is ta t a'k sc u.
5500 tanki (peamiselt Argentiina,
Brasiilia, India, Iisraeli ja Jaapani
2. sept. aktsia hind 113.23
King Street West, Sulte 1900,
Toronto M5H 3M1 tel. 364-1131
õhtul tel. 9256812
Eesti rahvuskultuuri Homingupäevadest,,Looming 81'' osavõtjaid Jõekääml
JÕEKÄÄRU, Udora(,,Meie Elu" k
kokkuvõtte tiegemise koosolekul leiti, et üldiselt saavutati ülesseatud
• eesmärgid, .kuigi .ajapuuduse andis end: tunda- fotökiiiist!- Ja
tantsurin eides.- . •
Laupäeva õhtupoolikul esitati õp-,
peringide poolt ettekandeid, mis ise-'
loomustasid nend^ . tegevust ning
andsid teatud pildi tulemustest. Eesti
keele õppering esitas audio-visuaal
programmi •,,autpjuhi-keelekarastus'',
kahemõttelises stiilis. Sekka reklaami
inglise-keeles rockmuusika taustal
-ja lõpuks: laul, millest meelde jäi
vaid korduv-refrään. „Siis algamas.on
eesti rahva surm". , • ; ,
Järgnes laste •„rahvap'iil]ide örices-ter",
mis 'oli kontrastiiks eelnevale,
kui juhataja Meeri Lehesalu ; lastel
omaloomingut värssiridadega Jõcr •
kääru ilust sisse juhatas. Mall Puhm
luges M. Underi, luuletuse'„Porküm
Noori 'küsitledes selgus, et nii mõ=
nedki eelistasid ^Loomingut" Metsa-üliikoolile.
Põhjuseks oli: „uus värskus,
mis annab elu juurde.,On võiina-lik
olla tegev ja loov, mitte passiivne
kuulaja ja iküsimustele vastaja.
MÜ-s on palju dis^kussiiooni, siin on
võimalus ka praktllisett katsetada;
Saab sees magada, head pesemišvõi»
maiused, saun, toitlustamine, lõigatud
muru, lame maa — tsiviliseeritud
metsal on oma Väärtus" (Anne
preili" ja Valli Nae pea esitas oma-loomingut
luulest, "^^miilele Peeter
Tammearu' lõi muusika üleöö, Andres
Raudsepa poolt laulduna Margit
Viia klaverisaatel. :
' Murul esitas .tantsurühm omaloo-
„Marditanls" Ännely ,Rigä juhatusel
ja sealt kiiresti :sääli, kus
koosolijatest moodustatud koor laulis
Roman Toi juhatusel, õpitud loomingu;
• . ( :
• Teatriring tegi algust 1 esitades kat-,
kendi 0. Lutsu „Kevadest" Mark teose
• .Tootsi" ja Arvo Kuld ..„Kiire".
osas. Teatriringi etendused jätkusid
pärast pidulikku õhtueinet. Esitati
katkendeid Gibran Kahlini „Proh- :
|'et'ist" ja Michael , Carneau „Neli
haist". „Prohvetis"" esinesid Juta
Silmberg, Mare, Westerblom, Stella
Kerson, Änne-Liis \Füll, Katrin Kannel,
Rita Sui, Urve Auksi ja . Jüri
SITmberg, :„Neli haist";^ mängisid.
Hcily, Niidas, Juta Silmberg, Anne-
Liis t ü l l ja Mare Westerblom. •
Õhtuse kava h^uvipunktiks kujunes
fotokunsti ringi poolt köü[statud ko--
h ai väi m ist a t u d d i a posi t i lvi de st: prog-,
ramm lõkkeõhtu laulude taustal. Lõ-puettekandes'
es:itas Taavo Virkhaus-katkendi
„Hamletist''. ' :.
MULJED:- -.. y .V : .
Üldiselt tuleb pidada „Loonaing.8i"
õnnestunud algatuseks, millel öri hea
tulevik. Juhtkond(Oli noor ja-nende
käitLimJne- €eskujuli.k."Osavõtjad samuti
noorevõitu, peamiseltvnaissoost;.
Asukoha .valik _ oli, k l e a a l n e , kus o li
saun, ujula, tennis väljakud,' spordi-plats
j ä rohkelt loodüslikuft kauneid
väljakesi ja männitukkasid —sobiv
väikeste lastega perekondadeie. Ilm
oli, peale paari: vihmase päeva, väga
ilus ja meeleolu lõbus. Tegevus, oli
intensiivne: ja ösavõtürohke.
./Nauditav on kuulda erialalist eestikeelset
terminoloogiat vanemate
teadlaste ettekannetes ja üldiselt tavalisest
erinevat eesti' keeit" (dr.
:Mart Jalakas).
„Sain kaiks uüt sõpra. Elan linnas,
kus on ainult kaks'eesti perekonda"
(Kadi Kool). : ; .^r-^
Kahetseda tuleb, vaid tõika, et igale
õpperingile ei leitud vastava ala
teadla5t. Eriti valusalt andis end
tunda kirjanduse osa. Eesti keele Öp-peringis
näiteks esitati üheinimese
„firma" propageerimist k:us „kau-baks"
oli kahemõttelises stiilis selc-suaalsust
ergutav eestikeelne „Göng
Show". Nõrgaks jäi ka muuskaringi
laudkonnaveštlüs, mille ; sihist oli
raske arusaada. Vestlejaid esitati
nende akadeemilisi saavutusi tutvustades,
millele järgnes pihtimus ala
vallikust. Sinna sekka' Mall' Puhmi
'kordamine avapäeva sõnavõtust, mida
Vello Voo^ärv isegi lindile pani-Üpris
arusaamatu oli teatriringi A^ä-hk
esitada eesti rahvuskultuuri õpe-taval
ja arendavat üritusel Gibran
Kahlini ja MichelGarneau loomingu
katkendeid, miile sügav-psühholoogi-iised
ja idamaise usufilosoofia sugemed
ei annud eesti rahvusMtuurile
midagi. väärtuslikku, peale teatrilöo-mingu
praktilise rakendamise; ' ,
spioom
ARTUR HÄMAN PIDI
;OOTSI KONVERENTSILE
STOKHOLM (EPL) — Lundis, peeti rahvusvaheline keeleteadlaste
kongress ÄlLÄ-81, kus päevakorras mh. olid vähemus- ja
kakskeelsuse probleemid üldteemal „Keel ja ühiskond". Kongressil
oli 1000 teadlast paljudest riikidest, eeskätt läänest. Tähelepanu
äratas kongressi kataloogis, et seal Nõukogude teadlaste hulgas
©sines ka Juhan Tuldava nimi, kes aga kohale ei ihnunud.
Mälestussammas yabadüsristigaXvaaskul) Ja ilma
VabääusrisUta (pärismai). kes võttis är^ RISTI? '
(ioto Trummar)
ijuüres tuleks eeskujuks- seada
muusikaringi, sihti anda põhjalikku
alust ja põhjust uüe suuna jabks
muusikaloomingus eesti rahvamuusika
taustal. '
. I g a kingsepp jäägu oma liistude
manu. Ka kõige "kõrgema kraadiga
isik ei ole sobiv alale, kus teadmiste
skaala ulatab vaid asjaarmastaja tasemeni.
Algatus on olnud hea. Jääb
vaid soovida, et nõrgad osad asendatakse
ja arendatafee meie noortele
nii vajalikku õppenädalat eesti rahvakultuuri
viljelemiseks.
— Soome pealinna
südames Vana Kalmistu puiesteel
seisab juba 1920-ndast aastast
peale graniidist mälestussammas
nendele soome vabatahtlikele, kes
langesid naabermaa Eesti vabaduse
eest Eesti Vabadussõjas.
Püstitaj aks oli tänulik Eesti Vaba-.
rik ja avaja'ks Vabadussõja ülemju-bataja
kindral Laidoner. Sambale on
^ raiutud kiri: ,,1919 Vabadussõja võit-.
i-liisvendadele Eesti".
Sammast 'kroonis Vabadusvõitluse
•sümbol — Eesti Vabadusrist. Vabadusrist,
mis tänavu on salapäraselt
oma 'kohalt eemaldatud. Graniitsam-mas
ise on aga alles.
Eesti Päevalehe fotograaf Herbert
Trummeri pärimisele Helsingi linna
parkidevalitsuses Eesti Vabadusristi
kadumise kohta saabus 'kirjalik vastus,
mülele on alla kirjutanud Helsingi
pargiosaikonnahnnaaedniik Pe1(-
ka Jyrän'kö. Sellest selgub, et pargi'-
valitsuse arvates ei ole tegemist po-liitüise,
kull aga huligaansuse aktiga;
on:järgmine: •
•ärimise puhul, miks
Eestis võidelnute mälestusmärgist
on kõrvaldatud sellesse 'kuuluv rist,
on Helsingi linna ehitusvalitsuse par-giosa'kond
uurinud asj^ ja ikonstatee-rinud
järgmist:
Risti ei ole 'kõrvalda'tud kellegi
ülesandel, vaid on konstateeritud, et
ta 'kallal on tarvitatud pahatabtlikut
vägivalda, nagu seda (kahjuks tehakse
ükskord ühe, teinekord teise objekti
'kallal. Risti 'kõrvaldamine ei ole
'kuidagi viisi seoses poliitilise tahteavaldusega.
On konstateeritud, et rist oli puutumata
veel üles kuu^tagasi. Pargiosa-kond
tellis köhe ikui ta sai teada kuriteost
risti ikallal Taide takomost
uue risti ja see 'kinnitatakse pargi-osa'konna
küM mälestusmärgi külge.
Pargiosakond. avaldab omalt poolt
kahetsust toimunud kuriteo puhul.
Nagu saime aru, Teie kavatsuseks oli
avaldada as:ja kohta artikkel. Pargiosakond
leiab, et sellega seoses ei ole'
, tulnud ilmsiks asijaolusid, mis annaksid
põhjust asja üle kirjutamiseks."
-
EE9TI
otsib tööd. Teen igasuguseid
parandustöid. Tel'. 599-3911
362 Danforlh Ave,;
f oronto, te. M4K
FIOWEIIS & GIFTS
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt,
alustavad tegevust 21. septembril s.a.
Registreedmine kõikidesse klassidesse!
septembril kell 6—8 õ. Glenview Junior High Schooris
Mosewell Ave. (Avenue Ed. ja Lawrence) ^ Klassid
.teismelistele ja daamidele, põhja, lõuna, ida ja lääne
lÄUüEP
Informatsiooniks helistada E. Koop 889-7889 või
L Viinamäe 465-70^
Jiihan Tuldava registreerimine just
Rootsis toimuvale keeleteadlaste
kongressile äratab erilist tähelepanu
se'lle tõttu, et teadlane — praegu
dotsent Tartu ülikoolis — on identne
Artur Hamaniga, iseseisvusaegse
eesti diplomaadi pojaga, kes pagulas-aastate
alguses üle Soome saabus
lootsi ja taotles asjiüli.
Hulk aastaid hiljem, aastal 1963,
kui ta pärast kiiret akadteeniilist karjääri
Stbkholnii ülikoolis just valmistus
oma doktoritöö kaitsmisele,
äkki Rootsist kadus ja kerkis üles
Moskvas, kus ta Izvestijas ilmunud
pikas imtervjuuls ründas pagulust.
Nagu selgus, oli ta Rootsi naasnud
USA-reisilt, kus teda ameerika vastuluure
oli lähemalt uurinud. ;
Rootsi tagasi jõudes läks ta põranda
alla ja tema korter leiti mahajäetuna
— kuruga olid kaasa võtmata
jäänud ..ka ..tema ..doktoriuurimuse
töölehed.
Rootsi eestlaskond, kus ta oli olnud.
tuntud kujuks ja isegi esinenud valimistel
kandidaadina, oli üllatatud ja
jahmunud. Moskvast Eestisse saabudes
avaldati üks broshüür, milles ta
üksikasjalikumalt puuiiutas pagulaselu
ja selle aja jooksul saavutatud
kogemusi mh. juhtivate inimeste,
oma-tööandjate (ta oli ameerika in-formatsiooniagentuuijis
AP juures
tööl) jne. kohta, kirjddades neid kui
PSA käsilasi ja agente.
Hiljem kei^kis ta esile Tartu ülikooli
dotsendina ja kateedri juhatajana
nime all, mida ta isa oli iseseisvuse
lõpul võtnud ja millega perekond
küüditati: Tuldava, Tartu
ülikooli õppejõul Juhan Tuldaval ei
olnud aga ümselt kasu Rootsis ette
valmistatud doktoritööst — see töö
jäi N. Liidus kaitsmata. Ta on viimasel
ajal olnud dotsent ja autor mh.
uuele Eesti-Rootsi sõnaraamatule.
Teatavasti koostas ta „maapaos" hea
õpiku rootslastele eesti keele õppimiseks,
mida praegugi tarvitatakse.
Kõige selle taustal oli tema nime
kei^kimine kongressi delegaadina ül-latusdks.
Ei ole t^ada, kas ta Rootsi
saabus ja ei võtnud kongressist osa,
või mõtles Moskva; viimaser hetkel
ümber.
Samalt kongressilt lahkusid protestiks
Lõuna-Aafrika delegatsiooni
kohalviibimise pärast Tansaania
esindajad. Eesti keeleteadlastest
Rootsis võttis kongressist osa dots.
Valter TauH Uppsala ülikoolist.; ..
Artur Kamani salakuulajaks värbamisest
ja Rootsi saatmisest ilmusid
kirjeldused eesti ajalehtedes pärast
tema paljastamist USA vastuluure
pooh.
Artur Ham&n, praegUTiQ Juhan
Tuldava, pildistatud sel ajal kui
ta elak Rootsis.
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaasa
sisukamale aialehele.
Kassstt-heliiint lastele
FAIRY
5.a kaks muinasjuttu S. Maasi raamatust „The Moon
Painters and other Estonian Folk Taies",
vahel kandlepalad.
Mind $5.50. Postiga tellides pluss saatekulu 65c.
958 Broadview Ave. Torontp, Ont. M4K 2R6
mm
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 10, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-09-10 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810910 |
Description
| Title | 1981-09-10-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | !4 (164f) 1981 SIKUT ^haiguse" [alehe ,,Die kes kirjü- -isid töölised ie tõstmise igitega läbi avasid de-irraates um-kui ka mõr- |ekonnad de- |on nõukogu-lad streigid materjaalse ^ised liituk-xh Walesa- :s — ja kui Nõukogude )t" initsiaar :ras: ja Wmi. ' Iravi kliini" ead, meie ei levad paljud; [paljud liht- N. Liidus . parem. Iga |a enam mii-il. Kui tooli sekretäriga dline. Kõik-lest ja uue [lelligentide- )nid on sõl-iksev ka in^ N. Liidus irmetu kva- |need, ;kelle- : privileege, Poola vas-la. ,, itkond kar-l. pisik" võib jes „semina-binisteeriu- |aatomiuuri-lefereeritak- |)la „kaoses-ide töölised li vastupa-tõttu olu-' Ina eest mi- [emine, joo- [Aslikus päe-eeriväd seilab, et meil \m, siis' pea-m töötaks!" -'kk .5.50 .6.50 .; 6.50 .5.50 ,6.50 .'5.50 : 5.50 ; 6.50 : :5.50 .550 .7.00 .7.00 .7.50 .7^0 ..8.75 .'.8.50 • 9.ÖÖ :i 9.00 . -7.50 •65) ,6.50 : 6.50 ;; 5.00 • 5.00 , ;6150 :.:;.750 , io!oo :10.00 7.00 7.00: 18.00 10.00 6.50 .6.50 • 8.50 : 8.00 •9.50 6.50; 7.50 7.50 8.00 12.00. 3.30 M vt „Meie Elu" mir. 34 (1645) MEEJAPÄEVÄL, m, S E ] P T E M B R I L . - ' ' ^ ^ S D A Y , SEPTEMÖIER Kodumaa külaliste liikumisvabaclus Austraalias piiratud SYDNEY (MK) - Austraalias kehtivad kitsendused N. Liidu kodanike liikumise s^ihtes, kuna N. Liit teatavasti on kitsendanud alati välismaalaste Uikimiisvabadust oma piirides. Kuna kitsendus tabab ka Austraaliasse omakseid külastama pääsevaid eestlasi, lätlasi ja leedulasi vastavalt nende okupeeritud kodmiiaadelt, siis taotles Austraalia Eesti Seltside Liit erandeid sellistele külalistele. Välisministeeriumilt saabus vastus; erandid ei ole võimalikud, 40 000 TANKI ' Aastatel 1981—86 valmistavad kahvade järgi Varssavi pakti riigid (N. Liit, Tshehhoslovakia ja Poola) 22 500 tanki, Nato riigid 1160O tanki. Väl- . j aspool neid gruppe vaim is ta t a'k sc u. 5500 tanki (peamiselt Argentiina, Brasiilia, India, Iisraeli ja Jaapani 2. sept. aktsia hind 113.23 King Street West, Sulte 1900, Toronto M5H 3M1 tel. 364-1131 õhtul tel. 9256812 Eesti rahvuskultuuri Homingupäevadest,,Looming 81'' osavõtjaid Jõekääml JÕEKÄÄRU, Udora(,,Meie Elu" k kokkuvõtte tiegemise koosolekul leiti, et üldiselt saavutati ülesseatud • eesmärgid, .kuigi .ajapuuduse andis end: tunda- fotökiiiist!- Ja tantsurin eides.- . • Laupäeva õhtupoolikul esitati õp-, peringide poolt ettekandeid, mis ise-' loomustasid nend^ . tegevust ning andsid teatud pildi tulemustest. Eesti keele õppering esitas audio-visuaal programmi •,,autpjuhi-keelekarastus'', kahemõttelises stiilis. Sekka reklaami inglise-keeles rockmuusika taustal -ja lõpuks: laul, millest meelde jäi vaid korduv-refrään. „Siis algamas.on eesti rahva surm". , • ; , Järgnes laste •„rahvap'iil]ide örices-ter", mis 'oli kontrastiiks eelnevale, kui juhataja Meeri Lehesalu ; lastel omaloomingut värssiridadega Jõcr • kääru ilust sisse juhatas. Mall Puhm luges M. Underi, luuletuse'„Porküm Noori 'küsitledes selgus, et nii mõ= nedki eelistasid ^Loomingut" Metsa-üliikoolile. Põhjuseks oli: „uus värskus, mis annab elu juurde.,On võiina-lik olla tegev ja loov, mitte passiivne kuulaja ja iküsimustele vastaja. MÜ-s on palju dis^kussiiooni, siin on võimalus ka praktllisett katsetada; Saab sees magada, head pesemišvõi» maiused, saun, toitlustamine, lõigatud muru, lame maa — tsiviliseeritud metsal on oma Väärtus" (Anne preili" ja Valli Nae pea esitas oma-loomingut luulest, "^^miilele Peeter Tammearu' lõi muusika üleöö, Andres Raudsepa poolt laulduna Margit Viia klaverisaatel. : ' Murul esitas .tantsurühm omaloo- „Marditanls" Ännely ,Rigä juhatusel ja sealt kiiresti :sääli, kus koosolijatest moodustatud koor laulis Roman Toi juhatusel, õpitud loomingu; • . ( : • Teatriring tegi algust 1 esitades kat-, kendi 0. Lutsu „Kevadest" Mark teose • .Tootsi" ja Arvo Kuld ..„Kiire". osas. Teatriringi etendused jätkusid pärast pidulikku õhtueinet. Esitati katkendeid Gibran Kahlini „Proh- : |'et'ist" ja Michael , Carneau „Neli haist". „Prohvetis"" esinesid Juta Silmberg, Mare, Westerblom, Stella Kerson, Änne-Liis \Füll, Katrin Kannel, Rita Sui, Urve Auksi ja . Jüri SITmberg, :„Neli haist";^ mängisid. Hcily, Niidas, Juta Silmberg, Anne- Liis t ü l l ja Mare Westerblom. • Õhtuse kava h^uvipunktiks kujunes fotokunsti ringi poolt köü[statud ko-- h ai väi m ist a t u d d i a posi t i lvi de st: prog-, ramm lõkkeõhtu laulude taustal. Lõ-puettekandes' es:itas Taavo Virkhaus-katkendi „Hamletist''. ' :. MULJED:- -.. y .V : . Üldiselt tuleb pidada „Loonaing.8i" õnnestunud algatuseks, millel öri hea tulevik. Juhtkond(Oli noor ja-nende käitLimJne- €eskujuli.k."Osavõtjad samuti noorevõitu, peamiseltvnaissoost;. Asukoha .valik _ oli, k l e a a l n e , kus o li saun, ujula, tennis väljakud,' spordi-plats j ä rohkelt loodüslikuft kauneid väljakesi ja männitukkasid —sobiv väikeste lastega perekondadeie. Ilm oli, peale paari: vihmase päeva, väga ilus ja meeleolu lõbus. Tegevus, oli intensiivne: ja ösavõtürohke. ./Nauditav on kuulda erialalist eestikeelset terminoloogiat vanemate teadlaste ettekannetes ja üldiselt tavalisest erinevat eesti' keeit" (dr. :Mart Jalakas). „Sain kaiks uüt sõpra. Elan linnas, kus on ainult kaks'eesti perekonda" (Kadi Kool). : ; .^r-^ Kahetseda tuleb, vaid tõika, et igale õpperingile ei leitud vastava ala teadla5t. Eriti valusalt andis end tunda kirjanduse osa. Eesti keele Öp-peringis näiteks esitati üheinimese „firma" propageerimist k:us „kau-baks" oli kahemõttelises stiilis selc-suaalsust ergutav eestikeelne „Göng Show". Nõrgaks jäi ka muuskaringi laudkonnaveštlüs, mille ; sihist oli raske arusaada. Vestlejaid esitati nende akadeemilisi saavutusi tutvustades, millele järgnes pihtimus ala vallikust. Sinna sekka' Mall' Puhmi 'kordamine avapäeva sõnavõtust, mida Vello Voo^ärv isegi lindile pani-Üpris arusaamatu oli teatriringi A^ä-hk esitada eesti rahvuskultuuri õpe-taval ja arendavat üritusel Gibran Kahlini ja MichelGarneau loomingu katkendeid, miile sügav-psühholoogi-iised ja idamaise usufilosoofia sugemed ei annud eesti rahvusMtuurile midagi. väärtuslikku, peale teatrilöo-mingu praktilise rakendamise; ' , spioom ARTUR HÄMAN PIDI ;OOTSI KONVERENTSILE STOKHOLM (EPL) — Lundis, peeti rahvusvaheline keeleteadlaste kongress ÄlLÄ-81, kus päevakorras mh. olid vähemus- ja kakskeelsuse probleemid üldteemal „Keel ja ühiskond". Kongressil oli 1000 teadlast paljudest riikidest, eeskätt läänest. Tähelepanu äratas kongressi kataloogis, et seal Nõukogude teadlaste hulgas ©sines ka Juhan Tuldava nimi, kes aga kohale ei ihnunud. Mälestussammas yabadüsristigaXvaaskul) Ja ilma VabääusrisUta (pärismai). kes võttis är^ RISTI? ' (ioto Trummar) ijuüres tuleks eeskujuks- seada muusikaringi, sihti anda põhjalikku alust ja põhjust uüe suuna jabks muusikaloomingus eesti rahvamuusika taustal. ' . I g a kingsepp jäägu oma liistude manu. Ka kõige "kõrgema kraadiga isik ei ole sobiv alale, kus teadmiste skaala ulatab vaid asjaarmastaja tasemeni. Algatus on olnud hea. Jääb vaid soovida, et nõrgad osad asendatakse ja arendatafee meie noortele nii vajalikku õppenädalat eesti rahvakultuuri viljelemiseks. — Soome pealinna südames Vana Kalmistu puiesteel seisab juba 1920-ndast aastast peale graniidist mälestussammas nendele soome vabatahtlikele, kes langesid naabermaa Eesti vabaduse eest Eesti Vabadussõjas. Püstitaj aks oli tänulik Eesti Vaba-. rik ja avaja'ks Vabadussõja ülemju-bataja kindral Laidoner. Sambale on ^ raiutud kiri: ,,1919 Vabadussõja võit-. i-liisvendadele Eesti". Sammast 'kroonis Vabadusvõitluse •sümbol — Eesti Vabadusrist. Vabadusrist, mis tänavu on salapäraselt oma 'kohalt eemaldatud. Graniitsam-mas ise on aga alles. Eesti Päevalehe fotograaf Herbert Trummeri pärimisele Helsingi linna parkidevalitsuses Eesti Vabadusristi kadumise kohta saabus 'kirjalik vastus, mülele on alla kirjutanud Helsingi pargiosaikonnahnnaaedniik Pe1(- ka Jyrän'kö. Sellest selgub, et pargi'- valitsuse arvates ei ole tegemist po-liitüise, kull aga huligaansuse aktiga; on:järgmine: • •ärimise puhul, miks Eestis võidelnute mälestusmärgist on kõrvaldatud sellesse 'kuuluv rist, on Helsingi linna ehitusvalitsuse par-giosa'kond uurinud asj^ ja ikonstatee-rinud järgmist: Risti ei ole 'kõrvalda'tud kellegi ülesandel, vaid on konstateeritud, et ta 'kallal on tarvitatud pahatabtlikut vägivalda, nagu seda (kahjuks tehakse ükskord ühe, teinekord teise objekti 'kallal. Risti 'kõrvaldamine ei ole 'kuidagi viisi seoses poliitilise tahteavaldusega. On konstateeritud, et rist oli puutumata veel üles kuu^tagasi. Pargiosa-kond tellis köhe ikui ta sai teada kuriteost risti ikallal Taide takomost uue risti ja see 'kinnitatakse pargi-osa'konna küM mälestusmärgi külge. Pargiosakond. avaldab omalt poolt kahetsust toimunud kuriteo puhul. Nagu saime aru, Teie kavatsuseks oli avaldada as:ja kohta artikkel. Pargiosakond leiab, et sellega seoses ei ole' , tulnud ilmsiks asijaolusid, mis annaksid põhjust asja üle kirjutamiseks." - EE9TI otsib tööd. Teen igasuguseid parandustöid. Tel'. 599-3911 362 Danforlh Ave,; f oronto, te. M4K FIOWEIIS & GIFTS Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt, alustavad tegevust 21. septembril s.a. Registreedmine kõikidesse klassidesse! septembril kell 6—8 õ. Glenview Junior High Schooris Mosewell Ave. (Avenue Ed. ja Lawrence) ^ Klassid .teismelistele ja daamidele, põhja, lõuna, ida ja lääne lÄUüEP Informatsiooniks helistada E. Koop 889-7889 või L Viinamäe 465-70^ Jiihan Tuldava registreerimine just Rootsis toimuvale keeleteadlaste kongressile äratab erilist tähelepanu se'lle tõttu, et teadlane — praegu dotsent Tartu ülikoolis — on identne Artur Hamaniga, iseseisvusaegse eesti diplomaadi pojaga, kes pagulas-aastate alguses üle Soome saabus lootsi ja taotles asjiüli. Hulk aastaid hiljem, aastal 1963, kui ta pärast kiiret akadteeniilist karjääri Stbkholnii ülikoolis just valmistus oma doktoritöö kaitsmisele, äkki Rootsist kadus ja kerkis üles Moskvas, kus ta Izvestijas ilmunud pikas imtervjuuls ründas pagulust. Nagu selgus, oli ta Rootsi naasnud USA-reisilt, kus teda ameerika vastuluure oli lähemalt uurinud. ; Rootsi tagasi jõudes läks ta põranda alla ja tema korter leiti mahajäetuna — kuruga olid kaasa võtmata jäänud ..ka ..tema ..doktoriuurimuse töölehed. Rootsi eestlaskond, kus ta oli olnud. tuntud kujuks ja isegi esinenud valimistel kandidaadina, oli üllatatud ja jahmunud. Moskvast Eestisse saabudes avaldati üks broshüür, milles ta üksikasjalikumalt puuiiutas pagulaselu ja selle aja jooksul saavutatud kogemusi mh. juhtivate inimeste, oma-tööandjate (ta oli ameerika in-formatsiooniagentuuijis AP juures tööl) jne. kohta, kirjddades neid kui PSA käsilasi ja agente. Hiljem kei^kis ta esile Tartu ülikooli dotsendina ja kateedri juhatajana nime all, mida ta isa oli iseseisvuse lõpul võtnud ja millega perekond küüditati: Tuldava, Tartu ülikooli õppejõul Juhan Tuldaval ei olnud aga ümselt kasu Rootsis ette valmistatud doktoritööst — see töö jäi N. Liidus kaitsmata. Ta on viimasel ajal olnud dotsent ja autor mh. uuele Eesti-Rootsi sõnaraamatule. Teatavasti koostas ta „maapaos" hea õpiku rootslastele eesti keele õppimiseks, mida praegugi tarvitatakse. Kõige selle taustal oli tema nime kei^kimine kongressi delegaadina ül-latusdks. Ei ole t^ada, kas ta Rootsi saabus ja ei võtnud kongressist osa, või mõtles Moskva; viimaser hetkel ümber. Samalt kongressilt lahkusid protestiks Lõuna-Aafrika delegatsiooni kohalviibimise pärast Tansaania esindajad. Eesti keeleteadlastest Rootsis võttis kongressist osa dots. Valter TauH Uppsala ülikoolist.; .. Artur Kamani salakuulajaks värbamisest ja Rootsi saatmisest ilmusid kirjeldused eesti ajalehtedes pärast tema paljastamist USA vastuluure pooh. Artur Ham&n, praegUTiQ Juhan Tuldava, pildistatud sel ajal kui ta elak Rootsis. Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaasa sisukamale aialehele. Kassstt-heliiint lastele FAIRY 5.a kaks muinasjuttu S. Maasi raamatust „The Moon Painters and other Estonian Folk Taies", vahel kandlepalad. Mind $5.50. Postiga tellides pluss saatekulu 65c. 958 Broadview Ave. Torontp, Ont. M4K 2R6 mm |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-09-10-03
