Meie Elu = Our life, July 11, 1985

              2 NELJAPÄEVAL, 11, JUULIL - THURSDAY, [ULY 11 „Meie E l u " nr. 28 (1845) 1985
00
II
ea
Published byl Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
. 466-0951 • '
Toimetajad: H. Rebane Ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 LuhmannDr., I^wMilford, N.J.,USA.
Tel. (201) 262-^771.
- ,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut. A. Weileri algatuseM950.
,,lvieie Elu'' toimetus jä talitus Eesli Majas, 958 Broadview _
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ., lavip. k l 0 to.-4 P^l»
„MEiE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00,6 k. $22.00,
3 k^lS.SO. USA-sse (US$) 1. a. $44.00,6 k. $25.00, 3 k. S17.0^^^
Ülemeremaadesse - l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse:.l a. $30.80, 6 k. $15.40.
ülemeremaad'e .sse: 1^ .a. "-), 6 k. $29.(
:siknumber — 756:
Kuulutushinnad; 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4f 5.
Etniliste gruppide
rinded Ameerikas
MagM teada, on senisest näiliselt vait antisemiitliku (organisatsiooni)
ühepoolsest jahist sõjasüüdlastele Coalition for Constitutional Justice
Ameerikas kujunenud kaks rinnet, and Security poolt teostatava kam­paania
üle, et ta kasutavat palju
omast vabast ajast, et alarmeerida
juutide gruppe. (The Washington
Post, 3.23.85). Niisugune.töö kahtle­mata
kannab vilja. Ja juba ongi teata­vaks
saanud nimekirjade koostami-
Kui esialgu kõneldi üksikuist isi­kuist,
siis nüüd on vastavad süüdis­tused
laiendatud tervetele rahvus-gruppidele.
Süüdistaval poolel on
juudid, kes nüüd avaldavad tagasi­hoidmatult
trükis ja pildis oma vi-hatundeid
baltimaalaste vastu, kes ne nende emigrantide organisatsioo-iiesiHtiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiin
Washingtoni Moskva ühendus-liin
on olnud vaikne pikemaid aas­taid,
kui mitte rääkida vastastikus-
1, kust algas USA
mine Nõukogude Liiduga, mis are°
nes nn. detente'i poliitikaks, mis
test propaganda sõnavõttudest, mis silmnähtavalt jooksis liiva. Sest
praktilises läbikäimises soodustas koeksistents tähendas Moskvale
@inult ebasõbralikult külmunud koostööd nende diktaadi järgi. Aas-
Jhkkonna tekkimist. tad on edasi läinud ja tulemuseks
Vaidlus on kestnud tuumarelvas- on nõukogude ülivõimas relvastus,
ime ülesehitamise üle. Üheltpoolt mille patareid on juhitud lääne
Nõukogude Liit ehitas üles oma suunas. Kui nüüd Reagan saab no-tuumarelvastust
ja suunas oma pa- vembris kokku Gorbatcheviga, siis
tareid Lääne-Euroopa vastu Ida- ei tohi ta hetkekski unustada, mida
Euroopa maadesse, ähvardamas tähendas mõlemale poolele koek-
Lääne-Euroopa maid kuni Atlandi- sistents.
ni. Teiseltpoolt reageeris USA oma Selle kokkusaamise päevakord
keskulatusega relvade uustoodan- pole kaugeltki veel sel^e. Washing-guga
ja asus neid relvi installeeri- tonis tahetakse päevakorras näha
ma Lääne-Saksamaale, et tõrjuda järgmisi punkte: 1) relvade kont-
Nõukogude Liidu poolt ähvarda- roll, 2) vastastikused küsimused,
vaid relvi, ja seega ka tekkivat po- .3) piirkondlikud küsimused ja
laitilist hegemooniat Euroopas. 4) inimõiguste küsimused. Neiide
Need olid peamised poliitilised punktide alla tohiksid mahtuda
teemafl, mis propagandaliselt pai- paljud silmapilgul ainult arvatavad
aati Moskvast Washingtoni ja vas- küsimused, isegi sõda Afganistanis
tupidi. Kuid nendele teemadele yõiLähis-Ida olukord. Nagu märkis
kaasusid ka teised etteheited G. Schultz, üheks standard-küsi-
Moskvale; näiteks inimõiguste museks on USA poolt inimõiguste
küsimuses, millistes Moskva on küsimused, mis senini ei ole vilja "aejanaisiQ^mranmaiouunuK^
küll osaline Helsingi konverentsi kandnud Nõukogude Liidu poolel. maailmasõja lõpuks, umbes
giktidele, kuid milliseid Moskva on Schultz märkis, et midagi pole
suvatsenud ignoreerida täielikult, muutunud kahe maa põhiliselt vae-nagu
paistis ka äsja Ottawas lõppe- nulikes hoiakutes. Ometi isiklik
nud Helsingi leppe järelkonverent- kokkusaamine peidab endas lootu-sil,
kus USA esiiidaja võttis teravalt se vahekordade parandamiseks,
sõna Moskva pc|liitika arveL Schultz ei tohi aga unustada, et
Vaatamata sellele on ometi Gorbatchevi sunnib Genfi kokku-
Moskva ja Washingtoni vahel jõu- saamisele arusaam Moskvas, et
tud arusaamisele, et põlema maa USA on tehniliselt ette jõudmas
juhi, president R. Rsagani ja M. Moskvast ja seda eriti nn. õhuruu-
Gorbatchevi vahelin^ tippude kok- mi kaitsesüsteemi prejektis. Deten-kusaamihe
toimub Genfis 19. ja 20. te'i küsimuse aastatepikkuste arut-novembril
sel aastal. See ei tähen- lustega kasutas Moskva aega ainult
da veel seda, et kahe suurvõimu selleks, et oma relvastust suuren-vahel
oleks toimunud mingisugune dada ja moderniseerida. Seda ei
poliitiline sulamine. See tahendab tohiks enam juhtuda uue koeksis-pigemini
seda, iBt mõlemad pooled tentsi poliitika arendamisega,
tunnevad tõsiselt, et ön vajadus Keegi ei tunne Washingtonis par-üksteisega
rääkida ja otsida teid tei esimese sekretäri poliitilist hin-ihvardavaltki|
lmunudolukorrala-geelu. Isegi sellest ei saada aru,
hendamiseks. Seda enam et Genfis miks keeldus Gorbatchev tradit-toimuvad
mõl6ma maa vahelised siooni kohaselt Nõukogude Liidu
läbirääkimised, kus otsitakse või- presidendi kohta vastu võtmast,
maiusi edasise relyastuse ülesehi- Samuti ei mõisteta seda, miks pre-tamise
pidurdamiseks. sidendi esinduslikud Ülesanded
President Reagan on juba märki- pandi pikaajalise ja kogemustega
nud, et ta ei näe selles kohtumises välisministri A. Gromõko õlgadele,
sninült üksteisega tutvunemise või- Kas muutuvad sellega ka partei esi-malust.
Reagan on avaldanud koh- mese sekretäri ja presidendi tegeli-tumise
kohta ka oma seisukoha: kud ülesanded, seda peab näitama
see kohtumine on võimalus poliiti- tulevik.
lise tuleviku skitseerimiseks mõ- Uute mahinatsioonide taustal
lema maa vahel. USA välisminister tohiksime siiski headmeelt tunda
G. Schultz omalt^olt märkis: koh- selle üle, et Washingtonis on asja
tumine võimaldab teed otsimiseks juures otsustusvõimeline ja selge-kahe
poliitilise erisüsteemi koek- pealine president Ronald Reagan,
@istentsi)(s. kes on senini näidanud arusaamist
Kuid Schultz iinustab vist, et ning poliitilist julgust rahvusvahe-koeksistentsi
püdlused olidki
Ameerika '^bendriikide presidendi
' 'amatsioon
olevat enamasti need peamised sõ-jasüüdlased
ja „natsid".
On loomulik, et surve tekitab vas-tusurvet.
Nii on baltimaalaste (ja mõ­ned
teised) organisatsioonid asunud
tegema asjakohast selgitustööd. Va­hendina
kasutatakse otseseid pöör­dumisi
USA kongressi liikmete poo-
24 eestlast on lõpetamas üle km aja kestvat bussireisi Alaskasse ja le. Juhitakse tähelepanu sellele eba-jõuavad
tagasi Torontosse sel nädalal. Reisigrupp Yukonis, Kluane kohasele viisile, kuidas süüdistusi
mägestikus: Johannes Linamäe, Alla Kask, Elna Libe, MetaLinamäe, teostakse ja tõendatakse. Viimane
Lydia Lee, Pilvi Niit, Maimo Rist, Astrid Jõgi, Herman Rist, Leida foimnb 0^^^^^ Liidust
Karin, Alfred Nielender, Ella Kaldmaa, Ella Sepp, Endel Ruberg, SkidÄ^^ -
Arnold Janno (pooleldi varjatud), Juhan Johanson (varjatud), Karl ^^^^ ^^.^ ^^j^g ^^^^
Novek, Hilja Saaret, Milda Juhanson, Heljo Novek, Henny Aru ja. Ees Paistab silma kaks asjaolu: esi­teks,
et sõjasüütegude all kannata-
Foto — Elna Libe nuiks osutuvad ainult juudid, vaata­mata
sellele, et koondusiaagreis huk­kus
peale juutide umbes samapalju
teisi inimesi; teiseks, et iga selgitus
või vastuväide ristitakse jalamaid an-tisemiitluseks,
mis" on muidugi ise
raske kuritegu !? (Huvitaval kombel
ütleb Eestis ilmunud „Võõrsõnade
leksikon'*, et antisemiitlus on tihti
kunstlikult tekitatud!). Teised etnili­sed
grupid pole vaenu eest seadusli­kult
ega sotsiaalselt kaitstud.
JUUTIDE MÕJU SUUR
Juutide mõju Ameerikas on muidu­gi
suur ja nende käes on palju kõrgeid
positsioone. Kummalisel kombel on
nende käes juhtida nii Eriuurimiste
Osakond (OSI), kui ka positsioonid
välisministeeriumis, kus tegeletakse
kõnesolevate asjadega. Sellest ehk
on ka tingitud eriline innukus,,natsi­de"
jahis, mõni võiks ehk arvata
erapooletuse arvel.
Juutide poolt vaenatavad rahvus­grupid
sellevastu ei pääse tavaliselt
avalikkuse ette üheski teadetetee-ninduse
harus, ehk kui, siis negatiiv­ses
valguses, või juutide esindajate
kommentaaridega ja õiendustega.
Ainult selle tõttu on siis laiemalt
teatavaks saanud balti ja teiste rah­vusgruppide
nõndaöelda vastuäktsi-
, „ oonid. Need näivad olevat küllalt
,Meie Elu avaldab meetotz öösised, et panna juute närveerima,
oma lugejate moUeavaldusi — ka (j^s endisi kohtuministeeriumi (Jus-neid
misei ühtu ajalehe seisukoh- ^^^^ Department) „natsijahtiiaid" Eli
tadega Palume ki^tada kokku- Rosenbaum olevat nii mures raevle-votlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
dent, kuulutan siinjuures 14. juuni,
Käesolev aasta tähistab Ameerika' 1985, „Balti Vabaduspäevaks". Kut-Ühendriikide
mittetunnustamise po- sun üles Ühendriikide rahvast vasta-liitika
45-t aastapäeva; selle aja väi- vate tseremooniatega seda Päeva pü-tel
on meie valitsused keeldunud tun- hitsema ja taaskinnitama meie ko-nustamast
Nõukogude Liidu vägi- hustumist vabaduse põhitõdedele ja
valdset Eesti, Läti ja Leedu okupeeri- kõikide rõhutud rahvaste vabadus-mist.
45 aastat on möödunud sellest püüete toetamisele,
süngest aastast, 1940-st, kui sisse- Kõigi eölnenu tõenduseks olen
tungivad Nõukogude sõjaväed, kuri- sel neljateistkümnendal juunikuu
tahtlikus kokkumängus natside va- päeval, kristliku ajaarvamise järgi
litsusega, ujutasid üle needkolm Bai- tuhat üheksasaja.kaheksakümnenda
ti vabariiki. viiendal aastal ja Ameerika Ühend-
Nõukogude surve jõledus ilmnes riikide iseseisvuse kahesaja ühek-shokeerival
kujul 14.-17. juunil, sandal aastal, siia oma käega alla
1941, mil 4 ööd-päeva võimutses ter- kirjutanud.
ror jä peagu IQO.OOO Balti kodanikku
vangistati^küüditati või mõrvati. Sel­le
toore ajajärgu kannatused halve­nesid
veelgi, kui sovjettide ja natside
vahel algas sõda, ja natside sõjavä­gi
omakorda neid kolme riiki läbides
reotu Gestapo kontrolli all seal tsi-.
Viilhaldused sisse seadis; Selle sov­jettide
ja natsid^ türannia tõttu huka­ti
Teise maailma:sõja lõpuks, umbei
20 protsenti Balti riikide elanikkon
nast.
Veel tänapäevalgi on mahasuru­mine
ja tagakiusamine eesti, läti ja
leedu rahvaste igapäevaseks koor­museks.
N. Liidu poliitika on erili­selt
balti rahvaste rahvusliku ja rassi­lise
elu ning ajalooliste pärimuste
vastu suunatud. Venestamine toi­mub
mitme eksitava sildi all: sun-dümberpaigütämine,
suurendatud
kolonisatsioon vene immigrantide
näol ja rõhuv surve kohalike usuliste,
kultuursete ning ühiskondlike tradit­sioonide
vastu.
Ja siiski, selle mahasuruva süstee­mi
peale vaatamata, panevad balti
rahvad sellele kokkusulatamisele
(RONALD REAGAN)
LUGEJA KIRJUTAB
nide kohta, „kes on kampaanias U.S.
natside jälitamise programmi vastu."
ORGANISATSIOONID
Üks „osaline" (iJartial) nimistu si­saldab
organisatsioone, nagu toodud
alamal:
Americans Against Defamation of
Ukrainians, Americans for Due Pro-cess,*
American Croatian Defense
Association, American Latvian
Association, Inc., American Latvian
Youth Association, American Lit-huariian
Community, American Lit-huanian
Council, Inc.f American-Lit-huanian
Rights Fund, Inc., American
Lithuanian Youth Association, Bal­tic
Freedom League, Baltic Students
Association, Boston Estonian Socie-tyj
Byelorussian-American Associa­tion,
Byelorussian Anti-Defamation
Federation, Captive Nations Cpm-mittee,
Inc., Coalition For A Free
Russia, Coalition For Constitutional
Justice and - Security,^ Committee
Against the Use of Soviet
Evidence,*Committee to Defend Lit­huanian
Rightst Congress of Russian
Americans, Eita (Lithuanian) Infor­mation
Service, Estonian American
National Counc i l , Joint Bahic Ame­rican
National Committee, Latvian
Öfficers' Association in Australja
and N6w Zealand, Latvian Truth
Fund, Inc.! Latvian Welfare Associa­tion,
Legion of Estonian Liberation,
Lithuanian World Review Radio, Ro-manian
Orthodox Brotherhood, Sup-reme
Committee For The Liberation
of Lithuania (VILKAS), Ukrainian
American Bar Association, Ukrai­nian
Congress Comniittee of Ameri­ca,
Ukrainian Survivors of the Holo-
• caustf World Federation For A Free
Latvia, World Lithuanian Commu­nity,
Inc., World Lithuanian Youth
Association.
* Tärnikesega märgistatud organi­satsioonide
kohta on tähendatud, et
need on loodud otsese vastusena U.S.
kohtuministeeriumi pingutustele jä­litada
ja deporteerida natsi sõjakurja­tegijaid.
Kuna toodud nimistu öeldakse ole­vat
osaline, siis võib oodata sellele
järge.
Meil ajaratas
ringi käib
Iga uus-„MEIE ELU" tellija alfab kaasa sisukamale
# ajalehele,
0 ( 0
viimane laul, millega Toronto
Eesti Segakoor, Montreali Eesti Se­gakoori
küllakutsel, lõpetas oma
hoogsa jaanipäeva väljasõidu Que-bec/
Dalesville'i.
Meeldiv päev algas kaugemalt ko-vapralt
vastu ja jätkavad nõudmisi ^alesõitjail Montreali Skaudisõpra-omade
rahvuslike, poliitiliste ning
usuliste õiguste järele. Iga inimene,
kes austab ja armastab vabadust,
imetleb nende rahvaste rahumeel­seid
nõudmisi põrandaalustes ajaleh­tedes,
nende palvekirju valitsusvõi­mudele,
demonstratsioone, katoliku
ja teiste usundite tegevust. Helsingi
kokkuleppe taatlusrühmitusi ja usk­like
õigusi kaitsvaid komiteid. "
On ka tähenduslikult silmapaistev^
et rahvuslike ja isikuvabaduste eest
de Seltsi „Vabaõhu-restoranis", Lät­temäel,
kerge einega. Sellele järgnes
Võidupüha kontsertaktus samas lau­luväljakul.
Toronto koor oma sarmi­ka
koorijuhi, Asta Ballstadfi õrnal
käeliigutusel kandis ette meie kodu­maiseid
laule, küll solistkoorina, küll
koos Montreali kooriga, saavutades
piduliku meeleolu, nii et isegi sääsed
ja mustad kärbsed ei suvatsend seda
eesti rahva kokkutuleku tuju rikku­da.
Torontolaste teine meeldiv küla­laule
ja tehti tutvust, kui oli veel mõni
uus nägUjkeda ei tuntud.
Kui must öö murdis sisse, valgus
rahvas uuesti peosaali. Väljas hõõ­gusid
sügavpunaselt jaanitule tam-mepakud,
laotades kuldset kuma jä-reljäänuile...
Arvutu hulk säravaid
jaaniusse (light-flies) hõljus mürk-
Eesti Seltsi juhatuse nimel ja tule­vikus
ärgu asetagu seltsi juhatust
järjekordselt piinlikku olukorda.
Eesti ajaloo selgituseks ja oma hari-duse^
täiendamiseks soovitame pr.
jostmanil'lugeda prof. A. Võõbuse
„History of the Estonian People" I .
esimest lehekülge (The Estonians
mustas õhus. Saalis kõlas veel who arereputedtohavelivedintheir
tantsurütmi, hääbudes lõpulaul:
~ meil ajaratas ringi käib,
meel lahkumisel kurvaks lä'eb,
ei tea mis ootab ees, — ei tea mis
ootab ees....
A A R N O A A R M A
homeland for over9000 years, have a
very long history behind their reli-gioh,
spirituality and ethos), samuti
K. Kleis „Väike entsüklopeedi"
1938, lehekülg 295 (Ajalugu - ini­mese
olemasolu Eesti maa-alal tões­tavad
vanimad kiviaja leiud, mis on
Olematud kommunistid P"" '^""'If' "'"'''^ ^""o
ne Kristust).
väljaseisjaid ei juhi mitte need, kes , , , - , . , x>r..n
iseseisvusajal üles kasvasid, vaid kos oh peokõneleja Oskar Muller-need,
kesonuuenc remapõlvkon- ^ecki hoogne ja uudne peokõne.
Keeristorm oli
.nana sündinud ja kai /atatud nõuko­gude
süsteemi all. Nende nii noorte
kui vanade sangarite läkitus - meile
on: „Teie, me vabad vennad ja õed,
olete meie hääleka ndjaks vabas
maailmas. Teie ei toni lakata infor­meerimast
maailma sellest, mida
meile siin raudeesriide taga nuhtlu­sena
peale surutakse, sest teie pingu­tustest
ammendame meie endile elu­jõudu
säilimiseks."
Gorbatchev
[ohtuvad novembri
Washingtonis ja Moskvas aval-iheäegselt
teade, et USA pre­sident
Ronaidi Reagan ja N. Liidu
Laupäeval 6.
ning ette hoiatamata keeristorm
purustas maju, puid ja autosid To­ronto
vahetus läheduses Missis^
saugas. Üldine kahju umbes $250.
000. Elanikega õnnetusi ei juhtu-kommünistliku
partei peasekretär md,
Mihhail Gorbatchev kohtuvad Vii- See oli teine keeristorm, mis rae-nis
19. ja 20. novembril. Lähemat vutses Ontarios sellel suvel. Eelmi-teadet
selle kohtumise kohta pole ne keeristorm Barrie rajoonis teos-veel
antud kummaltki poolelt. Ar- tas suuri purustusi, mille tagajärgi
vata võib, et selle kokkusaamise pole suudetud veel likvideerida,
eeltöödega on siiski nii kaugele Mississauga oli õnnelikum ja seal
jõutud, et mõnes üldküsiniuses oldi purustuste jälgede likvideeri­misega
ametis juba järgmisel päe-
Võttis südame alt soojaks, kui näed
meie järelkasvävat noorust, kes küll
ca juba julges meheeas, samuti nagu
meie omalinna mees, deklamaator
Ain Vaos, esijnemas sisukate ette­kannetega
puljtas eestikeeles ja sü­gava
sisemise tbndega, et oleme eest­lased!
Montreal on olnud mõnelegi
Ameerika mandrile saabujale mõne-aegseks
stardilauaks. Nüüd, külas-tusretkeil
siia, ,,noorusmaile", või
Kõgu Ameerika Ühendriikide rah- siinsündinuile tagasitulek toob lage-vas
võtab osa bahi rahvaste vabadu- dale õrnemaid tundeid nooruspõl-sihast
rahvusliku/riikliku iseseisvu- ve tempude meenutamisel
se järele. Ühendriigidtpetavad nende Kõrvalseisjana tahan siinjuures tä-õigušt
ise oma rahvusliku tuleviku nada torontolasi hea külakosti eesti
üle otsustada, ilma võõraste valis- — ja siinset Segakoori, eesotsa tragi
maalaste vahelesegamiseta. Ameeri- esimehe Anton Pindami ja tema
ka Ühendriigid ei ole 45 aastat tun- kauni kaasaga, sujuva vastuvõtu
nustanud Balti riikide, vägivaldset korraldmise ja tänuväärse hoolitsuse
liitmist N. Liiduga — ja ei tee seda ka eest. Hea oli olla nii võõral kui omal,
tulevikus. kutsutuil kui kutsumatuil!
Ühendriikide kongress, koos sena- Päeva teine pool, õigem õhtune osa
ti ühisresolutsiboni 66-ga, on voli- kandus Karl Pruuli niaa-alale, peo-tanud
ja palunud oma Presidenti väi- saalis kehakinnituseks ja tervisejoo-ja
kuulutada, et 14. juunit, 1985, jär- kideks.
gitakse kui „Balti Vabaduspäeva". Pimeduse saabudes oli jaanik l i -
Seepärast siis mina, Ronald Rea- puväljakül, vaikse metsajärve kaldal
pini, Ameerika Ühendriikide Presi- suveharja kõrgpunkt. Lauldi ükis-kummitavad
pr. Jostmani
St. Catharines'i Eesti Seltsil ei ole
midagi tegemist pr. jostmani poolt
kirjutatud artikliga ,iMeie Elus" 20.
juunil 1985, kus kõik faktid olid pea
peale pööratud. See aknale asetatud
poliitiline ja ajalooliselt vale artik­kel,
milles oli kirjutatud, et eestlased
asusid Eesti aladele esimesest sajan­dist
alates, põhjustas palju paha­meelt
meie kaasmaalaste kui ka lät­laste
ja leedulaste hulgas. Sellepä­rast
pidi seltsi juhatus selle teksti
kõrvaldama, mitte et kommunistide
käsi oleks mängus olnud. See on just
vesi kommunistide veskile, et oleme
ajaloota rahvas. Üheksatuhat aastat
St. Catharinesi Eesti Seltsi juhatus
TÕNU )ÄRVE [esimees)
Esto *84 visioon
Nad tulid kõikidest tuultest.
Sai Malev me väest.
•Vanad ätilgi vanne huultel:
, , E i pane me vannasatra käest!"
Oli see Eesti Päevade lõputu järg
või pelk põhjamaa päikese lend?
Toomast ehtis karikakrale pärg —
Jäi Mõttesillale valvajaks relvavend.
' Nägin koduseid koduküla filmist
ja seda, kuis ajaratas rühkindj
Kuis Su emagi pisaraid silmist
tõmbas pr. Jostman ühe käeviipega käeseljaga pühkis
maha. Samuti oli maakaart mitte Eu­roopa
onia, vaid vigadega Eesti kaart, Kord koduvaratile viige
kus Rakvere oli mereäärseks linnaks see süüdatud tõrvik loitma,
tehtud. Kinnitame tarelakka kriiksuma kiige.
Veel olgu märgitud, et poliitiline Künname maa oma lapsi toitma,
osa aknale asetatud artiklist käis
„Folk Arts Festival" printsiipide
vastu, milline oli 100 protsenti kul­tuuriline
ettevõte. Pr. Jostman tegut­ses
omal käel ja valesti, ilma seltsi
juhatuse nõusolekuta.
Pr. Jostmanile olgu öeldud selgitu­seks,
et temal ei ole õigust kirjutada
Nagu sini-must-valge ei kustu,
mille Isamaa hiites lõite —
nii sedagi nime — Esto . . .
kord legendiks nimetada võite.
Kiviojal, suvel 1985
LEMBIT KÕVA
tiMeie
naelte
lalist jj
koori lal
lestussc
nud aul
Aktusel
Port lani
hümoorl
leküsii
ei ole Sl
siiski eil
et prae)
koosnel
mandril!
tas meeli
vanema
meenutd
koos leil
Portlani
koostööj
tegusid
Samall
kontserti
minuti
Marriotlj
teenisid
dast, pi|
Toomas
Ruus. Sol
rist lauli
koorid ei
gevus'
nüüd Issi
esines s(
land). OI
(Vancou^
land).
Teehif
konts(3r
ditooriüH
sid kolm
verisaatd
ingtoni
Kapi „S(|
le". TenI
Tiivald
Vettiku.
palasid.
Rein Vagi
toli Gail
Eduard '1
ViimasI
vai oli S(
riotti hot(
osavõtjat I
sõnale jäi
halikü ori
nii hüogsj
ja mõnedI
peb keldri
Portlandil
lised luull
LAULU!
Teisiptil
vust kiul
muide pai
nes 27 kd
kenberg,
jur, Endel
Luuk Sovl
Keskpä
grupp Pqi|
kese anioi
Päeva
pidu, milhj
.salt pärasf
pidutoimil
kaunilt dJ
600 piletit
maestro ' l |
ka oma
osale esil
korralda n|
juhtides pl
lastekooril
suure and
koorijuhidl
Ruus VanJ
laulust, n(
Rein Vag|
(uulfest".
mängis Lol
kandlenns
miku eestil
nes rahvail
osaval juhi
jäte innul
Lõppsõnas)
Tubina-Pal
majal ajal
korjatud
monsoni''
kusele e(
aktsiooni
gepera Kai
Teisipäel
Eesti Klub
tiga laval,|
KAJA Port
Heli Kivilj
rontostjab)
couverist,
päevaks di|
dud külak(
RAHVAR(
DEMONS'
Kolmapäl
poolikul Ui
Merilo juhi
oli„Mikse(
se tulla",
dis aset pl
sissejuhataj
kui arutati
tajate kokl
õpetajate kl
võtt oli len]
Keskpäev
ameerika pi
vatantsu.