1981-12-10-03 |
Previous | 3 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
is) seda
Ida veel
ülesse
Isiku .
osa Är-aastase
[ssidega;
listvasr-',
astujale
letiring ' >•
laühe-^
vabalt '
säästu-lent
Sa-leku
ko-sellest
jstuplaa-
Iteenistu- '
id ajast,
tud vas-baselt
oli
lin), mis
ici-
[raldatud
[tulekust.
:s abielu-misvara
lise naise
^eetõttu
jimaksust
lideerimi-kohaselt
maksu-
Endist
edaspidi
lõüde kolgi
korral
llub mak-
Ib raken-
Ist. Järele
[kes oma-lele,
han-larade
tu-
:äesoleva
soovitaks
tehtud
Jt müügi
Ida, kumb
Jada älali-intresside
[ata maha
•nu inves-ptmidsis-b
lubatud
te sissetu-
! eelpooJse-l.
av ei ole
tud raia,
kui see
itsioonide
fsioniplaa-erutuse
on olnud
liused, , et
ioonid ise
Kontri-ias
kehti-ie
sätted.
lud kom-lel
.;juhul
>ales Tax)
|iku tootja
lele, ori
fed ja soo-et
müügi-
P/atsetakse
lõrra. Te-mudatuse-
1^ ja tagavaid
kõr-
OOMET
J alal ön
lõhkeaine
[hhanismis,
|X-09, muu-plahvata-
Use juures,
ttus mõned
sai surma. '
(l LX-09 s i - f
12 päästiku i
et see võ-t
6^
I
gtBnaS!3SEtIIBII
Arvo Pärn tutviistsis oina hellloomingiuit Tarto Collegeis esma MlMtek kudajaile.
Foto —0. Haamer
0 0 0'
0 (D 0
€S1
ÄEYO PÄRT: :
Komponist Arvo Pärt tutvustas es°
riiaspäeval Tartu College'is oma
muusikat saalitäiele kaasmaalastele.
Kava kohaselt pidi loeng algama kl.
7.30 p.l., saadi aga alata kl. 8.00 va^
jalikkude mikrofonide ja heliseade
puudumisel. Pettumuseks oli ka teade,
et Neeme Järvi ei saanud ilmuda
külmetuse tõttu.
Heliloojat tervitas soojade sõnadega
S.Kerson paludes tal ennast ise
tutvustada. Tema muusikaga tutvumiseks
kuulati I osa kontserdist „Ta'-
bula rasa". Helitöö on ka läänes
paarkümmend korda kõlanud.
Enda kohta eluloolisi; andmeid andes
märkis helilooja, et ta polnud
imelaps ega ka eriti musikaalne, kuidi
et teenida emalt kümmet pähklit, pidi
ta igat ülesannet kümme korda
mängima. Koolitee viis ta Tallinna
Konservatooriumi, mille lõpetas
1963. aastal. Töötades Eesti Raadios
ja puutudes kokku mitmesiiguse
stiiliga muusikaga, tekkis J vastuolu
maksva kunstipoHitikaga ning ta
muusikasse ilmus märkamatult kol-laazh.
1968. a. kirjutas ta„Kreedo"
klaverile, orkestrile ja koorile. Helitöö
kanti ette Talliniiiäs Neeme J äm
juhatusel saades . kordamistnõudva
aplausi. Helitööd heliplaadilt kuulates
segas pisut heliaparaadi mitte
just väga puhas reproduktsioon
Helilooja viljakamaa aastad olid
1969, 70 ja 71, mü kirjutatud kolm
sümfooniat, nendest kolmas pühendatud
Neeme Järvile. •
Kuulati veel H. liitoja poolt klave»
ril esitatud lühipala, kus helilooja,
võttes ühe meloodia püüab sellele
liita teised hääled. Järgnes itiuusika-pala
meeskoorile ja orkestrile, mis
sai kuulajate tugeva aplausi.
Lõppsõnas tänas helilooja kuulajaskonna
rohkearvulise osavõtu
. eest.; • :
Heliloojale esitati ettekande lõpul
rida küsimusi, nagu: „Mis andis idee
;,Cantus'e" sünniks?" ;— vastus:
,^urb: sündmus!", või,,Kas'Eestis
on neid, kes on sellise (A. Parti)
muusika vastu?" vastus: „Noor-te
looming pole kunagi olnud populaarne,
väljaarvatud noored. Muusika
ori ju ka maitse asi. Kunstielus on
alati valitsenud teataV|ad piirid —
mõnikord need piirid müutuyad ül-iatavalt
ruttu!" . y - . . - r - - \ : - i.
novembril toimus Fort Lauder-dales
L.F. Eestlaste Koondise aasta
peakoosolek^ mille avas esimees Harald
Kinno. Üksmeelselt valiti koos--
oleku 'juhatajaks' Eriiöh Alliku ja
protokollijaks Ema Luningu. Pärast
aruannete ärakuulamist H. Hinno an-ülevaäte
Fort Lauderdalesse eest-
'kondomiiniumi, n.n. „Eesti Kodu"
asutamise eeltöödest. 35-est korterist
on veel ainult kümmekond
Ä a . On head võimdused, et „E.
Kodu'' teoks saab. Teise Koondise
projektina otsitakse praegu sobivat
eWtust või krunti „Eesti Maja" asutamiseks.
On vaadeldud terve rida
Müügilolevaid kinnisvaru. Ühe, Fort
ies keskselt asuva, endise
i hoone ostu suhtesv tekkis koosolekul
elav mõtetevahetus, ostu suhtes
aga siiski mingit otsust ei tehtud.
Uus juhatus kujunes järgmiseks:
esimees Harald Hinno, abiesimehed
- Alfred iüleorg ja Hugo Jansen, majandusjuht
Meta Lembit laekur prna
Luning, abilaekur Vaike Kittask, kirjatoimetaja
Hedy Jensen ja ametita
liige Edgar Totsas.
Revisjoni komisjoni valiti: Arthur
Vikati, Linda Szeliga ija Alfred Ran-
' nik. ^..
Pärast asjalikke läbirääkimisi
Icoosolijad lahkusid teadmises et rah-
. vusliktöo ori heades kätes ja jätkub
t I
to;.
a
f 7tf(WV<< rt*^ .E-?,
s
Foto — 0. Haamer
streiki õhutavate lendfehtede levitamisega M. Eestis kirjutab Bonni
päevalehesMe Wdt^VEestk^ publitsist dr. Carl-
Gustaf Btröhmr,,Eesti Sovetvabar0gte; te juba läinud aastal esl-sies
mitmeid rahvmlilcke demoiistratsloosie nõukogude võiiiiuvas-on
kuulutatud I. dets. hoiatusstreik. Lendlehtedega kutsuti eesti
tööMsi iles protesteeriia^^^
Seega saavad esimest korda nõuko- iaimõigusläne? Sergei Soldatov äsja
gude territooriumil näihtavaks algu- lääries hwižavat jutustada. Eestis
sedorganisieeritud töölisliikumisest, on praegu enam kui 50 isikut vangis,
tööliste opositsioonist. Mitte juhusli- kuna nad olid saatnud Danzigi Soli-
Fort Lauderdale ümbruse eestlaste
koldcutulekud toimuvad järgmiselt:
13. dets. Vaimulik koosolek, teenib
õp. H| Rüdmik, muusikalised ettekanded,
kohvilaud.
20. dets; — L.F.E. KoondiS;e jõuluõhtu,
Jõuluvana, verivorstid;
24. detf Eesti Kiriku jümalatee-mstus,
tdenib piiskop K. Raudsepp,
armulaud, solistid, kohvilaud.
31. detš. — L.F.E. Koondise vana-aasta
õhtu, eeskava, õhtusöök.
1. jaan. — Eesti Kiriku jumalateenistus,
teenib piiskop K. Raudsepp,
solistid.
17. jaan. — Vaimulik koosolek, teenib
õp. H. Rüdmik, muusikalised ettekanded,
kohvilaud.
24. jaan. — L.FjE. Koondise talentide
õhtu, kohvilaud.
14. veebr. Vaimulik koosolek,
teenib õp. H. Rüdmik, muusikalised
ettekanded, kohvilaud.
20. veebr. — L.F.E. Koondise E.V.
aastapäeva aktus, kõneleb Rahvusko-jlitee
esimees. J. Simonson. Aktusele
järgneb pidu õhtusöögi ja tantsuga.
Lähemaid teateid saab tel. 1-305-
463-5861. ^
Eesti väljapanek „Rahvaste pidustustel" Cincinnati's.
raldajad Erlc Ja Lei^i Soovere, Helle ja^Ken Martin.
Foto—• \nz Soovere
kult just Eestis. — B^ti vabariigid daarsus-kongressi puhul tervitustele-olid
traditsioonis ja elulaadis alati grammi Lech Walesale. Nad tegid
läände orienteeritud. Skandinaavia selle ka see on iseloomustav —
kanali kaudu on eestlased, kes soom- avalikult, normaalsel ipostiteel koos
lastega keeleliselt ja etnilisele šugui- saatjate nimede, ja aadressidega,
lased, sündmustest Pootlas täpselt
formeeritud. "
Eriti Eestispoleüksnesij
si,-vaid ka laia elamike massi hulgas
laialt levinenud süsteemi mittetunnustamine.
Selle üle teadis eesli
Võiboüa on Henry Kissingeril õi^
gus; kui ta kininitab, et probleemid,
millega t^eleb Poola, on samad, mil-legat
Moskva homme peab toime tu-mmm\
10
Toronto Eesti Äiandusiklubi novembri
kokkutuleku lektor J. Luik ei
saanud haigestumise tõttu kohale
tulla. Teda asendasid M. Lepik, E.
Kuris ja M. Joasaare teemal „Viljsi-puude
külmakindlus ja sordid".
Montreali Pensionäride- Klubi kadripäeva
koosviibimine 27. nov. oli
järjekordselt kokku toonud klubi
liikmeid suurel arvul vaatamata sellele
et ilm ei olnud soodne. Homriii-küne
jäätise sadu oli teinud teed Ü-bedaks
ja sellele järgnev vihm muutis
päeva ftüüpiliseks 'kädriilmaks.
õhtuks aga oli' Jaani kiriku selts^
kondlikud ruumid täitunud liikmetega,
kes veetsid aega hubases õ h k k o n nas
laudade ümber nautides virkade
perenaiste poolt pakutud toitu.
Edith Tomseri, klubi seltskondliku
tegevuse korraldaja, avas koosviibimise
ja tervitas külalisi. 1 Ettekannete
osas esinesid Dagmar Muru, kes
luges katkendi Friedebert Tuglase
teosest „Väike Illimar" ja huunfori-rikka
loo meie elust Kanadasse asumisel.
- Pr. Tomsen Jaulis Jack
Thompson'! „0h laula sa!" ja R.
Rodger'i „Kullerkupp" t! i n 4 a Oderi
klaverisaatel. Hrd. Soom ja Leetmaa
gitarri saatel laulsid meele'oluläüle.
Kõik ettekanded olid tujutõstvad ja
esinejad said sooja vastuvõtu.
Klubi tegevuse rahaliseks abistamiseks
oli ka loterii ja osa ejsepeist
oli valmistatud liikmete poolt kudu-msiringiš.
-
Viimane koosviibimine sel* aastal
on 18. detsembril, siis on, ka klubi
Jõulupuu. .^^^
vaatles oma sõnavõtus
erinevaid Õunapuid ja nende pooki-mist.
Võrdles euroopa sortide sobivust
siinsesse kliimasse ja kliima
mõju õuntele. Arvukalt köhale toodud
õunu lähemalt vaadeldes demonstreeris
õunte määramist kuju ja
aroomi põhjal. E. kuris käsitles madalaid,
poolkõrgeid ja kõrgeid õunapuid
ja nende sobivust koduäeda..
Selgitas viljapuude kasvutingimusi,
väetamist, kiilmakindlust ja talve-kaitset;
Oma sõnavõtus nimetas
möödunud külma talve suuri talye-kahjustusi
eriti ploomide jt. juures.
M. Joasaare vaatles marjapõõsaste
probleeme, eriti varblaste tegevust
sõstra põõsaste pungade hävitajate-na
ja selle tÕrjet.Ka tõstis esile marjapõõsaste
haiguseid nagu jahukastet
jt. Lõpuks toimus arutlus, millele
järgnevalt teostati õunte sortide
määramise võistlus. Võistluse tule-
Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tii-tarlaste
gümnaasiumi vilistlaslcogu
andis välja kooli 70 aasta juubeliks
mäiestusalbumi „Kool ja Meie". Raamatu
müügi ülejäägist otsustas vi^
listlaskogu E.NK^S. tiltariaste gümnaasiumi
75 aastapäeva puhul välja
anda 200 dollarilise stipendiumi Toronto
Eesti Keslckooli õpilasele, kes
kirjutab parima võistlustöö ühele
järgmistest teemadest: ,;Noored Eesti
ühiskonnas", „Kuidas säüitada
eestlust". Võistlustööde esitamise
tähtpäevaks on L jaanuar
(Algus esiküljel)
ifr ühendriiges lasti vette esimene ja
teine TRIDEMT tüüpi aatom aUvee-laev,
mille relvastuseks on 24 balüs-tilist
raketti. Nendest igal oh 17 eral»
di juhitavat aatom pommi mis on juhitavad
eraldi märkide peale. Välja
saates kõik raketid korraga, 400 märki
on rünnatavad. Nende allveelaevade
vettelaskmine põhjustas uute sõjavastaste
demonstratsioonide korraldamise
ÜSA-s ja Euroopas.
Inglise pariamendi järelvalknistel
sai äsja moodustatud sotsiaaldemokraatlik;
partei teise võidu ja talle en^
hustatäkse suurt tulevikku järgmistel
üldvalimistel. Rahvas ei olerahul
praeguse peaministri Thatcheri majanduspoliitikaga,
kes püüab vähendada
riigi suuri väljaminekuid.
1^ Pinevus Poolas väheneb, kuna vabade
tööliste ametiühingute ludu
^^Solidaarsus" juhatus on otsustanud
toetada kcalitsioonivalitsust. Kohalikud
tööliste ametiühingud on lõpe-tkiud
suuremas osas streigid ja älu&
tanud tööd, nagu ^Solidaarsuse" ju-
• E.NJK.S.TX}. VILISTLASKOGU
mused selguvad järgmisel kokkutule-
:kui.;;
Jõulupühade tõttu detsembris kokkutulekud
ei ole. 26. jaanuaril 1982
on klubi peakoosolek. 25. veebruaril
esinevad Barries asuva Bräy's Gar-den
Centre'i omanikud Erik ja Lia
Hess loenguga teemal „Toalilled". 25.
märtsü demonstreerib õie Kuris lõi-kasutamist
.•
Mitmes Poola linnas olid rahutused
toitainete puuduse tagajärjd.
Toitainete kauplustes on peksetud
müüjaid ja 3 isikut on saanud surma.
Olukord on äärmiselt pinev. Üliõpilaste
streigid sagenevad. Selle tagajärjel
olid Poolas suletud 2/3 ülikoolidest.
55 000 üliõpÜast teostasid is-tumisstreike.
ila diktaator Qaddafi lubas or°
erilise löögiüksuse> mis
oleks valmis võitlema imperialismi
vastu igalpool maailmas. Selle löögi-üksuse
aluseks pidi saama üksus kes
võitles Chadis. Peale selle on Qaddafil
erilise väljaõpipega mehed kelle ülesandeks
on likvideerida isikud, kes
ei meeldi. Nende isikute
pidid olema esikohal USA
president Ronald Reagan ja mitmed
tema lähemad kaastöölised.
Cincinnatis, Ohio osariigis korraldati
teistkordselt eesti väljapanek
n.n. ,;Rahvuste Pidustustel". Neljal
4x8 jalasel paneelil kirjeldati krono^
loogiliselt meie rahva ajalugu kiviajast
kuni praeguse okupatsioonini.
Kogu väljapanek oli kavatsetult
koostatud murede ning vaevade toonides:
must ja hall dommeerivaina.
See oli üles ehitatud sümboolse sei-nakirja:
„Issand, anna meile leiba
tänapäev ja lase meil elada (to sur-vive)
homme" ümber. Töörähvarõi-vais
mannekeen jalgrättidega töö-pästlais
sõelus haganaid leiva sisse
panekuks. Laual oli lahtilõigatud har
ganaleib ning umbes 200 aastat tagasi
kasutatavad puunõud. Haganaieib oli
sedavõrd populaarne, et selle tegemiseks
nõuti retsepte. Ühel paneelil oli
Helle Martini tõlge Juhan Liivi luuletusest
„Must lagi on meie toal",
milline sümboolselt kirjeldas meie
rahva viletsat olukorda. Luuletus oli
ümbritsetud kodumaa kunstniku ori-ginaalmaaliga
„Suitsutare" ning sulejoonistega
kodumaa vanaehitistest.
Sellele lisandus osa Meta Aguri rahvarõivais
nukkude kogust. Peapaneel
mustal taustal andis konspektiivse
selge kirjelduse meie rahva saatusest.
Näituse korraldasid neljakesi omal
jõul Eric ja Leili. Soovere ning Helle
ja Ken Martin, kes on ameeriklane.
Elades 30 miili kaugusel ta siiski väsimatult
innustas ettevõtet tihti kuni
varahommiku tundideni. Korraldajad
tahtsid anda parima onia jõu ning
võimete kohaselt võisteldes jõukate
tuhandeliste rahvusgruppidega (kokku
33) ning nende kaasatoodud rikkaliku
kultuurivaraga.
' ~ — -• ' • - I ._ iiiiBM III l a ii
{iniiiiiiiiiiniiiiiiiiiiittiiiniiiiinniHiHiiiiiiiiiiiiin
OllliilIlllliilllllllliliillliliillli!l9lillllllllHlliiilllllilllltll)in
demonsfratsioo
Torontos
Neljapäeval, 10. detsembril, millal
üle maailma tähistatakse UN'i poolt
vastu võetud Inimõiguste peklarat-siooni
aastapäeva, korraldataks^
Toronto Raekoja ees ikestatud rahvaste
liikmete demonstratsioon inimõiguste
nõudmiseks ikestatud rahvastele
ja inimõiguste nõudmise pärast
vangistatute vabastamiseks. Demonstratsiooni
korraldamise algatajaks
olid läti noored ja sellega on
ühinenud eesti, leedu, poola , ukraina
ja ungari rahvusgrupid. Demonstrat.
sioonist osavõtjad kannavad põle«
vaid küünlaid inimõiguste eest langen^
mälestamiseks ja mikrofoni
hüütakse vangistuses olevate või seal
surnute nimesid. Väljas on rahvusgruppide
lipud. Demonstratsioonist
osa võtma oodatakse ka mõnda par-lamendiUiget
ja Toronto linnavalitsuse
esindajat. Eestlaste Kesknõuko»
gu Kanadas palub eestlasi sellest de^^
monstratsioonist arvukalt osa võtta.
Demonstratsioonil peab palvuse õp.
Maris Kirsons USA-st, kes aasta tagasi
Madriidis tohnunud demonstratsioonil
oma käesooned läbi lõikas ja
sellega suurt tähelepanu äratas.
Loeng rehielamust
Prof. J. Timuski loeng „Rehielamu
uuesti avastatud" Tartu Instituudi
korraldusel kolmapäeval, 2. dets.
Tartu Collegeis oli hästi ettevalmistatud
ja huvipakkuv. Ettekanne käsitas
täriapäeva akuutset energia
säästmise vajadust, võtteid ja võimalusi
eluhoonete ehitamisel. Loengut
selgitasid diagrammid, joonised
ja diapositiivid.
. Lektorile esitati mitmeid küsimusi,
mis näitasid huvi loengul käsitatud
teema vastu. Kuulajaskond oleks aga
võinud olla rohkemaarvuline.
NEVAD KIIRESTI
Tellige varakult suitsusinki,-kalkunit jõululauale. "
yERIVORSTID JA VALGED TANGUVORSTm
Jus saadetis islandi heeringaid ja heerigafileesid,
[eil on suures valikus soome j.m. skandinaavia
toiduaineid ja delikatesse.
IELISTÄGE 425-0450
alates7.'dets. esmasp.—neljap. 8—6, reedel 8—7,
laup 8-4. Jõululaupäeval 8—-2.
^^^^^^H^^^^^p ^^^^^^^^^^^^ ü^^^S^^^^^l^^TT^^
LÄIRDDR, TORONTOM4G3VS — TEL.4250450
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 10, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-12-10 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E811210 |
Description
| Title | 1981-12-10-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | is) seda Ida veel ülesse Isiku . osa Är-aastase [ssidega; listvasr-', astujale letiring ' >• laühe-^ vabalt ' säästu-lent Sa-leku ko-sellest jstuplaa- Iteenistu- ' id ajast, tud vas-baselt oli lin), mis ici- [raldatud [tulekust. :s abielu-misvara lise naise ^eetõttu jimaksust lideerimi-kohaselt maksu- Endist edaspidi lõüde kolgi korral llub mak- Ib raken- Ist. Järele [kes oma-lele, han-larade tu- :äesoleva soovitaks tehtud Jt müügi Ida, kumb Jada älali-intresside [ata maha •nu inves-ptmidsis-b lubatud te sissetu- ! eelpooJse-l. av ei ole tud raia, kui see itsioonide fsioniplaa-erutuse on olnud liused, , et ioonid ise Kontri-ias kehti-ie sätted. lud kom-lel .;juhul >ales Tax) |iku tootja lele, ori fed ja soo-et müügi- P/atsetakse lõrra. Te-mudatuse- 1^ ja tagavaid kõr- OOMET J alal ön lõhkeaine [hhanismis, |X-09, muu-plahvata- Use juures, ttus mõned sai surma. ' (l LX-09 s i - f 12 päästiku i et see võ-t 6^ I gtBnaS!3SEtIIBII Arvo Pärn tutviistsis oina hellloomingiuit Tarto Collegeis esma MlMtek kudajaile. Foto —0. Haamer 0 0 0' 0 (D 0 €S1 ÄEYO PÄRT: : Komponist Arvo Pärt tutvustas es° riiaspäeval Tartu College'is oma muusikat saalitäiele kaasmaalastele. Kava kohaselt pidi loeng algama kl. 7.30 p.l., saadi aga alata kl. 8.00 va^ jalikkude mikrofonide ja heliseade puudumisel. Pettumuseks oli ka teade, et Neeme Järvi ei saanud ilmuda külmetuse tõttu. Heliloojat tervitas soojade sõnadega S.Kerson paludes tal ennast ise tutvustada. Tema muusikaga tutvumiseks kuulati I osa kontserdist „Ta'- bula rasa". Helitöö on ka läänes paarkümmend korda kõlanud. Enda kohta eluloolisi; andmeid andes märkis helilooja, et ta polnud imelaps ega ka eriti musikaalne, kuidi et teenida emalt kümmet pähklit, pidi ta igat ülesannet kümme korda mängima. Koolitee viis ta Tallinna Konservatooriumi, mille lõpetas 1963. aastal. Töötades Eesti Raadios ja puutudes kokku mitmesiiguse stiiliga muusikaga, tekkis J vastuolu maksva kunstipoHitikaga ning ta muusikasse ilmus märkamatult kol-laazh. 1968. a. kirjutas ta„Kreedo" klaverile, orkestrile ja koorile. Helitöö kanti ette Talliniiiäs Neeme J äm juhatusel saades . kordamistnõudva aplausi. Helitööd heliplaadilt kuulates segas pisut heliaparaadi mitte just väga puhas reproduktsioon Helilooja viljakamaa aastad olid 1969, 70 ja 71, mü kirjutatud kolm sümfooniat, nendest kolmas pühendatud Neeme Järvile. • Kuulati veel H. liitoja poolt klave» ril esitatud lühipala, kus helilooja, võttes ühe meloodia püüab sellele liita teised hääled. Järgnes itiuusika-pala meeskoorile ja orkestrile, mis sai kuulajate tugeva aplausi. Lõppsõnas tänas helilooja kuulajaskonna rohkearvulise osavõtu . eest.; • : Heliloojale esitati ettekande lõpul rida küsimusi, nagu: „Mis andis idee ;,Cantus'e" sünniks?" ;— vastus: ,^urb: sündmus!", või,,Kas'Eestis on neid, kes on sellise (A. Parti) muusika vastu?" vastus: „Noor-te looming pole kunagi olnud populaarne, väljaarvatud noored. Muusika ori ju ka maitse asi. Kunstielus on alati valitsenud teataV|ad piirid — mõnikord need piirid müutuyad ül-iatavalt ruttu!" . y - . . - r - - \ : - i. novembril toimus Fort Lauder-dales L.F. Eestlaste Koondise aasta peakoosolek^ mille avas esimees Harald Kinno. Üksmeelselt valiti koos-- oleku 'juhatajaks' Eriiöh Alliku ja protokollijaks Ema Luningu. Pärast aruannete ärakuulamist H. Hinno an-ülevaäte Fort Lauderdalesse eest- 'kondomiiniumi, n.n. „Eesti Kodu" asutamise eeltöödest. 35-est korterist on veel ainult kümmekond Ä a . On head võimdused, et „E. Kodu'' teoks saab. Teise Koondise projektina otsitakse praegu sobivat eWtust või krunti „Eesti Maja" asutamiseks. On vaadeldud terve rida Müügilolevaid kinnisvaru. Ühe, Fort ies keskselt asuva, endise i hoone ostu suhtesv tekkis koosolekul elav mõtetevahetus, ostu suhtes aga siiski mingit otsust ei tehtud. Uus juhatus kujunes järgmiseks: esimees Harald Hinno, abiesimehed - Alfred iüleorg ja Hugo Jansen, majandusjuht Meta Lembit laekur prna Luning, abilaekur Vaike Kittask, kirjatoimetaja Hedy Jensen ja ametita liige Edgar Totsas. Revisjoni komisjoni valiti: Arthur Vikati, Linda Szeliga ija Alfred Ran- ' nik. ^.. Pärast asjalikke läbirääkimisi Icoosolijad lahkusid teadmises et rah- . vusliktöo ori heades kätes ja jätkub t I to;. a f 7tf(WV<< rt*^ .E-?, s Foto — 0. Haamer streiki õhutavate lendfehtede levitamisega M. Eestis kirjutab Bonni päevalehesMe Wdt^VEestk^ publitsist dr. Carl- Gustaf Btröhmr,,Eesti Sovetvabar0gte; te juba läinud aastal esl-sies mitmeid rahvmlilcke demoiistratsloosie nõukogude võiiiiuvas-on kuulutatud I. dets. hoiatusstreik. Lendlehtedega kutsuti eesti tööMsi iles protesteeriia^^^ Seega saavad esimest korda nõuko- iaimõigusläne? Sergei Soldatov äsja gude territooriumil näihtavaks algu- lääries hwižavat jutustada. Eestis sedorganisieeritud töölisliikumisest, on praegu enam kui 50 isikut vangis, tööliste opositsioonist. Mitte juhusli- kuna nad olid saatnud Danzigi Soli- Fort Lauderdale ümbruse eestlaste koldcutulekud toimuvad järgmiselt: 13. dets. Vaimulik koosolek, teenib õp. H| Rüdmik, muusikalised ettekanded, kohvilaud. 20. dets; — L.F.E. KoondiS;e jõuluõhtu, Jõuluvana, verivorstid; 24. detf Eesti Kiriku jümalatee-mstus, tdenib piiskop K. Raudsepp, armulaud, solistid, kohvilaud. 31. detš. — L.F.E. Koondise vana-aasta õhtu, eeskava, õhtusöök. 1. jaan. — Eesti Kiriku jumalateenistus, teenib piiskop K. Raudsepp, solistid. 17. jaan. — Vaimulik koosolek, teenib õp. H. Rüdmik, muusikalised ettekanded, kohvilaud. 24. jaan. — L.FjE. Koondise talentide õhtu, kohvilaud. 14. veebr. Vaimulik koosolek, teenib õp. H. Rüdmik, muusikalised ettekanded, kohvilaud. 20. veebr. — L.F.E. Koondise E.V. aastapäeva aktus, kõneleb Rahvusko-jlitee esimees. J. Simonson. Aktusele järgneb pidu õhtusöögi ja tantsuga. Lähemaid teateid saab tel. 1-305- 463-5861. ^ Eesti väljapanek „Rahvaste pidustustel" Cincinnati's. raldajad Erlc Ja Lei^i Soovere, Helle ja^Ken Martin. Foto—• \nz Soovere kult just Eestis. — B^ti vabariigid daarsus-kongressi puhul tervitustele-olid traditsioonis ja elulaadis alati grammi Lech Walesale. Nad tegid läände orienteeritud. Skandinaavia selle ka see on iseloomustav — kanali kaudu on eestlased, kes soom- avalikult, normaalsel ipostiteel koos lastega keeleliselt ja etnilisele šugui- saatjate nimede, ja aadressidega, lased, sündmustest Pootlas täpselt formeeritud. " Eriti Eestispoleüksnesij si,-vaid ka laia elamike massi hulgas laialt levinenud süsteemi mittetunnustamine. Selle üle teadis eesli Võiboüa on Henry Kissingeril õi^ gus; kui ta kininitab, et probleemid, millega t^eleb Poola, on samad, mil-legat Moskva homme peab toime tu-mmm\ 10 Toronto Eesti Äiandusiklubi novembri kokkutuleku lektor J. Luik ei saanud haigestumise tõttu kohale tulla. Teda asendasid M. Lepik, E. Kuris ja M. Joasaare teemal „Viljsi-puude külmakindlus ja sordid". Montreali Pensionäride- Klubi kadripäeva koosviibimine 27. nov. oli järjekordselt kokku toonud klubi liikmeid suurel arvul vaatamata sellele et ilm ei olnud soodne. Homriii-küne jäätise sadu oli teinud teed Ü-bedaks ja sellele järgnev vihm muutis päeva ftüüpiliseks 'kädriilmaks. õhtuks aga oli' Jaani kiriku selts^ kondlikud ruumid täitunud liikmetega, kes veetsid aega hubases õ h k k o n nas laudade ümber nautides virkade perenaiste poolt pakutud toitu. Edith Tomseri, klubi seltskondliku tegevuse korraldaja, avas koosviibimise ja tervitas külalisi. 1 Ettekannete osas esinesid Dagmar Muru, kes luges katkendi Friedebert Tuglase teosest „Väike Illimar" ja huunfori-rikka loo meie elust Kanadasse asumisel. - Pr. Tomsen Jaulis Jack Thompson'! „0h laula sa!" ja R. Rodger'i „Kullerkupp" t! i n 4 a Oderi klaverisaatel. Hrd. Soom ja Leetmaa gitarri saatel laulsid meele'oluläüle. Kõik ettekanded olid tujutõstvad ja esinejad said sooja vastuvõtu. Klubi tegevuse rahaliseks abistamiseks oli ka loterii ja osa ejsepeist oli valmistatud liikmete poolt kudu-msiringiš. - Viimane koosviibimine sel* aastal on 18. detsembril, siis on, ka klubi Jõulupuu. .^^^ vaatles oma sõnavõtus erinevaid Õunapuid ja nende pooki-mist. Võrdles euroopa sortide sobivust siinsesse kliimasse ja kliima mõju õuntele. Arvukalt köhale toodud õunu lähemalt vaadeldes demonstreeris õunte määramist kuju ja aroomi põhjal. E. kuris käsitles madalaid, poolkõrgeid ja kõrgeid õunapuid ja nende sobivust koduäeda.. Selgitas viljapuude kasvutingimusi, väetamist, kiilmakindlust ja talve-kaitset; Oma sõnavõtus nimetas möödunud külma talve suuri talye-kahjustusi eriti ploomide jt. juures. M. Joasaare vaatles marjapõõsaste probleeme, eriti varblaste tegevust sõstra põõsaste pungade hävitajate-na ja selle tÕrjet.Ka tõstis esile marjapõõsaste haiguseid nagu jahukastet jt. Lõpuks toimus arutlus, millele järgnevalt teostati õunte sortide määramise võistlus. Võistluse tule- Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tii-tarlaste gümnaasiumi vilistlaslcogu andis välja kooli 70 aasta juubeliks mäiestusalbumi „Kool ja Meie". Raamatu müügi ülejäägist otsustas vi^ listlaskogu E.NK^S. tiltariaste gümnaasiumi 75 aastapäeva puhul välja anda 200 dollarilise stipendiumi Toronto Eesti Keslckooli õpilasele, kes kirjutab parima võistlustöö ühele järgmistest teemadest: ,;Noored Eesti ühiskonnas", „Kuidas säüitada eestlust". Võistlustööde esitamise tähtpäevaks on L jaanuar (Algus esiküljel) ifr ühendriiges lasti vette esimene ja teine TRIDEMT tüüpi aatom aUvee-laev, mille relvastuseks on 24 balüs-tilist raketti. Nendest igal oh 17 eral» di juhitavat aatom pommi mis on juhitavad eraldi märkide peale. Välja saates kõik raketid korraga, 400 märki on rünnatavad. Nende allveelaevade vettelaskmine põhjustas uute sõjavastaste demonstratsioonide korraldamise ÜSA-s ja Euroopas. Inglise pariamendi järelvalknistel sai äsja moodustatud sotsiaaldemokraatlik; partei teise võidu ja talle en^ hustatäkse suurt tulevikku järgmistel üldvalimistel. Rahvas ei olerahul praeguse peaministri Thatcheri majanduspoliitikaga, kes püüab vähendada riigi suuri väljaminekuid. 1^ Pinevus Poolas väheneb, kuna vabade tööliste ametiühingute ludu ^^Solidaarsus" juhatus on otsustanud toetada kcalitsioonivalitsust. Kohalikud tööliste ametiühingud on lõpe-tkiud suuremas osas streigid ja älu& tanud tööd, nagu ^Solidaarsuse" ju- • E.NJK.S.TX}. VILISTLASKOGU mused selguvad järgmisel kokkutule- :kui.;; Jõulupühade tõttu detsembris kokkutulekud ei ole. 26. jaanuaril 1982 on klubi peakoosolek. 25. veebruaril esinevad Barries asuva Bräy's Gar-den Centre'i omanikud Erik ja Lia Hess loenguga teemal „Toalilled". 25. märtsü demonstreerib õie Kuris lõi-kasutamist .• Mitmes Poola linnas olid rahutused toitainete puuduse tagajärjd. Toitainete kauplustes on peksetud müüjaid ja 3 isikut on saanud surma. Olukord on äärmiselt pinev. Üliõpilaste streigid sagenevad. Selle tagajärjel olid Poolas suletud 2/3 ülikoolidest. 55 000 üliõpÜast teostasid is-tumisstreike. ila diktaator Qaddafi lubas or° erilise löögiüksuse> mis oleks valmis võitlema imperialismi vastu igalpool maailmas. Selle löögi-üksuse aluseks pidi saama üksus kes võitles Chadis. Peale selle on Qaddafil erilise väljaõpipega mehed kelle ülesandeks on likvideerida isikud, kes ei meeldi. Nende isikute pidid olema esikohal USA president Ronald Reagan ja mitmed tema lähemad kaastöölised. Cincinnatis, Ohio osariigis korraldati teistkordselt eesti väljapanek n.n. ,;Rahvuste Pidustustel". Neljal 4x8 jalasel paneelil kirjeldati krono^ loogiliselt meie rahva ajalugu kiviajast kuni praeguse okupatsioonini. Kogu väljapanek oli kavatsetult koostatud murede ning vaevade toonides: must ja hall dommeerivaina. See oli üles ehitatud sümboolse sei-nakirja: „Issand, anna meile leiba tänapäev ja lase meil elada (to sur-vive) homme" ümber. Töörähvarõi-vais mannekeen jalgrättidega töö-pästlais sõelus haganaid leiva sisse panekuks. Laual oli lahtilõigatud har ganaleib ning umbes 200 aastat tagasi kasutatavad puunõud. Haganaieib oli sedavõrd populaarne, et selle tegemiseks nõuti retsepte. Ühel paneelil oli Helle Martini tõlge Juhan Liivi luuletusest „Must lagi on meie toal", milline sümboolselt kirjeldas meie rahva viletsat olukorda. Luuletus oli ümbritsetud kodumaa kunstniku ori-ginaalmaaliga „Suitsutare" ning sulejoonistega kodumaa vanaehitistest. Sellele lisandus osa Meta Aguri rahvarõivais nukkude kogust. Peapaneel mustal taustal andis konspektiivse selge kirjelduse meie rahva saatusest. Näituse korraldasid neljakesi omal jõul Eric ja Leili. Soovere ning Helle ja Ken Martin, kes on ameeriklane. Elades 30 miili kaugusel ta siiski väsimatult innustas ettevõtet tihti kuni varahommiku tundideni. Korraldajad tahtsid anda parima onia jõu ning võimete kohaselt võisteldes jõukate tuhandeliste rahvusgruppidega (kokku 33) ning nende kaasatoodud rikkaliku kultuurivaraga. ' ~ — -• ' • - I ._ iiiiBM III l a ii {iniiiiiiiiiiniiiiiiiiiiittiiiniiiiinniHiHiiiiiiiiiiiiin OllliilIlllliilllllllliliillliliillli!l9lillllllllHlliiilllllilllltll)in demonsfratsioo Torontos Neljapäeval, 10. detsembril, millal üle maailma tähistatakse UN'i poolt vastu võetud Inimõiguste peklarat-siooni aastapäeva, korraldataks^ Toronto Raekoja ees ikestatud rahvaste liikmete demonstratsioon inimõiguste nõudmiseks ikestatud rahvastele ja inimõiguste nõudmise pärast vangistatute vabastamiseks. Demonstratsiooni korraldamise algatajaks olid läti noored ja sellega on ühinenud eesti, leedu, poola , ukraina ja ungari rahvusgrupid. Demonstrat. sioonist osavõtjad kannavad põle« vaid küünlaid inimõiguste eest langen^ mälestamiseks ja mikrofoni hüütakse vangistuses olevate või seal surnute nimesid. Väljas on rahvusgruppide lipud. Demonstratsioonist osa võtma oodatakse ka mõnda par-lamendiUiget ja Toronto linnavalitsuse esindajat. Eestlaste Kesknõuko» gu Kanadas palub eestlasi sellest de^^ monstratsioonist arvukalt osa võtta. Demonstratsioonil peab palvuse õp. Maris Kirsons USA-st, kes aasta tagasi Madriidis tohnunud demonstratsioonil oma käesooned läbi lõikas ja sellega suurt tähelepanu äratas. Loeng rehielamust Prof. J. Timuski loeng „Rehielamu uuesti avastatud" Tartu Instituudi korraldusel kolmapäeval, 2. dets. Tartu Collegeis oli hästi ettevalmistatud ja huvipakkuv. Ettekanne käsitas täriapäeva akuutset energia säästmise vajadust, võtteid ja võimalusi eluhoonete ehitamisel. Loengut selgitasid diagrammid, joonised ja diapositiivid. . Lektorile esitati mitmeid küsimusi, mis näitasid huvi loengul käsitatud teema vastu. Kuulajaskond oleks aga võinud olla rohkemaarvuline. NEVAD KIIRESTI Tellige varakult suitsusinki,-kalkunit jõululauale. " yERIVORSTID JA VALGED TANGUVORSTm Jus saadetis islandi heeringaid ja heerigafileesid, [eil on suures valikus soome j.m. skandinaavia toiduaineid ja delikatesse. IELISTÄGE 425-0450 alates7.'dets. esmasp.—neljap. 8—6, reedel 8—7, laup 8-4. Jõululaupäeval 8—-2. ^^^^^^H^^^^^p ^^^^^^^^^^^^ ü^^^S^^^^^l^^TT^^ LÄIRDDR, TORONTOM4G3VS — TEL.4250450 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-12-10-03
