1981-01-22-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\u) im
§ 9 0
bguoma
Jafgariis-telle
k(y-,
pi tema
Is. Nüüd
ani rün-söönud:
J mlneta-
I kaubit-jri
admi-lerpillar
rdi väär-lümisekš
ehitaks
jopasse.'
)ara'kud
|t torust
Ise gaasi
I Kuuba
torustik
haspoole
kjal ajal
jrretepon-kirjutab,
JüSA- fi-hte
'riigif
l i kä Ve-ka
abiga
Ise võim-
[.ama joe
id Vene
tstani ja
t a toide-luna
koi-rohkem
a abita I era põl'
rks SUU'
Rahaga,
jitmiseks
jie hiigla
lad need,
lud; Ilma
luba am-b
olnud,
Ite kaela-leeste
ra-jnde
ajud
Ide äri on
|ri, nagu
väga tallis
„The
IPALO
71
jn tuntud
I. Liidus. :
joma trü-v
jstöölised.
püürid ja
lugejatel
brral pal-
Ismasinal.
peab pi-
Isekirjan-peale,
sel-bn
lailda-fdat"
väi-kmeerika
jiiin mit-,
jsta kata-lingiiškee-
Iksakeeles
raina kee-lispoliitili"
jud ajale-ja
isiku-bgude
va-
Ivabaduse
Ide vahis-felust
sun-
L on Va-rpvi
töid,
väljaan-lega
pöör-piöloskyp,
Toronto,
n
SiS
festist käis
Bioon ees-
[n o'kupät-
Jenõukogu
Rootsi ja
hnitee kut-pigu
ees-pndusküsi-phel.
mitmeid
is Alfa la-
ItsföretagT'
I
I
.1
I
huvi kau- I
töötlemise, J
il. Rootsi ^
bvkivi vasi-ktis
kaüge-i
MEUAPÄEVAL, 22.
ZJBSB
3
D3CDZ9
—• Baltf ^mtituudi mIsslooMst okia;
Balti riikide pealinnadelsse on varem juttu olnud eesti ja läti pagu»
lastele saadetavate nõukogude propagandalehtede andmetel millistest
selgus, et Lätis võttis (^elegäate (Imant Rebane, Hans Lepp
jaL. J. Brieditis) vastu okupatsioonivalitsuse välisministri abi
kolajs Meüands. Nüüd Stpkholmi jõudnud leedu'vastavast a
hest „Grimtasls Krashtas" selgub, et külastati ka tema ametiveu
da Vilniuses J. Grigutist. Stokholmis ilmuv Valis Eesti on delegat
siooni juhti Imant Rebast intervjueerinud) millest selgub, et koha
ti ka- Eestis oküpatsioonivaMtsuse kültuürimiiüstri-abi Raou
Külalisi Rootsist saatis Väliseestlastega
Kultuurisidemete Arendamise
Ühingu esimees J. Koit."
UUED KONTAKTID ' ž • ;
Nagu vastuvõtu kommünikeedest
jääv üldmulje jutustab, on oodata
Balti okupatsioonivõimude ja Moskva
läbikäimispoliitikas Rootsiga toimumas
tähelepandav muudatus. Senini
on kõik kontaktid toimunud ainult
U. Liidu—Rootsi sõprusühingu
kaudu, milline on kontakte kanali-
' seerinud siis rootsi organisatsioonidele,
näit. mitmesuguste Nõukogude
nädalate sisustamisel ja artistide,
kirjanike, näitlejate jne. esinemiste
korraldamisel. Balti Instituut näib
nüüd saavat sõprusühingule kuulunud
kontakte otseliinis. Vilniuses'antud
sõprusHndid kriipsutavad alla
ilmset usaldüsvahekorra tekkimist.
MAÄMAT ÜLE MOSJCVA.. -. ;
Ajaleht Dagens Nyheter vahendas
teate, et Harry Olt, kes on teatri- ja
muusikaintendent Södertäljes, on
kirjutanud raamatu eesti muusikast
„Estonian Music". Kirjutanud Södertäljes,
tõlgitud inglise, 'keelde ja trükitud
Tallinnas ning on nüüd müügil
Rootsis.
Dagens Nyheter märgib, et autor
tuli Rootsi a. 1944 ja lisab:
,,Ei juhtu alati, et: eksiileestlastel
ja sovjetieesti institutsioonidel on
nii head vahekorrad. Mõlemaid pooli
võib õnnitleda . . . Kirjastus, milline
raamatu välja andis kannab nimetust
„perioodika", ent enne kui raamat
sealt saabub Rootsi, on sellel tulnud
;vot ta tee üle Moskva, kus asub
nõukogude firma raamatute müügiks
välismaale."
Harry Oldil on see juba teine Nõukogude
kirjastusel ilmunud raamat
--esimene oli a. 1972 propaganda-lehe
„Kodumäa" poolt trükitud ja
pagulastele saadetud broshüür „Mo-derna
estniska tonsättare".
Harry Olt on Stokholmis Baltilns^
tituudi juhatuse liige.
|0 >
Uefuvoje ahimirKds.
Uraugijos pirmininkas
Petonis M i n ö juos-
9a apjuosia BaÜijos 'mi-
Susififclme -jM-Söpruslihdigü
dekoreerib Balti Instituudi direktorit Imant Rebast
Vilniuses Leedu kommunistliku suhtelemisühingu esittiees. PPetro-
!Ü8. Pilt Leedu prõpagandalehest'Vrimt&sis ^K^^ misvas-
''Kodumaa".
>Seega oli läbirääkimistel tähelepandavalt
kõrge ministriabide nivoo ja
nagu leedu lehest selgub, kohati väga
südamlik taust. Nii dekoreeriti
delegatsiooni eestlasest juhti Imant
Rebast pidulikult sealses i.Kodumaa-ühingus"
erilise sõpruslindiga. „Grim-tasis
Krashtas" toob sündmusest pildi
koos pildiga nõupidamistest.
Leedu pealinnas toimunud läbirääkimistest
kirjutab leht 30. okt. numbris
pealkirja all„Delegatsioon Rootsist"
muuhulgas:
„Eesti NSV Teaduste Akadeemia
'kutsel ja Stökholmiülikqoli ülesandel
j/iibis Skandinaavia Balti Insti-tuudi
delegatsioon ka leedu NSV-s
koosseisus instituudi direktor Imant
Rebane, instituudi ja Štokholmi üli-
Icooli vahelise ;koordineerimiskonli-tee
liige, kunstialaste loeilgute juhmita
ja Hans Lepp ning kunstnik-skulp-tor
Janis^rieditls.
Pärast viibimist Tallinnas ja Riias
saabus delegatsioon meie vabariiki.
„Kodumaa-ühingu" poolt korralda- ;
tud kohtamistest Rootsi delegatsiooniga
võtsid osa Leedu NSV välisministri
asetäitja J. Grigutis, „Kodu-maa"
sõprusühingu esimees P.j Pet-ronis,
Vilniuse ülikooli prorektor J ..
Grigonis, Vilniuse ülikooli balti filoloogia
kateedri juhataja professor
J. Mazhiuliš ja kunstnik B. Valenti-naite-
Jakuboniene. '
Kohtamisel käsitleti kultuurisidemete
laiendamist Leedu ja Rootsi vahel
ning meie teadlaste osavõttu Baiti
Instituudi IV konverentsist tuleval
aastal.
Delegatsiooni juht I. Rebane ütles:
—- Jääme rahule huvitava külastus-programmiga.
Meie mõistame, et
balti rahvaste kultuuri juured ja
nende loominguline tulevik on siin,
teie maal. Seepärast otsimegi side-^
meid teiega. Nende arendamine tuleks
meie arvates ka kasuks Stokhol-mi
ülikooli juurde asutatavale balti
rahvaste kultuuri jä ajal^oo uurimiskeskusele.
1920. a. langenud hommik sai
vabas Eestis kauniks traditsiooniks Vabadussõjas langenud sangarite
mälestamisega ülemaalises totaalses vaikses seisakus. Pärast II
maailmasõda on selle sõnastamisel niõeldud kõigi Eesti vabaduse?
eest langenute mäleistamist, mida kogudused ja organisatsioonid,
eriti sõjameeste ühingud on vabas maailmastäMstamas.
New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste
Ühing on juba mõnda aega läheta-nud
selle päeva hominikul linnast
umbes 45 km põhja pool asuva Ken-sico
kalmistu eestlaste matusepaika
oma esinduse, et seal sõnavõtu, okaspuu
rohelise ja rahvusvärvide asetamise
ja palvega viia läbi seda traditsiooni.
Seal on puhkamas umbes tuhat
eestlast," nende Jiulgas ka arvukalt
Vabadussõja ja II maailmasõja
veterane. Unustamata, erakordse ja
pühaliicu elamuse jättis seekordne
' toiming, 'kuna paljastatud peadega
esindus seisis tänavu lisaks kõledale
külmale ja tuulele ka ;seal pisut varem
alganudlumetorniile. Eestlaste
matusepaik on kõrgemal mäeseljal,
tuisk oli juba pooled, hauaplaatide
nimed katnud. Rotatsioonipäraselt
toinius mälestus tänavu nende kahe
sõja' veterani, NYEVÜ omaaegse
'kauaaegse laskeklubi esimehe ja
ühingu auliikme Meenie Mälgu kalmu
juures.
KONTSERT-AKTUS
Sama päeva õhtuloli Eesti Majas
ohvitseride kogude ja sõjameeste
'hingute ühisel korraldusel vastav
^ntsert-aktus. Ka linnas oli kestnud
päev läbi tugev lumesadu. Sellest ja
1941. a. Ilmar Raamot. Ühe Vabadussõja
aegse kaas-soomüsronglase
(Arn Rotbergi) juhtumeid esile
tuues ta näitas, et julgus ja taibukus
mängis tähtsat rolli vaenlase löömisel
küll üksustelt aga ka juhtidelt ja
üksiksõdalastelt. L.I.EVÜ esimees
dr. E. Rubel'kõneles Auraamatust,
mille töö A. Kurgveli juhtimisel hakkab
lõpule lähenema ja on vaja ma-janduslist
tuge kirjastamise tegelike
kiilude katniiseks. Ta puudutas ka
n^itmeid mu"d probleeme. Lõpusõna
oli NYEVÜ esim. E. Lippingult, tea-dustämine
0. Uusimaalt.
Aktuse keskel mälestati Eesti vabaduse
eest langenuid skm. H. Tarmo
juhtimisel ja 'kunstiliselt^ sisustati
üritust heatasemeliselt tshellist
Jüri Tähelt/pianistidelt Brik ja Katrin
Veskilt ja näitlejalt VeliiKerJanilt
M. Underi ja L. A. Parlo luulega.
JUMALATEEMlISTUglEl]) ' .
Järgneval pühapäeval oli mõlemas
lut.usu koguduses päevakohased eriteenistused.
Lexingtoni avenüü kirikus
jutlustas praost R. Kiviranna ja
^ohal oli lipumeeskond L.I. EVÜ-st,
kuna Pauluse kog. kirikus teenis õp.
E. Kuusler ja oli 'kohal lippurite
meeskond NYEVÜ-st. Pastor Kuusler
õhtusest kuritegevusest kardetud ütles, et võib tõmmata teatud paral-ajäst
jäi täissaaliks puudu. Optimist- leeli Jeesuse Kristuse ja eesti rahva
0 (E (D
(Algus esiküljel)
inimõiguste vastu käivatest kohtuotsustest
tuleb maailma avalikkust informeerida
nii laialdaselt kui voima-
:iik:;'-/.'-'. • / '
Kanada Punaselt Ristilt on viimane
teade, et Rahvusvahelise Punase, Risti
peakorter Shveitsis on kinnitanud
M. Nikluse, ja J. Kukke kohta käivate
kohtuotsuste teadasaamisest ja on
omalt pbolt saatnud telegrammi
.Moskvasse^ |. i .
ESILDIS 1
VÄLISMINESTRILE;: -^^^^^^^'^^
Kuna tuleval nädalal Madriidis
jätkub Euroopa Julgeoleku konverents,
saatis Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas möödunud nädalal Kanada
välisminister M. MacGuigan'ile pikema
esildise viimastest sündmustest
Eestis ja palus Kanada delegatsiooni
Madriidis tõsta üles Eestis tehtud
ebainimlikud kohtuotsused ja tuua
esile eesti 40 intelligehtsi esindaja
avaldus praeguste võimatute olukordade
kohta okupeeriti^d Eestis.
Eestis toimunud sündmustele jup
hiti, möödunud laupäeval ka Kanada
parlamendi Madriidi-komisjoni esimehe
Charles Caccia tähelepanu, kes
Ukraina Instituudis korraldatud kokkusaamisel
selgitas Madriidi konverentsi
tegevust. Kokkusaamisel viibisid
EKN esimees L. Leivat, juha-
4us;liige Eneri Taul; ja Vangistatute
Abistamistoimkonna esindaja Henny
Äruja, kes kõnelusel Gh. Cacciaga
rõhutasid Eestis toimuvate sündmuste
tõsidust ja eluohtlikkust inimõiguste
nõudmise eest süüdimõ|štetui-le.
Need andmed esitatakse Chi Gac-ciäle
ka kirjalikult. Kõnelustest Gh.
liku avasõnaga esines noorema põlvkonna
ridadest Priit Parming
(NYEVÜ). Ta ütles, et eestlane on
kaine mõtlemisviisiga, julge ja oma
vabaduse eest võidelnutega, kus
ühelpool on Kolgata ja teiselpool
kasepuust loetlematas arvus ristid
või ka nende rohked tundmata
Endine Briti alamkoja liige Berna-dette
Devlin McAliskey sai mitmest
kuulist haavata, kui protestantide
hulka kuuluvad püssimehed tungisid
päeva ajal tema korteri ja tulistasid
korduvalt B. Devlirii ja tema
meest. B. Devlin on haiglas, kus tema
seisukord on väga tõsine. Mehe
olukord tunnistati rahuldavaks.
B. Devlini peeti Põhja-Iirimaa terroristide
poolt rahvuskangelaseks
kui ta oli Briti parlamendi liige; millise
koha ta kaotas 1974. a. valimistel.
Ta abiellus selle järele, kui teda
peeti üheks terroristide juhiks. BV
Devlini tulistajad vangistati politsei
rahva taasvabadusse usku omav, kes hauad. Eesti sangarid valasid oma
selle saavutamiseks valmis tegutse-. verd, et eesti rahvas võiks elada,
ma, võitlema ja ohvreid' tooma. Ka Kristus suri naelutatuna ristil; et ini-eesti
nooruse käitumine okup. kodu- mestel oleks õigus elule. Mõlemad
maal on meile seda usku süvendav. kõneleva4 vennaarmastusest. Praegu
Kõneleja pidas tarviliseks igas olu- kahjuks näeme, et on neid, kes pale-korras
püüda säihtada ja arendada higis püüavad kivi Eesti hauale ette
eesti oma rahvuslikku kultuuri ja veeretada, või tähtsaid isikuid —
mainis, et tundemärgid näitavad, et
meie ja paljude teistegi rahvaste põlisel
vaenlasel näib nüüd pärast II
maailmasõda esimest korda mitmel
kes pesevad käsi „erapooletuses", või
isegi kõrgeid vaimulikke, kes ei tunne
ei sooja ega külma eesti rahva
saatusest, ent kui tuleb kord Jumala
alal üsna 'kitsas kätte jõudnud ole- "tund, siis tõuseb taas meie maarahva
vat. Ootame ja näeme... Suur tükk ja talupoegade maa. Rist — mida
ajab suu lõhki, ütles kõneleja eesti
vanasõnaga oma kõne lõpul.
Pärast pastor W. Koppermaiini va-hepalvust
kõneles mälestuskildudest
Vabadussõjast ja II maailmasõja
kannab praegu raskelt meie rahvas,
ei ole mitte surma vaid ka elu ülestõusmise
sümbol.
Lühikesel järgnenud aktusel kõnelesid
kög. esimees W. Kangro ja
ühest seigast Tartu lahingute ruumis NYEVÜ esimees E. Lipping.'
Torontos asuv Inn on the Park 'Hotell
süttis pühapäeva öösel müstilisel
viisil, kuna hotelli teisel korral
asuvas saalis , tekkis tulekahju ja
suits tungis tõstukite kanalite kaudu
kõikidesse hotellitubadesse. Kuus
ininiest said surma ja palju rohkem
vndi haiglatesse vingumürgituste ja"
põletushaavadega. Hotelli kustutus-süsteem
oli puudulik ja hotelli juhtkond
andis ekslikke korraldusi, .
pensionäride arv
on viimastel aastatel tõusnud ja nen-osatähtsusega
tuleb arvestada,
Cacciaga jäi mulje, et ta pooldab põhimõtteliselt
im. „yaikse diplomaatia"
taktikat, kuigi eestlaste ja ukrainlaste
esindajad neil olevate kogemuste
ja andmete põhjal vastupidist püüdsid
selgeks teha.
Jaanus Tihti aktuaalne lühiromaan + ajalehelõige: USSR
Glaims Emigrantš' Wills (bros). VARRAKU JUTULEHT —
Sügis 1980. Hind SS-:, Saadaval Eesti Abi,^ To.
rontos ja KIRJASTUS VARRAK, RR4, Warkworth Ont
K0K3K0 ( 705) 924-2549. ir^^^^^
mälestused j.m.), kuid pole trükkimise võimalusi, kui Teid
huvitab ajutine tÖö — masinkirjutamine või tõlkimine inglise
keelde r-vptkeiife^^
se võimalused ja nõuanded hariduse,
tervishoiu, korterite, /pensionide,
transporti,, koduabi, tasuta õigusnõu-
sus ^o«n .p.riorv .irnvts7iv al^itis7u"se dji ^h^a^kra^nAu d ^^Pj^d^e,^ jt^ugl^u^m^a^k. su ja paljudel ^m^uu-de^l
rohkem^ mõtlema nende heaolule ja ja aadressid Käsiraamat on trüldtud
teenhidusele. Lähemal ajal saadetak- kuues erikeelest inglise,. prantsuse,
se posti teel pensionäridele Ontario itaalia, portugali, 'kreeka ja hiina.
valitsuse poolt käsiraamat mis annab
juhendeid nende igapäevaste küsimuste
lahendamisel. Pensionäride
käsiraamat vastab kõik ettetulevad
küsimused, mis on vajalikud nende
heaolu korraldamisel.
Heal paberil ja kergesti loetavas
41 leh^k. käsiraamat on kaus-
Käsiraamatu niitte saamisel nõuda
selle väljasaatmist: Ontario Government
PublicationCentre,. 880 Bay St.
^. floor, Toronto, Ont. ,
Nüüdseist peale on pensionäridel
kasutamiseks üldine kes-kne telefoninumber
provintsivalitsuse j^uüres,
ta^, mis kasutatav kodus kui ka kaa- mille kaudu kiiresti.ühendatalcse vas-saskantavana.
See väärtusliku sisu^ tava osakonnaga kelle pädevusse kü-ga
raamat mis op saadaval tasuta nii simus kuulub,
pensionäridele kui ka teistele kellele
see vajalik, annab informatsiooni
kõigi teeninduste üle miš saadaval
nii keskvalitsuselt kui ka kohalikelt
Torontos on see 965-1211. London
679-7000, Sudbury' 6754547, Thunde^
4754110 ja Ottawa 566-2721. Väl^
jiiiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Venelased vajavad kaks korda
enam sõjaväge kommunistliku
Karmali valitsuse toetamiseks
Afganistanis, kui seda oii vaja
inglastel kogu India haldamiseks
möödunud sajandil. Kõigele vaatamata
ei kontrolli venelased
väljaspool suuremaid linnasicU
asuvaid maaalasid, kuigi on möödunud
juba aasta esimestest vene
vägede sissemarsist.
.Esialgu vene 0'kupatsioomväed
' pühendasid peatähelepanu linnade
ja transpordiks vajalikkude
teede kaitsemisele. Samuti võtsid
nad ette karistusretked asulate
vastu kus nad arvasid olevat
vabadusvõitlejate toetajaid.
Nüüd võtavad nad ette korrapäraselt
suuremaid sõjalisi operatsioone,
orgudes asuvate asulate
vastu, mis ori suuremalt osalt
vabadusvõitlejate tugipunktideks.
Kuna venelased ei suuda
sinna pidevalt peatuma jääda,
siis hävitavad nad ehitused ja
viljapõllud, et võtta võimalus vabadusvõitlejatel
varustuse ja toidu
saamiseks. -
' Pakistanis on peavarju saanud
umbes miljon Afganistarii põgenikku
ja samuti lubab Pakistani
valitsus relvade sisseveo vabadusvõitlejatele
raskesti valvatava
1000 miili pikkuse piiri kaudu.
Senini on vabadusvõitlejad
saanud väi j aspoolt ainult kergeid
relvi. Raskete relvade järele,
mis ori vajalikud iedukaks
võitlemiseks venelaste vastu, on
suur puudus.
See kõik võib muutuda uue
Ameerika presidendi R. Reagani
ametisse astumisel. Kui ameerika
CIA saab loa vabadusvõitlejate
toetamiseks. Sekkumises
relvadega varustamise teel, mis
takistab Nõukogude Liidul vabadusvõitlejaid
kiirelt mahasu-ruda,
on venelased USA-d juba
pikemat aega süüdistanud. Samuti
on nad süüdistanud ameeriklasi
vabadusvõitlejate väljaõpetamises.
Vabadusvõitlejate
massiline varustamine ja väljaõpetamine
saab toimuda ainult
Pakistani kaudu, kuid oh venelaste
poolt kergesti kontrollitav
kui seda suures ulatuses tehak-
AFGANISTANIS
se. Samuti võivad venelased
vastuabinõusid tarvitusele võtta
Pakistani vastu julgustades venesõbralikku
Indiat sõja alustamiseks
Pakistani vastu. Endine India
peaminister M.Desai ütleb,
et seda võtet on venelased püüdnud
juba varemalt tema ametisoleku
ajal kasutada. ,
Paljud diplomaadid usuvad, et
venelastel on rohkem õnne praeguse
peaministri Gandhiga, kuna
mõlema valitsuse juhtivate
isikute omavahelised külastused
on tihenenud. Sõja alustamisega
Pakistani vastu saab India Valitsus
ka tähelepanu ära juhtida
halvalt majanduslikult, olukorralt,
mis viimasel ajal on muutunud
rahutusi tekitavaks.
PUUDUB ÜHINE JUHTIMINE
Pakistani piiri lähedal opereerib
pool tosinat vabadusvõitlejate
gruppi, kes ilma ühise juhtimiseta
ja kelle sihid jä' vaated
erinevad.
Nende omavaheline läbisaami-lie
ja vihkamine on võrdne nende
venelase vihkamisega. Kuigi
need grqpid väidavad, et omavad
Mujahidini suguharude toetuse,
/on nende kontrolil all vaid
10% rahvastikust. Ülejäänud Mu-jahidin
suguharudest moodustavad
32 iseseisvat võitlusegruppi,
kes mingit tegemist ei taha teha
Pakistani piiri lähedal asuvate
vabadusvõitlejatega.
Samuti oi|i ka need grupid ilma
ühise juhtimiseta ja võitlevad
iseseisvalt. Kuigi venelased
pidevalt suurendavad survet kogu
Afganistani vallutamiseks
okupatsioonijõudude . suurendamisega,
relvastatud • vastuseis
sellelq võib kesta veel aastaid.
Venelaseä on sellega juba harjunud,
kuna neil võttis kümme
aastat 1920-aastatel Kesk-Aasias
Muslimi suguharude allasurumine.
Kuigi täielik Afganistani okupeerimine
võib võtta aastaid ja
maksab venelastele kümneid tuhandeid
elusid, on lõpp ette näha
vapratele Afganistani vabadusvõitlejatele,
krii nad ei saa tõ-husat
välisabi ja ei lepi kokku'
võitluse keskses juhtimises. ,
H. KIVI
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitsiiiiiiiiit»^
;>:^>:":<:JV!">>vyr.-i^*v»». i *. i
^ Mitmekesise ja elava tegevuse, kõrval
aastavahetusel Vancouveri eestlaskonnas,
leidis aset ka pidulik jumalateenistus
uue aasta hommikul
Vancouveri Peetri koguduses Rudolf
Olljumi kirikuvanema ametisse seadmisega.
Jumalateenistust kaunistasid Rudolf
Olljum soololauludega ja Mart
Laanemäe oboesoologa. Jutluse pidas
äsja Albertast Vancouverisse
asuilud noor eesti õpetaja Walter Jo^
hanson, kes oli jutluse teemaks vali-^
nud 2. Tessaloonika kirjast 3:1. Jutlus
oli päevakohane ja ka ajakohane
näidates uut ja positiivsemat teed
tänapäeva segases olukorras. Ta manitses
eestlasi pühendama aega, energiat
ja raha millegi ülesehitamiseks,
millegi poolt võitlemiseks, mis anna!)
ka positiivseid tulemusi.
„ R i s t i k i r i k peab kasvama ja levitama
Jumala armastust ja armu, mis
lõpuks vabastab maailma rahvad . ..
Üks elu ori varsti möödas. Ainult see,
mida teeme Kristuses, püsib", lõpetas
õpetaja hästi ette valmistatud ja
ajakohase jutluse. ,
Kirikuvanema ametisse seadmise
talituse toimetas koguduse õpetaja
Thomas Vaga.
Rudolf Olljum oli ehitusettevõtja,
•kelle käe läbi on Vancouver kasvanud
tänavate viisi. Ja siia on ta jätnud
ka oma päritolu märgid kõiki- '
dele teadmiseks. Ühe tänava Burna-bys
on ta nimetanud „Tailinna" tänavaks.
Nüüd on ta enneaegu „erru" läinud
ja elatab end endisest tööviljast,
omades mitmeid maju, korteririiaju
ja kaupluste keskuse.
Rudolf Olljum on üks nendest tublidest
eestlastest, kes kasutab oma
aega, energiat ja raha selle positiivse
ja edasiviiva tee ja elu ülesehitamiseks.
Kiriku elu on R.'Olljumi kõige
Rudolf Olljum laulmas.
meeldivam iilesanne. Ta on olnud
Vancouveri Peetri koguduse nõukogus
16 aastat ja alates a. 1974 on ta
nõukogu esimees. Ta on pidevalt
kaunistanud jumalateenistusi soololauluga
ja tema kodu ja pere on tuntud
väliskülalistele ja eriti külalis-jutlustajatele
kui eesti kodu, kus valitseb
eesti keel ja meel, vaatamata
sellele, et pereema on rootslanna.
Pärast jumalateenistust asus ko-gudus
alumisele korrale, kus virgad
perenaised olid korraldanud rikkaliku
kohvilaua.
Vancouveri i Peetri koguduses on
nüüd 6 kirikuvanemat: Evald Past,
Johan Randsalu, August Raudsepp,
Edmund Soide,'Eduard Toompuu ja
Rudolf Olljum. " /
TORONTO EESTI
w !i<a<tamM>»iiii II .1,11111 m,..,!' smmsamm
• omavalitsustelt. Selgitab millise va- '^rl^K^^'V°1K ^ S
litsustelt. Selgitab millise vaUtsus- ^ ^ ^ ^ ^
asutise poole fuleb pöörduda eriölu- J ° — v ^ff^
On 'kirjeldatud: teeninduse; saami-
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 22, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-01-22 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810122 |
Description
| Title | 1981-01-22-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
\u) im
§ 9 0
bguoma
Jafgariis-telle
k(y-,
pi tema
Is. Nüüd
ani rün-söönud:
J mlneta-
I kaubit-jri
admi-lerpillar
rdi väär-lümisekš
ehitaks
jopasse.'
)ara'kud
|t torust
Ise gaasi
I Kuuba
torustik
haspoole
kjal ajal
jrretepon-kirjutab,
JüSA- fi-hte
'riigif
l i kä Ve-ka
abiga
Ise võim-
[.ama joe
id Vene
tstani ja
t a toide-luna
koi-rohkem
a abita I era põl'
rks SUU'
Rahaga,
jitmiseks
jie hiigla
lad need,
lud; Ilma
luba am-b
olnud,
Ite kaela-leeste
ra-jnde
ajud
Ide äri on
|ri, nagu
väga tallis
„The
IPALO
71
jn tuntud
I. Liidus. :
joma trü-v
jstöölised.
püürid ja
lugejatel
brral pal-
Ismasinal.
peab pi-
Isekirjan-peale,
sel-bn
lailda-fdat"
väi-kmeerika
jiiin mit-,
jsta kata-lingiiškee-
Iksakeeles
raina kee-lispoliitili"
jud ajale-ja
isiku-bgude
va-
Ivabaduse
Ide vahis-felust
sun-
L on Va-rpvi
töid,
väljaan-lega
pöör-piöloskyp,
Toronto,
n
SiS
festist käis
Bioon ees-
[n o'kupät-
Jenõukogu
Rootsi ja
hnitee kut-pigu
ees-pndusküsi-phel.
mitmeid
is Alfa la-
ItsföretagT'
I
I
.1
I
huvi kau- I
töötlemise, J
il. Rootsi ^
bvkivi vasi-ktis
kaüge-i
MEUAPÄEVAL, 22.
ZJBSB
3
D3CDZ9
—• Baltf ^mtituudi mIsslooMst okia;
Balti riikide pealinnadelsse on varem juttu olnud eesti ja läti pagu»
lastele saadetavate nõukogude propagandalehtede andmetel millistest
selgus, et Lätis võttis (^elegäate (Imant Rebane, Hans Lepp
jaL. J. Brieditis) vastu okupatsioonivalitsuse välisministri abi
kolajs Meüands. Nüüd Stpkholmi jõudnud leedu'vastavast a
hest „Grimtasls Krashtas" selgub, et külastati ka tema ametiveu
da Vilniuses J. Grigutist. Stokholmis ilmuv Valis Eesti on delegat
siooni juhti Imant Rebast intervjueerinud) millest selgub, et koha
ti ka- Eestis oküpatsioonivaMtsuse kültuürimiiüstri-abi Raou
Külalisi Rootsist saatis Väliseestlastega
Kultuurisidemete Arendamise
Ühingu esimees J. Koit."
UUED KONTAKTID ' ž • ;
Nagu vastuvõtu kommünikeedest
jääv üldmulje jutustab, on oodata
Balti okupatsioonivõimude ja Moskva
läbikäimispoliitikas Rootsiga toimumas
tähelepandav muudatus. Senini
on kõik kontaktid toimunud ainult
U. Liidu—Rootsi sõprusühingu
kaudu, milline on kontakte kanali-
' seerinud siis rootsi organisatsioonidele,
näit. mitmesuguste Nõukogude
nädalate sisustamisel ja artistide,
kirjanike, näitlejate jne. esinemiste
korraldamisel. Balti Instituut näib
nüüd saavat sõprusühingule kuulunud
kontakte otseliinis. Vilniuses'antud
sõprusHndid kriipsutavad alla
ilmset usaldüsvahekorra tekkimist.
MAÄMAT ÜLE MOSJCVA.. -. ;
Ajaleht Dagens Nyheter vahendas
teate, et Harry Olt, kes on teatri- ja
muusikaintendent Södertäljes, on
kirjutanud raamatu eesti muusikast
„Estonian Music". Kirjutanud Södertäljes,
tõlgitud inglise, 'keelde ja trükitud
Tallinnas ning on nüüd müügil
Rootsis.
Dagens Nyheter märgib, et autor
tuli Rootsi a. 1944 ja lisab:
,,Ei juhtu alati, et: eksiileestlastel
ja sovjetieesti institutsioonidel on
nii head vahekorrad. Mõlemaid pooli
võib õnnitleda . . . Kirjastus, milline
raamatu välja andis kannab nimetust
„perioodika", ent enne kui raamat
sealt saabub Rootsi, on sellel tulnud
;vot ta tee üle Moskva, kus asub
nõukogude firma raamatute müügiks
välismaale."
Harry Oldil on see juba teine Nõukogude
kirjastusel ilmunud raamat
--esimene oli a. 1972 propaganda-lehe
„Kodumäa" poolt trükitud ja
pagulastele saadetud broshüür „Mo-derna
estniska tonsättare".
Harry Olt on Stokholmis Baltilns^
tituudi juhatuse liige.
|0 >
Uefuvoje ahimirKds.
Uraugijos pirmininkas
Petonis M i n ö juos-
9a apjuosia BaÜijos 'mi-
Susififclme -jM-Söpruslihdigü
dekoreerib Balti Instituudi direktorit Imant Rebast
Vilniuses Leedu kommunistliku suhtelemisühingu esittiees. PPetro-
!Ü8. Pilt Leedu prõpagandalehest'Vrimt&sis ^K^^ misvas-
''Kodumaa".
>Seega oli läbirääkimistel tähelepandavalt
kõrge ministriabide nivoo ja
nagu leedu lehest selgub, kohati väga
südamlik taust. Nii dekoreeriti
delegatsiooni eestlasest juhti Imant
Rebast pidulikult sealses i.Kodumaa-ühingus"
erilise sõpruslindiga. „Grim-tasis
Krashtas" toob sündmusest pildi
koos pildiga nõupidamistest.
Leedu pealinnas toimunud läbirääkimistest
kirjutab leht 30. okt. numbris
pealkirja all„Delegatsioon Rootsist"
muuhulgas:
„Eesti NSV Teaduste Akadeemia
'kutsel ja Stökholmiülikqoli ülesandel
j/iibis Skandinaavia Balti Insti-tuudi
delegatsioon ka leedu NSV-s
koosseisus instituudi direktor Imant
Rebane, instituudi ja Štokholmi üli-
Icooli vahelise ;koordineerimiskonli-tee
liige, kunstialaste loeilgute juhmita
ja Hans Lepp ning kunstnik-skulp-tor
Janis^rieditls.
Pärast viibimist Tallinnas ja Riias
saabus delegatsioon meie vabariiki.
„Kodumaa-ühingu" poolt korralda- ;
tud kohtamistest Rootsi delegatsiooniga
võtsid osa Leedu NSV välisministri
asetäitja J. Grigutis, „Kodu-maa"
sõprusühingu esimees P.j Pet-ronis,
Vilniuse ülikooli prorektor J ..
Grigonis, Vilniuse ülikooli balti filoloogia
kateedri juhataja professor
J. Mazhiuliš ja kunstnik B. Valenti-naite-
Jakuboniene. '
Kohtamisel käsitleti kultuurisidemete
laiendamist Leedu ja Rootsi vahel
ning meie teadlaste osavõttu Baiti
Instituudi IV konverentsist tuleval
aastal.
Delegatsiooni juht I. Rebane ütles:
—- Jääme rahule huvitava külastus-programmiga.
Meie mõistame, et
balti rahvaste kultuuri juured ja
nende loominguline tulevik on siin,
teie maal. Seepärast otsimegi side-^
meid teiega. Nende arendamine tuleks
meie arvates ka kasuks Stokhol-mi
ülikooli juurde asutatavale balti
rahvaste kultuuri jä ajal^oo uurimiskeskusele.
1920. a. langenud hommik sai
vabas Eestis kauniks traditsiooniks Vabadussõjas langenud sangarite
mälestamisega ülemaalises totaalses vaikses seisakus. Pärast II
maailmasõda on selle sõnastamisel niõeldud kõigi Eesti vabaduse?
eest langenute mäleistamist, mida kogudused ja organisatsioonid,
eriti sõjameeste ühingud on vabas maailmastäMstamas.
New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste
Ühing on juba mõnda aega läheta-nud
selle päeva hominikul linnast
umbes 45 km põhja pool asuva Ken-sico
kalmistu eestlaste matusepaika
oma esinduse, et seal sõnavõtu, okaspuu
rohelise ja rahvusvärvide asetamise
ja palvega viia läbi seda traditsiooni.
Seal on puhkamas umbes tuhat
eestlast," nende Jiulgas ka arvukalt
Vabadussõja ja II maailmasõja
veterane. Unustamata, erakordse ja
pühaliicu elamuse jättis seekordne
' toiming, 'kuna paljastatud peadega
esindus seisis tänavu lisaks kõledale
külmale ja tuulele ka ;seal pisut varem
alganudlumetorniile. Eestlaste
matusepaik on kõrgemal mäeseljal,
tuisk oli juba pooled, hauaplaatide
nimed katnud. Rotatsioonipäraselt
toinius mälestus tänavu nende kahe
sõja' veterani, NYEVÜ omaaegse
'kauaaegse laskeklubi esimehe ja
ühingu auliikme Meenie Mälgu kalmu
juures.
KONTSERT-AKTUS
Sama päeva õhtuloli Eesti Majas
ohvitseride kogude ja sõjameeste
'hingute ühisel korraldusel vastav
^ntsert-aktus. Ka linnas oli kestnud
päev läbi tugev lumesadu. Sellest ja
1941. a. Ilmar Raamot. Ühe Vabadussõja
aegse kaas-soomüsronglase
(Arn Rotbergi) juhtumeid esile
tuues ta näitas, et julgus ja taibukus
mängis tähtsat rolli vaenlase löömisel
küll üksustelt aga ka juhtidelt ja
üksiksõdalastelt. L.I.EVÜ esimees
dr. E. Rubel'kõneles Auraamatust,
mille töö A. Kurgveli juhtimisel hakkab
lõpule lähenema ja on vaja ma-janduslist
tuge kirjastamise tegelike
kiilude katniiseks. Ta puudutas ka
n^itmeid mu"d probleeme. Lõpusõna
oli NYEVÜ esim. E. Lippingult, tea-dustämine
0. Uusimaalt.
Aktuse keskel mälestati Eesti vabaduse
eest langenuid skm. H. Tarmo
juhtimisel ja 'kunstiliselt^ sisustati
üritust heatasemeliselt tshellist
Jüri Tähelt/pianistidelt Brik ja Katrin
Veskilt ja näitlejalt VeliiKerJanilt
M. Underi ja L. A. Parlo luulega.
JUMALATEEMlISTUglEl]) ' .
Järgneval pühapäeval oli mõlemas
lut.usu koguduses päevakohased eriteenistused.
Lexingtoni avenüü kirikus
jutlustas praost R. Kiviranna ja
^ohal oli lipumeeskond L.I. EVÜ-st,
kuna Pauluse kog. kirikus teenis õp.
E. Kuusler ja oli 'kohal lippurite
meeskond NYEVÜ-st. Pastor Kuusler
õhtusest kuritegevusest kardetud ütles, et võib tõmmata teatud paral-ajäst
jäi täissaaliks puudu. Optimist- leeli Jeesuse Kristuse ja eesti rahva
0 (E (D
(Algus esiküljel)
inimõiguste vastu käivatest kohtuotsustest
tuleb maailma avalikkust informeerida
nii laialdaselt kui voima-
:iik:;'-/.'-'. • / '
Kanada Punaselt Ristilt on viimane
teade, et Rahvusvahelise Punase, Risti
peakorter Shveitsis on kinnitanud
M. Nikluse, ja J. Kukke kohta käivate
kohtuotsuste teadasaamisest ja on
omalt pbolt saatnud telegrammi
.Moskvasse^ |. i .
ESILDIS 1
VÄLISMINESTRILE;: -^^^^^^^'^^
Kuna tuleval nädalal Madriidis
jätkub Euroopa Julgeoleku konverents,
saatis Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas möödunud nädalal Kanada
välisminister M. MacGuigan'ile pikema
esildise viimastest sündmustest
Eestis ja palus Kanada delegatsiooni
Madriidis tõsta üles Eestis tehtud
ebainimlikud kohtuotsused ja tuua
esile eesti 40 intelligehtsi esindaja
avaldus praeguste võimatute olukordade
kohta okupeeriti^d Eestis.
Eestis toimunud sündmustele jup
hiti, möödunud laupäeval ka Kanada
parlamendi Madriidi-komisjoni esimehe
Charles Caccia tähelepanu, kes
Ukraina Instituudis korraldatud kokkusaamisel
selgitas Madriidi konverentsi
tegevust. Kokkusaamisel viibisid
EKN esimees L. Leivat, juha-
4us;liige Eneri Taul; ja Vangistatute
Abistamistoimkonna esindaja Henny
Äruja, kes kõnelusel Gh. Cacciaga
rõhutasid Eestis toimuvate sündmuste
tõsidust ja eluohtlikkust inimõiguste
nõudmise eest süüdimõ|štetui-le.
Need andmed esitatakse Chi Gac-ciäle
ka kirjalikult. Kõnelustest Gh.
liku avasõnaga esines noorema põlvkonna
ridadest Priit Parming
(NYEVÜ). Ta ütles, et eestlane on
kaine mõtlemisviisiga, julge ja oma
vabaduse eest võidelnutega, kus
ühelpool on Kolgata ja teiselpool
kasepuust loetlematas arvus ristid
või ka nende rohked tundmata
Endine Briti alamkoja liige Berna-dette
Devlin McAliskey sai mitmest
kuulist haavata, kui protestantide
hulka kuuluvad püssimehed tungisid
päeva ajal tema korteri ja tulistasid
korduvalt B. Devlirii ja tema
meest. B. Devlin on haiglas, kus tema
seisukord on väga tõsine. Mehe
olukord tunnistati rahuldavaks.
B. Devlini peeti Põhja-Iirimaa terroristide
poolt rahvuskangelaseks
kui ta oli Briti parlamendi liige; millise
koha ta kaotas 1974. a. valimistel.
Ta abiellus selle järele, kui teda
peeti üheks terroristide juhiks. BV
Devlini tulistajad vangistati politsei
rahva taasvabadusse usku omav, kes hauad. Eesti sangarid valasid oma
selle saavutamiseks valmis tegutse-. verd, et eesti rahvas võiks elada,
ma, võitlema ja ohvreid' tooma. Ka Kristus suri naelutatuna ristil; et ini-eesti
nooruse käitumine okup. kodu- mestel oleks õigus elule. Mõlemad
maal on meile seda usku süvendav. kõneleva4 vennaarmastusest. Praegu
Kõneleja pidas tarviliseks igas olu- kahjuks näeme, et on neid, kes pale-korras
püüda säihtada ja arendada higis püüavad kivi Eesti hauale ette
eesti oma rahvuslikku kultuuri ja veeretada, või tähtsaid isikuid —
mainis, et tundemärgid näitavad, et
meie ja paljude teistegi rahvaste põlisel
vaenlasel näib nüüd pärast II
maailmasõda esimest korda mitmel
kes pesevad käsi „erapooletuses", või
isegi kõrgeid vaimulikke, kes ei tunne
ei sooja ega külma eesti rahva
saatusest, ent kui tuleb kord Jumala
alal üsna 'kitsas kätte jõudnud ole- "tund, siis tõuseb taas meie maarahva
vat. Ootame ja näeme... Suur tükk ja talupoegade maa. Rist — mida
ajab suu lõhki, ütles kõneleja eesti
vanasõnaga oma kõne lõpul.
Pärast pastor W. Koppermaiini va-hepalvust
kõneles mälestuskildudest
Vabadussõjast ja II maailmasõja
kannab praegu raskelt meie rahvas,
ei ole mitte surma vaid ka elu ülestõusmise
sümbol.
Lühikesel järgnenud aktusel kõnelesid
kög. esimees W. Kangro ja
ühest seigast Tartu lahingute ruumis NYEVÜ esimees E. Lipping.'
Torontos asuv Inn on the Park 'Hotell
süttis pühapäeva öösel müstilisel
viisil, kuna hotelli teisel korral
asuvas saalis , tekkis tulekahju ja
suits tungis tõstukite kanalite kaudu
kõikidesse hotellitubadesse. Kuus
ininiest said surma ja palju rohkem
vndi haiglatesse vingumürgituste ja"
põletushaavadega. Hotelli kustutus-süsteem
oli puudulik ja hotelli juhtkond
andis ekslikke korraldusi, .
pensionäride arv
on viimastel aastatel tõusnud ja nen-osatähtsusega
tuleb arvestada,
Cacciaga jäi mulje, et ta pooldab põhimõtteliselt
im. „yaikse diplomaatia"
taktikat, kuigi eestlaste ja ukrainlaste
esindajad neil olevate kogemuste
ja andmete põhjal vastupidist püüdsid
selgeks teha.
Jaanus Tihti aktuaalne lühiromaan + ajalehelõige: USSR
Glaims Emigrantš' Wills (bros). VARRAKU JUTULEHT —
Sügis 1980. Hind SS-:, Saadaval Eesti Abi,^ To.
rontos ja KIRJASTUS VARRAK, RR4, Warkworth Ont
K0K3K0 ( 705) 924-2549. ir^^^^^
mälestused j.m.), kuid pole trükkimise võimalusi, kui Teid
huvitab ajutine tÖö — masinkirjutamine või tõlkimine inglise
keelde r-vptkeiife^^
se võimalused ja nõuanded hariduse,
tervishoiu, korterite, /pensionide,
transporti,, koduabi, tasuta õigusnõu-
sus ^o«n .p.riorv .irnvts7iv al^itis7u"se dji ^h^a^kra^nAu d ^^Pj^d^e,^ jt^ugl^u^m^a^k. su ja paljudel ^m^uu-de^l
rohkem^ mõtlema nende heaolule ja ja aadressid Käsiraamat on trüldtud
teenhidusele. Lähemal ajal saadetak- kuues erikeelest inglise,. prantsuse,
se posti teel pensionäridele Ontario itaalia, portugali, 'kreeka ja hiina.
valitsuse poolt käsiraamat mis annab
juhendeid nende igapäevaste küsimuste
lahendamisel. Pensionäride
käsiraamat vastab kõik ettetulevad
küsimused, mis on vajalikud nende
heaolu korraldamisel.
Heal paberil ja kergesti loetavas
41 leh^k. käsiraamat on kaus-
Käsiraamatu niitte saamisel nõuda
selle väljasaatmist: Ontario Government
PublicationCentre,. 880 Bay St.
^. floor, Toronto, Ont. ,
Nüüdseist peale on pensionäridel
kasutamiseks üldine kes-kne telefoninumber
provintsivalitsuse j^uüres,
ta^, mis kasutatav kodus kui ka kaa- mille kaudu kiiresti.ühendatalcse vas-saskantavana.
See väärtusliku sisu^ tava osakonnaga kelle pädevusse kü-ga
raamat mis op saadaval tasuta nii simus kuulub,
pensionäridele kui ka teistele kellele
see vajalik, annab informatsiooni
kõigi teeninduste üle miš saadaval
nii keskvalitsuselt kui ka kohalikelt
Torontos on see 965-1211. London
679-7000, Sudbury' 6754547, Thunde^
4754110 ja Ottawa 566-2721. Väl^
jiiiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Venelased vajavad kaks korda
enam sõjaväge kommunistliku
Karmali valitsuse toetamiseks
Afganistanis, kui seda oii vaja
inglastel kogu India haldamiseks
möödunud sajandil. Kõigele vaatamata
ei kontrolli venelased
väljaspool suuremaid linnasicU
asuvaid maaalasid, kuigi on möödunud
juba aasta esimestest vene
vägede sissemarsist.
.Esialgu vene 0'kupatsioomväed
' pühendasid peatähelepanu linnade
ja transpordiks vajalikkude
teede kaitsemisele. Samuti võtsid
nad ette karistusretked asulate
vastu kus nad arvasid olevat
vabadusvõitlejate toetajaid.
Nüüd võtavad nad ette korrapäraselt
suuremaid sõjalisi operatsioone,
orgudes asuvate asulate
vastu, mis ori suuremalt osalt
vabadusvõitlejate tugipunktideks.
Kuna venelased ei suuda
sinna pidevalt peatuma jääda,
siis hävitavad nad ehitused ja
viljapõllud, et võtta võimalus vabadusvõitlejatel
varustuse ja toidu
saamiseks. -
' Pakistanis on peavarju saanud
umbes miljon Afganistarii põgenikku
ja samuti lubab Pakistani
valitsus relvade sisseveo vabadusvõitlejatele
raskesti valvatava
1000 miili pikkuse piiri kaudu.
Senini on vabadusvõitlejad
saanud väi j aspoolt ainult kergeid
relvi. Raskete relvade järele,
mis ori vajalikud iedukaks
võitlemiseks venelaste vastu, on
suur puudus.
See kõik võib muutuda uue
Ameerika presidendi R. Reagani
ametisse astumisel. Kui ameerika
CIA saab loa vabadusvõitlejate
toetamiseks. Sekkumises
relvadega varustamise teel, mis
takistab Nõukogude Liidul vabadusvõitlejaid
kiirelt mahasu-ruda,
on venelased USA-d juba
pikemat aega süüdistanud. Samuti
on nad süüdistanud ameeriklasi
vabadusvõitlejate väljaõpetamises.
Vabadusvõitlejate
massiline varustamine ja väljaõpetamine
saab toimuda ainult
Pakistani kaudu, kuid oh venelaste
poolt kergesti kontrollitav
kui seda suures ulatuses tehak-
AFGANISTANIS
se. Samuti võivad venelased
vastuabinõusid tarvitusele võtta
Pakistani vastu julgustades venesõbralikku
Indiat sõja alustamiseks
Pakistani vastu. Endine India
peaminister M.Desai ütleb,
et seda võtet on venelased püüdnud
juba varemalt tema ametisoleku
ajal kasutada. ,
Paljud diplomaadid usuvad, et
venelastel on rohkem õnne praeguse
peaministri Gandhiga, kuna
mõlema valitsuse juhtivate
isikute omavahelised külastused
on tihenenud. Sõja alustamisega
Pakistani vastu saab India Valitsus
ka tähelepanu ära juhtida
halvalt majanduslikult, olukorralt,
mis viimasel ajal on muutunud
rahutusi tekitavaks.
PUUDUB ÜHINE JUHTIMINE
Pakistani piiri lähedal opereerib
pool tosinat vabadusvõitlejate
gruppi, kes ilma ühise juhtimiseta
ja kelle sihid jä' vaated
erinevad.
Nende omavaheline läbisaami-lie
ja vihkamine on võrdne nende
venelase vihkamisega. Kuigi
need grqpid väidavad, et omavad
Mujahidini suguharude toetuse,
/on nende kontrolil all vaid
10% rahvastikust. Ülejäänud Mu-jahidin
suguharudest moodustavad
32 iseseisvat võitlusegruppi,
kes mingit tegemist ei taha teha
Pakistani piiri lähedal asuvate
vabadusvõitlejatega.
Samuti oi|i ka need grupid ilma
ühise juhtimiseta ja võitlevad
iseseisvalt. Kuigi venelased
pidevalt suurendavad survet kogu
Afganistani vallutamiseks
okupatsioonijõudude . suurendamisega,
relvastatud • vastuseis
sellelq võib kesta veel aastaid.
Venelaseä on sellega juba harjunud,
kuna neil võttis kümme
aastat 1920-aastatel Kesk-Aasias
Muslimi suguharude allasurumine.
Kuigi täielik Afganistani okupeerimine
võib võtta aastaid ja
maksab venelastele kümneid tuhandeid
elusid, on lõpp ette näha
vapratele Afganistani vabadusvõitlejatele,
krii nad ei saa tõ-husat
välisabi ja ei lepi kokku'
võitluse keskses juhtimises. ,
H. KIVI
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitsiiiiiiiiit»^
;>:^>:":<:JV!">>vyr.-i^*v»». i *. i
^ Mitmekesise ja elava tegevuse, kõrval
aastavahetusel Vancouveri eestlaskonnas,
leidis aset ka pidulik jumalateenistus
uue aasta hommikul
Vancouveri Peetri koguduses Rudolf
Olljumi kirikuvanema ametisse seadmisega.
Jumalateenistust kaunistasid Rudolf
Olljum soololauludega ja Mart
Laanemäe oboesoologa. Jutluse pidas
äsja Albertast Vancouverisse
asuilud noor eesti õpetaja Walter Jo^
hanson, kes oli jutluse teemaks vali-^
nud 2. Tessaloonika kirjast 3:1. Jutlus
oli päevakohane ja ka ajakohane
näidates uut ja positiivsemat teed
tänapäeva segases olukorras. Ta manitses
eestlasi pühendama aega, energiat
ja raha millegi ülesehitamiseks,
millegi poolt võitlemiseks, mis anna!)
ka positiivseid tulemusi.
„ R i s t i k i r i k peab kasvama ja levitama
Jumala armastust ja armu, mis
lõpuks vabastab maailma rahvad . ..
Üks elu ori varsti möödas. Ainult see,
mida teeme Kristuses, püsib", lõpetas
õpetaja hästi ette valmistatud ja
ajakohase jutluse. ,
Kirikuvanema ametisse seadmise
talituse toimetas koguduse õpetaja
Thomas Vaga.
Rudolf Olljum oli ehitusettevõtja,
•kelle käe läbi on Vancouver kasvanud
tänavate viisi. Ja siia on ta jätnud
ka oma päritolu märgid kõiki- '
dele teadmiseks. Ühe tänava Burna-bys
on ta nimetanud „Tailinna" tänavaks.
Nüüd on ta enneaegu „erru" läinud
ja elatab end endisest tööviljast,
omades mitmeid maju, korteririiaju
ja kaupluste keskuse.
Rudolf Olljum on üks nendest tublidest
eestlastest, kes kasutab oma
aega, energiat ja raha selle positiivse
ja edasiviiva tee ja elu ülesehitamiseks.
Kiriku elu on R.'Olljumi kõige
Rudolf Olljum laulmas.
meeldivam iilesanne. Ta on olnud
Vancouveri Peetri koguduse nõukogus
16 aastat ja alates a. 1974 on ta
nõukogu esimees. Ta on pidevalt
kaunistanud jumalateenistusi soololauluga
ja tema kodu ja pere on tuntud
väliskülalistele ja eriti külalis-jutlustajatele
kui eesti kodu, kus valitseb
eesti keel ja meel, vaatamata
sellele, et pereema on rootslanna.
Pärast jumalateenistust asus ko-gudus
alumisele korrale, kus virgad
perenaised olid korraldanud rikkaliku
kohvilaua.
Vancouveri i Peetri koguduses on
nüüd 6 kirikuvanemat: Evald Past,
Johan Randsalu, August Raudsepp,
Edmund Soide,'Eduard Toompuu ja
Rudolf Olljum. " /
TORONTO EESTI
w !i |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-01-22-03
