1984-03-01-08 |
Previous | 8 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•
[ •
1
„MeieElu" sir. S (1774) 198€ „MeieKlu" nr. 9 (1774) 1984
TRESS JA ELUSTIIL
amang
Põhjamaad võiduihad suusatamises -
oomianna mängud^ edukaim sportlane
Kanadal uus olümpiasangar
Lihtsustatult võib ütelda, et
stress pingel on isiku mittespetsiifiline
reageeriisiine ükskõik missugusele
nõudele. Stress võib olla
positiivne jfi organismile kasuks,
või negatiivne ja organismile kahjulik
ja häirete ning haiguste põhjustajaks.
Mõnede teadlaste arvates
on 80 protsenti meie haigustest
tänapäeval seotud stressiga.
Niipea kui stressi tekitaja (stiimul
või nõue, ümbruskonnas või isikus
endas) on mõjunud, see tähendab, et
isik on seda tajunud, tõlgendanud ja I
hinnanud ähvardavaks või kahjulikuks,
tekib organismis nõndanimetatud
„võitluse või põgenemise" kostus
— meie kiviaja esivanematest
päritud automaatne reaktsioon elu
säästmiseks. Selline hindamine võib
sündida kas teadlikult või alateadvuses.
Tõlgitsenud end olevat „rünna.
ku all" organism (isik) automaatselt
mobiliseerib end tegevuseks. Võitlemise
või põgenemise valmisolekuks
tekivad teatud füsioloogilised
ja hormoonilised muutused. Adrea-liini
ja teisi hormoone rohkestub veres,
suhkrut ja vere rasvasid tekib
juurde, musklid pingenevad, hingamine
kiireneb, südame löögisagedus
ja vererõhk kõrgeneb, suu kuivab,
seedimise protsess kahaneb, meeled
teravnevad tegevusvalmiduses jne.
Ühesõnaga, organism on ülilaetud
keemilise energiaga ja valmidusega
tegevuseks. Üheks stressi negatiivsete
tagajärgede ilmnemise põhjuseks
on, et meie ikka veel reageerime
hädaohule füsioloogiliselt nii
kui meie kiviaja esivanemad.
Aga me ei ela enam ..võitluse või
põgenemise" maailmas,vaid olukorras,
kus oleme sunnitud neid väljendusi
alla suruma. Tsivilisatsioon on
loonud koorukese meie ümber ja olukordi,
kus isegi kui tahaks võidelda
või põgeneda, ei ole selline t guviis
vastuvõetav ei isikule ega k ühiskonnale.
Füsioloogiline reaktsioon
aga käib oma rada. Seega, organism
on valmis võitlema või põgenema,
aga kui kumbki reaktsion p^le võimalik,
organismi süsteemid ( i tasakaalust
väljas.
Korduv valmistumine tegevusele
ilma järgneva füüsilise Väljenduseta
võib tekitada nõndanimetatud mitte-kohanemi
§e või stressi tervishäireid.
Hans Selye, stressi mõiste algataja ja
tuntuim selle ala teadlane, uskus, et
kohanemise energia on spetsiifiline
igale üksikisikule ja et see energia ^
kogus on päritud ning asendamatu —
nagu pangaarve^mis protsente ei kanna
ja kuhu lisada ei saa, aga kust
tuleb välja võtta. Sellega määrab selle
energia kulutamise kiirus isiku ter-vishäirete
ja haiguste esilekerkimist.
Mida saab siin parata? Isiku elustiil
ja teadlikkus stressi suhtes on mõjuvad
tegurid stressi negatiivsete tagajärgede
vähendamiseks. Usk',
maailmavaade, väärtused, põhimõtted,
iseloom ning elustiil on elulised
„ filtrid'; mis võivad muuta stressi
tekitaja teguri või olukorra selliselt,
et seda tajutakse, tõlgendatakse ning
hinnatakse mitteähvardavana, ja sellega
vähendatakse organismi asjatut
füsioloogilist virgutamist ja kostust.
On ka leitud.et teatud elustiili muutmised,
olukorra manipuleerimised ja
iseloomu modifikatsioonid on õpitavad
ja võivad vähendada stressi intensiivsust
ja sagedust.
Professor Jüri Daniel räägib teemal
..Stress, elustiil ja tervis" Tartu Instituudis
kolmapäeval, 7. märtsis kell
19.30.
TÄNUAVALDUS
Südamlik tänu kõigile, kes minu armsa elukaaslase
OTTO KERL'i
viimsele teekonnale lahkumisel kaastundliku nõuga ja teoga
mind lohutasid sel raskel tunnil.
Eriline tänu T.L. II Tütarlaste Gümnaasiumi vilistlastele
Torontos ja St. Clements koolile.
LINDA KERL-SOOSAAR
KIRIKLIKKE
TEATEID
Olümpiamängude lõpletamine Sarajevos. Lipumastides Kreeka, Jugoslaavia
lipud, kerkib Kanada lipp kus peetakse järgmised talimän-gud.
Ülal nurgas — Kanadele ;2 kuldmedalit toonud kiiruisutaja
(Saetan Boucher.
„ M a kuulutan XIV Talve-olüm
piamängud lõpetatuksi ja vastaval
enam näha saab. Kuid neli medalit,
kuigi mitte kõik kalleimaist liigist, on
traditsioonile kutsun j maailma ka raskesti korratav saavutus. Selle-loorušt
nelja aasta Pjärist kogune- ga sai Sarajevos hakkama kolm
ma meiega Calgarys, Kanadasja sportlast — kaks nais ja üks meesosa
võtma XV talvemängudest." | võistleja. Soomlanna Marja-Liisa
, Hämäläinen võitis suusatamises
Nende sõnadega Rahvusvahelise kolm kuld- ja ühe pronksmedali, ida-
Olümpiakomitee president hispaant sakslanna Karin Enke kiiruisutami-lane
JuanAhtoniaSamaranch püha-, ses .vaks kuld- ja kaks hõbemedalit
päeval^lQ. veebruaril pani ''ametliku ning Rootsi uus • ..suusakuningas",
lõpupunkti Jugoslaavia linnas Sara- alles 22- aastane Gunde Svahn jcaks
jevos seal 13 päeva kestnud XlV-le kuld-, ühe hõbe- ja ühe pronksme-ialimängudele,
esimesed, mis kunagi dali.
peetud kommunsitliku korraga riigis.
Vähem kui pool tundi kestnud
meeldiva lõpultseremoonia jooksul
kustus 13 päeva põlenud olümpiatuli,
langetati olümpialipp ja kolme
lipumasti kerkisid Kreeka, kui olüni-
FÖHJAMAAD VÕIDUKAD
Murdmaasuusataniin^e kujunes
omamoodi ,.Come-back'iks" Põhjamaadele,
eriti Soomele ja Rootsile.
Enne II Maailmasõda need maad
koos Norraga olid ju ainuvalitsejad
piamängude sünnimaa, Jugoslavia ^j^j^ Sajandi teine poo tõi'aga
ning Kanada, kui järgmisi mänge venelaste, ida-sakslaste, mitmesu-
SUURTE KOGEMUSTEGA
iöROOPA RÄTSEP
Õmbleb
KVALITEET-MATERJALIST
naistele ja meestele
KOSTÜÜMID @ MANTLID
® ÜLIKONNAD
OLD MILL TÄILORS
1 Riverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
Tel. 4W769-9535
Rudi H. S c ^^
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PÄRANDAME
külmutuskappe ja pliite — Igat liiki
^ 31 aastat tööpraktikat
Tel 533-9334 — Peter
korraldava maa| lipud.
IGA TÖÖTAJA TOETAS!
President Samaranch oma lühikeses
sõnavõtus avaldas k^„sügava-mat
tänu" onia ülesandega suurepäraselt
toime tulnud korraldajatele ja
guste Kesk-Euroopa rahvaste ja isegi
itaallaste ning ameeriklaste näol suurel
hulgal konkurente, kes napsasid
varem ainult .skandinaavlastele ja
soomlaste kuulunud kindlaid medaleid.
Seega oli soomlastel eriti põh-
450 tuhandele linna elanikule nende just rõõmustamiseks, kui nad kahek-suure
kaasabi eest. 16000 kodu oli
avatud, et aidata majutada 15000 osavõtnud
sportlastja 24000 välisturisti,
enamikus ameeriklased. Ning iga
töötaja oli majandusliku toetusena
sa medaliga (meeste^ja naiste aladel
kokku) osutusid parimateks suusatajateks
murdmaal. Rootsi'ja N. Liit
võitsid kumbki viis ja Norra neli
medalit. Viimased kõik naiste aladel.
annetanud oma kahe päe^a palga Norra mehed jäid ilma, mis oli tali-
{küir sunnikorras, mis ön võimalik mängude ajaloos esmakordne, juh-ainult
sotsialistlikus riigis). ; tum.
Esialgsetel andmetel 4ähgud läk- Ka Kanadal oli põhjust rõõmustasid
Jugoslaaviale maksma 135 ja 140 miseks, saades uue olümpiakange-miljoni
dollari vahel ja korralda^ka lase kiiruisutaja Gaetan Boucher'
komitee esimehe Brän|ko. Mikulici näol. Kui seni olid selleks kumbki
arvates ei tohiks lõppeda puudujaa- kahe . kuldmedaliga ujuja George
giga. Täpsed arvild ei selgu aga alles Hodgson {Stokholmis 1912.a.) ja
enne kui aasta lõpus. ! i sprinter Percy Williams (Amsterda-
Ka ilmataat ei veeretanud ette suu- mis 1928.3;), siis Boucher' kuldme-remaid
takistusi mängude sportliku- dalid 1000 ja 1500 m ning pronks-le
õnnestumisele. Ainukesed, kel medal 500 m distantsil trumpavad
tekkis probleeme, olid mäesuusata- need üle. Lisades nendele veel hõbejad.
Nende võistlused tuli edasi iü- medali 1000 meetris eelmisteltmäri-kata
mõne päeva võrra halbade |il- gudeltQn ta nelja medaliga Kanada
mastikuolude | õttu (udu, tugev, tuul,
lumesadu). , '
Võistluste tulemusea pakkusid
palju huvitavat nii vaatajatele kui
itatistikutele. Heitlus medalitele lõp-kõigi
aegade menukaim olümpiaat-leet.
Meeldivaks üllatuseks oli ka Brian
Orseri hõbemedal iluuisutamises.
Olles pärast ebaõnnestunud kooli-pes.
Võiks öelda, viigiliselt. Suurima sõitu lootusetult seitsmendal kohal,
arvu neid viifeid koju Nõukogudemaa tegi selle enam kui kuhjaka tasa kõi-sprotlased
— 25 ehk ühe rohkem ilui kidest parema hiilgava vabasõiduga.
enam kui kümme korda vähema rah- Lõpetuseks väike fakt talimängu-vastikuarvuga
Isa-Sakjsamp. Kuld- de ajaloost, mis vist vähestel on tea-medalite
poolest aga olid sakslased da. Esimesed talimängud peeti teata-edukamad
— üheksa,, kulda" teiste vasti 1924. aastal Prantsusmaa tali-kuue
vastu. kuurordis Chamonix's. Siis aga toi-
Ning kellele kuulus au, olla indijVi- musid nad hoopis teise nime all —
duaalselt suurim medalite noppija? „Chaitionix rahvusvaheline talispor-
Sellist fenomeeni^ui ameerka k i i - dinädal". Olümpiamängudeks tun-misutaja
Eric Heiden, kes mäleta^ nistati nad tagantjärele RahvusVaheli-vasti
nelja aasta eest Lakp Placi^is se Olümpiakomitee otsusega alles
vallutas viis kulda, maailm vaevalt kaks aastat hiljem! -Efka-
Charterod Accountan^
Dueto 1802.181 University Ave., Toronto, Om&räo, mm mi
101.864-0099
Neli
Siberis näljastreigis
Siberist tuleb uusi teateid nelipü-hiusuliste
tagakiusamise kohta.
Enam kui 50 nelipühiusulist on alustanud
näljastreiki Siberi külakeses,
Tshuguujevkas, nagu teatab Lääne-
Saksamaal, Frankfurdis tegutsev
Rahvusvaheline Inimõiguste Kaitseühing.
Streikijad, kelledest mitmed
pn saksa rahvusest, kuid kelle hulgas
dh ka venelasi, on juba aastaid taotlenud
väljarännuluba, et pääseda
usulise tagakiusamiseeest Nõukogude
Liidus. Frankfurdi inimõiguste
.kaitseorganisatsiooni andmeil elunesid
kõik 51 näljastreigile läinud Uz-bekistanis,
Akan-Garanis.. Nad
küüditati sealt Siberisse aastal 1981,
karistuseks väljarännusoovi eest.
Streikijail on õnnestunud Frankfurti'
toimetada läkitus, mis on adresseeritud
Lääne-Saksamaa ja Nõukogude
Liidu valitsustele ning Ühinenud
Rahvaste Organisatsioon täiskogule
New Yorgis. Selles palvekirjas öeldakse,
et Nõukogude võimud on neli-pühilasi
veel karistanud ränkade rahatrahvidega,
5000 rubla isikult, kusjuures
ei ole määritletud karistuse
põhjust. Osa grupi liikmeid on arreteeritud
ja süüdistusteta kinni peetud
kuni seitse kuud. Uusimaks ähvarduseks
võimude poolt on, et nelipühilaste
lapsed röövitakse nende kodudest
ja paigutatakse riiklikesse
kasvatusasutustesse. .
Möödunud aasta märtsikuus saatsid
viiskümmend nelipühilast oma
isikuttõendavad dokumendid Ülemnõukogule
Moskvasse, nõudes vabastamist
Nõukogude kodakondsustest.
Seile otseseks põhjuseks oli ol-
^ u d mitme nelipühilase vangiheitmi-ne
kaheks nädalaks pärast seda, kui
nad eelnenud septembrikuus olid
oma usukombeid täitnud. Samal aial
pidas 70 koguduse liiget kümnepäevase
näljastreigi. -
Näljastreigid on Nõukogude Liidus
muutnud selleks viimaseks, meeleheitlikuks
vahendiks, millega jni-mesed
protesteerivad nende põhiüs'
te kodanikeõiguste. eriti väljarännu-õiguse
rikkumise vastu.
fliamiltoni Võitlejate
Ühingu peakoosolek
H.E.V.Ü. pidas oma aastapeakoos-oleku
Hamiltoni eesti koguduse kirikla
ruumis. Koosoleku juhatajaks
valiti H; Mölder ja protokollijaks 0.
Õunapuu..
Tegevusaruande esitas esimees A .
Jurs. Ühingu eriliseks sihiks möödunud
aasta jooksul oli olnud koostöö
laiendamine teiste samade püüetega
organisatsioonidele. Suuremaks saavutuseks
osavõtt Brantfordi „Re-membrance
Day" paraadist ja sellele
järgnevast jumalateenistusest. Ühingu
esindajad on osa võtnud poola,
ukraina, läti, leedu ja korealaste üritustest.
Baltlaste ja Ida-Euroopa rahvaste
organisatsioonide tegevusele
on ühingu liikmed kaaluvalt kaasa
aidanud.
Majanduslikult qn ühing toetanud
noorte- ja kultuuritööd. Selleks on
loodud eriline fond, millele alustala
panejaks oli August Pärna. Vabadus-fondist
on toetatud EKN-u, ,,Baltic
American FreedomLeague'i". Ühing
sai Sl,000.00 suuruse tänuväärse toetuse
liikmelt St. Catharinest ja A.
Pärnalt järjekordselt $200.00. Toetati
ka Helletajaid $200.00 suuruse summaga.
Tegevuskava esitas E. Lindaja. Pikas
19-punktilises tööplaanis oli eriline
rõhk pandud Esto '84 üritustele
kaasaaitamisele ja osa võtmise tähtsusele
ning vigastatud kaasvõitlejate
toetamisele Esto '84 osavõtmiseks.
Selleks otstarbeks läbi viidav korjandus
edeneb väga hästi ja kaasmaalaste
toetusel loodetakse ületada
S2,000.00.
Ühingu esimehe valimisi sel aastal
ei toimunud. Juhatusse valiti H. Lember,
A. Voode, L. Ploom ja E. Lindaja.
Samuti valiti esindajad „Baltic Corps
in Hamilton", „Baltic Veterans Lea-gueiti
Canada" ja „Society of Eastem
European Nations". KEVÜ Liidu
esindajateks valiti 0. Pohov, M. Pih-lak,
A. Voode ja H. Riko.
Läbirääkimiste kestel käsitleti paljusid
poliitilisi ja tegevusalalisi küsimusi.
Erilist tähelepanu osutati
keskuse esimehe A. Jursi toimetamisel
väljaantavale ajalooraamatule.
Koosolek lõppes omavahelise
koosviibimisega.
Pastor Kaljo Raid
Vancouveris
T.E. Baptisti Koguduse pastor K.
Raid jutlustab külalisena Vancouve-ri
Eesti Ühendatud koguduse kirikus
peetaval evangeeliumi nädalal lO.-
18. märtsini.
Jumalateenistused toimuvad: pü"
hap., kell il.OO h. ja kell 7.00 õ.,
nädala sees igal õhtul kell 7.30, väljaarvatud
esmaspäeva õhtu, mil jumalateenistust
ei ole.
Jumalateenistusi kaunistavad vaheldumisi
koguduse segakoor, orkester,
solistid ja K. Raid tŠellol. Nädala
lõpupoplä esineb küialissolistina ka
veel sopran Marika WilbiksTomn-
EELK PEETRI KOGUDUS
817 Mt. Pleasant Rd.,
Toronto, Ont. M4P 2L11
Praost Andres Taul
M Dinnick Cres., Toronto, Ont.
M4N1L8
Tel. 483-4103, kirikus 483-5847
. E . Heinsoo kodune 283-9387,
kirikus 483-6848
Organist dr. Roman Toi
Pühap., 4. märtsil JUMALATEENISTUS
kell 11.00 h.
PIIBLITUND kell 10.00 h. Pühapäevakool.
Leeri-eelsed. Leeritund.
Pärast jumalateenistust pühapäevakooli
ja leeri-eelsete vanemate koosolek.
Pühap., 11. märtsil PALVEPÄE-VA
JUMALATEENISTUS kell
11.00 h., armulaud. Kannatusaja algus,
solist Elna Libe. Pärast jumalateenistust
õp. Andres Taul jagab oma
reisimuljeid Pühaltmaalt. Valguspil-did
ja kohvilaud.
Pühap., 18. märtsil kell 11.00 h.
laulab Cantate Domino. Teenib õp.
Edgar Heinsoo.
Ingliskeelsed JUMALATEENISTUSED
igal, pühapäeval kell 9.30
hommikul. Pühapäevakool igal pühapäeval
jumalateenistusega samaaegselt.
PIIBLITUNNID igal pühapäeval
kell 10.00 hommikul.
KOGUDUSE KANTSELEI on avatud
teisipäeviti 10—6, neljapäeviti
12-3 p.L
ÕPETAJA KÕNETUNNID kolmapäeval
9.30—12 kirikus, neljapäeval
6—8 kirikus ja igal pühapäeval pärast
jumalateenistust.
EELK TORONTO VANA-ANDRESE
KOGUDUS
383 Järvis St. Toronto, OnS.
. M5B2C7
Õp. Udo Petersoo
3714 Beechollow Cres.,
Mississauga, Ont. L4Y 3T2
Tel. 624-6128 või 625-5930,
kirikus 923-5172
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr, Asta Ballstadt
Pühap., 4. märtsil kell 11.00 h. pühapäevane
JUMALATEENISTUS.
Pühap., 11. märtsil kell 4.00 p.l.
kannatusaja alguse ja palvepäeva
JUMALATEENISTUS armulauaga.
Solistid Georg Soans ja Andres Raudsepp.
Pühapäev., 18. märtsil kell 11.00
h. KANNATUSAJA-JUMALATEE-NISTÜS,
teenib piiskop Karl Raudsepp.
Pühapäev., 25. märtsil kell 4.00
p.l. KANNATUSAJA-JUMALATEE-NISTUS,
teenib õpetaja Albert Roost.
PÜHAPÄEVAKOOL igal pühapäeval
jumalateenistuse ajal.
LEERI-EELSED iga kella 11.00-
nese jumalateenistuse ajal.
PIIBLITUNNID tundaega iga enne
kella 4.00-st jumalateenistust.
Koguduse SEGAKOORI harjutused
toimuvad igal esmaspäeval kell 7
õ. kirikusaalis.
. ÕPETAJA KÕNETUNNID kiriku
kantseleis: teisipäeviti kl. 6 p.l.—8
p.l., neljapäeviti kl. 2 p.l.—8 p.l. ja
pärast jumalateenistusi.
TORONTO EESTI BAPTISTI
' KOGUDUS
883 Broadview Ave.
Jfutl. Kaljo Raid
U Bardfl Walkway, \Anilowdk@,
Ontario M2I4T9
^VABADUSE KUULUTUS"
RAADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
&eUS-330pl
Pühap., 4. märtsil kelll0.15 h.
PÜHAPÄEVAKOOL täiskasvanuile
ja noortele, kell 11.00 h. lastele.
Kell 11.00 JUMALATEENISTUS,
kõneleb K. Raid, segakoor, leiva-murdmine.
Kell 6.00 õ. kõneleb külalisena
Jaan Heinmets, noorte ansambel.
Sudbüry ja Almaquin
Arvühselt väike eesti suusatajate
pere pidi järjekorselt oma rahvust
paaris eri paigas esindama. Ülikoolidevahelisest
võistlusest Sudburys
võtsid osa Allan Mägi ja Mehis Kivi-lo.
Nende tagajärjed 15 km sõidus
olid: Mägi (7) - 54.35, Kivilo (36) -
60,24. Teatesuusatamises 5 km rajal
oli McMasteri meeskonda ikuuluvsi
Mägi aeg 18.15.10 ja Trenti kuuluva
Kivilo aeg 19.30.40 Burks Falls'is
toimunud. 20 km-lises „Almaquin
Loppetil" suusatasid neljandale kohale
nii Maimo kui ka Harri Kivilo.
Esimese aeg 46. a. ja vanem'ate naiste
klassis oli 2.01.32 ja teise aeg 46. a. ja
vanemate meeste klassis 1.19.50.
Esto Mutual Fund Ltd.
21. veebruaril 1984 aktsia hind
Sl 1.34
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto iVlSH 3M1 - tel. 364-1131
TORONTO EESTI AP.-öIGEUSU
KOGUDUS
Praost E. Lepik. Tel. 1-519-941-4305
RR 5. Orangeville, Ontario
Pühapäeval, 4. märtsil kell 2 p.l. JUMALATEENISTUS
Peetri kirikus.
Teenib ja jutlustab praost E. Lepik.
Laulab koguduse laulukoor G. Raag'!
juhatusel. Lauiulehed.
TORONTO EESTI EV. LUT. USU
KOLMAINU KOGUDUS
Kirik: 619 Sherboume St., Toronto
Tel.: 698-7977 või 766-7853
Sherboume allmaaraudteejaam on
kiriku kõrval
öp. 0. Gnadenteich
UZ FalUngbrook Rd., Scarborougln
JUMALATEENISTUS on pühap.,
4. märtsil keHl.SO p.l., teenib õp. A
Jalonen.
ÕPETAJA KÕNETUNNID on iga
kuu teisel esmaspäeval kella 6—8-iii
kiriku kantseleis, telefon 921-9417.
' Il tn.
EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
20 Thomcliffe Ave. Tel. 463-6223
Jutlustaja E. Saraoja
lOrifc: 562 Jones Ave. Tel. 461.207T
Pühap., 4. märtsil kell 11.00 h.
JUMALATEENISTUS, kus teenivad
A. Ehasoo ja J. Heinmets USA-st.
ISSANDALAUD.
Kolmap., 7. märtsil kell 7.30 õ.
PIIBLI-PALVETUND ainel: Rahu-riik.
TORONTO EMMANUELl
EVANGEELNE KOGUDUS
21 Swanwick Ave. T^el. 698-5645
Pastor Allan Laur
72 Appleby CresM
Markham, Ontario L3R 2L4
Tel. 477-6248
Pühapäeval, 4. märtsil kell 2 p.l.
PÜHAPÄEVAKOOL lastele ja täiskasvanuile.
Kell 3 p.l. JUMALATEENISTUS.
Kõneleb Jaan Heinmets. Laulab koor
Ülo Lindströmi juhatusel, i Issanda
surma mälestamine. (Buss Eesti Kodust
kell 1.30 p.l.).
Kell 6.00 õ. ingliskeelne JUMALATEENISTUS.
Kõneleb Toomas Rüd-mik.
Issanda surma mälestamine.
Kolmapäeval, 7. märtsil kell 7 d.
PALVEÕHTU. I
OTTAWA EESTI EV. LUTERI
USU PAULUSE KpGUDUS
Kirik: King Edwardi ja WilbfodS
^ tänavate nurgal
Õp. 0 . Gnadenteich
PALVEPÄEVA JUMALATEENISTUS
on laup.. 10. märtsil kell
4.00 p.l. Lauiulehed.
PIKA
Mälestus Sinust
ei kustu...
PUHKA RAHUS KALLIS
OL
ARMA!
ARMAST ÕEMEEST JA HEAD
HA
ARMAST KAU>
OLLY
mälestavad
MÄLESTAME KURBUSES
OLGAN
OLLI NUI
lahkumisel olei
vU.ANTSNI
^ ÜLIÕPI
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 1, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-03-01 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840301 |
Description
| Title | 1984-03-01-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | • [ • 1 „MeieElu" sir. S (1774) 198€ „MeieKlu" nr. 9 (1774) 1984 TRESS JA ELUSTIIL amang Põhjamaad võiduihad suusatamises - oomianna mängud^ edukaim sportlane Kanadal uus olümpiasangar Lihtsustatult võib ütelda, et stress pingel on isiku mittespetsiifiline reageeriisiine ükskõik missugusele nõudele. Stress võib olla positiivne jfi organismile kasuks, või negatiivne ja organismile kahjulik ja häirete ning haiguste põhjustajaks. Mõnede teadlaste arvates on 80 protsenti meie haigustest tänapäeval seotud stressiga. Niipea kui stressi tekitaja (stiimul või nõue, ümbruskonnas või isikus endas) on mõjunud, see tähendab, et isik on seda tajunud, tõlgendanud ja I hinnanud ähvardavaks või kahjulikuks, tekib organismis nõndanimetatud „võitluse või põgenemise" kostus — meie kiviaja esivanematest päritud automaatne reaktsioon elu säästmiseks. Selline hindamine võib sündida kas teadlikult või alateadvuses. Tõlgitsenud end olevat „rünna. ku all" organism (isik) automaatselt mobiliseerib end tegevuseks. Võitlemise või põgenemise valmisolekuks tekivad teatud füsioloogilised ja hormoonilised muutused. Adrea-liini ja teisi hormoone rohkestub veres, suhkrut ja vere rasvasid tekib juurde, musklid pingenevad, hingamine kiireneb, südame löögisagedus ja vererõhk kõrgeneb, suu kuivab, seedimise protsess kahaneb, meeled teravnevad tegevusvalmiduses jne. Ühesõnaga, organism on ülilaetud keemilise energiaga ja valmidusega tegevuseks. Üheks stressi negatiivsete tagajärgede ilmnemise põhjuseks on, et meie ikka veel reageerime hädaohule füsioloogiliselt nii kui meie kiviaja esivanemad. Aga me ei ela enam ..võitluse või põgenemise" maailmas,vaid olukorras, kus oleme sunnitud neid väljendusi alla suruma. Tsivilisatsioon on loonud koorukese meie ümber ja olukordi, kus isegi kui tahaks võidelda või põgeneda, ei ole selline t guviis vastuvõetav ei isikule ega k ühiskonnale. Füsioloogiline reaktsioon aga käib oma rada. Seega, organism on valmis võitlema või põgenema, aga kui kumbki reaktsion p^le võimalik, organismi süsteemid ( i tasakaalust väljas. Korduv valmistumine tegevusele ilma järgneva füüsilise Väljenduseta võib tekitada nõndanimetatud mitte-kohanemi §e või stressi tervishäireid. Hans Selye, stressi mõiste algataja ja tuntuim selle ala teadlane, uskus, et kohanemise energia on spetsiifiline igale üksikisikule ja et see energia ^ kogus on päritud ning asendamatu — nagu pangaarve^mis protsente ei kanna ja kuhu lisada ei saa, aga kust tuleb välja võtta. Sellega määrab selle energia kulutamise kiirus isiku ter-vishäirete ja haiguste esilekerkimist. Mida saab siin parata? Isiku elustiil ja teadlikkus stressi suhtes on mõjuvad tegurid stressi negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. Usk', maailmavaade, väärtused, põhimõtted, iseloom ning elustiil on elulised „ filtrid'; mis võivad muuta stressi tekitaja teguri või olukorra selliselt, et seda tajutakse, tõlgendatakse ning hinnatakse mitteähvardavana, ja sellega vähendatakse organismi asjatut füsioloogilist virgutamist ja kostust. On ka leitud.et teatud elustiili muutmised, olukorra manipuleerimised ja iseloomu modifikatsioonid on õpitavad ja võivad vähendada stressi intensiivsust ja sagedust. Professor Jüri Daniel räägib teemal ..Stress, elustiil ja tervis" Tartu Instituudis kolmapäeval, 7. märtsis kell 19.30. TÄNUAVALDUS Südamlik tänu kõigile, kes minu armsa elukaaslase OTTO KERL'i viimsele teekonnale lahkumisel kaastundliku nõuga ja teoga mind lohutasid sel raskel tunnil. Eriline tänu T.L. II Tütarlaste Gümnaasiumi vilistlastele Torontos ja St. Clements koolile. LINDA KERL-SOOSAAR KIRIKLIKKE TEATEID Olümpiamängude lõpletamine Sarajevos. Lipumastides Kreeka, Jugoslaavia lipud, kerkib Kanada lipp kus peetakse järgmised talimän-gud. Ülal nurgas — Kanadele ;2 kuldmedalit toonud kiiruisutaja (Saetan Boucher. „ M a kuulutan XIV Talve-olüm piamängud lõpetatuksi ja vastaval enam näha saab. Kuid neli medalit, kuigi mitte kõik kalleimaist liigist, on traditsioonile kutsun j maailma ka raskesti korratav saavutus. Selle-loorušt nelja aasta Pjärist kogune- ga sai Sarajevos hakkama kolm ma meiega Calgarys, Kanadasja sportlast — kaks nais ja üks meesosa võtma XV talvemängudest." | võistleja. Soomlanna Marja-Liisa , Hämäläinen võitis suusatamises Nende sõnadega Rahvusvahelise kolm kuld- ja ühe pronksmedali, ida- Olümpiakomitee president hispaant sakslanna Karin Enke kiiruisutami-lane JuanAhtoniaSamaranch püha-, ses .vaks kuld- ja kaks hõbemedalit päeval^lQ. veebruaril pani ''ametliku ning Rootsi uus • ..suusakuningas", lõpupunkti Jugoslaavia linnas Sara- alles 22- aastane Gunde Svahn jcaks jevos seal 13 päeva kestnud XlV-le kuld-, ühe hõbe- ja ühe pronksme-ialimängudele, esimesed, mis kunagi dali. peetud kommunsitliku korraga riigis. Vähem kui pool tundi kestnud meeldiva lõpultseremoonia jooksul kustus 13 päeva põlenud olümpiatuli, langetati olümpialipp ja kolme lipumasti kerkisid Kreeka, kui olüni- FÖHJAMAAD VÕIDUKAD Murdmaasuusataniin^e kujunes omamoodi ,.Come-back'iks" Põhjamaadele, eriti Soomele ja Rootsile. Enne II Maailmasõda need maad koos Norraga olid ju ainuvalitsejad piamängude sünnimaa, Jugoslavia ^j^j^ Sajandi teine poo tõi'aga ning Kanada, kui järgmisi mänge venelaste, ida-sakslaste, mitmesu- SUURTE KOGEMUSTEGA iöROOPA RÄTSEP Õmbleb KVALITEET-MATERJALIST naistele ja meestele KOSTÜÜMID @ MANTLID ® ÜLIKONNAD OLD MILL TÄILORS 1 Riverview Gardens (Bloor-Jane Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4 Tel. 4W769-9535 Rudi H. S c ^^ BON AIR APPLIANCE SERVICE PÄRANDAME külmutuskappe ja pliite — Igat liiki ^ 31 aastat tööpraktikat Tel 533-9334 — Peter korraldava maa| lipud. IGA TÖÖTAJA TOETAS! President Samaranch oma lühikeses sõnavõtus avaldas k^„sügava-mat tänu" onia ülesandega suurepäraselt toime tulnud korraldajatele ja guste Kesk-Euroopa rahvaste ja isegi itaallaste ning ameeriklaste näol suurel hulgal konkurente, kes napsasid varem ainult .skandinaavlastele ja soomlaste kuulunud kindlaid medaleid. Seega oli soomlastel eriti põh- 450 tuhandele linna elanikule nende just rõõmustamiseks, kui nad kahek-suure kaasabi eest. 16000 kodu oli avatud, et aidata majutada 15000 osavõtnud sportlastja 24000 välisturisti, enamikus ameeriklased. Ning iga töötaja oli majandusliku toetusena sa medaliga (meeste^ja naiste aladel kokku) osutusid parimateks suusatajateks murdmaal. Rootsi'ja N. Liit võitsid kumbki viis ja Norra neli medalit. Viimased kõik naiste aladel. annetanud oma kahe päe^a palga Norra mehed jäid ilma, mis oli tali- {küir sunnikorras, mis ön võimalik mängude ajaloos esmakordne, juh-ainult sotsialistlikus riigis). ; tum. Esialgsetel andmetel 4ähgud läk- Ka Kanadal oli põhjust rõõmustasid Jugoslaaviale maksma 135 ja 140 miseks, saades uue olümpiakange-miljoni dollari vahel ja korralda^ka lase kiiruisutaja Gaetan Boucher' komitee esimehe Brän|ko. Mikulici näol. Kui seni olid selleks kumbki arvates ei tohiks lõppeda puudujaa- kahe . kuldmedaliga ujuja George giga. Täpsed arvild ei selgu aga alles Hodgson {Stokholmis 1912.a.) ja enne kui aasta lõpus. ! i sprinter Percy Williams (Amsterda- Ka ilmataat ei veeretanud ette suu- mis 1928.3;), siis Boucher' kuldme-remaid takistusi mängude sportliku- dalid 1000 ja 1500 m ning pronks-le õnnestumisele. Ainukesed, kel medal 500 m distantsil trumpavad tekkis probleeme, olid mäesuusata- need üle. Lisades nendele veel hõbejad. Nende võistlused tuli edasi iü- medali 1000 meetris eelmisteltmäri-kata mõne päeva võrra halbade |il- gudeltQn ta nelja medaliga Kanada mastikuolude | õttu (udu, tugev, tuul, lumesadu). , ' Võistluste tulemusea pakkusid palju huvitavat nii vaatajatele kui itatistikutele. Heitlus medalitele lõp-kõigi aegade menukaim olümpiaat-leet. Meeldivaks üllatuseks oli ka Brian Orseri hõbemedal iluuisutamises. Olles pärast ebaõnnestunud kooli-pes. Võiks öelda, viigiliselt. Suurima sõitu lootusetult seitsmendal kohal, arvu neid viifeid koju Nõukogudemaa tegi selle enam kui kuhjaka tasa kõi-sprotlased — 25 ehk ühe rohkem ilui kidest parema hiilgava vabasõiduga. enam kui kümme korda vähema rah- Lõpetuseks väike fakt talimängu-vastikuarvuga Isa-Sakjsamp. Kuld- de ajaloost, mis vist vähestel on tea-medalite poolest aga olid sakslased da. Esimesed talimängud peeti teata-edukamad — üheksa,, kulda" teiste vasti 1924. aastal Prantsusmaa tali-kuue vastu. kuurordis Chamonix's. Siis aga toi- Ning kellele kuulus au, olla indijVi- musid nad hoopis teise nime all — duaalselt suurim medalite noppija? „Chaitionix rahvusvaheline talispor- Sellist fenomeeni^ui ameerka k i i - dinädal". Olümpiamängudeks tun-misutaja Eric Heiden, kes mäleta^ nistati nad tagantjärele RahvusVaheli-vasti nelja aasta eest Lakp Placi^is se Olümpiakomitee otsusega alles vallutas viis kulda, maailm vaevalt kaks aastat hiljem! -Efka- Charterod Accountan^ Dueto 1802.181 University Ave., Toronto, Om&räo, mm mi 101.864-0099 Neli Siberis näljastreigis Siberist tuleb uusi teateid nelipü-hiusuliste tagakiusamise kohta. Enam kui 50 nelipühiusulist on alustanud näljastreiki Siberi külakeses, Tshuguujevkas, nagu teatab Lääne- Saksamaal, Frankfurdis tegutsev Rahvusvaheline Inimõiguste Kaitseühing. Streikijad, kelledest mitmed pn saksa rahvusest, kuid kelle hulgas dh ka venelasi, on juba aastaid taotlenud väljarännuluba, et pääseda usulise tagakiusamiseeest Nõukogude Liidus. Frankfurdi inimõiguste .kaitseorganisatsiooni andmeil elunesid kõik 51 näljastreigile läinud Uz-bekistanis, Akan-Garanis.. Nad küüditati sealt Siberisse aastal 1981, karistuseks väljarännusoovi eest. Streikijail on õnnestunud Frankfurti' toimetada läkitus, mis on adresseeritud Lääne-Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsustele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioon täiskogule New Yorgis. Selles palvekirjas öeldakse, et Nõukogude võimud on neli-pühilasi veel karistanud ränkade rahatrahvidega, 5000 rubla isikult, kusjuures ei ole määritletud karistuse põhjust. Osa grupi liikmeid on arreteeritud ja süüdistusteta kinni peetud kuni seitse kuud. Uusimaks ähvarduseks võimude poolt on, et nelipühilaste lapsed röövitakse nende kodudest ja paigutatakse riiklikesse kasvatusasutustesse. . Möödunud aasta märtsikuus saatsid viiskümmend nelipühilast oma isikuttõendavad dokumendid Ülemnõukogule Moskvasse, nõudes vabastamist Nõukogude kodakondsustest. Seile otseseks põhjuseks oli ol- ^ u d mitme nelipühilase vangiheitmi-ne kaheks nädalaks pärast seda, kui nad eelnenud septembrikuus olid oma usukombeid täitnud. Samal aial pidas 70 koguduse liiget kümnepäevase näljastreigi. - Näljastreigid on Nõukogude Liidus muutnud selleks viimaseks, meeleheitlikuks vahendiks, millega jni-mesed protesteerivad nende põhiüs' te kodanikeõiguste. eriti väljarännu-õiguse rikkumise vastu. fliamiltoni Võitlejate Ühingu peakoosolek H.E.V.Ü. pidas oma aastapeakoos-oleku Hamiltoni eesti koguduse kirikla ruumis. Koosoleku juhatajaks valiti H; Mölder ja protokollijaks 0. Õunapuu.. Tegevusaruande esitas esimees A . Jurs. Ühingu eriliseks sihiks möödunud aasta jooksul oli olnud koostöö laiendamine teiste samade püüetega organisatsioonidele. Suuremaks saavutuseks osavõtt Brantfordi „Re-membrance Day" paraadist ja sellele järgnevast jumalateenistusest. Ühingu esindajad on osa võtnud poola, ukraina, läti, leedu ja korealaste üritustest. Baltlaste ja Ida-Euroopa rahvaste organisatsioonide tegevusele on ühingu liikmed kaaluvalt kaasa aidanud. Majanduslikult qn ühing toetanud noorte- ja kultuuritööd. Selleks on loodud eriline fond, millele alustala panejaks oli August Pärna. Vabadus-fondist on toetatud EKN-u, ,,Baltic American FreedomLeague'i". Ühing sai Sl,000.00 suuruse tänuväärse toetuse liikmelt St. Catharinest ja A. Pärnalt järjekordselt $200.00. Toetati ka Helletajaid $200.00 suuruse summaga. Tegevuskava esitas E. Lindaja. Pikas 19-punktilises tööplaanis oli eriline rõhk pandud Esto '84 üritustele kaasaaitamisele ja osa võtmise tähtsusele ning vigastatud kaasvõitlejate toetamisele Esto '84 osavõtmiseks. Selleks otstarbeks läbi viidav korjandus edeneb väga hästi ja kaasmaalaste toetusel loodetakse ületada S2,000.00. Ühingu esimehe valimisi sel aastal ei toimunud. Juhatusse valiti H. Lember, A. Voode, L. Ploom ja E. Lindaja. Samuti valiti esindajad „Baltic Corps in Hamilton", „Baltic Veterans Lea-gueiti Canada" ja „Society of Eastem European Nations". KEVÜ Liidu esindajateks valiti 0. Pohov, M. Pih-lak, A. Voode ja H. Riko. Läbirääkimiste kestel käsitleti paljusid poliitilisi ja tegevusalalisi küsimusi. Erilist tähelepanu osutati keskuse esimehe A. Jursi toimetamisel väljaantavale ajalooraamatule. Koosolek lõppes omavahelise koosviibimisega. Pastor Kaljo Raid Vancouveris T.E. Baptisti Koguduse pastor K. Raid jutlustab külalisena Vancouve-ri Eesti Ühendatud koguduse kirikus peetaval evangeeliumi nädalal lO.- 18. märtsini. Jumalateenistused toimuvad: pü" hap., kell il.OO h. ja kell 7.00 õ., nädala sees igal õhtul kell 7.30, väljaarvatud esmaspäeva õhtu, mil jumalateenistust ei ole. Jumalateenistusi kaunistavad vaheldumisi koguduse segakoor, orkester, solistid ja K. Raid tŠellol. Nädala lõpupoplä esineb küialissolistina ka veel sopran Marika WilbiksTomn- EELK PEETRI KOGUDUS 817 Mt. Pleasant Rd., Toronto, Ont. M4P 2L11 Praost Andres Taul M Dinnick Cres., Toronto, Ont. M4N1L8 Tel. 483-4103, kirikus 483-5847 . E . Heinsoo kodune 283-9387, kirikus 483-6848 Organist dr. Roman Toi Pühap., 4. märtsil JUMALATEENISTUS kell 11.00 h. PIIBLITUND kell 10.00 h. Pühapäevakool. Leeri-eelsed. Leeritund. Pärast jumalateenistust pühapäevakooli ja leeri-eelsete vanemate koosolek. Pühap., 11. märtsil PALVEPÄE-VA JUMALATEENISTUS kell 11.00 h., armulaud. Kannatusaja algus, solist Elna Libe. Pärast jumalateenistust õp. Andres Taul jagab oma reisimuljeid Pühaltmaalt. Valguspil-did ja kohvilaud. Pühap., 18. märtsil kell 11.00 h. laulab Cantate Domino. Teenib õp. Edgar Heinsoo. Ingliskeelsed JUMALATEENISTUSED igal, pühapäeval kell 9.30 hommikul. Pühapäevakool igal pühapäeval jumalateenistusega samaaegselt. PIIBLITUNNID igal pühapäeval kell 10.00 hommikul. KOGUDUSE KANTSELEI on avatud teisipäeviti 10—6, neljapäeviti 12-3 p.L ÕPETAJA KÕNETUNNID kolmapäeval 9.30—12 kirikus, neljapäeval 6—8 kirikus ja igal pühapäeval pärast jumalateenistust. EELK TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 383 Järvis St. Toronto, OnS. . M5B2C7 Õp. Udo Petersoo 3714 Beechollow Cres., Mississauga, Ont. L4Y 3T2 Tel. 624-6128 või 625-5930, kirikus 923-5172 Organist pr. Asta Mitt Koorijuht pr, Asta Ballstadt Pühap., 4. märtsil kell 11.00 h. pühapäevane JUMALATEENISTUS. Pühap., 11. märtsil kell 4.00 p.l. kannatusaja alguse ja palvepäeva JUMALATEENISTUS armulauaga. Solistid Georg Soans ja Andres Raudsepp. Pühapäev., 18. märtsil kell 11.00 h. KANNATUSAJA-JUMALATEE-NISTÜS, teenib piiskop Karl Raudsepp. Pühapäev., 25. märtsil kell 4.00 p.l. KANNATUSAJA-JUMALATEE-NISTUS, teenib õpetaja Albert Roost. PÜHAPÄEVAKOOL igal pühapäeval jumalateenistuse ajal. LEERI-EELSED iga kella 11.00- nese jumalateenistuse ajal. PIIBLITUNNID tundaega iga enne kella 4.00-st jumalateenistust. Koguduse SEGAKOORI harjutused toimuvad igal esmaspäeval kell 7 õ. kirikusaalis. . ÕPETAJA KÕNETUNNID kiriku kantseleis: teisipäeviti kl. 6 p.l.—8 p.l., neljapäeviti kl. 2 p.l.—8 p.l. ja pärast jumalateenistusi. TORONTO EESTI BAPTISTI ' KOGUDUS 883 Broadview Ave. Jfutl. Kaljo Raid U Bardfl Walkway, \Anilowdk@, Ontario M2I4T9 ^VABADUSE KUULUTUS" RAADIOSAATED IGAL PÜHAPÄEVAL &eUS-330pl Pühap., 4. märtsil kelll0.15 h. PÜHAPÄEVAKOOL täiskasvanuile ja noortele, kell 11.00 h. lastele. Kell 11.00 JUMALATEENISTUS, kõneleb K. Raid, segakoor, leiva-murdmine. Kell 6.00 õ. kõneleb külalisena Jaan Heinmets, noorte ansambel. Sudbüry ja Almaquin Arvühselt väike eesti suusatajate pere pidi järjekorselt oma rahvust paaris eri paigas esindama. Ülikoolidevahelisest võistlusest Sudburys võtsid osa Allan Mägi ja Mehis Kivi-lo. Nende tagajärjed 15 km sõidus olid: Mägi (7) - 54.35, Kivilo (36) - 60,24. Teatesuusatamises 5 km rajal oli McMasteri meeskonda ikuuluvsi Mägi aeg 18.15.10 ja Trenti kuuluva Kivilo aeg 19.30.40 Burks Falls'is toimunud. 20 km-lises „Almaquin Loppetil" suusatasid neljandale kohale nii Maimo kui ka Harri Kivilo. Esimese aeg 46. a. ja vanem'ate naiste klassis oli 2.01.32 ja teise aeg 46. a. ja vanemate meeste klassis 1.19.50. Esto Mutual Fund Ltd. 21. veebruaril 1984 aktsia hind Sl 1.34 145 King Street West, Süite 1900, Toronto iVlSH 3M1 - tel. 364-1131 TORONTO EESTI AP.-öIGEUSU KOGUDUS Praost E. Lepik. Tel. 1-519-941-4305 RR 5. Orangeville, Ontario Pühapäeval, 4. märtsil kell 2 p.l. JUMALATEENISTUS Peetri kirikus. Teenib ja jutlustab praost E. Lepik. Laulab koguduse laulukoor G. Raag'! juhatusel. Lauiulehed. TORONTO EESTI EV. LUT. USU KOLMAINU KOGUDUS Kirik: 619 Sherboume St., Toronto Tel.: 698-7977 või 766-7853 Sherboume allmaaraudteejaam on kiriku kõrval öp. 0. Gnadenteich UZ FalUngbrook Rd., Scarborougln JUMALATEENISTUS on pühap., 4. märtsil keHl.SO p.l., teenib õp. A Jalonen. ÕPETAJA KÕNETUNNID on iga kuu teisel esmaspäeval kella 6—8-iii kiriku kantseleis, telefon 921-9417. ' Il tn. EESTI VABAKOGUDUS TORONTOS 20 Thomcliffe Ave. Tel. 463-6223 Jutlustaja E. Saraoja lOrifc: 562 Jones Ave. Tel. 461.207T Pühap., 4. märtsil kell 11.00 h. JUMALATEENISTUS, kus teenivad A. Ehasoo ja J. Heinmets USA-st. ISSANDALAUD. Kolmap., 7. märtsil kell 7.30 õ. PIIBLI-PALVETUND ainel: Rahu-riik. TORONTO EMMANUELl EVANGEELNE KOGUDUS 21 Swanwick Ave. T^el. 698-5645 Pastor Allan Laur 72 Appleby CresM Markham, Ontario L3R 2L4 Tel. 477-6248 Pühapäeval, 4. märtsil kell 2 p.l. PÜHAPÄEVAKOOL lastele ja täiskasvanuile. Kell 3 p.l. JUMALATEENISTUS. Kõneleb Jaan Heinmets. Laulab koor Ülo Lindströmi juhatusel, i Issanda surma mälestamine. (Buss Eesti Kodust kell 1.30 p.l.). Kell 6.00 õ. ingliskeelne JUMALATEENISTUS. Kõneleb Toomas Rüd-mik. Issanda surma mälestamine. Kolmapäeval, 7. märtsil kell 7 d. PALVEÕHTU. I OTTAWA EESTI EV. LUTERI USU PAULUSE KpGUDUS Kirik: King Edwardi ja WilbfodS ^ tänavate nurgal Õp. 0 . Gnadenteich PALVEPÄEVA JUMALATEENISTUS on laup.. 10. märtsil kell 4.00 p.l. Lauiulehed. PIKA Mälestus Sinust ei kustu... PUHKA RAHUS KALLIS OL ARMA! ARMAST ÕEMEEST JA HEAD HA ARMAST KAU> OLLY mälestavad MÄLESTAME KURBUSES OLGAN OLLI NUI lahkumisel olei vU.ANTSNI ^ ÜLIÕPI |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-03-01-08
