Meie Elu = Our life, March 1, 1984

              NELJAPÄEVAL 1. MÄRTSIL -THURSDÄY, MARCH 1 „Meie Elu** nr. 9 (1774) WM
Alto Tael 85-aastane i
IN MEMORIAM :
Ajaraamatiisse kirjutati Anno Do-mini
1934 - 50 pikka aastat tagasi.
Kalendris oli märgitud 18/veebruar,
mis seisis juba eelseisva Eesti Vaba­riigi
aastapäeva pühitsemise tähe all
vabaduses elava ja riiklikult iseseis­va
Eesti rahva poolt. Kohaks oli Tal­linna
ajalooline Toomkirik ülal kõr­gendikul,
kust avaneb mitmest ko­hast
suurepärane väljavaade sellele
linnale, mis suure tähtsusega meie
rahva murranguterohkes ajaloos.
Toomkiriku uksed avati ja kõrgel tor­nis
hakkasid helisema kirikukellad
pikalt jä pidulikult talviselt kargesse
õhku. See ei olnud tavaline jumala­teenistus,
vaid noorte usuteadlaste
ordineerimine pühasse õpetaja-ame-tisse.
Altari ees seisvad noored me­hed
olid lõpetanud Tartu Ülikooli
Usuteaduskonna.Nad olid kasvanud
vabas Eestis ja endale keskhariduse
saanudeesti koolides. Ülikooli lõpe- .
tamise järele, aasta varem oli neid See on noorele õpetajale teine üli-
\ saadetud prooviaastale, et nad õpik- kool — sõjarinde tule ja surma kes-
Texasest saabus kurb teade heli- sid,tundma suurte kogemustega vai- kel .nii Talvesõjas kui ka Jatku-kunstniku
Leo (Leonhard) Virkhausi ly^ulike juhtimisel.seda, mis neid oo- sõjas. See on suur ja unustamatu
lahkumisest 2I veeb^^ tab tegelikult tegelikul tööpõllul: peatükk õp. Oskar Puhmi ja sadade
hu radadele. Kõik vajalikud eksamid Konsistoo- eesti sõdalaste elus— neile, kes pää-
Leo oli ilmavalgust näinud 1910. a. pi^j^ig sooritatud. Väärikas ja sesid eluga ja neile, kes kaotasid oma
Väägvere koolimajas. Tartumaal, pühaijkordineerimise jumalateenis- maise elu ja asusid viimse palvega
mis oli olnud koduks ja muusikalise saatis neid jumala õnnistusega igavikuteele.-
tegevuse baasiks Virkhauside suguv- kooskõlas Kristuse misjoni käsuga Vapper- rügement JR-200 kannab,
osa liikmeile juba kähe põlve kestel. ^»gjgggg^jj,gjjyg hulgas. Selle mär- nii nagu soomlasedki.raskeid kaötu-
Leo, ilmutas juba varakult muusika- nad-kandsid EELK täisõigu^li- si. Helsingi Sõjaväekalmistul on
list talenti ning tema elukutse ja -töö kirikuõpetaja tunnusmärki mus- omaette suur ala, kuš kõikidelhauda-valikul
aitas otsustayalt kaasa muu- tadel talaaridel: lihtsat hõberlsti, kui del on eestlaste nimed. Nad tõid oma
sikalistesttraditsioohidest ja rahvus- Kristuse lunastustöö sümbolit, mille elu ohvriks Soome ja Eesti au, vaba- -
tikust vaimust läbiimbunud kodu. suhtes kehtib Eesti Kiriku kord, et duse ja parema tuleviku nimel. Rüge-
Elutee rajamisel ja edasiõppimisel seda kantakse kirikus jumalateenis- ment ja tema vaimulik Oskar Puhm
Tartus kindlustas ta endale eeskätt t^gtgi kõikidel ametitalitustel. saabusid 1944. a. sügisel kodumaa-.
pedagoogilise hariduse ja .töökoha. veebruaril 1934 ordineeritud le, et püüda tõkestada vabadust ja
Selle kõrval alustas ta äga viivitama- gpg^^j^gjj^g^.^ kandidaatide keskel. kristlikku usku vihkava idavõimu
ta ja viis lõpule mitmekülgse muu- g^.g.g ^^^^^^ ^j^^j,. Oskar Puhm. edasitungi. Saabub aeg, liiil surma-
Ta oli sündinud 17..aprillil 1912 Tal- kell heliseb süngelt Eesti rahva va-linnas.
Andeka noorena ta oU juba badusele. Algab eestlaste suur exo-,
17-aastaseh lõpetanud Gustav dus, lahkumine oma põlise kodumaa
Adolphi Gümnaasiumi. Tuleval elu- pinnalt. Tiskre rannast pääseb pastor
kutse valik oli talle saanud sisemiselt Qskar Puhm abikaasa Meta ja laste-selgeks,
milleks olid kaasa aidanud ga paati, mis teda kannab Rootsi
ususügava kodu mõjud. Gümnaasiu- randa. Rootsi valitsus teeb raske vea
, ... mis ta oli õppinud'ladina ja kreeka ja hakkab välja andma neid, keseest-veel
aega orkestri ja laulukoori ]uha- .keelt, millel suur tähtsus nendele, kes. Vastest või lätlastest olid vapralt või-tamiseks
kui ka org^msti ameti pida- valisid usuteaduskonna. Ta lõpetas delnud idarindel ja pääsenud üle
miseks. Niisugust! noormehe ui?- ülikooli a. 1933, olles20-aastane. 22. sügistormise mere Rootsi. Paljude
voolavat entusiasmi ja energiat nii sünnipäevaks ta oli juba ordineeritud eestlaste silmad on nüüd suunatud
hoogsaks muusikaliseks tegevuseks ^^^^^^^ kelle'tööpõlluks kujuneb Ameerika Ühendriikidele ja Kanada-saab
seletadavaid-kutsumusega, mis. kõigepealt usuõpetaja amet Tallinna le. 1948. aasta suvel saabub õp. 0.
oh saanud tema olemuse lahutamata ^ ^
osaksjategevuseks,ilmamilletataei j^^^j^^ Rannamõisa abikogudus
sikalise erihariduse mitmete tuntud
spetsialistijle juures instrumentaal­muusikas
ja kompositsioonis. Lõpp­tulemusi
hiiinati Tallinna Konserva­tooriumi
poolt helikunstniku diplo­miga
1939. a.
Samaaegseltl õppetöö ja enda
täiendamisega muusika alal leidis ta
võinud elu nagu et e kujutada.
Traagilisele kodi maalt põgenemi­sele
järgnenud aastatel jätkas ta Sak­samaal
i ikka ja jälle samalaadset
muusikalist tegevust. Lisaks valmi-arendatakse
tema poolt välja iseseis­vaks
EELK Ranna koguduseks. Te­ma
töö sellel perioodil seisab tuge­vasti
kirikliku noorsootöö tähe all.
Ta saavutab noortega hea hingelis-vaimse
kontakti, aimamata, et ta se-
Rügemendi JR-200 sõjaväe-õpetaja-na
ja 1948. a. sügisest alates oma
tööpõllul Toronto Peetri Koguduse
organiseeijana ja ülesehitajana vaba
maailma suurimaks eesti kogudu­seks.
sid sel perioodil uued helitööd, mis , . . u o r- T 1 ••
leidsid tee 'p ubuliTkui !ie tte. davarssi vajab Soomes Eestrjalavae
Leo asumisel 19!49.a. lõpul USA-sse
kujunes tema tegevusväljaks iga­päevase
leivateenimise kõrval
Connecticuti osariik, kus köidab nii
eesti kui ameerika ühiskonna tähele­panu
organistina, muusikalise tege­vuse
organiseerijana ja laulukoori
juhina. j 1
Ülemaalise poj;iulaarsuse võidab
ta aga oma heliloominguga, milliste
tööde jkoguarv ulatub sajani. Nende
motiivideks on isatnaa-armastus, va-baduspüüe
ja rahvuslik võitlus, kuid
osa neist on kantud ka ülevatest
usulistest Itunnetüstest.
Nagu näeme^ kus iganes leidus
kaasmaalasi ja võimalusi, seal, ra»
kendus ta lauliikõoride organiseeri­misele
ja juhtimisele, oli, see siis ko­dumaal,
Saksamaal või UŠA-š. Tema
selle alast talenti! rakendati mitmel
muusikalistel suurüritustel, laulupi­dudel,
\MS ta oli ühendatud kooride
või ka selle üldjuliiks. Pole siis imes­tada,
kui leiam^,! et valdavama osa
Puhm perekonnaga New Yorki. Uks
ameerika luterlik õpetaja Manhatta-nil
nõustub teda rakendama tööle ja
andma korterit kirikumehe ülesan­nete
täitmise eest. Tingimuseks oli,
et ükski koguduseliige ei teaks, et.
noor ja töökas kirikumees on ordi­neeritud
luterlik vaimulik. Nad kuu­levad
sellest alles siis, kui õpetaja
nendele teatab, et 0. Puhm ori vali­tud
Toronto Peetri Koguduse õpeta­jaks.
See on uus töörohke tööpõld,
• niis ootab heade sportlike võimetega
ja tugeva tervisega Oskar Puhmi To­rontos.
Kogudus oli ju peamiseh ai­nult
nimeliselt olemas. Rea heatahte-
Uste juhtivate eestlaste poolt rajatud
kogudusel tuli organiseerida, saabu-
. vaid põgenikke nõu ja tööga aidata ja
siis asuda julgelt ja tarmukalt üles
ehitama Peetri kirikut, mis seisab
moodsaks suurlinnaks arenenud To­rontos
kui märk nende inimeste visa­dusest,
kes tulid võõrale maale pal­jaste
kätega, väikeste lastega, vana­dega,
kes ei suutnud enam tööd teha
ja samas elava usuga südames Ju­malasse,
Tema armusse ja abisse.
Ennastohverdav väsimatu töö on
selleks alusmüüriks, millele on ehita­tud
vaba maailma suurim eesti kogu­dus
ja tema kaunis jumalakoda. Ka­nada
ja ameerika luterlikud vaimu­likud,
kes on kuulnud õp. Puhmi
tööst, on väljendanud oma imestust
ja imetlust, et üks mees on läbi pik­kade
aastakümnete olnud võimeline
Välimus, rüht ja energia teevad
selle raskesti usutavaks, kuid kalen­der
näitab, et Alto sündis 13. veeb­ruaril
1899. a. Saaremaal, Abruka
vallas Tiirimetsa Ap. Õigeusu kiriku
juures, kus tema isa oli köster-kooli-õpetajaks.
Samas algas ka ju tema
koolitee.
Juba varakult hakkas Alto laulu
harrastama ja kirikukooris kaasa
laulma. Pärast kohaliku kooli lõpe­tamist
saadeti noor Alto Riiga Ap.
Õigeusu Vaimuliku Seminari. I ma,ail-masõja
ajal, kui rinne lähenes Riia
linnale 1915. a,,evakueeriti seminar
Venemaale, kuhu Alto kaasa ei läi-nud.
vaid ta pandi Rakvere Õpetajate
Seminari, kus õppis kuni kooli sulge­miseni
1918. a.
Vahepeal oli Alto vanemad Saa­remaalt
Virumaale kolinud, sest ta
isa oli valitud Võhma 6.-kl. algkooli,
juhatajaks. Samas koolis alustas ka
Alto oma esimest kooliõpetaja ame­tit,
lüües energiliselt kaasa ka selts­kondliku
töö organiseerimisele.
Peale noorteaja teenimist kaitse-väes.
lähetati ta allohvitseridekooli ja
sealt edasi E.V. Sõjakooli tagavara-väe
ohvitseride ettevalmistamise
klassi. Sõjaväest vabanemisel 1923.
a. ülendati ta lipnikuks. Samal aastal
sai ta kasvataja-õpetaja koha Harku
Kurikalduvustega kasvandikkude
koloniisse, kiis oli kuni kooli lik­videerimiseni
kommunistide poolt
1940.
Harkus abiellus juubilar 1923. a.
Erikä-Valide Mühlbachiga, kes oli
elukutselt samuti õpetaja. Sellest
abielust sündis neile kaks last, tütar
Lydia ja poeg Uno.
Ülendati 24. veebruaril 1939.
nooremleitnandiks.
Pärast Harku kooli likvideerimist
oli kooliõpetajaks Harjumaal, Vääna
algkoolisja kuni põgenemiseni 1944.
aasta sügisel.oli Saaremaa Omakait­se
Pataljoni teenistuses. Teekond viis
Alto koos perekonnaga Rootsi ja
sealt 1950. a. Torontosse, kus töötas
ehituspuusepana kuni puhkepaigale
asumiseni.
1951. a. kaotas ta oma abikaasa
surmaläbi.
^ Alto onliikmeks T.E. Õpetajate
Ühingus, T.E. Pensionäride Klubis
selle asutamisest saadik, K.E. Ohvit­seride
Kogus. Suurema energia kulu­tab
ta T^.E. Ap. Õigeusu kogudusele,
kuuludes koguduse nõukogusse ja on
kirikukoori vanemaks.
11. veebruaril tähistati Alto sünni­päeva
tema tütre Lydia korraldatud
koosviibimisega;Toronto Eesti Maja
kohvikus rohkearvulise sõprade osa­võtul.
J. S Ä Ä G I , .
DR. JAAK RAKFELDT sai Ph.D.
ma heliloomingust moodustasid kraadi sotsioloogia alal Syracuse'i
viisid mees- ja segakooridele. Neist ülikoolis. Ta omaAdas keskharidu-on
paljud saanud üldWtuks ja esi- se Newfane Central SchoolMsr
nevad mitmete kooride repertuaari- petas Geneseo State University kandma sellist töökoormat. Põhja­des.
New Yorgi nieeskoor on võtnud CoUegeM ja omandas magistrikraa- • Ameerika kontinendil peetakse 500-
ühe oma esinemiste lõpulauluks. di Syracuse ülikoolis. Dr. Jaak Rak-
Kirjastamisraskuste tõttu on jää- feldt on õppejõud Mohawk Valley
nud vähemtuntuks soolo palad inst- Community CollegeMs., Sai State
mmentidele, nagu cello, harf, klaver University kantsleri auhinna ees-ja
kontrabass. Viimastest on osa esi- kujuliku õpetamine eest ja samuti
lamist leidnud kadunud virtuoosi kolledli auhinna 1981.a. Ta on abi­elus
6nd. Kristi Liivi Ranna'ga Van-couverist.
Dr. Rakfeldti vanemad
Ikmar ja Mirsilds Rakfeldt elavad
NewfaneMs. .
Ludvig Juhti poolt.
JJsulised tunded leiavad väljenda­mist
reas hümnides Jumalale, mis
moodustavad tunnetustelt sügavama
osa tema. loomingust. Kümnest pi­kemast
on ,,Kanadaat Psalmidele",
kus leidub osi kooridele, solistidele, mus, nagu seda on kirikuõpetaja
orkestrile ja orelile. Tuntumad on ka kunsti Keskuse poolt laureaadiks amet, jutlustaja ja hingekarjase jä vä-
' «Laulud,Jumalale''jä ameerika pas- tunnistamisega. Simatu töömehe kuldjuubel.
tori sõnadele löödud ,.Our Sins He ^^^8^ Leo on meie hulgast lahku-
Bore". Mitmed neist on leidnud hin- nud, ometi elab ta vaim edasi tema
.natava vastuvõtu ameerika publiku rikkalikus loomingus, mis jääb meile
poolt.' - kõigile ammutamata allikaks, kust
Isamaa-armastuse ja vabaduse saame elujõudu ja hingerahu, innus-mng
rahvusliku võitluse ajendeil kir- tust eluraskuste ületamiseks ja rah-
Jutas rida palasid puhkpillide orkest- vuslikku virgutust kui ka puht kuns-irile.
Neisttulid osa ettekandele tema tilist • naudingut - kõiki neid ela-viimasel
Texase perioodil, mil neid musi, mis teevad elu elamisväärseks,
esitati Bryarii linnas sealse otkestri Kadunut jäävad leinama abikaa-poolt
ameefiklästele, peaasjalikult sa Ida, lapsed Rein ja Tiiu perekonda-
George Weber'ile Vanieri
auhind teenete eest
humaansusele
Kanada Punase
Risti peasekretär
George Weber'iie
antakse 11. märt­sil
Toronto Royal
York hotellis kor­raldataval
banke­til
üle Vanier'i au­hind
teenete eest
humaansusele. 37-
aastane G. Weber
on noorim, kes ku- George Weber
nagi olnud selle 2700 ametniku,, 2
miljoni vabatahtliku ja 160-.miljonili-se
eelarvega organisatsiooni pea­administraator.
-Ta oli 27-aastane kui saadeti Puna­se
Risti rahvusvahelise eriüksuse
koosseisus Vietnami, kus juhtis era­isikute
abistamise organiseerimist.
Ta juhtis ka loodusõnnetušohvrite
abistamist ja inspekteerimist Portu­galis,
Hondurases, Guatemaalas,
Hautis, Somalimaal ja Cape Verde's.
Oli ka katastroofideks valmisoleku
kavade eest vastutajaks Filipiinidel,
Nepaalis jm.
George Weber on tuntud eesti pok­sija
Herry Weber'l poeg, kes oma
karjääri alustas Tartus ja jätkas vä­lismaades.
Teise maailmasõja eel
elas USA-s, vaenutegevuse ajal sõitis
laevar Vaiksel Ookeanil. Omandas
iiem hariduse kehakasvatuse alal
hingelist kogudust juba üsna suu­reks,
mis vähimalt vajab ühe õpetaja
täistööjõudu. Aga võimatud asjad
saavad võimalikuks Jumala abiga ja
Kristuse nimel. Õpetajaametihlisan­duvad
ülesanded praostina ja Kiri­kuvalitsuse
liikmena, aga kõige selle
keskel on Peetri kogudus elavareali-teedina
ta hingekarjase südames. Ta
jääb sinna ka nüüd, kus tegelik töö on - m. u 1 • x^r . r
lõpetatud ja kus on kätte-jõudnud ^herbrooke ja Montreali
selline haruldane sügav ja ilus sünd- ^ ^ ^ ^
PRAOST RUDOLF KIVIRANNA
ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti üliiskonna teenistu­ses.
akadeemilisele publikule.
Leo Virkhausi viljakat ja silma­paistvat
helikunstilist tegevust on
[ hinnatud paljude auhindadega ja tal­le
antud tiitlitega, kas kooride poolt
auliikmeks Võimisega (New Yorgi
Meeskoor) või | Ühendriikide Heli­dega
ning Üliõpilasselts Liivika
kaasvõitlejate kõrval paljud teised
sõbrad ja tuttavad ja ka need kaasa­egsed,
kes olid otsesed osasaäjad te­ma
kunstilisest tegevusest.
Kallis Leo, puhka rahus ja rõõmus
oma Issanda juures!
L. KOOBAS
2851 iQv^rence
(Hillside Plaza Brimley nurgal)
SOOME PAGAR
eiicaxessen
Ave. E.,
pagarisaadused ja delikatess;/ seome kardemonisai, sepik ja rukki­leib.
Maitsvad tordid ja I T A kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised
pagarisaadused ® tordid ja sünnipäeva kringUd tel­limise
peale. # Euroopa ^o^rvi^' juustud suitsusin- .a. . soo,, *. --'^saÄa
luBiiiiiiititiiHiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiniitiiiiiiBiiiiioiiBiiQiiaiitnaiioiiQiiDniiis^
E. Naberi veste
S'
5
5
5
5
2
2
s
5
5
õ
5
n
õ
D
5 '
n
5
5
5
5
5
5
5
5
•
5
n
õ
s
S
5
5
5
5
5
5
5
m
5
5
S
ä
õ
9
H
E
5
Puudustkannata j ad
a. 5
n
D
õ
B
§
5
5
5
5
5
5
5 .
5
5
5
5
5
5
Š
5
c
CB
Kapitalistlikus olukorras. lei­dub
alati- neid, kel pole kõike,
mis teisel on, mispärast leidub
alati ka puudustkännatajaid.
Sotsialistlikus olukorras puudub
kõigil kõik ühtemoodu, mispä­rast
pole ka puudustkännatajaid,
võrreldes üht teisega. Et Ameeri­ka
on kapitalistlik, siis leidub
seal alati puudustkännatajaid.
Seda võib ka kirjeldada nii, et
riigil on — näiteks — kaks kas­sat.
Ühest kassast võetakse ja
antakse põllumehele ja piima­mehele
toetust, et ta puudust ei
kannataks ja saaduste hinnad
tõuseksid. Siis võetakse teisest
kassast ja antakse tarvitajale toi-dumarke
jne., et see puudust ei
kannataks ja jõuaks kallist kau­pa
osta.
Selle ilusa tasakaalustatud
majandussüsteemi juures tekib
muidugi aegajalt ka mõni taga­silöök
nagu iga tasakaalustatud
süsteemi juures, kui asjad tasa­kaalust
välja lähevad, nagu siis
kui rotid kalli rahaga valitsuse
tagavaradesse ostetud võid ja
juustu ära hakkavad sööma, või
hoiupaigad jäävad kitsaiks, või
tuletad valimised. Siis on suur
õnn, et leidub puudustkännata­jaid,
kellele seda ära jagada, na­gu
näiteks pensionärid ehk eesti
keeles seeniorid, mis on ka õige,
sest ega igaüks seenior ei saa
pensioni, vaid elab kapitalist nii-mõnigi.
Sellepärast ka või jaga­misel
ei küsitudkii kes saab pen­sioni,
kes mitte, peaasi, kui moka
peal olid kortsud.
Mina olin neis küsimusis üsna
võhik. Nägin küll vahel poes, et
keegi andis toidukottide vastu
mingeid marke, siis võttis raha­koti,
viskas lauale mõne kahe­kümnese
ja ostis selle eest paki.
õlut ja kaenlatäis sigarette. Kui
tal need ained puudusid, küllap
ta siis oli puudustkannataja.
-Mina seda polnud, sest ma ei
suitseta ega joo õlut.
JCüsimuse olulisest tähtsusest
ja puudustkannatajate tõelisest
ulatusest saiij lähemalt teadli­kuks
alles nüüd hiljuti kallite
kaasmaalaste Õiglate perekonna
Viibisin perekond Õiglate juu­res
möödunud jõulude ajal. See
oli midagi südantrõõmustavat!
Seepärast. ei raatsinud ka ära
öelda, kui mõiied päevad tagasi
olin uuesti palutud nende juurde,
et uuesti läbi elad^ kõike jõulu­rõõmu.
Sest härra Õigla näitas
külalistele kõiki oma jõulu ajal
teostatud'võtteid nii ..slaididelt"
kui ka koduselt heliga filmiapa-raadilt
vastavate projektorite
kaudu.
Elasime läbi taas need sünd­mused,
kus jõuluvanana esinev
perekonnaliige pillas kinkepak-ke
ühest seinast teise, kuni väsis
ja tuli asendada teisega. Tehti ka
vaheaeg, kui kinkide kuhi oli
umbes poole pleal, ja söödi ning
joodi kohvi, et oleks jõudu edasi
tegutseda. Väsisin ja jäin tukata-ma,
aga sellest polnud viga —
ärgates kestis pidu edasi.
Kui oli söödud ja joodud, tuli
kõne alla ka või ja juustu küsi­mus.
Selgus, et ümbruskonnas
oli just eelmistel päevadel olnud
suur juustu ja või jagamine puu-dustkannatajaile,
kuhu hulka
arvati, nagu eespool tähendatud
ka pensionärid. Pereproua, kes
oli ka käitiud jagamisel — see on
mitte jagajana, vaid saajana —
oli saadud kraamist üsna heal
arvamisel.
Minul tõusis tugevasti hea ar­vamine
oma riigivalitsuse kohta
ja hakkasin saiakesi kaalutlema
oma kandidaadi valikut järgmis­tel
valimistel, erinevah esialg­sest
kavatsusest. Aeg oH lahku­da
ja seisin sooja isamaalise tun­dega
juba ukse juures, kui taga-pooh
kostis naisterahva karja­tus.,
Kõik perekonnaliikmed jook­sid
kokku. Üks hakkas otsima
balderjani, teine segama suhkru­vett,
kolmas küsis tailenoli — ja
oli suur segadus. Lõpuks sain
peremehe varukast kinni ja päri­sin,
mis õnnetus on juhtunud. Ta
seletas, et helisenud telefoni ja
proua vastanud. Teises otsas ol­nud
proua sõbranna, kellega nad
a
n
3 S
3
a
a
S
5
i
5
3
i
s
s m
3
s
s B3 a
9
. 3
a
S
3
5
S
õ
õ
s
5
õ
2
õ
5 '
£
E
5
õ
õ
õ
õ .
£ .
Š
£
õ
sündmuste kaudu. Õiglad on iga- .eelmisel päeyal käinud koos
ti väärikas pensioi^eerunud abie- võid ja juustu toomas.
lupaar, lapsed kõik kõrgemast
koolist läbi käinud ja — nagu nad
ikka tagasihoidlikult suust lase­vad
libiseda — vastavatele kõr­gematele
kohtadele jäinud. Nad
omavadmajaaiaga ja koeraga, ja
kõikide võimalike masinavärki-dega,
alates tainasegajast kuni
jalaga õmblusmasinani. Ainus
elektriline seade, mis puudub, on
elektri uksekell. Aga see viga ei
,,Ja, mis siis?" küsisin uudis­himulikult.
„Aga sõbranna," vastas pere­mees,
„oli võid ja juustud kodus
üle kaalunud".
,,Noh?" imestasin.
„Aga selgus," kaebas pere­mees,
,,et juastu oli antud pool
naela vähem, kui õigus!"
Otsustasin jääda oma esialgse
kandidaadi juurde järgmistel va-limistöl.
a
n
a ac
w cn
Š
n
(1
n
•3
paista välja.
iBiioiiBNEniiiBiiQiiriatiouiMiiiiiioiiaitBiiaiiaiiBiiBiiBiiiiiaMDiiDiionBiiaiiBiiBiiiiieiiiiiiiioiioii^
T Ä H E L E P A N U
4. märtsil 1984 on väga.tähtis kokkutulek, mis pee­takse
Ungari Kultuuri Keskuses, 840 St. Clair Ave.
W., kell 2.00 p.l.
Sellel kokkutulekul Kanada keskvalitsuse poliitikud
— konservatiivid võtavad osa kõnelustest, mis puu­dutavad
Balti riike ja Ida-Euroopa maid.
Külaliskõnejejaks — Hon. Michael Vyilson P.C.M.P.
Teretulemast!
iiutiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiii
KUHU MINNA?
® Teisip., 6. märtsil Eda Sepa kuns­tiajaloo
loeng Tartu College'i8 al­gusega
kl. 7.30 õ. '
% Teisip., 6.—18. märts Anu Rem-mel'i
akvarellide näitus Art Inves-
Go Gallery^s, 584 Parliament St.
% Kolmap., 7. märtsil prof. Jüri Da-niePi
loeng Tartu Instituudis algu­sega
kl. 7.30 õ.
® Laup., 10. märtsil T.E.R.R. Kung-ia
esituses „Kaval Antp ja Vanapa­gan"
Minkleri auditooriumis, 1750
Finch Ave. E., algusega kl. 7 õ.
9 Pühap., 11. märtsil Toronto Eesti
Segakoori Pop-koratsert West-To-ronto
Secondary kooli aulas, 330
Lansdowne Ave. algusega kl. 3 p.
• Pühap., 18. märtsil võrulaste ko-gunemispäev
Eesti Majas algusega
kl. 2 p.
DDD
Ema noomib kooliealist poega:
,,Su koolitunnistus on lausa katas­troof.
Ja elukombed on sul ka nõrgad.
Mida ütleb su'isa,kui ta tuleval nä­dalal
vangist lahti saab!"
•
„Kunas on teil sünnipäev? küsib
kohtunik kaebealuselt. Viimanä vai­kib.
Kohtunik kordab sama küsimuse.
Seepeale kaebealune;
,,Mis teie sellest pärite? Ega teie
mulle nagunii midagi kingi."
Koolipoiss peab kirjutama kiritöö
teemal ,.Mis on laiskus?" Ta annab
õpetajale tühja vihiku ära. Kümmen-dal
leheküljel seisab:
„See on laiskus."