1984-03-01-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
395 VJellinston 3t3?, ^ Second Class Mail Registration Nö. 1354. Nr. a (1774) 1984 NELJAPÄEVAL 1. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 1 XXXV aastakäik Eesti Vabariigi aastapäeva aktuse võimsaks finaaliks kujunes skautlike noorte esinemine sini-must-egffl. Foto — S. Preem Vabariigi 66 aastapäeva tähistamine Torontos kujunes sini-must-valge lipu dkaks^avataktiks kogu maailma eestlastele läkitatud kutsega Esmakordselt kaunistasid Ülikooli aulat kuldkirjadega lOO-aasta juube-lilipud, rõhutades luulesõnu: „Kau-nistagem eesti kojad kolme koduvärviga, mille aila eetti pojad ühiselt võiks koonduda". „Estonia" orkestri hoogsa ävamarsi „Kalevite kants" lõppedes, kui skautlikud noored olid kandnud sisse lipuij, laulis umbes 800 ühiselt neid pühalikke sõnu,lõpe-tades kõigi ühise sooviga: „Kostku taevapoole põrmust: Eesti, Eesti ela 'sa!" ;.• ^: Hallipäised Vabadusristi kavalerid ja riigitegelased esiridades lilleõitega rinnas, organisatsioonide esindajad, noored ja vanad seisid külg-külje kõrval, mõnelgi hardumusest tikkumas pisar silma. Lühikese palvuse pidas õp, Tõnis Nõmmik, mille jäiele Lembit Aves-son mängis orelill^. Lüdigi „Fuga c-moU" jaE. Arro„Eesti rahvaviise, nr. 2&9". •'LANGENUTli MÄLI^STAMIME Langenute mälestamiseks sai sõna Toronto Eesti Võitlejate Ühingu esimees Ülo Tamre, kes luges Bernard Kangro paljuütleva värsi „Kojutu-lek" ja Jtles mälestussõnäd/nende meenutamiseks, l|ces langenud-Eg^tj^ vabaduse eest võideldes või surnud terroriohvritena. Toronto Eesti Meeskoorilt kõlas „Uinuge, langenud kotkad", mis paljuÄe mõtted viis leina-tunnetes Mlestustesse. 'Kuna kavas ettenähtud Reet Mar-ten- Sehr oli haige, ütles tervitussõ" nad. väliskülalistele aupeakonsul Ilmar Heinsoo-, kutsudes neid Esto'le. „ICUITUME...** ^ Pöördudes eestlaste poole ta ütles. muuhulgas: „Ühel teisel raskel ajal Eesti rahva pikas ajalookäigus, kui"võõra võimu surve rasjcelt rõhus peie rahva õlgu, . küsis Juhan Liiv küsimuse, mida küsib iga eestlane ka täna, sellel samuti painajaliklilt survelisel ajal, Eiendes värsiridades: Kui tume veel kauaks ka sihü maa ja raske su koorem kanda, kui enam ei jõuaHs, ei jõuakski ka sa soovide siniranda... I Ja siis, nagu otsides lootuskiirt selles tumedas taevas, ta jätkas: täht süttib ehk taevas su üle vesi, lill tärkab su haua pinnast, ja sinu mõte ja sinu meel kord tuksub su rahva rinnast... Kas ei ole see Juhari Liivi lüürikasse valatud küsimus meie südametes ja huultel ka täna. :š vm- Toronto Raekoja ees heisati Eesti lipp Juba aastate jooksul kujunenud traditsiooni kohaselt toimus EKN korraldusel Vabariigi aastapäeva puhul 24. veebruaril Toronto Raekoja ees pidulik Eesti lipu heiskamine.' Lipuheiskamise tseremooniale kogunes ilusa ilmaga arvukalt, üle kahesaja, eestlase. Olles kogunenud lipuväljakule, tervitas aupeakonsul I. Heinsoo kogune-nuid, mille järele heisati rahvuslipp Eesti hümni laulmise saatel. Pärast lipuheiskamist ütles soo-iasõnalise tervituse Ontario pro-yintsiparlamendi liige Tony Rup-recht. Ta märkis, et kuigi Eesti on praegu okupeeritud, tuleb võitlust vabaduse eest jätkata ja seda tuleb teha vabaduses viibivatel eestlastel. Poola ajalugu näitab, et ajutised tagasilöögid ei ole veel otsustavad, vaid rahvas püsib ja saavutab jälle oma õigused. Ta soovib eestlastele jätkuvat võitlusvaimu ja edu nende võitluses. Toronto linnavalitsuse poolt tervitas eestlasi lipuheiskamisel linnavolinik W. Boytchuk ja avaldas lootust; et Eesti lipp saab varsti jälle vabalt lehvida vabal kodumaal. . Aupeakonsul I. Heinsoo tänas t. Ruprechti ja W. Boytchukit nende heade soovide ja kaasabi eest lipuheiskamise läbiviimisel. Lõpuks võttis sõna sini-must-valge 100-aasta komitee esimees õp. Udo Petersp.O) kes meenutas 100 aasta eest feesti lipule antud tõotust ja siis öeldud tõotussõnu „Ehk olgu maailm täis kuradeid, meie lippu nad ei võida". Toronto Eesti Seltsi esimees Anne Liis Tüll Eesti Vabariigi aastapäeva aktuse lõppsõna ütlemas. Foto — S. Preem /LA 0 Esto '04 peakomitee esimees Toomas Metsala peab aktusekõnet, Foto S. Preem Kas ei otsi meie ka täna, kui meie meeltesse ja mälestusse tutvuvad pildid sellest ajast, mil meie maa oli vaba ja iseseisev, rahulik ja õnnelik väikeriik teiste Euroopa riikide peres, koos Juhan Liiviga lootuse tähte, mis süttiks meie kodumaa üle ja taas elustaks meie rahva tõelise mõtte ja tahte tuksuma tema rinnas. Kui võrrelda seda aega, mil Juhan Liiv need värsiread kirjutas, praeguse ajaga, siis on nad mitmeti sarnased, aga samaaegseh ka örinevad. Sarnased selles mõttes, et tollal ähvardas meie rahvuslikku omapära, kultuuri ja keelt lämbumine sihikind-la venestamise surve tõttu. Sarnane kä selles mõttes, et Eesti, iseseisvumise võimalus näis olevat vaid üksikute ärksamate unistus. OLULlNEERtNEVUS Siiski, seal on olemas oluline erinevus nende kahe ajastu vahel. Tollal oli muistne iseseisvus kusagil sajandite ähmasuse ebareaalsuses. Nüüd ön meie riikliku iseseisvuse kuldne aeg veel kaasaegne, reaalne mälestus, mis on elav ja konkreetne. Siis oli Eesti rahvuslik kultuur alles ärkamas, nüüd on see kultuur välja arenenud ja sügavalt juurdunud meie rahva teadvusse. See kultuur on euroopalik ja tasemalt kõrgem kui meie anastajate oma. Seda ei ole suutnud •lämmatada neli aastakümmet kommunistlikku laastamist. Siis oli Eesti välismaailmas üsna tundmatumõiste. Meil puudusid seal sõbrad ja eestkostjad. Nüüd on väljaspool kodumaa piire tugevad eestlaste ühiskonnad, kes oma selgitustööga hoiavad meie maa ja rahva olukorra välismaailma teadvuses. Sellele lisaks tunnustavad maailma suur-demokraatiad, kaasaarvatud Kanada, veel tänaseni E.V. juriidilist püsimist. Need on kõik tegurid, mis teevad meie praeguse olukorra, vähemalt poliitilises mõttes, tunduvalt positiivsemaks Juhan Liivi kaasa-jast. TÜRANNIA E l PÜSI Jä kuigi vabadustäht ei ole veel süttinud kodumaa taevas ja meie maa on moodsa aja suurima koloni-aal- türannia valduses, siis ei saa meie unustada ajaloo ilmeksimatut õppetundi, et ükski türannia maailma ajaloos ei ole jäänud püsima. Nad on kõik varisenud varem või hiljem ja minul ei ole mingit kahtlust, et ka see . türannia, mis hetkel okupeerib eestlaste põlist kodupaika, kord variseb. Sel suvel kogunevad vabad eestlased Torontosse demonstreerima oma elujõudu, kultuuritaset ja kuulutama maailmale Eesti rahva vabadusta-het. Eesti Vabariigi 66-ndal ja Eesti lipu 100-ndal aastal kutsun ma üles eestlasi vabas maailmas ühinema selle suur-demonstratsiooniga, mille ülimaks eesmärgiks on homne Vaha Eesti. Eestlasi Kanadas kutsun ma üles tegema kõike nende Päevade õnnestumiseks, sest pererahvana lasub meile eriline vastutus. Meie riigi üks loojatest ja tema viimane president, Konstantin Päts, kelle sünnist möödus.23. veebruaril 110 aastat, võrdles ühes oma kõnes meie rahvast tammepuuga, mis ka kehval pinnasel, looduse kiuste, kinnitab oma juuri, kui tä ütles: „See tammesugu võitleb, kiratseb, kuid ta ei kao .. AKTUSEKÕNE Aktusekõne pidas Esto '84 peakomitee esimees Toomas Metsala. Ta ütles muuhulgas; Pühapäeval, 11. märtsil kell 6 p.l. Royal Conservatory of Music KONTSERT TIINA KI|K: KLASSILINE AKORDION Seeria pääsmed maksvadi Kontsert asendab Boris Baggeri septembris ' ära jäänud kitarrikontserti. Me oleme globaalsed eestlased — meid on igal pool. Meil on tutvusi ja teadmisi igal alal. Meil on võimalus läheneda maailmapoliitikutele igas riigis ja neid mõjutada. Me peame olema agressiivsed, me peame end nähtavaks tegema, maailmale tea-dandama, et oleme olemas. Ärge olge nähtamatu eestlased, kes ootavad, et nende heaks midagi tehakse. Ärge olge nähtamatud inimesed, kes lasevad maailma ajalugu enesest mööda minna, ilma etmingil moelpüüda selles osaline olla. Eesti rahva tugev külg on alati olnud meie individuaalsus. Igaüks on võimeline; oma käe*peal tegutsema ja iseenese ja meie rahva heaoluks midagi korda saatma. ' Hea tahtmine aga alati ei aita. Meie ühiskond, •mis'oli väga eluvõimeline ja aktiivne, kui Kanadasse saabusime, on vananemas. Noored kasvavad peale ja neid peab rakendama. Seda oleme varemgi kuulnud. Noored ei tule, neil pole aega õppimise pärast või neil pole huvi. Torontos on praegu „Kungla" rahvatansu-rühma juures üle 100 noore — 13-30 aasta vanuses — kõik õpivad kooHs hoolega, aga kõik tunnevad huvi eestluse ja rahvatantsu vastu. Meil tuleb ainuh asja niimoodi nendele esitada, et see neid huvitab ja anda neile seejuures natukene vabadust ja vastutust tegevuse juures. ^ VAJAME UUENDUSI Teaduslikud uurimused ori teinud kindlaks, et maa pärisrahva juurest eemaldatud rahvakild muutub alati väga konservatiivseks ja püüab kangelaslikult kinni hoida emamaalt kaasa toodud komr etest ja pärimustest. Ühest küljest un see hea, kui hoiame alal, mis meil on, aga sealsamas, kui me mingil moel oma kultuuri edasi ei arenda, oma meetodeid päevakohasieks ei luuda, siis hääbub meie kultuurivu.a. On vaja uusi ideid, on vaja leida tänapäeva viise, et meie kultuuri siin maal arendada, ineie välisvõitlust korraldada ja eriti jneie noori lähemale tõmmata. (Järg Ihk. 3) T.E.RoR. KUNGLA esitab suuresinemise KAVAL ANTS JA VANAPAGAN 10. märtsil 1984 kell 7.00 õ. MinkleH auditooriumis 1750 Finch Ave. E. Piletid: täiskasvanuile $8.00, õpilased ja bensionärid $6.00 Piletid saadaval: liikmetelt, •Poko's ja Ab Maiballi piletid tulevad müügile, samal õhtul,vahe-ajal. VÕRULASTE KOGUNEMINE Kutsutakse kõiki,võrulasi pühapäeval, 18. märtsil s.a. kell 14:00 Eesti Maja noorteruumi VÕRULASTE SUURELE KOKKUTULEKULE Plaanitseme Esto'84 maakondadepäeva. Kohvilaud küpsistega, ühislaule, pillilugusid jm. VÕRULASED - TULGE KÕIK! ANN REMMEL-MCKAY ÄKVAI^ELLIDE NÄITUS märts 6-18 ART INVESCO GALLERVs 584 Parliament St., Toronto, Ontario M4X 1P6 Tel. (416) 961-2285, (416) 922-7093 Avatud: teisip.—laup. 1.00—6.00 p.l., reedel 1.00—8.00 o. MULKIDE SELTSiÜLDPÄEV Koos Esto '84 seosesolevate küsimustega ja aruannetega toimub pühapäeval, 18. märt§jl ^ell 3.00 pJ. Eesti väikeses saalis. KoKv. JUHATUS Kunstiajaloo loeng, refereerib valguspiltidega kunstiteadlane EDA SEPP EESTI MAAStIKUM/UL PÕHJAMAADE LOODUSMÜSTIKA TAUSTAL Teisipäeval, 6. märtsil 1984 kell 7.30 õ. Tartu College'ts. Sissepääs $4.00 ja $3.00 [ Korraldavad EESTI KIRJANDUSE SÕBRAD
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 1, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-03-01 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E840301 |
Description
Title | 1984-03-01-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 395 VJellinston 3t3?, ^ Second Class Mail Registration Nö. 1354. Nr. a (1774) 1984 NELJAPÄEVAL 1. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 1 XXXV aastakäik Eesti Vabariigi aastapäeva aktuse võimsaks finaaliks kujunes skautlike noorte esinemine sini-must-egffl. Foto — S. Preem Vabariigi 66 aastapäeva tähistamine Torontos kujunes sini-must-valge lipu dkaks^avataktiks kogu maailma eestlastele läkitatud kutsega Esmakordselt kaunistasid Ülikooli aulat kuldkirjadega lOO-aasta juube-lilipud, rõhutades luulesõnu: „Kau-nistagem eesti kojad kolme koduvärviga, mille aila eetti pojad ühiselt võiks koonduda". „Estonia" orkestri hoogsa ävamarsi „Kalevite kants" lõppedes, kui skautlikud noored olid kandnud sisse lipuij, laulis umbes 800 ühiselt neid pühalikke sõnu,lõpe-tades kõigi ühise sooviga: „Kostku taevapoole põrmust: Eesti, Eesti ela 'sa!" ;.• ^: Hallipäised Vabadusristi kavalerid ja riigitegelased esiridades lilleõitega rinnas, organisatsioonide esindajad, noored ja vanad seisid külg-külje kõrval, mõnelgi hardumusest tikkumas pisar silma. Lühikese palvuse pidas õp, Tõnis Nõmmik, mille jäiele Lembit Aves-son mängis orelill^. Lüdigi „Fuga c-moU" jaE. Arro„Eesti rahvaviise, nr. 2&9". •'LANGENUTli MÄLI^STAMIME Langenute mälestamiseks sai sõna Toronto Eesti Võitlejate Ühingu esimees Ülo Tamre, kes luges Bernard Kangro paljuütleva värsi „Kojutu-lek" ja Jtles mälestussõnäd/nende meenutamiseks, l|ces langenud-Eg^tj^ vabaduse eest võideldes või surnud terroriohvritena. Toronto Eesti Meeskoorilt kõlas „Uinuge, langenud kotkad", mis paljuÄe mõtted viis leina-tunnetes Mlestustesse. 'Kuna kavas ettenähtud Reet Mar-ten- Sehr oli haige, ütles tervitussõ" nad. väliskülalistele aupeakonsul Ilmar Heinsoo-, kutsudes neid Esto'le. „ICUITUME...** ^ Pöördudes eestlaste poole ta ütles. muuhulgas: „Ühel teisel raskel ajal Eesti rahva pikas ajalookäigus, kui"võõra võimu surve rasjcelt rõhus peie rahva õlgu, . küsis Juhan Liiv küsimuse, mida küsib iga eestlane ka täna, sellel samuti painajaliklilt survelisel ajal, Eiendes värsiridades: Kui tume veel kauaks ka sihü maa ja raske su koorem kanda, kui enam ei jõuaHs, ei jõuakski ka sa soovide siniranda... I Ja siis, nagu otsides lootuskiirt selles tumedas taevas, ta jätkas: täht süttib ehk taevas su üle vesi, lill tärkab su haua pinnast, ja sinu mõte ja sinu meel kord tuksub su rahva rinnast... Kas ei ole see Juhari Liivi lüürikasse valatud küsimus meie südametes ja huultel ka täna. :š vm- Toronto Raekoja ees heisati Eesti lipp Juba aastate jooksul kujunenud traditsiooni kohaselt toimus EKN korraldusel Vabariigi aastapäeva puhul 24. veebruaril Toronto Raekoja ees pidulik Eesti lipu heiskamine.' Lipuheiskamise tseremooniale kogunes ilusa ilmaga arvukalt, üle kahesaja, eestlase. Olles kogunenud lipuväljakule, tervitas aupeakonsul I. Heinsoo kogune-nuid, mille järele heisati rahvuslipp Eesti hümni laulmise saatel. Pärast lipuheiskamist ütles soo-iasõnalise tervituse Ontario pro-yintsiparlamendi liige Tony Rup-recht. Ta märkis, et kuigi Eesti on praegu okupeeritud, tuleb võitlust vabaduse eest jätkata ja seda tuleb teha vabaduses viibivatel eestlastel. Poola ajalugu näitab, et ajutised tagasilöögid ei ole veel otsustavad, vaid rahvas püsib ja saavutab jälle oma õigused. Ta soovib eestlastele jätkuvat võitlusvaimu ja edu nende võitluses. Toronto linnavalitsuse poolt tervitas eestlasi lipuheiskamisel linnavolinik W. Boytchuk ja avaldas lootust; et Eesti lipp saab varsti jälle vabalt lehvida vabal kodumaal. . Aupeakonsul I. Heinsoo tänas t. Ruprechti ja W. Boytchukit nende heade soovide ja kaasabi eest lipuheiskamise läbiviimisel. Lõpuks võttis sõna sini-must-valge 100-aasta komitee esimees õp. Udo Petersp.O) kes meenutas 100 aasta eest feesti lipule antud tõotust ja siis öeldud tõotussõnu „Ehk olgu maailm täis kuradeid, meie lippu nad ei võida". Toronto Eesti Seltsi esimees Anne Liis Tüll Eesti Vabariigi aastapäeva aktuse lõppsõna ütlemas. Foto — S. Preem /LA 0 Esto '04 peakomitee esimees Toomas Metsala peab aktusekõnet, Foto S. Preem Kas ei otsi meie ka täna, kui meie meeltesse ja mälestusse tutvuvad pildid sellest ajast, mil meie maa oli vaba ja iseseisev, rahulik ja õnnelik väikeriik teiste Euroopa riikide peres, koos Juhan Liiviga lootuse tähte, mis süttiks meie kodumaa üle ja taas elustaks meie rahva tõelise mõtte ja tahte tuksuma tema rinnas. Kui võrrelda seda aega, mil Juhan Liiv need värsiread kirjutas, praeguse ajaga, siis on nad mitmeti sarnased, aga samaaegseh ka örinevad. Sarnased selles mõttes, et tollal ähvardas meie rahvuslikku omapära, kultuuri ja keelt lämbumine sihikind-la venestamise surve tõttu. Sarnane kä selles mõttes, et Eesti, iseseisvumise võimalus näis olevat vaid üksikute ärksamate unistus. OLULlNEERtNEVUS Siiski, seal on olemas oluline erinevus nende kahe ajastu vahel. Tollal oli muistne iseseisvus kusagil sajandite ähmasuse ebareaalsuses. Nüüd ön meie riikliku iseseisvuse kuldne aeg veel kaasaegne, reaalne mälestus, mis on elav ja konkreetne. Siis oli Eesti rahvuslik kultuur alles ärkamas, nüüd on see kultuur välja arenenud ja sügavalt juurdunud meie rahva teadvusse. See kultuur on euroopalik ja tasemalt kõrgem kui meie anastajate oma. Seda ei ole suutnud •lämmatada neli aastakümmet kommunistlikku laastamist. Siis oli Eesti välismaailmas üsna tundmatumõiste. Meil puudusid seal sõbrad ja eestkostjad. Nüüd on väljaspool kodumaa piire tugevad eestlaste ühiskonnad, kes oma selgitustööga hoiavad meie maa ja rahva olukorra välismaailma teadvuses. Sellele lisaks tunnustavad maailma suur-demokraatiad, kaasaarvatud Kanada, veel tänaseni E.V. juriidilist püsimist. Need on kõik tegurid, mis teevad meie praeguse olukorra, vähemalt poliitilises mõttes, tunduvalt positiivsemaks Juhan Liivi kaasa-jast. TÜRANNIA E l PÜSI Jä kuigi vabadustäht ei ole veel süttinud kodumaa taevas ja meie maa on moodsa aja suurima koloni-aal- türannia valduses, siis ei saa meie unustada ajaloo ilmeksimatut õppetundi, et ükski türannia maailma ajaloos ei ole jäänud püsima. Nad on kõik varisenud varem või hiljem ja minul ei ole mingit kahtlust, et ka see . türannia, mis hetkel okupeerib eestlaste põlist kodupaika, kord variseb. Sel suvel kogunevad vabad eestlased Torontosse demonstreerima oma elujõudu, kultuuritaset ja kuulutama maailmale Eesti rahva vabadusta-het. Eesti Vabariigi 66-ndal ja Eesti lipu 100-ndal aastal kutsun ma üles eestlasi vabas maailmas ühinema selle suur-demonstratsiooniga, mille ülimaks eesmärgiks on homne Vaha Eesti. Eestlasi Kanadas kutsun ma üles tegema kõike nende Päevade õnnestumiseks, sest pererahvana lasub meile eriline vastutus. Meie riigi üks loojatest ja tema viimane president, Konstantin Päts, kelle sünnist möödus.23. veebruaril 110 aastat, võrdles ühes oma kõnes meie rahvast tammepuuga, mis ka kehval pinnasel, looduse kiuste, kinnitab oma juuri, kui tä ütles: „See tammesugu võitleb, kiratseb, kuid ta ei kao .. AKTUSEKÕNE Aktusekõne pidas Esto '84 peakomitee esimees Toomas Metsala. Ta ütles muuhulgas; Pühapäeval, 11. märtsil kell 6 p.l. Royal Conservatory of Music KONTSERT TIINA KI|K: KLASSILINE AKORDION Seeria pääsmed maksvadi Kontsert asendab Boris Baggeri septembris ' ära jäänud kitarrikontserti. Me oleme globaalsed eestlased — meid on igal pool. Meil on tutvusi ja teadmisi igal alal. Meil on võimalus läheneda maailmapoliitikutele igas riigis ja neid mõjutada. Me peame olema agressiivsed, me peame end nähtavaks tegema, maailmale tea-dandama, et oleme olemas. Ärge olge nähtamatu eestlased, kes ootavad, et nende heaks midagi tehakse. Ärge olge nähtamatud inimesed, kes lasevad maailma ajalugu enesest mööda minna, ilma etmingil moelpüüda selles osaline olla. Eesti rahva tugev külg on alati olnud meie individuaalsus. Igaüks on võimeline; oma käe*peal tegutsema ja iseenese ja meie rahva heaoluks midagi korda saatma. ' Hea tahtmine aga alati ei aita. Meie ühiskond, •mis'oli väga eluvõimeline ja aktiivne, kui Kanadasse saabusime, on vananemas. Noored kasvavad peale ja neid peab rakendama. Seda oleme varemgi kuulnud. Noored ei tule, neil pole aega õppimise pärast või neil pole huvi. Torontos on praegu „Kungla" rahvatansu-rühma juures üle 100 noore — 13-30 aasta vanuses — kõik õpivad kooHs hoolega, aga kõik tunnevad huvi eestluse ja rahvatantsu vastu. Meil tuleb ainuh asja niimoodi nendele esitada, et see neid huvitab ja anda neile seejuures natukene vabadust ja vastutust tegevuse juures. ^ VAJAME UUENDUSI Teaduslikud uurimused ori teinud kindlaks, et maa pärisrahva juurest eemaldatud rahvakild muutub alati väga konservatiivseks ja püüab kangelaslikult kinni hoida emamaalt kaasa toodud komr etest ja pärimustest. Ühest küljest un see hea, kui hoiame alal, mis meil on, aga sealsamas, kui me mingil moel oma kultuuri edasi ei arenda, oma meetodeid päevakohasieks ei luuda, siis hääbub meie kultuurivu.a. On vaja uusi ideid, on vaja leida tänapäeva viise, et meie kultuuri siin maal arendada, ineie välisvõitlust korraldada ja eriti jneie noori lähemale tõmmata. (Järg Ihk. 3) T.E.RoR. KUNGLA esitab suuresinemise KAVAL ANTS JA VANAPAGAN 10. märtsil 1984 kell 7.00 õ. MinkleH auditooriumis 1750 Finch Ave. E. Piletid: täiskasvanuile $8.00, õpilased ja bensionärid $6.00 Piletid saadaval: liikmetelt, •Poko's ja Ab Maiballi piletid tulevad müügile, samal õhtul,vahe-ajal. VÕRULASTE KOGUNEMINE Kutsutakse kõiki,võrulasi pühapäeval, 18. märtsil s.a. kell 14:00 Eesti Maja noorteruumi VÕRULASTE SUURELE KOKKUTULEKULE Plaanitseme Esto'84 maakondadepäeva. Kohvilaud küpsistega, ühislaule, pillilugusid jm. VÕRULASED - TULGE KÕIK! ANN REMMEL-MCKAY ÄKVAI^ELLIDE NÄITUS märts 6-18 ART INVESCO GALLERVs 584 Parliament St., Toronto, Ontario M4X 1P6 Tel. (416) 961-2285, (416) 922-7093 Avatud: teisip.—laup. 1.00—6.00 p.l., reedel 1.00—8.00 o. MULKIDE SELTSiÜLDPÄEV Koos Esto '84 seosesolevate küsimustega ja aruannetega toimub pühapäeval, 18. märt§jl ^ell 3.00 pJ. Eesti väikeses saalis. KoKv. JUHATUS Kunstiajaloo loeng, refereerib valguspiltidega kunstiteadlane EDA SEPP EESTI MAAStIKUM/UL PÕHJAMAADE LOODUSMÜSTIKA TAUSTAL Teisipäeval, 6. märtsil 1984 kell 7.30 õ. Tartu College'ts. Sissepääs $4.00 ja $3.00 [ Korraldavad EESTI KIRJANDUSE SÕBRAD |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-03-01-01