Meie Elu = Our life, December 10, 1981

              0.1. •
Published by Estonian PüblishingGo. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave./
Toimetajad: H. Rebane ja S.¥eidenhaum. Toimetaja
Yorgis B.Parming, 473 Luhma^
USA, Tel. (201) 262-0^^^^
.„MEIE. ELU';^ väljaandjaks on; Eesti Kirjastus
:i algatuseM9Sp.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Ave., Toronto, Ont.M4k^^^
leliimiste ja kuulutuste-vastuvõtmine igal-tööp., -kL..9 k
>5 p.L, esmasp. ja, ndjap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l pJ.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. |34.00, 6
|18.00,3k.|13:00iUSÄ-sse-
114.00; fflemeremakdeš^^ k. •
: 114.00. KiripostilisI Kanadas: 1 a. |14:50, 6 k. $7.25. Kiri-
- ja lennupöstilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. |8.25. Lennu-postilisa
ulemeremaadesse: I a. |32.75, 6 k. |16.40.
Üksiknumber —.65^,
Kuulütoshinnad: 1 tol! ühel veeru!: esikulje^^
30;kuulutuste küljel $4.25. V
EELARV!
rahale saatma,
nüüd töölised ise on sünnitud oma
palkasid alandama, et ainult edasi
töötada saab. Kuid ka see pakkumi­ne
on hilja. Nende tööstused on jõud­nud
üle piiri, kust vallandatuile taga­situlekut
ei ole. I
Süt selgubki, et majanduslik süs­teem
on jõudnud kokkuvarisemisem
ja tuleb ainult loota, et seda tõsiselt
ei juhtu.
Mis on siis valitsuse osa selles?
Yälitsüs ei ole näidanud oma regulee­rivat
jõudu ega võhnu. Valitsus ei ole
Ise piiranud iseenda kulutusi. Valit­sus
on harrastanud tarbetuid projek­te
ja on jaganud maksumaksja raha
paremale ja vasemale, , nagu raha
oleks vaid praht, mis ei loe. Büro­kraatia
oma võimukülluses on kas=
vanud kõigil üle pea, kuigi meie ise /
oleme selle valitsuse valinud. Valit­sus
jagab miljoneid vaesetele maa­dele,
nagu oleksime isa rahandusli­kud
kröösused. Sest valitsus teab, et
riigieelarve- korras tõmmatakse vaja­likud
summad maksumaksja taskust
jä viimasel ei ole ühtegi võimu sellele
vastuhakkamiseks.
Seda on ka finantsministri viimane
eelarve, mis pn nüüd Ottawale kuu­ma
vett kaela valamas opositsiooni
ridadest, See opositsioon on sedavõrd
tugev, et finantsminister ön valmis
juba lisaeelarvet esitama^ et oma vi­gu
parandada. Tuleb loota ainult, et
finantsminister kuuleb öpositsioonl-hääli
ka maksumaksja ridadest ja
kui see kuuldav oleks, siis oleks see
veelgi tugevam.
Praegune valitsus on olnud liiga
kaua võimu juures, et võida ütelda:
meie pole seda olukorda loonud.
Kuid liberaalide valitsus ei ole ka
midagi teinud, et preventiivselt tegeo
vuses olla selle olukorra tekkimises
Olukorrad ei teki iseendast ja vastu­tus
lasub valitsusel. Kuna olemasolev
valitsus ei mõista olukorra tõsidust
siis puudub temal ka arusaamine
olukorra parandamiseks. Kui see on
nii, siis tundub, et ön saabunud aeg,
kus valitsus Ottavi/as peab hakkama
oma kohvreid päkkmia selleks,, et
uuele valitsusele Farlamendimäel
ruumi-teliao' '
^iiilllllililiililltiiiliiIillli!i!inillil9iiilllltillIllli!ill!il!llillllHlin
Tuhanded elamud ja sadaqded ta­lundid
on kõrgete mtressimääradd
tõttu minemas haamri alla oksjo­nile.
Kõrgele läinud krediidiprotsen-te
ei jõua paljud tasuda ja lõpetavad
oma majandusliku eksi$tent!si isiklik
ku pankroti näol. Valitsus Ottawas,
peaminister ja fiiiantsminister laota­vad
käsi ja ütlevad nüüd, et valitsus
ei ole tõstnud kredüdimäärasid, seda
on teinud keegi ieine.
Küsimuseks jääb nüüd, kas meil
on valitsust Ottawas või ei ole? Kas
pankrotilaines on Kanada jäetud
omapead? Või kas! on Kanada olnud
ompead juba pikki aastaid? Praegu-ne
majanduslik depressioon ja kaa­sunud
inflatsioon ei ole üleöö ega va­litsuse
äsjaste otsustega juhtunud.
Kuid see on aastate areng ja selle
eesotsas käib valitsuse poolt piira­mata
krediidimajandus, mis juba
veerandsada aastat tagasi sundis kü­sima:
kuhu see viib? Niiüd teame,
kuhu see on viinud, kuigi lõppu po^
le veel näha.
Kuid valitsuse käes on võim, mis
peab reguleerima iga kinnisvara ost-ja
krediidiulatuse, mis vahepeal
muutus piiramatuks. Elamuid niüüdi
mahamaksuta. Mahamaksud algasid
mõnede ehitajate poolt alles 12 kuud
hiljem. Kui see aeg oli täis kolisid
y.omanikud" välja ja jätsid maja ma­ha,
elanud ilma üürita terve aasta.
Nii kasvatas piiramata krediidima­jandus
ühiskondlikke parasiite ela­mute,
põllumajanduse, tööstuse ja
kaubanduse alal. „Reisi nüüd ja
maksa hiljem" oli krediidiandjate
hüüdlause. Nii on kergemeelne ühis­kond
liugu lasknud paljude majan­duslikult
mõtlevate kodanike reel ja
maksma peavad nüüd ka need, kes
liulaskjad ei ole olnud. '
Kahjuks on li^laskjaid olnud liiga
palju. Üks neist on olnudiorganisee-ritud
tööliskond, kes tundes voimü)
pressis palku. Niiüd, kus Kanadas
on üle 900 tuhande töötu ja uusi tu­handeid
tuleb järjest juurde, näeb
organiseeritud tööliskond ka ise, et
palga võimutsemine peab lõppema,
kui suurtööstused, nagu autotööstu­sed,
Massey Harris põllutööriistade
iootjanä ja teised on sunnitud toö-vallandama
jai neid riikliku abi-
.-r-Eesti Rahvusnõukogu. Rootsis,
eavestluses tauniti läbikäimist Moskvast juhitud nn. „suhtlemis-poliitika"
alusel, kuid Witi ka mõnede poolt, et läbikäimine sugu­laste
ja lähema,te SQpradegä puhthümaansel alusel ei ole taunitaVo
Nii nentis pikki aastaid Siberi van- hiimi teenimist välisvaluuta sissetoo-gipõlves
veetnud Rutt Ejliaser, et „iga mise ning okupatsioonivõimude tun-võõra
külastus Lääneost on nagu nustamist ainuüksi juba! viisa taotle-värske
tuuletõmbus kodu-eestlastele" misega siinses N. Liidti suursaatkon-kõigi
ohtude kiuste.i Oli aga ka tera- nas".'
vaid hääli, mis igasuguse küllasõidu Oma siss^^^^
täiesti maha laitsid kui ;,Võõra rez-iFINCHJaLESLIE'^
Mugav 6 ruumiline y,townhöuse".
10^4 hüpoteek. Garaash. Omanik üm­berpaigutatud.
Küsitav • hind smUlt
?66,000.00.
2. BARRIEŠT lõunapool^
COOKSTOWNIS
aakriline nurgaköht
avas sõnavõtus Ar­vo
Horm leidis, et pärast ESTO 80
edukalt läbiviimist oleme pidanud
konstateei:ima, et Moskva ofensiiy
vaba eestluse killustamiseks on olu­liselt
kasvanud. ,
„Hele täht" (Bright Star) nimeli-sed
sõjalised manöövrid Lähis-Idas
Egiptuse, Somalimaa, Omani ja Kee­nia
pinnal on lõppenud. Tehakse
kokkuvõtteid USA nn. ,,Rapid Deve-lopment
Force (RDF) sõjalistest
saavutistest selle manöövri taustal,
mis näitavad, et USA on võimeline
saatma küresti suuri sõjajõude Pär­sia
lahe ohutsooni. Seekord oli ra­kendatud
ainult 6000 meest. Selgus,
et kohutav liivatorm, mis puhkes
manöövrite lõpul valmistas niipalju
tüliy et kui see oleks saabunud paar
päeva varem oleks tulnud manöövrid
edasi lükata. See näitab milliste ras­kustega
ön seotud Lähis-Ida õlide ja
õliallikate kaitsmine,
„Hele täht" pperatsioonii oli suiir
sõjaline -ja poliitiline tähtsus Egip­tuses
ja kolmes teises riigis, kus ma­nöövrid
aset leidsid; Nende riikide
sõjamehed Ititvusid esmakordselt es­maklassiliste
USA relvade ja trans-portvahenditega.
Manöövrid näitasid
selgesti, et.ameeriklased on võimeli­sed
sooritama imet saatma küllaldki
suure, arvu lahinguks valmis erivälv
jaoppbga sõdureid 'Lähis-Itta, kõrfe.-
se ja mujale, kuhu aga vaja. Ar^^atak-se,
et võtab siiski veel aastäii ette­valmistusi-
enne kui USA on võime­line
astuma vastu N. Liidu riinna-kule..
Kõige suuremad raskused on trans­pordiga.
Võttis rohkem kui nädal ae­ga,
et saata Egiptusesse vajalikke
tanke ja raskeid relvi.
Need on juba teised manöövrid
Egiptuses pärast seda, kui president
Carfer deklareeris, et Ameerika kait.
seb Lähis-Ida õlisid iga /hinna eest.
President R. Reagan tegi veelgi suu­remaid
lubadusi. Küsimus on siiski
kuidas USA on võimeline viima kogu
oma RDF 200,Ö00-de mehelise üksuse
Lähis-Itta — meremehi, lennuväelasi
ja meresõdureid. •
. TOANSFORDIRASKUSEP: r ;
Jalaväest kuulub RDF-i neil mere-sõdurite
diviisi ja veel kolm täienda­vat
brigaadi. Nende hulgas on 82. len­nuväe
löögidiviis, viis võitluslennuki-te
üksust B-52 pöminitajatega,
AWACS luurelennukite üksus ja kol­me
lennukitekandja lahing mees-'
kond.
Väejuhid märkisid,- et R.DF tegi:
suuri edusamme, a:rvates sellest
ajast, 'kui see üksus formeeriti. Tuli
ette mitmeid varustuse puudusi. Nü
tuli joogivesi, varsti piirata ja rel­vad
muutusid liivatuisus kasutamis­kõlbmatuks.
Kõige; raskema^, relvad toodi ko­hale
era transportlennukite poolt,
kuna sõjaväel ei ole veel küllaldaselt
suuri ja võimsaid transportlennu-keid.
Võtab vähemait kuu aega, et
viia soomus j õud kohale.'
RASKUSED ÕLIRIIKIDEGA ; •
' USA-i on; suuri raskusi Pärsia lahe
• õliriikidega, kes tahaVad küll, et USA
kaitseks nende õlisid, kuid nad ei jul­ge
anda sõjalisi 'baase oma territoo­riumil.
' Kardetakse moslemiusku
rahvast ja .on hirm ka N. Liidu ja te­ma
liitlaste ees Xähiš-Idas. Egiptu­ses,
OmaniS'Somäalimaal, Keenias
ja isegi Diego Garcia saarel pn USA
baasid ainult ajutised. Need maad
tunnevad suurt muret selle üle, et
USA koondab nende territooriumile
suuri relvade ja sõjavärustuse taga­varasid.
Veelgi halvem on lugu USA.
NATO Hitlastega[ Need ei taha, et
vajaduse korral OSA transporteerib
Euroopast, oma üksusi: Lähis-Itta.
Nüüd läheb ühe diviisi viimisega Lä­his-
Itta vähemalt kuu aega. Tahetak­se
kulutada miljardeid,,et seda teha
kahe nädalaga. ,
Diego Garcial on nii suured tagäva-rid,
et nende varal võib ainult varuš°
^lada ja toita 12,000 meresõdurite
üksust kaks nädalat.
Kõrbealadel on ilmastik väga
muutlik. Kui tuule kiirus tõuseb üle
13 sõlme, siis ei saa lailigevarjureid
enam alla heita. Kuid Jcokkuvõttes
läks kõik nagu õlitatud."Langevarju­rid
heideti 800 jala kõrguselt ja mõni
minut hiljem õlid nad valmis võitlu­seks
maapeal. Alla heideti ka trans-portautod,
millised kohe algasid lii­kumist
mehed kahurite ja kuulipil-ate
taga. • '
Vaatamata ainult mõnedele kerge­matele
vigastustele kõik toimus ette­nähtud
korras. '
,t)ksüste juhid siiski tunnevad mu­ret,
mitmete seni tundmatute prob­leemide,
pärast. Olukorrad Lähis-
Idas on erinevad Kaliforniä kõrbest,
kus üksusi treenitakse. Palju sõl-tiib
ka kohaliku rahva hoiakust. Selle
manöövri' ajal kohalikud elanikud
tervitasid ameeriklasi, kes jätsid ma-,
ha niipalju esemeid, mida kõrbeela-nikud
hädasti vajavad, hagu konser­vikarpe
ja muid ära heidetavat va­rustust.
Relvad ja varustus olid imet­lusobjektiks,
mida nad kunagi ei ol­nud,
veel näinud. Kuid peaasi —.
ameeriklastelt saadi ja loodetakse
saada dollareid selle eest, et nad
sõdureid ühel või teisel viisil aitavad.
Kõrbealadel on tohutu vaesus ja
isegi nälg.
Moskva vaikis, kuid kõik rohke­arvulised
agendid olid väljas, et jäl­gida
manöövreid ja leida teid ja vii­se,
kuidas konflikti korral toimida.
Seekord ameeriklased tegid onietji
.'midagi, sest paljast rääkimisest ei
ole palju kasu.
Hiljutine fmantsminister Allan
MacEachenl poolt Kanada pariamen-dis
ettekantud uus eelarvekõne on
seniajani ajakirjanduses tekitanud
elavat - kõneamet ja Vastasparteide
teravat kriitikat. Uues eelarves esita-tud
muudatused valitsuse majandus­poliitikas
vajavad parlamendi kaudu
vastavate seaduste ja juhtnööride
täiendamist või muutmist. Valitsust
moodustava partei suure enamuse
tõttu parlamendis vaevalt võib ooda­ta,
et esitatud eelarve ei võiks saada
parlamtsndi heakskiitu.
Enamus eelarves loetletud muuda­tustest
saavad kehtivuse alles 1982.
aastast alates. Selles leidub siiski ük­sikuid
küsimusi millele peab omis­tama
tähelepanu Jtiba nüüd. Teiseks
ajakirjanduses võib leida tihti vas­tukäivaid
ja ebaõigeid tõlgendusi
mitmetes küsimustes, mispärast all­järgnevas
on üldiselt kirjeldatud ük­sikisikuid
puudutavaid muudatusi
Lähem analüüs ja selgitus kuulub
järgmisse aastasse, kui need ettepa­nekud
on seaduslikus korras vastu
võetud ja kuuluvad rakendamisele.
Valitsuses on olnud arutlusel ka
võimalus, et lõpetada igaastane isik-,
like mahaarvamiste suurendamine,
mis aastaid on olnud seoses elukal­liduse
tõusu muudatustega. Sellest
võimalusest on eelarves siiski loobu­tud
ja nii on siis põhiline isikhk ma­haarvamine
lubatud 1981. aasta eest
$3:170;~ ja 1982. a. 43,560-. Pensio»
niealistele eraldi 1981. a. eest |1,980.-
ja 1982. a.-2,220.-.
Alates 1982. a. on keskmise sisse­tuleku
arvutamine, mis oli tagasiula­tuvalt
nelja viimase aasta sissetuleku
alusel, nüüd asendatud uue tuleviku;
sissetuleku kalkuleerimise mehanis-miga,
mille lähem kirjeldamine siin°
kohal oleks varajane.
Teatud ühekordsete ja erakorralis­te
sissetulekute puhul oli isikutel tu­lumaksu
tasumise ja vähendamise
motiivil võimalus sõl-mida keskmise
' sissetuleku rendise leping (Income
, Averaging Annuity Contract). Senisel
kujul vastava lepingu sõlmimine tu­levikus
ei ole enam võimalik. Valiku
kujul on siiski võimalik osa sellest
erakorralisest sissetulekust eraldada
jooksva aasta arvelt ja käsutada eel-poolsete
aastate sissetulekuna.
R^KSUSTÄMISm^ V
Alates 1. jaanuarist 1982. a. kuulu­vad
tööandija kontributsioonid orna
teenistujate heaks, mis tehtud era-haigusekindlustuse
ja hambaravi
plaanide katteks, teenistuja maksus­tamisele
kuuluva sissetulekuna ar-vestamisele.
Kuni käesoleva ajani võis tööandja
anda teenistujale laenu ümberpaigu­tamise
korral uues asukohas maj a
ostmiseks kuni f50,000 kas ilma prot­sendita
või väga madala intressidega.
Edaspidi kuuluvad sellise soodustuse
protsendid täiel määral maksustami­sele
kuuluva sissetulekuna arvesta­misele
vastaval aastal määritletud
protsentide taseme ulatuses. Küsi­mus
käesoleval ^ a i on lahtine, kas
see kitsendus tulevikus; hõlmab ka
neid teenistujaid kellega see leping
on sõlmitud möödunud aastatel ja
laen on alles likvideerimata. ' "*
Teenistuja sissetuleikut tulevikus
suurendatakse ka nendel juhtumitel,
kui teenistujal on kasutada ettevõtte
või asutuse auto.
Hariduse täiendamise ja õppemak­sude
osas on alates 1982. a. lubatud
$50. —kuus arvata maha ainult hari­duslikest
kursustest osavõtul, aiga
mitte enam meelelahutuslike (rec-|
reational) omadest. .Õppemaksuc^
maihaarvamisena on lubatud kui
kapitali kasumi (Capital Gains) seda
osa mille eest tegelikult ei olda veel
väljamaksu saadud reservi ülesse
seadimise näol edasi lükata. Isütu
tele on aga lubatud puuduva osa Ar­vel
tulumakse tasuda kolme aastase
perioodi kestel koos intressidega;
eeldusel, et isik tagab maksmist vas>^
tuvõetava kindlustusega.
Erru mineku puhul teenistujale
makstud.ühekordne summa (Retiring ' >
AUowance) oli seni lubatud ilma ühe- ^
gi kitsenduseta tulumaksu vabalt
kanda registreeritud erustuse säästu-plaani
(Registered Retirement Sa-vings
Plan). Eelarve et tepaneku ko-haselt
on edaspidi lubatud sellest
summast kanda erustuse säästuplaa-ni
13,500.— iga aasta kohta teenistu­ja
tööandja teenistuses oldud ajast,
kui teenistuja* ei olnud kaetud vas­tava
pensioniplaani kaudu,
AINULT ÜKS ELUKOHT
Seni kehtinud normide kohaselt oli
kapitali kasum (Capital Gain), mis
tulenes isiku alalise elukoha (Pi^mci-pal
Residence) müügist, eraldatud
isiku maksustatavast sissetulekust.
Selle võimaluse kasutamiseks abielu-lised
tihti kirjutasid kahe kinnisvara
olemasolul ühe mehe ja teise naise
nimele. Müügi korral olid seetõttu
mõlemad kinnisvarad müügimaksust
vabastatud. Selle lünga likvideerimi-,
seks on eelarve ettepaneku kohadelt ,
edaspidi abielupaaril lubatud maksu­vabalt
ainult üks elukoht. Endist
staatust naudivad iseega edaspidi
vaid vabaabielulised. Uue nõude ko­haselt
teise kinnisvara müügi korral
pool saadud kasumist kuulub mak­sustamisele.
See nõue kuulub raken­damisele
alates 1982. aastast. Järel­dub
soovitus, et abielulised kes oma­vad
kinnisvara eraldi nimedele, han­giksid
tõendi nende kinnisvarade tu-.
ruväärtuse kohta, seisuga käesolevs^
aasta lõpuks. Peab pidama soovita­vaks,
et see hindamine oleks tehtud
mõlema kinnisvara kohta, et müügi
korral oleks võimalik vaagida, kumb
neist on kasulikum tunnistada aläh-seks
elukohaks.
Isiku poolt makstavate intresside
kulusid saab tulevikus aidata maha
ainult selles ulatuses mis laenu inves­teerimine
on omakorda tootnud sis­setulekuna.
Puuduv vaihe ort lubatud
kanda edasi irivesteerimiste sissetu­lekust
mahaarvestamiseks eelpoolse-tele
aastatele. "
Pärast 12. novembrit s.a. ei ole
enajm lubatud kasutada laenatud ra­ha
intresse mahaarvamisena, kui see
laen on tehtud kontributsioonide
katteks registreeritud pensioniplaa"
nidele või registreeritud erutuse
säästuplaänidele. Ekslikud on olnud
ajakirjanduses need väitlused, , et '
edaspidi RRSP kontributsioonid ise'
kuuluvad maksustamisele. Kontri­butsioonide
ülemäärade osas • kehti­vad
üldiselt seniste normide sätted.
Eelarve kõnele järgnenud kom­mentaaridest
..võis .. mitmel ..juhul
kuuldav et müügimaksu OSales Tax)
aluse muutmisega- tööstusliku tootja
tasemelt hulgimüüja tasemele, on
saavutatud teatud paremused ja soo­dustused,
pealegi seetõttu, et müügi-rnaksu.
protsendimäära kavatsetakse
alandada ühe protsendi võrra. Te­gelikult
on valitsus selle muudatuse­ga
tõstnud kaudseid makse ja taga­järjeks
võivad olla tarbijale vaid kõr­gemaid
hinnad.
E.SOOMET
ieie IBlu" talitusele on saanud
teatavaks ekslik olukord „Meie
Elu" kättejõudmisega Hamiltoni lu­gejaile.
Seepärast palub talitus lugu­peetud,
lugejat 8 nädala jooksul i|jär-kida
üles lehe ilmumise ja selle kät­tejõudmise
kuupäev teile.
4. • " . • , ' •
Selle perioodi jooksul kogutud and»
med palume edasi anda meie lehe
Hamiltoni eshidajale, Härnald Toom-salule
(47 Mountain Ave. Hamilton,
L8P 4E8, telefon S29-37Ö0). Need and.
med on tarvilikud, et astuda edasi
samme postivalitsüse juures, lehe pa­rema
kättejõudmise suhtes lugejale.
need varema J25.— asemel ületavad
1100.-.
Välismaal elunevate sõltlaste (non-resident
dependants) ringi on tundu­valt
kitsendatud. Edaspidi tulevad
arvesse ainult välismaal elunev abi­kaasa
ja lapsed.
Vabakutseliste ja eraettevõtete
omanike tähelepanu on põhjust juh­tida
nõudele, et pärast 12. novembrit
s.a. hangitud kapitaalseid investeeri-misi,
s.o. nagu autod, masinad, möö­bel
jne., on lubatud 1981.. aastal
amortiseerida ainult pooles kehti­vatest
ülemmääradest..
Pärast 12. novembrit s.a. müüdud
omandite puhul ei ole enam lubatud
ebakindel lõhkeaine
Eriteadlased lõhkeainete alal ön
teinud kindlaks, et eriline lõhikeaine
USA rakettide päästiku mehhanismis,
mis sisaldab lõhkeainet LX-09, muu­tub
aja jooksul kergesti plahvata­vaks,
juba vähema põrutuse juures.
tJks selline plahvatus juhtus mõned
aastad tagasi ja 3 töölist sai surma.
Nüüd on 'Väljavahetamisel LX-09 si­saldav
lõhkeaine rakettide päästiku
mehhanismist. Arvatakse, et see võ-
I tab aega 4 kuni 6 aastat.
Ta lisas, et Moskvast praegu juhi­tud
nn. ,,.sühtlemispoliitika" kõjp
uuem faas algas pärast Läti kuituu-ripidustusi
Visbys ja pärast ESTO-t
Stokholmis. Kõneleja määritles lä­hemalt
VEKSA tegevust kõigi Mosk­va
juhtnööride kohaselt, kirjeldas
ruumilme Victoria stiilis ^lumaja ja suhtlemisliike, nagu kodumaa; külas-jo-
tamist, kultuurialahst suhtlemist,
: kommunistlikku kirjandus- ja raama-tuturgu,
teaduslikku suhtlemist ning
Cj2!::r;::nduc2 roüi kcdumaal. ja vä-:
. lismaal, näiteks„Kodumaa" levik ja
selle mõju pagulaskonnale.
teegi. - • .
Küsida : .K a a r iha , S j,ob 1:OIB
kassett .„VÄIKESED NÄERU=
SUUD" ilulugemist ja jõuk^
a tdsi lastelaule.
Heliplaat „LAULUPÄRG"- >^ Hind a $11.
IB
Sl Broadvlm Ave., Toronto, Ont. M4K 2M