Meie Elu = Our life, May 27, 1982

              \
395 Wellington stn Qrdej?
Ottawa^
Second CSas§ Mail Registration No. 1354.
UHfiUC
Mr. 21 (1682) 1982 NELJAPÄEVAL, 27. MAIL THURSDAY, MAY 27 XXXIII aastalt
IRAAN SAI
Teherani teate kohaselt Iraasi
väeosad vallutasid tagasi Khorram&>
hahr linna, mis kontrollib sissepää­su
Pärsia lahte, ja võtsid 30,000 sõ­javangi.
See oli Iraaki suurem sõja­line
kaotus 20 kuud kestnud sõjas.
Iraak on pöördunud abi saamiseks
teiste Araabia riikide poole. Mitmed
Araabia riigid, nende @eas Jordaania,
Egiptus ja Saudi Araabia on juba
Vene sõjalaev
Kitjanik Arved Viirlaid koos Asta Willmami'iga, kes andis^am-
% tsiinbiisõhtul ülevaate tema loomingust, ^ Foto — B.
ESTI KUNSTID!
KESKUSE KULTUURIIAUREAÄDIKS Suurem hävitaja-tüüpiN. Vene §^
jalaev põles reede, 14. mail Balti m©-
A^ed Vürlaiu 60. sünnipäeva tähistamiseks korraldatud sõnilis-muusMisel õhtul oli tahu Colle- « s J S J ^ - f ^^^^ ^^^^^^^^ ^^^.^^^^^
ge'i saal tulvil Esireas, väikult: juubilari perekond - poeg Ant?, tütar Helle, abikaasa Hilja, Ar- ^^^^^ ^^^^^ ^^^^ ^^^^^^^ deTrki^rkultuuiilaur^adiks,kir. pildid Musid tagasi kirjaniku elu-ved
Viirlaid, Asta Willmaml, aupeakonsul Ilmar Heinsoo, Margot Heinsoo, Hannes Oja» ühenduses ;õM põlemisega. Gotlandil «annuse alal. Otsuse tegi teatavaks käigu mälestuste' rajale, kuna Asta
Foto — B. Piirik olev rootslaste raadiojaam Püüdis Jj^gj^^j^^ g^^jj^ Kerson kirjaniku 60. Willmann tunniajalises ettekandes
kfami laevalt saadetud appikutse, ^i^pgeva tähistamiseks korralda- põhjalikult analüüsis Arved Viirlaiu
mis aga rootslaste arusaamisel ei ol­nud
mingil põhjusel täielik -- kas
laeva raaiokabün oli ka tüle piir­konda
sattunud või oli selleks niuu
põhjus. Rootsist abi ei palutud.
Rootsi piirivalve laevadelt teatati, et
Inglise invasioonivägimaabusFalklandi saartel. Nädala algul Argentiina lennuMd nlndasid koV j^^^
mes laines Inglise sõja- ja transportlaevu San Garlose lahes. Üks fregattidest sai raskesti vigastada yad on nähtud liikumas põleva sõja-ja
kak? kergemalt. Argentiina lennuvägi kaotas 7 lennukit ja üks sai vigastada.^Senistest õhu/mere- laeva suunas,
lahingiitest see oli suurim. Inglaste arvestuste kohaselt -on argentiinlased seni kaotanud kolmandij:^y>^
i f a oma MttüVäest ja'2iaiBVä. ' w . - . . ^ .w,-.^^
loomingut, hinnates teda kui suurt
rahvuskirjanikku ja vabadusvõitle­jat
inimsuse eest.
Katkendeid kirjanikuj •loomingust
esitasid Hilja Viirlaid ja Ain Söödor.
Sõnaline osa oli põimitud muusika-
Inglaste sillapeas San Carlose juu- kokkulepete sõlmimisega. Kohe ai- maa, mis suuresti soodustab inglise
res on maabunud 5000 meest koos guses saadeti teele 40<st sõjalaevast mere- ja lennuväel luure teostamist
vajaliste Õhutõrje relvade, tankide, koosnev laevastk ja seda on pidevalt Lõuna-Atlandi piirkonnas. Inglise
kahurite ja varustusega. Ollakse vai- suurendatud. Momendil on Falklan- merevägi on kaugelt tugevam Argen-mis
argentiinlaste vastulööki tagasi di saarte, ümbruses üle 70 sõja- ja tiina omast ja tema eriüksused, mil-l'ööma
või suurrünnakut alustama varustuslaeva. Nende seas hiljuti ko- le ülesandeks on saarte vallutamine,
pealinn Stanley suunas. Inglastel on halejõudnud inglise luksus-reisilaev loetakse parima sõjaväelise väljaöp-
Queen Elisabeth II. Sellega saabus pega üksusteks. Inglaste eesmärgilcs
kohale 3000 võitlejat, kes mõeldud dn viia sõjategevus Falklandi saar-uueks
saarte kaitsejõuiks, pärast ar- tel kiiresti lõpule. Nad d lase LIRÖ
gentiinlaste saartelt laMcumist. Julgeoleku Nõukoj^
, gada sõjategevuse otsest lõpetamise šeUes vaUtsust ja vaH^
...u c.x.aua Inglascd arvestavad oma toetaja- nõudmisega. Uute diplomaatiliste lä^ rahvusvahelist. majanduslildai alla^
saartel asuvatele argentiinlastele f''^'^^^ '''f' T ' ^ 'bi^ääkimistega nad on nõus algama käiku, kõrgeid raha %% ja suurt
tingimusteta alistumise nõue. Inglis: ^as avaldavad A^^^^^^^^ inflatsiooni. Kumbatki nend^t ei
^ • dushkku survet. Oluline on Ühend- y^^mised täidavad ja oma sõjali- olla võimalik Kanadas kontroUida,
varus tranšportlaevadel • 5000 meest
koos varustusega uueks dessandiks,
kusagil pealinna läheduses, et selle
vallutamist kiirendada ja sõjatege-vust
lõpetada. Merejõudude juhata­jal
1 on volitus valitsuselt esitada
sama suur kui
!eprassio@§ii a
viimaste andmete kohaselt on Ka­nadas
1,233,000 töötut. Sama arv, kui
suure depressiooni ajal — 9.69^o.
Opositsioon Parlamendis süüdistab
tud Sõnalis-muusikalisel õhtul, kus
Ervin Mägi teatas, et Arved Viirlaiu­le
on Määratud ka Korp! Sakala
poolt Samüel Kooki Mrjandusaia-hnnd
$3,000.— suuruses.
Kirjaniku austusõhtul reedel, 21. , , n -u» i o V n«
maü anti-ligi 200 kuulajale Tartu ga Jaaniku rahvalaulikm^^^ akan-
Collegel saalis ülevaade kirjaniku neldajalt .Hamio Bohl ilt. Lõpuks
loomingust vaheldumisi muusikalis- juubilar ütles tänusõnad ja tütar
te ettekannetega. Avasõnad ütles Helle jagas neile hllekmipe.
B.V.'äüpeäkonšul Ilmar Heinsoo Üle kolme tunnii kestnud-*Tartts
des edasi koos tervitustega kui rel- Instituudi poolt korraldatud pidlili-vavennaje
eesti rahva parimad soo- ku õhtu teadustajaks oli Lembitu
^vid-" ••!•••.••:••••••• Ristsoo.--
riikide materjaalne abi, eriti Üles­tõusmise
Saarte sõjalise, baasi kau­du.
Teiseiks on andnud inglaste ka_su-tada
oma sõjalised baasid' Uus Mere-
;^ad.:
Ä.N.
Nädalakrooniko
maa taotleb täielikku sõjalist võitu.'
Teisipäeva hornmikul Argentiina
valitsus esmakordselt teatas rahva­le;
et inglased on suuremate jõudu­dega
maabunud idapoolsel saard ja
moodustanud 9x6 km suuruse silla-
\ pea. Inglaste andmete kohaselt see
sillapea on 4 korda suurem.
Oöl vastu 21. maid sada inglise
erikomandot ründas Falklandi saari
erineyatest kohtadest, vallutas mit-
• meid argentiinlaste toetuspunkte
rannas ja hävitas nende varustus-ladusid.
Suurem osa komandodest
tõmbus tagasi, kui sattus argentiin-lasite
tugevalle vasöujsanule või'
omas ainult pettemanöövri ülesan- Vastuseks - juutide pidevale nõud- ^ 450l prügivedajat Torontos alu&ta-de..
Teised jäid kohtadele ja hakka- misele ja juudi noorte demonstrat- sid streiki, küna nendele ei meeldi
sid laiendama oma esialgset^edusiP sioonile, et Kanada kohtuminister kandai punaseid veste. Linnavalitsus
lapeade loomisega. Inglastei suuri- Robert Kaplan võlaks kohtulikuki püüabi küsimust lahendama läbirää-maks
kaotuseks esimesel päeyal osu- vastutusele KMiadas end varjavad kimiste teel. Töölised ütlevad, et ves- -
tus ühe transport^elikopteri,kukku- natsi-sõjakurjategijat, kohtuminis. tid on ohtlikud kanda,
mine iberre, millega hukkus üle ter seletas, et seUeks puudub Kana- ^ Prints Edward sai 18 aastaseks ja
20-ne võitleja. das seaduslik alus. Juutide arvates tahab minna lendurina mereväkke
Falklandi saarte konfliktis mõle- elab Kanadas kuni 200 sõjakurjategi- ning võtta osa sõjalisest tegevusest
mad sõdivad pooled on niajandusli- jat. Nende lootuseks on nüüd/fetmõ- Falklandi säärtel. Ta tegi läbi edu-
V kes ratostes ja pikajalist sõda vae- ni teme riik, kus on^ olemas vastav jjait va^stavad lraf«M>ii ia tki^l , 7 .rr*^'"'""T' ™ * -^*~7T
vau suudavad pidada.;Sii.M.o^ ^äns. ^ö^t r ^ ^ i ^ i ^ ^ulT^^XtZ^ tt^^'Zl^S^tloX- lema. poolel e t t e v a l— ka.gu., ^CÄL^r^ "^''^ ' -Lt ÄSSiTt S-
, \, (Järg. lk. S) Takt söjat^evu^^^
sed jõud Falklandi saartelt ära vii- USA laenuprotsendid ja inflat­sioon
jäävad praegusele tasemele.
Vaaitlejate arvates vintsus peaks
olema suuteline koi^trollima vähen
mait tööUste ametiüliingute ebano^
nüaalseid palkade suurendamise
nõu&nisi ja keelüstaim streigi
Iirimesele, kes te^näb aastas 9,000
Marit ja elatab se(le juures pere­konda
ei ole mõistetav, piidas üks
arst $80,000 juures kiiidagif ei smida
ära elada jä vajab $120,0(MI aastas.
Sama on lugu eldctri|vtega, kes va­davad,
et neinad välKsms^ eS taale
toiiifö-:kM 120.00 timÄ
li" aavsf
Vaatamata sõjale Inglismaa ja Ar­gentiina
vahel Falklandi saarte pä­rast,
paavst John Paul II sõidab ree- ^
„Jaaniku" ralhvalaulikud Ilo Maimets, Leena Tiisipann, Tiina Nör-iieim
ja Kaarin Maimets esinemas Mrjänils. Arved
Hiisõlitul. Foto^B.
et vastu pidada ja võitjaks tulla, kui
sõda venib pikale. Argentiina hunta
on leidnud omale poolehoidu Lõuna-ja
Kesk-Ameerika riikide juures.
Nende abi seni on peamiselt moraal­ne
ja võib imaterjaalseks muutuda,
kui 'Kuuba 'kaudu haikkavad kohale
jõudma N. Liidu päritoluga relvi.
Argentiina võib end lugeda sõja võit­jaks,
kui tema lipp jääb lehvima
Faklandi saartel ja inglise merejõud
ei suuda saari puhastada Argentiina
väeosadest. Argentiina vastupanu tu­gevuseks
on nende võimas lennuvä­gi,
kus kasutamisel, on moodsaid len­nukeid,'
rakette ja juhtideks küllalt
hästi väljaõpetatud lendureid. Nõr­gaks
küljeks on noorsõduritest koos­nev
saare kaitse, kel pole küllaldane
väljaõpe, ja puudus sõjalistest
mustest.
12. toimub Etobicoke OlympiumSs, 5% Rathbum Rd. kell 7 õ. „RITMIKA" klubi
korraMusel kobstlöös moodsa rütmilise võimlemise federätsiooniga suur tal© Ontarioline
Hamiltonis, James St. Baptisti Mrikus, laupäeval, 5. juunil kell 6 p.l.sÄ
Vülniullkkude laulude jci |õnei
, TEELAUD -f KÖIK KUTSimJD
E E L K TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS
PüJhapäeval, 3^. wp^teE^U honmiikülVaiaÄdrese ki
FSletld $3.50 eelmüügil võimlejatelt Jakclhapeal ®ime etendusL \
RITMIKA" Mubi enda kevadesinemine toSmub 4. juunil kell 7o30 õ. Mewtönbrook §<^oinidaiFy'
koolis, 155 Hilda St. (Yonge ja Steeles). Informats. helistada: 224-1674, 222-5751, 231-7682,
SUUR LAEVÄSrriE
Inglise valitsus nähtavasti DH jal-guse&
t peale arvamisel, et Fallldandi
kriis ei o!^ . lahendatav poliitiliste w<^^i!^«^(^Fw^w»^^
ItllPUHÄ
1
i
Laulab N EW YORGI EESTI MEESKOOR Juhatab E. VESK^^^^
Solistid EEROS LÜDIG tenor, HEIIMZ RIIVALD tenor,
HARRY VERDER bariton ja JOHN mEIN vüul^^^^^^^^^^