Meie Elu = Our life, November 27, 1980

              OB .01
«DB
Püblishedby Estonian PublishingCo. Toronto Ltd.^ Esto­nian
Höuse, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont,
ja:;S;^eidenbaüni. Toimetaja New
Yorgis B. Parmirig, 475 lAihmänn Dr.,
^ „MEIE ELU"; vällaandjaks on Eesti Klrjastm Kanadas.
Äsut. A.
„Meie Elu'• toiritetus ja talitus
Ave., Toronto,! Ont.M4K2R6
'^;.:^•:>•;•- :
TeUimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igaltöop., k l . 9
-5 p.L> esmasp ja neljap. k l 9 h.-8 Laup.- kl. 9 hA p J ,
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas— 1 a. |30.00,6 k.
.00,3 k. IILOO; ySA-sse — 1 a. $32.00, 6 k. $17.00r3 k.
.50; ÜlemeremaadesseVia. 156.00,^^
$12.00. Kiripostilisa Kanadas: l a . $14.50, 6 k; $7.25. Kiri-ja
lennupbstilisa USA^sse: 1 a. $16,50, 6 k. $8.25. Lennu-postiliša
ü
Üksiknumber —.55^.
Kuulutikshinnad: 1 toll ühe!
tis $3.75, kuulutustfe küljel|3.50.
ISA, MA TAHAN, n NMAD OllKSID
MINU JUURES
Meie ilyle" lcinMt®nM<l õP'
„ISA, ma tahan, et kus mina
blen, ka nemad oleksid nünu
juures, keda Sa mulle oled and­nud;
et nad näeksid minu au-
Mlgust, mille sa
II
«Vabad-' ametiühingud
^ Seekord ei viinud „¥oyager 1" ast° •
ronaute Saturnile, vaid teostas uuri­misretke
maailmaruumi, et mitmeid
kaugeid müsteeriuipie selgitada.
Lend kuule oli dramaatilisem, sest
astronaudid viidi maailmaruumi,
neil oli Võimalus kuu pinnale astuda,
seal kuupinna näiteid kaevata, gravi­tatsiooni
uurida ja siis oma väärtus­like
leidudega maapeale tagasi tulla.
See oli imeline saavutus ja suure­pärane
näide tänapäeva tehnoloö^
• Ka„Voyager. 1":. lend Saturnile
maailmaruumi oli moodsa aja tehno­loogia
võimetest suurepärane näide.
Pärast aastatepikkust lendu ja mil­joneid
kilomeetreid, opereeris maa­pealne
vaatlusjaam Saturni ümbrus­konnas
laitmatult ja saavutas ette-nähtud
manöövrid täpselt. See katse
maksis ainult 500 miljonit dollarit
ja rikastas inimtondai kui mitte kõi­kides
tulemustes, siis vähemalt suu­tes
sissevaates Saturnile, tema rõn­gaste
ja satelliitkuude iseloomu.
Kui astronaudid kuule jõudsid, lei­dus
mitmeid kes arvasid, et sellel®
lennule kulutatud raha võinuks ka-sulikumat
kasutust leida maapeali,
kus ikka veel külluses vaesust ja
puudust. Kriitikudl tegi vaiksemaks
vastuargument, et kuulennu teosta­miseks
kulutatud kapital jäi ju maa­peale.
Et ettevalmistuste näol kulu­tatud
rahaga said siin tuhanded tead­lased
ja tehnoloogid aastate kestel
tööd. Ja ainult Selle töö tulemusel
saavutatud kuulennu kapsel ja apa­ratuur
läksid ülesse. Ning lõpuks ka
saavutatud kogemused, materjalide
leiutised ja oskus jäi siia maapeale.
Ka„Voyager 1" puhul kehtib sama
argument. Tehnoloogia, kogemused,
uued mikroarvutid jne. on jäänud
kõik maapeale. Ainult SOO miljonit
dollarit kulus teadusele jä ei jagatud
vaestele vahetuks kasutamiseks. Sel
puhul publitseei^b „Toront6 Star"'
karikatuuri silmnähtavalt vaese nai­se
ja tema kahe puudustkannatava
lapsega ja kirjad ütlevad: „Šatuml
kulu oli ainult 10 centi iga inimese
kohta maakeral. Selle hinnaga aga
avastati Saturni ümber uusi rõngaid
ja tervelt neli uut kuud." Selle piid!
iroonia on selge: raha tulnuks kuluta­da
puudustkannatavaile, sest Satur­ni
rõngaist ja kuudest ei ole ühelegi
kasu.''. •• ••.;/. •:' •.
Puudustkannatavale ja sageli näl­givale
maailmale on ri^^
nende hulgas USÄ jä kanada, jaga­nud
sadandeid miljoneid dollareid ja
neid maid püüdnud varustada küll
toiduvilja> masinate ja teadniistega.
Sellega on päästetud näljasurmast
miljoneid inimesi ja on saavutatud
ühte-teist kasulikku nende tuleviku­le.
Kuid puudustkannatav naine näl­givate
lastega tänavamullal on jää­nud
inimkonna pilti endiselt, sest: 1)
kõiki abistamissummasld ei ole suu­detud
ratsionaalselt ja asjatundl^
kult kasutada ja 2) miljonitel inimes­tel
puudub endaorganiseerimine ja
oskus, kuidas end aidata.
Tohutu suure elanikkonnaga In?
dia, omades aatompommi, ei ole
suutnud end organiseerida nii, et ko­gu
elanikkond maailma tehnilistest
võimetest minimaalset kasu saaks.
Relvastuse alal suurte tehnoloogiliste
võimetega Mõukogude Liit suudab
vaevalt hmge sees hoida oma tera­vilja
ja lihaproduktsfooniga, kuna
valitsuse püüdluseks ei ole elanik­konna
igapäevased vajadused, vaid
agressiivsed püüdlused maailmaaree­nil.
Isegi tehnoloogia tipus olev USA
New Yorgi Brbnxis täidavad täna­vaid
ja lagunevate majade trepiast­meid
mustade parved, kes loodavad
linna hoolekandele ja ei suvatsegi
või ei oska oma heaoluks tööd teha.
Maailm on täis näiteid, mis ütle­vad,
et vaesus on jäämas maailma
üheks nähteks võib olla veel sajan­deiks
aastaiks, sest on võimata kõi­kidele
vaestele hõbelusikaga toitu
suhu ajada. Kuid on selge, et teadus,
tehnoloogia ja teadmised maailmast
ei saa peatuda sajandeiks kuni kaob
viimane tänavaporis istuja ja ootaja
kuni ta sealt kord luksuskorterisse
viiakse ja „pudrumägede ja piimajõ­gede"
keskele istuma pannakse.
uued projektid ja seda ka maail­maruumis
loovad uusi teadmisi, uusi
materjale ja uusi võimaljusi kogu
inimkonnale, kk neile, kes ikka veel
puudust kannatavafd^ (Kui Satumi
projekt maksis ahiult 10 centi ini­mese
kohta kogu maailma elanik­konna
ulatuses, siis bn see väga väi­ke
raha. Sest tööstuslikult arenenud
maad on kulutanud mahajäänud
Rahvaistele palju kordi rohkem ai­nult
hoolekande korras.
Küsimus ei tohi olla selles, kas tea­duslikele
projektidele kulutada või
mitte. Küsimus on selles, et kõrvuti
selliste hiigelprojektidega ka ühis­kondlikku
momendiheablu tasakaa­lustatult
silmas peetakse. Kuna ka
viimast on tehtud, siis ei tohi ka kü-simusmärki
tekkida teadusMke pro­jektide
vajaduse kohta.
Ä esine Ameerika ühendriikide lihkumist Ronald Reagani
vabariiklaste parteiga paremale, kaotas Moskva lamaika-valiiMs-tel
ühe oma liitlase Kariibimere piirkonnas. Uus peamnister taot­leb
Jamaikat eemaldada Kuuba Otsese mõjia alt. 30. oktoobri nn.
wristel valimistel, kus sai surma ca 500 inimest, anti Ed Seaga
töölisparteid parlamendi 6^^^^
haridusega uus peaminister taotleb lähemaid vahekordi^ U^^^^^
milleks loodab oma 2 miljoni ef
tusL Sellega
•gahoövL:-: •.
Kaheksa ja pool aastat kestnud Ameerika piirkonnas. Üldiseks hin-
Michail Manley marksistliku võimu- nanguks on, et kõigi taotluste peale
korra ajal toimus Jamaika libisemi­ne
Castro otsese satelliidi olukorda^
M; Manley ehitas teist „Kuubat" 900
miili USA kaldast/Rohkem kui 500
Joh. 17,24.
Paljud meie omaksed ja meie arm­sad
peiiekonnaUikmed, kallid eesti
inimesed, on uinunud surma unne ja
maetud võõramaa mulda. Mõteldes
neile, leinajate südamed valutavad
hinged ohkavad. Miks on läinud ära
meie armsad. Ära läinud nii vara,
kui nad oleks võinud veel elada Ja
tahtnud veel elada.
Meie kõik kord vaatame näkku
surmale. Meie tahame vastust leida
surma küsimuse üle. Meie tahame
teada, mis on surm, mispärast on
surm ja mida tai toob meile. Näib, et
on väga vähesed, kes tahavad surra.
Inimesed kogedes elu lõbusid, ei ta­ha
seda peatada. Isegi inimesed, kes
ei koge lõbu oma elus. tahavad siis­ki
Jätkata elu.
Mitmesugused vaated eksisteem-vad
surma üle. Materialistlikule mõt­lejale
surm esitab täielikku ärahävl-mist,
mitte enam eksisteerimist.
Surm on lõpp, see on kõik. Idamai­ne
mõtleja hinduismis Ja budismis
oh selle Juures, et ta peale surma
tuleb jälle tagasi, kui keegi, kui mis­ki.
Piiblit lugijad ja uskujad inime­sed
hoiavad kinni siinoleva isiksuse
igavesest elust. Nad sõltuvad Pühast
Kirjast Jä väga täielikust elu Ja sur­vaatamata,
kaotas Moskva Jamaika ma piiblilikust seletustest.
valimistega väärtusliku liitlase Ka-riibimere
piii^konnas. Jamaika pa­rempoolsete
võit kergendab parem-kuüba^
teh^^^^^ poolsete olukorda ka mitmes teises
arvati, et ca 2000 Kuuba ja M. Liidu Kesk-Ameerika riigis, kus käib heit- Reaktsioon tuleb nendelt, kes ei usu
agenti püüdsid mõjutada rahvast lus Kuuba agentide ja kommunisti- Jumalasse, või vähemalt ei arvesta
.kommunistide leeri. Peale selle asu- dega. Vaatamata sandinistide võidu- — * " ^ —
tas M. Manley 200(kie mehelise le, käib sisemine heitlus veel Nika-marksistliku
ihukaitseväe, ^ kes olid raguas. USA toetab seda maad veel
saanud oma sõjalise treeningu Kuu- lootuses, et olukord paraneb ja Kuu­bal.
Jamaikale asutati rohkesti sala- ba ..mõju .on ..võimalik .vähendada,
jasi relvade peidukohtišja mägedes. Kuid mitmes Kesk-Ameerika riigis
Kingstoni lähedal avastati uute või- 'käib veel verine sisevõitlus. Kõige
raskem on olukord San Salvadoris.
Jamaika parempoolsete võit tiivus­tab
nende maade parajuslasi, kes
võitlevad seal Kuubal relvastatud
agentidega. Arvatakse, et Jamaika
parempoolsete' võit aitas kaasa isegi
Ronald Reagani maalibjsemisvõidia-le.
Võibolla hakkab maailma nihku-mude
'poolt salajane treening-tsenter
ja*relvaladu. M. Manley taotles püsi­da
võimul vägivallaga. Möödunud va­limiskampaaniat
peeti üheks verise­maks,
mille kestel mõrvati pahem­poolsete
poolt ca 500 parempoolset.
Jamaika majandus on SQtsialiseej?r
mise tõttu väga raskes olukorras. M.
Manley riigivõlg tõusis üle |1,5 mil­jardi.
Väliskapital tõmmati tagasi.
Vägivallategude tõttu oli isiklik jul-geole^
k kadunud ja välisturistid ei
julgenud enam külastada Jamaikat.
Need, kes usuvad Jumalasse Ja te­ma
piiblilikku plaani inimeste pääst­miseks,
ei karda tõelikult surma.
Pühas Kirjas meile tõotatud Ja an­tud
päästmist. Nende eluvaade im
materialistlik, ja nemad kardavad
surma, Surm on nende kardetav
vaenlane. Isegi need, kes elavad ära-heidetüd
elu või on kannatanud pii­narikkalt,
on nõrgestatud haigustest
oma elu lõpul, sü;
haks surma.
ma,>
See ibnalik vastus surmale on uni­versaalne,
lõigates läbi kõiki kultuu­re
ja kõiki filosoofiaid. Inimene on
meeleheitlikult otsinud väljaspool
Jumalat teed, et selgitada surma ehk
kergendada surma kartust. Äga oUä
usuta tähendab vihata surma. Lõpli­kus
analüüsis surm on meie halvem
vaenlane, meie kõigekardetavam piin
selles elus, kõigevaevavam kogemus,
kui me talle otsa vaatame ilma Jü-
Parlamendi 60-st kohast 52 võitnud
Edward Seaga töölispartei on äia­nud
Jamaika puhastamist F. Castro
maricsistidest, E^^^ Iraagis on viimasel a
saadeti inaalt valja Kuuba saadik ^^ublisti paranenud. Iraani lemiukeid
Uhses Estrada,kes sekkus otseselt ^.enamnäha Bagdadi kohal,sest
möödunud va^limiskampaania^jal j ^ ; y i d u rakettidega tulistatakse
Jamaika siseellu, toetades^peam^ nŽed alla. Iraak on parahdanud läbi
ter M. Manley Rahva^^^^^ territooriumi kulgevad õlito-pakihseks^^
sandeks on. teha suur ^^^^^ ja 'hakkab saatma Jälle õli
puhastus 590 Kuuba tehiiiku ja teis^ Vahemere äärsetesse sadamatesse,
te kuubal^te keskel, te viibivad Iraagil on kogmü 35 miljardine taga-saarel
F.^astro agentidena. Selleks ^^^^^^^^ sõjapidamiseks. Selle räha
asutati E. Seaga poolt parempoolne ^^^^ sadama kaudu lä-
.pohtseiuksus,:kes peab kindlustama ^ jordaania välismaiseid toitaineid
•toda ja raim nmg desarmeerima M kaupu ning puudust ei ole tunda.
Manley marksistlikud bngaadid. Ja­maikal
on ka tohutu suur Kuuba
diplomaatide pere, kes tegelevad F.
Castro agentidena. K a nende keskel
tuleb teha skriinimine. Osa neist saa­detakse
maalt välja. F. Castro ehitas
Jamaikale sillapead, kust siis ta taot-
Meie kõik peame surema,
meie ei pea mitte kartma seda fakti.
Piibel annab selgitust surma üle. Kes
muu kui Jumal teab tõelikku lugu
surma üle. Heeb. 2,15 kinnitab, et
need, kes on päästetud, saavad va­baks
surma hirmust, „Ja vabastaks
need, kes surma kartusel olid kogu
eluaja khmi orjapõlves". Piibel kin­nitab,
et meie kõik peame surema,
sest et meie kõik teeme pattu. „Sest
patu palk on surm, aga Jumala ar­muand
on igavene elu Kristuses Jee­suses
meie Issandas." Room. 6,23.
Ajakirjandus on range kontrolli all
Ja kaotusi ei avaldata. Iraak saab
varsti Prantsusmaalt 60 parem)it la-hinglennuMt
Ja N . Liidult sõjamater-
Iraak deklareerib, et ta on valmis
kohe rahuks, kui Iraan on nõus lu-les
levitada oma marksistUkku revo- iraagi! kasutada Shatt ai Ärab
lutsiooni kogu Kariibimere ja Kesk
Ameerika piirkonda.
191 Eglihton Ave. East (Eglinton—Mt. Pleasant)
5., Scarborough, Ont. MIR I H l
Tel. (416) 757-5080
Suure hääleenamusega võimule tul­nud
Ed. Seaga on tuntud majandus­mees.
Ta oli varem 5 aastat majan­dusministriks
ja esindas Jamaikat
Maailmapangas ning tal on väga head
sidemed USA ja teiste riikide majah-dusringkondade
ja rahameestega. Ja­maika
riigipank jooksis tühjaks vä­lisvaluutast.
Ed. Seaga esmaseks
ülesandeks bn Jamaika majandus
korda seada. Suurte sotsialiseerimise
programmide tõttu on majandus
käinud alla, sest M. Manley tegi ai­nult
võlgasid. Jamaikat peetakse ül­diselt
rikkaks maaks. Seal pn. head
võimalused põllumajanduse arenda^
miseks. Jamaika peamiseks eksport-kaubaks
on suhkur, banaanid ja tei­sed
troopika maade produktid.
Jamaika on tuntud turismimaa. M
Manley vägivaldne rezhiim hirmutas
Jamaikalt minema välisturistid.
Kuid neid on võimalik jälle saarele
tagasi meelitada, kes toovad saarele
vajalikku välisvaluutat. Jamaika tu­ristid
tulevad peamiselt Ameerikast
Uus rezhiim taotleb suuri USA toer
tusi ja laenusid. Taotleb, et USA ka­pital
jälle teeks investeeringuid Ja­maikal.
Ed. Seagal on head sidemed
ka USA Arengupangaga, sest oli selle
panga esindajaks Jamaikal.
veeteed. Khomeini aga keeldub sel­lest.
Iraagi propaganda iseloomus­tab
Khomeini, kui maniakki ja hul­lumeelset.
Ka kujutatakse pärslasi
kui juba varasemast ajaloos ühte
metsikut rahvast. Khomeini! nime­tatakse
Iraani uueks shahhiks. Iraa­gi
üksused on vallutanud suure osa
Iraaiii õlirikkast. Khuzestani provint­sist
Iraagi piiri ääres. Iraak taotleb
selle provhitsi eraldamist Iraanis!,
sest enamik selle elanikonnast on
araablased. Kuid oi\ ka neid, kes ar­vavad,
et pikas perspektiivis võib
Iraagi president Saddam Husseln
kaotada oma praeguse populaarsuse.
Eriti siis, kui an^riklased oma 52
pantvangi vastu varustavad Iraani
tagavaraosade ja kinnikülmanud ra­hadega.
Rootsi endine peaminister
0. Palme on rahuläbirääkimiste im-ril
Teheranis ja Bagdadis.
ifiiiiiiiiiiHiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiitiiiii»^
u
vastu ajakiri
Jamaika pöördumist paremale pee-
Paganlikud ja materiailstlikud iS-losoofiad
Jätavad meid puuduse tun­desse
selles, mis puutub surmasse.
Kommunistide vastus on, et surm on
tähtsuseta, peagi maaihna kommu­nism
on võidukas, Ja elu saab olema
ülev. Idamaised usundid ülistavad
surma kui mittemidagit. Nad kõik
Jätavad meid vastuseta. Kus on vas­tus?
PIIBEL TÕOTAB M E I L E PÄÄSEf
MIST SURMAST.Bibel selgitab mei­le,
^miks meie sureme. Meie sureme
sellepärast, et meie teeme pattu.
Kristus ei teinud pattu Ja ta elas, ta
elab Ja ta saab elaiha. Mida Eeva sai
maolt, oli surm. Madu lubas talle
teadmist ja andis talle teadmist, aga
sellega oli seotud patt — Jumala kä­sust
üleaštuniine, mille tagajärg oli
surm. Aga Jumal seadis pattt, mis
põhjustas surma, nii et inimene ei
saaks edasi minna elamises alaliselt
patus. (I Moos. 3,22). Jumal seadis
surma, nii et llümene võiks saada
täiuslikuks Jälle nagu ta oli enne pa-tulangemist.
Aga kõigetähtsam tegur
on usk Jumalasse. Püha K i r i tunnis­tab
meile: ,,Sellepärast otsegu iihe
inimese kaudu tuli patt maailma Ja
patu läbi surm, nõnda on ka surm
tunginud kõigisse inimestesse, sest
et nad kõik on pattu teinud. Room.
5,12.
Piibel Jaotab surnia kahte ossa.
Seal on kahte eriliiki surma. Füüsili­ne
surm on inimese vaimu lahutus
tema kehast. Aga vaimline surm on
inimese vaimu püsiv lahutus Juma­last.
See on teine surm, mida tõsi-seU
tuleb karta. Piibli Järele on ela­vaid
inimesi vaimuliku surma olu­korras.
„la Sardese koguduse inelile
kirfuta: Mõnda ütleb see. kellel on
1 Jumala vaimu Ja need? tähte: .J^a
tean sinu tegusid, et sul on n i m i et
sa elad Ja sa oled surnud." loh.Ilm,
3,1. Ilma Jumalata meie oleme ela-vad
surnud.
Juptnaläl oli tegelikult probleem, kui
inimene esimest korda patustas. Ju­mal
on õiglane. Ta ei saa elada koos
kurjusega või ta ei saa mitte olla pü-ha
Jumal. Olles loonud inimese, kui­das
saab ta teda kõrvaldada surma­ga.
Jumal peab olema õlge ja halas­taja,
t a peab karistama pattu, aga
ta peab ka andeks andma Inimestele.
Kuidas saab ta korraldada mõlemat?
Kuidas hoidis Jumal,balansis oma
armastust Ja oma kohtumõistmist?
Ta ohverdas Jeesi «se Kristuse. Meie
Päästja oli patuta, aga ta sai huka­tud
meie asemel. Ta sai karistatud
pattude eest, mis on tegelikult meie
patud. Meie Issand Jeesus ütles: „Mi-nä
tulin, et anda oma elu paljude
eest." ,,Ta on tema, kes ei teadnud
mingist patust, meie eest teinud pa­tuks,
et meie saaksime Jumala õip-seks
tema sees." (2. Kor. 5,21).
Iga inimene, kes usub Kristusesse,
on päästetud patust, surmast ja ku­radi
väest. Ta on „uuesti sündhiud".
Ta saab tõeliku elu pärast surma,
piibli terminil Igavese elu. Inimesed
peavad tulema usule Jeesuse Kris­tuse
ennastohverdava lepitusega või '
nad ei saa osa võtta Jumala plaanist.
Meie usk — see on usaldus Jeesuse
Kristuse hoolitsusele päästab
meid. Jiftnal on täielikult kattesaa­dav
igaühele,, kes jõuab oma sure­misele.
Ainult õiglased inimesed saa­vad
kohata Jumalat Püha Kirja jä-re,
ja Kristuse õigus on antud neile,
kes usuvad Kristusesse. „Nõnda kui
Taavet kiidad õndsaks inimest, kelle­le
Jumal arvab õiguse osaks ilma kä­sutegudeta."
Room. 4,6. Inhnese oma
õigus on vastu Jumala õigusele. See
tähendab, et ükski inimene ei ole
hea. ükski ei ole püha. Meie ei ole
keegi 100% õiglased omas elus, meie
iial ei räägi, tervet tõde ja meie ilal
ei anna andeks kelleglle täielikult.
Kui Jumal on täielikult püha, siis
tema soovib mööda saata igavikku
ainult nendega, kes on täielikult pü­had.
Ja nõnda meie vajame Kristuse
õigust õigeks saamiseks. Kristusesse
uskuja tegelikult saab õiguse — uue
ärkamise usus. tõesti ta on siis uues­t
i sündinud. Ta tunneb end asetatu­na
Jumala teedele. Evangeelium, rää­kides
otsekohe elu ja surma olust,
väidab selgelt: ,JCes usub Pojiasse,
sellel on Igavene elu; aga kes ei ole
kuulekas Pojale, see ei saa elu näha,
vaid Jumala viha jääb ta peale." Joh.
3,36. Jeesuse Kristuse surnuist üles­tõusmine
on meie usu tsentraalne
tõde. Nagu Paulus nii laseme meie
puhata oma usu Ja õiguse Jeesuse
ülestõusmisel. „Agä kui Kristust ei
ole äratatud, siis on teie usk tühine
Ja teie olete alles oma pattude see^.
Aga nüüd on Kristus üles äratatud
Ja on esimeseks saanud nende seast,
kes on läinud hingama." I Kor. 15,17,
20. Sügav tõde on, mis Kristus ütleb
meile: ,3'lina olen ülestõusmine ja
elu; kes usub minusse, see elab, ehk
ta küll sureb." Joh, 11,25.
Palju on surnud inimesi. Kus nad
on? Piibel räägib neist väga lihtsalt.
Ta jaotab inimkonna kahte gruppi
— päästetud Ja päästmatud. Pääste­tud
on need, kelle patud on andeks
antud; Jeesus Kristus on tasunud
nende patud Ja võlad, nad on lepita­tud
Jumalaga ja ära võitnud surma.
,,Sest mulle on elamine Kristus ja
surembie kasu." Fillpi 1,21. Omas
ülempreestlikus palves, mis on täna­se
jutluse tekstiks, ütleb Jeesus:
„Isa, ma tahan, et kus mina olen, ka
nemad oleksid minu Juures, keda sa
mulle oled andnud, et nad näeksid
minu auhiilgust, mille Sa mulle oled
andnud." Joh. 1 7 X
Peetrus ütleb meile: „NU Issand
teab päästa Jumalakartlikke kiusatu­sest
Ja ülekohtusi säilitada kohtu­päevaks,
et neid nuhelda." 2. Peet.
Elu pärast surma Püha Kirja sei­sukohal
on võimalik igale isikule,
aga ta on saavutatud Jeesuse evan­geeliumi
printsiipidel ja ei kunagi
mingi inimliku ettevalmistusega,
inimliku võimetega või üihnliku tea­duslikkude
uurimustega.
Jeesus ütleb lihtsalt: „Suur on teie
tasu taevas". Ja Paulus khmitab mei­le:
„Sest ma arvan, et sellesinatse
aja kannatused ei ole midagi tuleva­se
au vastu, mis meis peab ilmsiks
Saama." Room. 8r,18. Jeesus ütleb:
MMina olen tee Ja tõde Ja elu. Ükski
ei saa Isa Juurde muidu kui minu
kaudu." Joh. 14,6.
Ilnimesed muutuvad, kui nad täie­likult
taluvad, et Jumal tõesti armas­tab
neid—. igatühte — ja tahab Jee­suse
Kristuse ohvrisurma läbi täielt-
Ukult andeks anda nende patud. Kol-eata
rist. nU raske Kristusel kanda,
kergendab igaühe elu. , Ja olen kin­del
sellest, et see. kes teis on alanud
hea töö, viib selle lõmde Kristuse
Jeesuse päevani." FiUpi 1,6.
Aamem.