1980-07-24-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Collection Development Brancn • 395 Wellington Str» Order sect,.^ Ottawa,» Ont, ' \ \ 'E Second Oas? Mail Registration No. 1354. Nr. 30 (1588) 1980 NELJAPÄEVAL, 24. JUULIL— THURSDAY, JULY 24 Vaade Iaiilupeorahvale.:§tokho]mi.Hiessihalli peasaalis. Kõrvalruumis jälgis; üritust umbes tuhat.^ TV-hiigelekraanilt. ' ' ^ - ^ (Foto.— Loor) , ™ on nagu Sigtiina vallutamine või rootsi-tshehh! maavõistlus jäähokis, ütles üks tuhaindeist allmaaraudteele trügiväist kaasmaalasist Slusseni jaamas kolmveerand tundi enne Festival Gala algust kaunil päikesepaistelisel neljapäeya õhtupoolikul 10. juulil kui eestlased Esto 80 märgid rinnas või Esto särgid seljas massiliselt vallutasid kõigepealt rohelised allmaa STOKHOLM — Esto '80 kultuuriliste suurürjtuste tippudeks kuhu kummagile oli kogunenud esinejaid ja kuulajaid-vaatajaid umbes 10. Laulupidu peeti Stokholmi messihallis. Hiigelsuur.pidusaal oli kaunistatud sini-must-valgete väi^videga ning lava ^kohai Läänemere laineid kujutava sildiga, mille pealkiri „Si-nule kodumaa". Laulupidu algas fanfaaridega. 60 ' osalevat koori sisenesid rongkäigus oma lippudega, dirigendid |esotsas.^ Laulupeo üldjuhtideks'olid -Roman ^ Toi Kanadast, Lembit Leetma, Rein Tubin, Harri Kiisk, Eero: -Tarjus, Toomas Tuulse: ja Harry jTruus, kes kordamööda- juhatasid ainult eesti heliloojate teostest koosnevat pro; grammi, nende hulgas ka mõningad esiettekandes. ' ; Laulupeo avasõna ütleja, laulupeo-. toimkonna esimees Jüri Raid, rõhutas, eestlaste • laulüsidet üle.•mere. 'kodumaale ja tuletas meelde laulupidude tähtsust eesti rafcva eneseteadvuse ja vabadusihke hoidmisel. Noorte nimel tervitas laulupidu Ja • kohalolevaid väliskülalisi Ann jürir soo. • \ ' . ' Jüri Raid juhatas üldköori pühaliku avalauluga, Juhan Aaviku, hüm-nilise teosega „Hoia Jumal Eestit", millele asukohamaa' austuseks järg- . nes rootsi riigihiimn. Lauljupidulised otsustasid saata tervitustelegrammid kolmele armastatud eesti vanima põlvkonna inimesele — hehloojatele Juhan Aavikule ja Tuudur Vettikule ning poetess Marie Underile, .'kes 'kõik lähenevad saja-aas.tas(l;le; eale. Laulupeo tervituste osas esinesid kü-lalismaade esinejad, kellest enim aplause sai Austraalia 2(}04iikmelise grupiga teiselt poolt maakera saabunud noor Ene Juurma,. kes tunnis^ tas,, et ta oma elus kunagi ei ole ko- . hanüd nii palju eestlasil(,Teidpn ju siin laulupeosaalis rohkem kui meid kokku Austraalias", ütles noor.kõneleja, Tervitasid veel Kanada esindaja Enn Kiilaspea ja pikemas sütitavas sõnavõtus. Saksamaa eestlaste poplt Johannes-Västrik. • . Lüülupidu jätkus Mihkel .Lüdigi ,,Koi.duga" Roman Toi dirigeerimisel. Siis tulid ühendatud. Ilasteköorid Harri Kiisa juhatusel kes laulsid Juhan Aaviku, Riho PätSii ja Kari Rammi helindeid. Edasi olid h .ameerika presidendi hoiatusele tä-ri^ ekpanu pööramata otsustas rahvusvaheline Olümpiakomitee heisata Ameerika lipu mängude lõputseremoonial See tähendab, et järgmised mängud peetakse Ameerika Ühendriikides. Olümpiakomitee esimees oma teadaandes täijendab, et lipu heiskamine on Olümpiamängude korra alusel ja toimub Lenini staadionil Moskvas, mis on antud Komitee kontrolli alla. Seega ei ole see vastuolus USA boikotile. Kohal on ka rootsi, pressi esinda-kellele Esto-80 on üle ootuste valmistanud palju ületunde, hulk kaameramehi; ja TV-2 meeskond produtsent Marianne Bergströmiga, kes . valmistab ette 40-minutilist Esto; te-levisiooni- saadet augusti alguseks.; . Näeme eemalt Segakoori, mille naislauljad kaunilt eralduvad oma; ..rahvarõivais. Samas jagab Leida Leesment viimseid juhtnööre ja Eve- ^lyn Koop hppab väledasti edasi-ta-gasi. Pruunis rahvariides Andres küng peab veel nõu detailide üle kolleegi — teadustaja Käbi Laretei-ga imehästi sobivas tumesinises setu rüüs suure hõbesõle ja hõbekeega rinnaesisel.- Kõlasid pidulikud fanfaariHelid. . juubilari-vanaineistri Eduard Tubina kompositsioon K. A. Hermanni laulu motiividel „Isamaa mälestus". Eesti marsihelide saatel defileerisid rüt- mikindlas sammusid . publiku eest mööda võimlejad ja rahvatantsijad, kokku hgi tuhat eesti noort Rootsist, Inglismaalt, Belgiast, USA-st, Kanadast, Austraaliast, kogu Läänemaailmas laialipaisatud- eesti' uus sugupõlv on siin ühinenud üheks kindlakäeliselt väljatreenitüd tervikuks.; Näeb ka mitmeid õige pisikesi lapsi, võimlevate tütarlaste reas. Tuulse ,',Kantaadi" ajal Kalju, Lepiku sõnadele Kuulake; tiibade lööke sinise laotuse all" segakoori ja solisti bariton Mart Ürisoo ettekan- (Järg; lk. J) | l l l l l l i l i i l l l t ! i . i . l l H l l l l l l l l l l l l l l l l l i l l l l l l J l l | | | | [ | | | | | | | | | | | | | i l | | | | | | | | | | ^ XXXI aastakäik = . ;; "HELSINGI (M. E.) - Soome ;aja-:|; lehed annavad palju ruumi Taliin- | na?.peetud 19. Eesti Üldlaulupeo kir- | JeUlustele, mis toimusid okupatsioo- i nivõlmu 40. aastapäeva pidustuste | •raames. V: i. /.Helsingin Sanomat" kostab eriti 1 välja Gustav Ernesaksa ja nimetaB, | et välismail elunevad eestlased laul- | lavad sel nädalalõpul Stpkholmis jä , | sea; juhatab Torontos elunev muu- | sikamees Roman Toi. | Soome leht kirjutab, et ligi 1 300.000 inimest kuulasid lõpulaulu | Lasnamäe veerul püstiseistes Gustav E ^feSiL^'ŽkS*:^^'^^^r^^ Ernesaksa „Mu isamaa ön minu = ^p^^y^W'^^^^^^ arm" ja paljud pühkisid pisaraid. | Ä « lim&V^m ^^"Ijate rongkäik oli 4 km. pikk ja | punalippude kõrval võis iiäha plaka- | I teid „Elagu Eesti!". | Lauljaid oli umbes 25,000 ja pilli- | mändjaid 3000. ; E Eestlased vaba maailma maadelt, olles kogunenud ESTÖ-80 kui- 1 tuuripäevadele Stokholmis, on kolmandal Ülemaailmsel Eesti Rah- 1 vuskongressil vastu võtnud alljärgneva apelli kogu eesti rahva ni- i mel: • B Meie ühineme Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvus- E rinde poolt okupeeritud Eestist Liitunud Rahviaste Organisatsiooni- i le saadetud apelliga, milles nõutakse Nõukogude Ludu okupatsioo- i nivägede väljaviimist ja demokraatliku riigikorra taastamist Eestis, E rahvaste enesemääramise õiguse alusel. Nii vabal eestlaskonnal kui = ka kõikidel vabadel rahvastel on kohustusi nende, vabhdusliikumis- = ;te;vastu. •• .',•;';';; -l'' ,; = Meie avaldame tänu kõikidele riikidele, kes on keeldunud tun- i Ilustamast Nõukogude Liidu ebaseaduslikku okupatsiooni Eestis. | Meie pöördume koigi maailma rahvaste ja riikide poole palve- E ga, toetada eesti rahva nõuet vabaduseks ning ühineda meie pro- E testidega inimõiguste rikkumise vastu Eestis. 1 Meie suhtume lugupidamise ja tänutundega eesti rahvasse oku- 1 peeritud Eestis, kes semni on suutnud vastu pamia tugevale venes- 1 tamise survele ja kinnitame oma jätkuvat ühtekuuluvust rahvaga i okupeeritud kodumaal 1 Meie palume vaba maailma abi eriti neile, kes oma tõekspida- = miste, rahvusliku tegevuse või usu pärast on tagakiusatud voi van- = gistatud, on kaotanud oma töökoha ja tervise või kes' vaevlevad = Nõuk. Liidu vangilaagrites. Mõtleme siiras kaastundes kõigile kan- • E natajate perekondadele, kelle vastu okupatsioonivõim on teinud üle- E kohut. Meie kutsume üles kõikivabü rahvaid võitlema inimõiguste | ja inimväärsuse eest ka Eestis. E Meie prote$teerime selle vastu, et Nõukogude Uit oma imperia- .S listlikes rünnakutes'teiste rahvaste vastu, ebaseaduslikult mobili- i seerib eesti noori Punaarmeesse võitlema Afganistanis, Angoolas, = Etioopias, Vietnamis ja mujal kus Nõukogude Liit on teostamas E oma vallutusplaane. ^ :^ s 'Eesti rahva võitlus ei lõpe enne kui ta ise saab korraldada oma s elu suveräänses riigis, kus on tagatud inimõigused ning valitseb | vabadus ja demokraatia. = Stokholmis, 9. juumim , f : ÜLEMAAILMNE EESTI RAHVUSKONGRESS,'. ,1 Uueks Olümpiakomitee esimeheks valiti järguliseks kaheksaks aastaks Hispaania tööstur ja diplomaat Juan Samaranch, kes sai enamuse esimesel hääletamisel kohaloleva 75 liikmesriigi poolt. Teiselä neli kandidaati, nende hulgas Torontost pärinev James Worral, jäid -vähemusse. ESTO-80 piduliku avamise eel Stokholmi Kuningateaias Rootsi valitsuse esindajale, end. valis- ja praegusele sotsiaalminister Karin Söderile ja Eesti Vabariigi peakonsulile USA-s Ernst Jaaksonile esitleti teisi kohale saabunud aukülalisi, E3TO-80 juhtivaid tegelasi Rootsist ja teistelt maadelt Jne. Foto — Salme Parming Egiptuse president .A. Sadat ütles;); et- kaitseb sõjaväega oma .veevarusid ja alustab koheselt sõjategevust iga riigi vastu kes Nõukogude Liidu, õhutusel püüaks piirata Egiptusel vee saamist Niiluse jõest. Niilus varustab Egiptust veega 100%. oöjatest programmis Mart Saar, Ka ;io Raid — viimaselt esiettekandes rahvaluulele tuginev „Tütre tänu"— Toomas Tuulse juhatas samuti esiettekandes iseenda Marie,Underi sõnadele kir-jutatud„ Hommikupälvet", järgnesid vanameistrid Juhan Aavik,; Alfred Karindi, Konstant^in; Tiirnpu, Artur Kapp, Rudolf Tobias, Evald Aav, Enn Võrk, Tuudur Vettik, Miina Härma, Juhan Simm ja Eduard Tubin. Tubinalt esitati esiettekandes te- ; STOKHOLM („Meie Elu" kaastööliselt) --III Ülemaailmsete Eesti Päevade ajal toimus Rootsi pealinnas 9. juulil III Ülemaailmne Eesti Rahvuskongress pea kõikide eestlaste asukohamaade esindajate osavõtul. Puudusid ainult esindajad mõnelt väiksemalt ja kaugemalt asukohamaalt. Kokku võttis Rahvuskongressist osa 250 organisatsioonide esindajat, Arvukamalt oli esindajaid Rootsist, kus keskesinduste osas peale Rootsi' Elestlaste Esinduse (REE) võtsid kongressist osa ka Eesti Komitee esinduskogu liikmed. Rahvuskongress toirrius Stokholmi Kultuurihoohes, kus oM ka eesti kunsti ülevaatenäitus. RahvuskonRressi .sisuliseks ette-valmistamiseks peeti 8. juulil tööko-misjonide koüsolekud, kus viimistleti Rahvuskongressil vastuvõtmiseks ettenähtud resolutsioonid. Rahvuskongress, algas palvusega peapiiskop K. Veemilt. Ta märkjs Rahvuskongressi ajaloolist;: tähtsust Eesli' iseseisvuse, ettevalmistamisel 1917. a. ja palus; Kõigevägevama, õnnistust .vabade eestlaste esinduste ülemaailmsele ko'kkutulekule. . Kongressi ; avasõna ;üt]es Rootsi Eestlaste Esinduse esimees; Jaan Viival ja. koosoleku rakendamise korraldas Rahvuskongressi; toimkonna, esimees. Riigivolikogu liige M. Jüris. Eelkokkuleppe põhjal kinnitati Rahvuskongressi .juhatus. Juhatajaks kinnitati ÜEKN esimees Ilmar Pleer, ; asejuhatajaiks Raivo Kalamäe Austraaliast, Juhan Simonson USÄ-st, Udo Petersoo Kanadast, Rudolf Sch-müul ;ja Aksel; Mark Rootsist. Peasekretäriks kinnitati Ahti Pae Rootsist, sekretärideks, H. Nurk, M. Kiiver ja.A. Alep Rootsitt, Erna Mihkei-son Austraaliast, E; Salurand Kanadast; ja Linda Imelik Inglismaalt: | ^ /Tervituste all Rootsi sisserännunii-nister Karin Ändersson; esines pikema tervitussõnavõtuga. Ta • kirjeldas Rootsi :liberaalset sisserännupoliiti- • kat ja eestlaste suurt panust Rootsi . ühiskonnas. Ühtlasi lubas ta Rootsi (Järg. lk. 3) ärg lk. 3) T.E.R.R. Kungla marsib sisse tulvil jäästaadionile. Tagaplaanil ootel. Kungla rahvatantsijad, vasakult: Piret Komi, Robert Ki Kann, Ester Kapp, Martimyahtra^Maret Kapp, Mark Teose,' Almi Martin'Pede ja teised.- . • ; . - : / • •; Estienne võimlejad istuvad vi, Christina Greenbaum, Mark es, Martin Toomes, Tiina Toop, Foto — Elna Kungla 9 0 & Edwards Gardenis, Civic Garden Centre'is,i Leslie ja Law rence E. A\'atLid kuni ^29. augustini iga päev kl. 9.30—4 p. ja pühapäeviti.kl. 1—4 p.l.; : • '
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 24, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-07-24 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E800724 |
Description
Title | 1980-07-24-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Collection Development Brancn • 395 Wellington Str» Order sect,.^ Ottawa,» Ont, ' \ \ 'E Second Oas? Mail Registration No. 1354. Nr. 30 (1588) 1980 NELJAPÄEVAL, 24. JUULIL— THURSDAY, JULY 24 Vaade Iaiilupeorahvale.:§tokho]mi.Hiessihalli peasaalis. Kõrvalruumis jälgis; üritust umbes tuhat.^ TV-hiigelekraanilt. ' ' ^ - ^ (Foto.— Loor) , ™ on nagu Sigtiina vallutamine või rootsi-tshehh! maavõistlus jäähokis, ütles üks tuhaindeist allmaaraudteele trügiväist kaasmaalasist Slusseni jaamas kolmveerand tundi enne Festival Gala algust kaunil päikesepaistelisel neljapäeya õhtupoolikul 10. juulil kui eestlased Esto 80 märgid rinnas või Esto särgid seljas massiliselt vallutasid kõigepealt rohelised allmaa STOKHOLM — Esto '80 kultuuriliste suurürjtuste tippudeks kuhu kummagile oli kogunenud esinejaid ja kuulajaid-vaatajaid umbes 10. Laulupidu peeti Stokholmi messihallis. Hiigelsuur.pidusaal oli kaunistatud sini-must-valgete väi^videga ning lava ^kohai Läänemere laineid kujutava sildiga, mille pealkiri „Si-nule kodumaa". Laulupidu algas fanfaaridega. 60 ' osalevat koori sisenesid rongkäigus oma lippudega, dirigendid |esotsas.^ Laulupeo üldjuhtideks'olid -Roman ^ Toi Kanadast, Lembit Leetma, Rein Tubin, Harri Kiisk, Eero: -Tarjus, Toomas Tuulse: ja Harry jTruus, kes kordamööda- juhatasid ainult eesti heliloojate teostest koosnevat pro; grammi, nende hulgas ka mõningad esiettekandes. ' ; Laulupeo avasõna ütleja, laulupeo-. toimkonna esimees Jüri Raid, rõhutas, eestlaste • laulüsidet üle.•mere. 'kodumaale ja tuletas meelde laulupidude tähtsust eesti rafcva eneseteadvuse ja vabadusihke hoidmisel. Noorte nimel tervitas laulupidu Ja • kohalolevaid väliskülalisi Ann jürir soo. • \ ' . ' Jüri Raid juhatas üldköori pühaliku avalauluga, Juhan Aaviku, hüm-nilise teosega „Hoia Jumal Eestit", millele asukohamaa' austuseks järg- . nes rootsi riigihiimn. Lauljupidulised otsustasid saata tervitustelegrammid kolmele armastatud eesti vanima põlvkonna inimesele — hehloojatele Juhan Aavikule ja Tuudur Vettikule ning poetess Marie Underile, .'kes 'kõik lähenevad saja-aas.tas(l;le; eale. Laulupeo tervituste osas esinesid kü-lalismaade esinejad, kellest enim aplause sai Austraalia 2(}04iikmelise grupiga teiselt poolt maakera saabunud noor Ene Juurma,. kes tunnis^ tas,, et ta oma elus kunagi ei ole ko- . hanüd nii palju eestlasil(,Teidpn ju siin laulupeosaalis rohkem kui meid kokku Austraalias", ütles noor.kõneleja, Tervitasid veel Kanada esindaja Enn Kiilaspea ja pikemas sütitavas sõnavõtus. Saksamaa eestlaste poplt Johannes-Västrik. • . Lüülupidu jätkus Mihkel .Lüdigi ,,Koi.duga" Roman Toi dirigeerimisel. Siis tulid ühendatud. Ilasteköorid Harri Kiisa juhatusel kes laulsid Juhan Aaviku, Riho PätSii ja Kari Rammi helindeid. Edasi olid h .ameerika presidendi hoiatusele tä-ri^ ekpanu pööramata otsustas rahvusvaheline Olümpiakomitee heisata Ameerika lipu mängude lõputseremoonial See tähendab, et järgmised mängud peetakse Ameerika Ühendriikides. Olümpiakomitee esimees oma teadaandes täijendab, et lipu heiskamine on Olümpiamängude korra alusel ja toimub Lenini staadionil Moskvas, mis on antud Komitee kontrolli alla. Seega ei ole see vastuolus USA boikotile. Kohal on ka rootsi, pressi esinda-kellele Esto-80 on üle ootuste valmistanud palju ületunde, hulk kaameramehi; ja TV-2 meeskond produtsent Marianne Bergströmiga, kes . valmistab ette 40-minutilist Esto; te-levisiooni- saadet augusti alguseks.; . Näeme eemalt Segakoori, mille naislauljad kaunilt eralduvad oma; ..rahvarõivais. Samas jagab Leida Leesment viimseid juhtnööre ja Eve- ^lyn Koop hppab väledasti edasi-ta-gasi. Pruunis rahvariides Andres küng peab veel nõu detailide üle kolleegi — teadustaja Käbi Laretei-ga imehästi sobivas tumesinises setu rüüs suure hõbesõle ja hõbekeega rinnaesisel.- Kõlasid pidulikud fanfaariHelid. . juubilari-vanaineistri Eduard Tubina kompositsioon K. A. Hermanni laulu motiividel „Isamaa mälestus". Eesti marsihelide saatel defileerisid rüt- mikindlas sammusid . publiku eest mööda võimlejad ja rahvatantsijad, kokku hgi tuhat eesti noort Rootsist, Inglismaalt, Belgiast, USA-st, Kanadast, Austraaliast, kogu Läänemaailmas laialipaisatud- eesti' uus sugupõlv on siin ühinenud üheks kindlakäeliselt väljatreenitüd tervikuks.; Näeb ka mitmeid õige pisikesi lapsi, võimlevate tütarlaste reas. Tuulse ,',Kantaadi" ajal Kalju, Lepiku sõnadele Kuulake; tiibade lööke sinise laotuse all" segakoori ja solisti bariton Mart Ürisoo ettekan- (Järg; lk. J) | l l l l l l i l i i l l l t ! i . i . l l H l l l l l l l l l l l l l l l l l i l l l l l l J l l | | | | [ | | | | | | | | | | | | | i l | | | | | | | | | | ^ XXXI aastakäik = . ;; "HELSINGI (M. E.) - Soome ;aja-:|; lehed annavad palju ruumi Taliin- | na?.peetud 19. Eesti Üldlaulupeo kir- | JeUlustele, mis toimusid okupatsioo- i nivõlmu 40. aastapäeva pidustuste | •raames. V: i. /.Helsingin Sanomat" kostab eriti 1 välja Gustav Ernesaksa ja nimetaB, | et välismail elunevad eestlased laul- | lavad sel nädalalõpul Stpkholmis jä , | sea; juhatab Torontos elunev muu- | sikamees Roman Toi. | Soome leht kirjutab, et ligi 1 300.000 inimest kuulasid lõpulaulu | Lasnamäe veerul püstiseistes Gustav E ^feSiL^'ŽkS*:^^'^^^r^^ Ernesaksa „Mu isamaa ön minu = ^p^^y^W'^^^^^^ arm" ja paljud pühkisid pisaraid. | Ä « lim&V^m ^^"Ijate rongkäik oli 4 km. pikk ja | punalippude kõrval võis iiäha plaka- | I teid „Elagu Eesti!". | Lauljaid oli umbes 25,000 ja pilli- | mändjaid 3000. ; E Eestlased vaba maailma maadelt, olles kogunenud ESTÖ-80 kui- 1 tuuripäevadele Stokholmis, on kolmandal Ülemaailmsel Eesti Rah- 1 vuskongressil vastu võtnud alljärgneva apelli kogu eesti rahva ni- i mel: • B Meie ühineme Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvus- E rinde poolt okupeeritud Eestist Liitunud Rahviaste Organisatsiooni- i le saadetud apelliga, milles nõutakse Nõukogude Ludu okupatsioo- i nivägede väljaviimist ja demokraatliku riigikorra taastamist Eestis, E rahvaste enesemääramise õiguse alusel. Nii vabal eestlaskonnal kui = ka kõikidel vabadel rahvastel on kohustusi nende, vabhdusliikumis- = ;te;vastu. •• .',•;';';; -l'' ,; = Meie avaldame tänu kõikidele riikidele, kes on keeldunud tun- i Ilustamast Nõukogude Liidu ebaseaduslikku okupatsiooni Eestis. | Meie pöördume koigi maailma rahvaste ja riikide poole palve- E ga, toetada eesti rahva nõuet vabaduseks ning ühineda meie pro- E testidega inimõiguste rikkumise vastu Eestis. 1 Meie suhtume lugupidamise ja tänutundega eesti rahvasse oku- 1 peeritud Eestis, kes semni on suutnud vastu pamia tugevale venes- 1 tamise survele ja kinnitame oma jätkuvat ühtekuuluvust rahvaga i okupeeritud kodumaal 1 Meie palume vaba maailma abi eriti neile, kes oma tõekspida- = miste, rahvusliku tegevuse või usu pärast on tagakiusatud voi van- = gistatud, on kaotanud oma töökoha ja tervise või kes' vaevlevad = Nõuk. Liidu vangilaagrites. Mõtleme siiras kaastundes kõigile kan- • E natajate perekondadele, kelle vastu okupatsioonivõim on teinud üle- E kohut. Meie kutsume üles kõikivabü rahvaid võitlema inimõiguste | ja inimväärsuse eest ka Eestis. E Meie prote$teerime selle vastu, et Nõukogude Uit oma imperia- .S listlikes rünnakutes'teiste rahvaste vastu, ebaseaduslikult mobili- i seerib eesti noori Punaarmeesse võitlema Afganistanis, Angoolas, = Etioopias, Vietnamis ja mujal kus Nõukogude Liit on teostamas E oma vallutusplaane. ^ :^ s 'Eesti rahva võitlus ei lõpe enne kui ta ise saab korraldada oma s elu suveräänses riigis, kus on tagatud inimõigused ning valitseb | vabadus ja demokraatia. = Stokholmis, 9. juumim , f : ÜLEMAAILMNE EESTI RAHVUSKONGRESS,'. ,1 Uueks Olümpiakomitee esimeheks valiti järguliseks kaheksaks aastaks Hispaania tööstur ja diplomaat Juan Samaranch, kes sai enamuse esimesel hääletamisel kohaloleva 75 liikmesriigi poolt. Teiselä neli kandidaati, nende hulgas Torontost pärinev James Worral, jäid -vähemusse. ESTO-80 piduliku avamise eel Stokholmi Kuningateaias Rootsi valitsuse esindajale, end. valis- ja praegusele sotsiaalminister Karin Söderile ja Eesti Vabariigi peakonsulile USA-s Ernst Jaaksonile esitleti teisi kohale saabunud aukülalisi, E3TO-80 juhtivaid tegelasi Rootsist ja teistelt maadelt Jne. Foto — Salme Parming Egiptuse president .A. Sadat ütles;); et- kaitseb sõjaväega oma .veevarusid ja alustab koheselt sõjategevust iga riigi vastu kes Nõukogude Liidu, õhutusel püüaks piirata Egiptusel vee saamist Niiluse jõest. Niilus varustab Egiptust veega 100%. oöjatest programmis Mart Saar, Ka ;io Raid — viimaselt esiettekandes rahvaluulele tuginev „Tütre tänu"— Toomas Tuulse juhatas samuti esiettekandes iseenda Marie,Underi sõnadele kir-jutatud„ Hommikupälvet", järgnesid vanameistrid Juhan Aavik,; Alfred Karindi, Konstant^in; Tiirnpu, Artur Kapp, Rudolf Tobias, Evald Aav, Enn Võrk, Tuudur Vettik, Miina Härma, Juhan Simm ja Eduard Tubin. Tubinalt esitati esiettekandes te- ; STOKHOLM („Meie Elu" kaastööliselt) --III Ülemaailmsete Eesti Päevade ajal toimus Rootsi pealinnas 9. juulil III Ülemaailmne Eesti Rahvuskongress pea kõikide eestlaste asukohamaade esindajate osavõtul. Puudusid ainult esindajad mõnelt väiksemalt ja kaugemalt asukohamaalt. Kokku võttis Rahvuskongressist osa 250 organisatsioonide esindajat, Arvukamalt oli esindajaid Rootsist, kus keskesinduste osas peale Rootsi' Elestlaste Esinduse (REE) võtsid kongressist osa ka Eesti Komitee esinduskogu liikmed. Rahvuskongress toirrius Stokholmi Kultuurihoohes, kus oM ka eesti kunsti ülevaatenäitus. RahvuskonRressi .sisuliseks ette-valmistamiseks peeti 8. juulil tööko-misjonide koüsolekud, kus viimistleti Rahvuskongressil vastuvõtmiseks ettenähtud resolutsioonid. Rahvuskongress, algas palvusega peapiiskop K. Veemilt. Ta märkjs Rahvuskongressi ajaloolist;: tähtsust Eesli' iseseisvuse, ettevalmistamisel 1917. a. ja palus; Kõigevägevama, õnnistust .vabade eestlaste esinduste ülemaailmsele ko'kkutulekule. . Kongressi ; avasõna ;üt]es Rootsi Eestlaste Esinduse esimees; Jaan Viival ja. koosoleku rakendamise korraldas Rahvuskongressi; toimkonna, esimees. Riigivolikogu liige M. Jüris. Eelkokkuleppe põhjal kinnitati Rahvuskongressi .juhatus. Juhatajaks kinnitati ÜEKN esimees Ilmar Pleer, ; asejuhatajaiks Raivo Kalamäe Austraaliast, Juhan Simonson USÄ-st, Udo Petersoo Kanadast, Rudolf Sch-müul ;ja Aksel; Mark Rootsist. Peasekretäriks kinnitati Ahti Pae Rootsist, sekretärideks, H. Nurk, M. Kiiver ja.A. Alep Rootsitt, Erna Mihkei-son Austraaliast, E; Salurand Kanadast; ja Linda Imelik Inglismaalt: | ^ /Tervituste all Rootsi sisserännunii-nister Karin Ändersson; esines pikema tervitussõnavõtuga. Ta • kirjeldas Rootsi :liberaalset sisserännupoliiti- • kat ja eestlaste suurt panust Rootsi . ühiskonnas. Ühtlasi lubas ta Rootsi (Järg. lk. 3) ärg lk. 3) T.E.R.R. Kungla marsib sisse tulvil jäästaadionile. Tagaplaanil ootel. Kungla rahvatantsijad, vasakult: Piret Komi, Robert Ki Kann, Ester Kapp, Martimyahtra^Maret Kapp, Mark Teose,' Almi Martin'Pede ja teised.- . • ; . - : / • •; Estienne võimlejad istuvad vi, Christina Greenbaum, Mark es, Martin Toomes, Tiina Toop, Foto — Elna Kungla 9 0 & Edwards Gardenis, Civic Garden Centre'is,i Leslie ja Law rence E. A\'atLid kuni ^29. augustini iga päev kl. 9.30—4 p. ja pühapäeviti.kl. 1—4 p.l.; : • ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-07-24-01