1980-11-27-07 |
Previous | 7 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lüsi järjest olin lud üldse flin laagris, yiijala Tüt- Imidagi mis laisa ja mi'- lillitga sõita ^aM pmst tuuris, sest listi Me pa-listTned väi- (yerdi^kastl, ja kõike iaditaryete iu,' boomi, [Ma andsin . Me värvile taha ni-mä. Paadi )timist rjekas val- Seal OÜ ka e vanemad käisin sea! umas. akvaarium p nl ja kassi-ariumi, pa-ülda peale, teisi taimi est koopa, panin talle üle vett ja sel nädalal ab talveks faism purje-lerupaadiga lin üksinda. maja, mis seal ainult iraami. Äga kõik need jääb minu is tuleb sei-ip maas. Nii J siis ma ma-lab seal mu Idüskooi |märdipäeva. itosin, siis ies see päev. le teada, et traad. Minu Anne oma raadil õli lo- Jgisime mängud lõpetada idega alusta-lEF'i karbid,: raha, kui en-käid. See-raha saatma liseks. tulime, siis mis õhtuks, jaotada. Me iurist sisse, vanaisa ja randiks. Kui oli ema ju-õlema pan-li suu lahti, 'kedagi ham-ja maiustusi üks tüdruk, itsikeseks ja hundiks. Mi-loli õige pikk k Mul hakkas suur koer Anne maius- ' ; ,., • teaksime, vaa° 1, mijda olime palju. Kodus ka maiustur )ru/:-;;;^: >htu. idu&kool itavaf li iinul õnn pila ja Stockhol-colm nädalat, nädalat. skaudi- ja is. Seal oli last, U.SA.-^t, Hiast. ESTO päeva-la sõpradega )re nädal. Pea-lastasin raeko-leva. Ireisisme Nor-jmägedest üles lordides, lülin just õigel lis oli järel ai- Bta pärast ehk imalus reisimi-titavaid paiku. lendusikool I I I I I i I di •4 „Meie Ek" Mr. 48.(1606) ITMiŠU@USEID SOBIVAID EESTI VÄRVIDAS KÜÜNLAID HÕBE JA KULD EHTEI© KERAAMIKA VAASE MAALE (raamltult ja raamünata fUUSTKINKEESEMEID SAUNASEEPE JA TARBEIED MITTI KUVERIKONTSERT sisui kögüupärast veimastuspMu 28 novembril 1900. Esireas, vasakult: K. Maurits, F, • ;ko/F.:Kaiigro, N. W . L ^ essreas: J, Mitt, J.-:Körb; E.iÄule, H. West©!, E. Eimo, K. Ä. , R. Maasea, W; C!ement,^^0^ J^r^enson, G. Nurm, 0. Amberg sa; tagareas: .1. Ä&sfr, 1. A» Liltatlial, Ao. Ksaruk, E, Jacoby,- J, LiWieitK^mpf; •, , 26. jiovembril;, möMi \i : kaheksa-: kiimuiehd aastat sellest kui Vironia võis esimese eesti rahvusliku üliõj^i-las- korporatsioonina alusta(|'a oma avalikku tegevust. Seda mi^a Tartus, balli sakslaste ja ülikooli valitsuse vastuseismisel. Eesti Üliõ jilaste Seltsil polnud võimalik läbi [yiia, õnnestus ViroriiaJ Riia ikosmöpbltii?^^ enam Uberaalsemas õhkkonnas. . Tolleaeasele eesti Ühiskonnale oli Vironia asutaminetahtsaks sündimu-- seks: Tartus siirdusid pesti soost üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsi, kuid Riias puudus oma rahvuslik akadeemiline organisatsioon mis» oleks ühendanud seal õppivaid eesti soost ; üliõpilasi; Juba asil^iamisele järgnevatel aastatel koondasid asutajad liikraed • Vironiasse enamusi Riias õppivaid eesti akadeemilisi noori. Samal ajal kristalliseerus Vironia vaimne pale sügavalt rahvuslikuks. Sage-ja järelvalvet teostas wlistlane Karl Ipsberg kes juba enne Vironia ametlikku tunnustamist oli Riia Polyteh-nikumi lõpetanud. Üheks Estonia sil- 'mapastvama'ks ikunstiliseks juhiks nii sõnalavastuse kui ka ooperi alal oli Vironia •vilistlane''Haimo; Kom-' •pus. : • . Korporatsioon Vironia tähistab oma 80. aastapäeva käesoleval näd^ip lal Torontos. Neljapäeval, 27. nov. tloimub Vana-Ändrese kirikus pidulik jumaiateenistus ja laupäeval, 29, nov. kl. ž p. hotellis. Enne Esmest maailmasõda-tihenesid vironlaste read tublisti, andes meie kodumaale hulga majandus-, tehnilist- ja pällumajandüst õppinud mehi. Sõjaolukorra tõttu aga evakueeriti Riia Polytehnikum 1915 aastal Venemaale, kus korporatsiooni tegevus Moskvas piirdus vaid seal õppiva vironlaste gruppi köoskäi-niistega, 1918 aasta sügisel Riias taas. alustatud õppetöö lõppes aga varsti enamlaste pealetungiga meie kodumaale, mil puhul vironlased otsustasid üksmeelselt in corpore osa võtta daste kõne- ja vaidlusõhtute, koduv/^Y^^^^^^ Mjud nendest näi-raaa vaimuelu jalgimrse• nmg; eesti /^^^sidülesse eeskujulikku vaprust ja Eesti Sihtkapital Kanadas on tulumakguvabad. la Toronto, Ont. M4K 2M nMni93illlllliiitiiiilHini!3889lltiillin^^^^^^ Kevadel korraldab pastor Helmwt Rüdmik ÜSA ja Kanada eestlastele järgmise turismirdsi mis kestab 13 päeva. Üle 300 eestlase on variemalt neist reisidest osä võtnud. Seekordne turismireis hõlmab Aim-mani ja kuulsa kaljumä^tikkU raiu« tud^ajälooIisePetra linna külästaomio §e. Iisraelis külastatakse kõiki' täht-^ samaid linnu ja paiku, mis seotud ristiusuga. Edasi lendab turismigrupp Egiptus sesse, kus kolme päeva jooksul kü= lastatakse Kairot, Memphise ja Sakkara ajaloolisi linnu. Kaamelid viivad turistid ka suuirte Giza püramiidide juurde, Ühise perena lendavad ÜSA ja Kanada eestlased New Yorkist välja kolmapäeval, 6. mail, 19S1. ar See on kõige ilusam aastaaeg Kesk-Idas. rismireisi üldhind on | 1379. See katab lennukulud kolmele maale, igapäevased ringreisid, 1. klassi hotellid ja sö(^id. Kaasareisijad peaks end registreerima paari lähema kuu jooksuL Üksikasjalisemaks informatsiooniks ja reisikavaks palutakse kirjutada aadressile: Rev. H. Rüd-mik, 783 Arton Lane. Port St. Lucie. Florida 33452. USA. teeneid niida kinnitab neile üle kol-mekünihe annetatud Vabadusristi. Vabadusõjas langenud vironuste austamiseks paigutati hiljem konvendi saali marmorHmälestustahvel, kuhu olid raijutud nende sangarite ni-rahvuslikest üritustest losavõtmise-ga, ihuti haljaks see mõõk mis M - iem suunas Riias majandus-, tehnilist- ja põllumajanduslikku, haridust saanud mehed kodumaa tööpõllule, kuigi suur tsaaririik pakkus neile ^^^^ ..w^w liiilgavaid karjäärivõimaluk ja pai- nied kes Vabadussõjas langesid, ju rikkalikumat tasu: kui nad seda löödumal võisid loot^. Vironias saadud kasvatus-ja üksmeel ning sõbralik kooselu, mis veel tänapäevani iseloomustab Vironlaste'tegevust, si-cki. s neid tugevalt nende kodumaaga. Käesoleva sajandi algul, olid suurcmad majanduslikud ettevõtted Pärast Eesti—Vene iRahulepingu allakirjutamist alustas Vironia oma tegevust Tartus. Muutunud olustikus j äi Vironia struktuur endiseks ning põhiprintsiibid samadeks. Ülikoolis õppivate seltsivendade enamuse moodustasid Tartus majandus- ja õigusteadust Õppivad üliõpilased. Võeti aktiivselt osa Eesti Korporatsioon nide Liidu töõst, mille ellukutsumise algatajaks 1915 aastal oli Vironia. Sa-nendest olid meie majandusministrid, kelledest Kaarel Selter'i kõik on meie k(Klu-maal ka tähtsat osa etendanud eesti panganduse ülesehitamise töös. Käesolev lühikene ülevaade ei saa muidugi haarata kõiki neid alasid mida vironlased on edukalt viljelenud. Samuti ei taha see ka alahiniia-ta Vironiast vanema ja temast nooremate üliõpilasorganisatsioonide tähtsust eesti rahvuslikus võitluses j a ülie^itustöös; KüU tahab see aga meies pealekasvavale ja Ölikoo-liš õppivale noorusele meenutada seda, mida üks grupp meie vanema põlve haritlasi suutis teha, võttes omaks ühised ideaalid ja koondudes sellega ühiseks rahvuslikuks jõuks. 10. novembril lõppes ÜSA-s Rahvuskomitee uue esinduskogu valimine. Kõige esimeiste andmete alusel, mis selgusid New Yorgis, juhtis saa-, dud häältehulgaga ERKU senine esi- \ mees mag. J. Šimonsoh. Temale järgnesid Ylo Anson sõjameeste ringkonnist, siis noor näitleja urmas Kärner, ERKU majandusala juhte Harry Must j.t. Ka Lakewoodi valimisringkonnas, kus paljud käisid isiklikult val.jaoskonnas hääletamas, oli esikohal J. Simonson, siin järgnesid talle ERKU juhatusliige ja gaidide tegelasi Gilda Karu, hambaarst-kirurg Maano Milles, E. Vallaste, H. Verder /•estis balti sakslaste käes. Sellele mai ajal jätkati ka suhteid teiste üli-majanduslikule ülevõimule astusid vastu meie rahva, suurkujud, Tartus Jaan Tõnisson ja Tallinnas . Kons-lanlin Päts koos nendega ühinenud ees l i . haritlastega/ Nii rajati Tartus ja veidi hiljem ka Tällinnjas; üKiste-pelised kre'^it-asutused, kuhu siis h;ikkas kõorfdiima eesti rahvuslik ka-, pilal. \ Nende rahaasutuste juhtimisele asusid Riias majandusteadus-konna lõpetanud Vironia asutajad ;i;:kmed^ Eduard Aule, Artur Uibo-l^ iui ja Georg Westel, kelledest kaks esimest Eesti Vabariigi algaastail OÜd Eesti Panga' presidentideks ja Georiz Westel mitriiel korral majan-õpiiäsorganisatsioonidega. Jätkati läbikäimist Eesti Üliõpilaste Seltsi, kui vanima eesti akadeemilise, organisatsiooniga, kellega Vironia asutajad liikmed olid loonud sõbralikke suh-teid juba enne selle sajandi algust s.o. enne Vironia ametlikku tunnus- '• tust.'- Hiljem, seoses kõrgema tehnilise õppeasutuse loomisega 193JS aastal Tallinnas, loodi Korporatsioon Viro-nia Tallinna Koondis mille liikmeteks kujunesid endised Tartu Ülikooli Keemiateaduskonna üliõpilased ja need kes Tartu Ülikooli üliõpilastena sooritasid õpinguid oma igapäevase dusministriks. Peale eestlaste ma- .; töö- kõrval Tallinnas. Nägu Vironia jcindusliku jõu koondamist eesti kre^/Xartus, võttis Vironia TallmnaS;ela-diiiasutustesse, hakati hoogsalt ka vait osa kõigist Tehnikaülikooli üli-asiitama nii eestlastele üldkasulike õpilaskona üritustest akadeemilistel, kui ka eraettevõteid, millede asuta- seltskondlikel ja sportlikel aladel; misega on tihedalt seotud Vironia omades sealjuures pariinaid suhteid cisutajate ja hiljem Vironiasse vastuvõetud liikmete nimed; Meie asutustesse koondatud kapital aitas ka, selle sajandi esimesel aastaküm-p. el, finantseerida Estonia Teatrimaja Ja ka Kontsertsaali suurehituste Iäbivi] mist mis kujunes üheks silmapaistvaks rahvuslikuks sümbooliks eestlaste iseteadvuse kujunemisel, rääkimata veel sellest kultuurilisest tähtsusest mida seal lava- ja helikunsti al^l viljeleth Estonia Seltsi juhatuses näeme taas Vironia vilistlasi eesotsas Artur Uibopuu; Georg Westeli ja Karl-Mauritsaga, Estonia teatrimaja ja' kontsertsaali ehitamist kõigi teiste Tallinnas tegutsevate akadeeniiliste organisatsioonidega. yabariigi päevil rakendus Vironia rohkearvuline vilistlaste pere omariikluse ja selle majanduse ülesehitamise: tööle.; Paljud Vironia asutajad ja ka hiljem sisseastunud liikmed — Eduard Aule, Kari Ipsberg, Oskar' ^mberg, August Kerem, Juhan Raudsep, Nikolai Viitak; Georg Westel, Leo Sepp, Anton Teetsov, Peeter Kurvits ja Kaarel Sdter — on ministritena osa võtnud meie Vabariigi Valitsuse tööst -Viimased, vm Päralt Teist^, maailmasõda on ligemale §adatuhat eestlast paisatud pagulastena mitmesse maailmakaarde. Eestis tegutsenud üliõpilasorganisatsioonid on samadel põhimõtetel, nagu kodumaalgi, jätkanud oma tege-vust. Nende organisatsioonide õlu° liseks ülesandeks on alati olnud süvendada oma liikmete isamaa-armaS" tust ning kasvatada neis iseteadva vaba eestlase selgroogu. Mehisus, julgus, ausus ja töökus on selle kasvatuse suunajad. Need omadused on isiku iseloomu tugevateks taladeks igas kohas ja igal ajal, olgu see siis võõrsil või kodumaal elades. Enne meie k<^umaa vallutamist punaarmee poolt oli Vironia likmete arv 445. Nendest pääses pagulusse 172 liiget; Vironia 8Ms aastapäevaks on vabas maailmas Vironia liikmete arv kasvanud ligemale 300-le, nendest 112 Toronto Koondises, millega vii mase 12 aasta jooksul on ühi 70 nooremat liiget. Korporatsioon Vironia asuta liikmed võtsid oma lipukirjaks — Ühisus, Kindlus, Ausus. Sündides võõral pinnal, Riias, ning kasvades tolerantses vaimus koos teiste üli- > õpilasorganisatsioonidega, saavutas Vironia oma küpsuse mis väljendust leidis tehnilist ja majanduslikku haridust saanud meeste asjalikus mõtlemisviisis. Selle juures on aga isamaaarmastus ja meelekindlus olnud alati vironlastele suunanäitajaks. gu see eeskujuks ka meie praegu „,Meie Elus" 13. nov. ilmunud ülikooli lõpetaja Talvi Maimetsa pildi allkirjale palutakse lisada: Talvi Maimets, sünd. Orpana. t £ . Maleklubi juhatuse andmetel oli rfiöödunud tegevusaasta edu-tkam eehništest. Klubi- korraldusel toimus 11 turniiri ja imalekursus noortele. Turniiridest oli 1 välkmä-ies, 8 kiirmales, vanematele maletajatele ,;Paul Kerese Turnüi'' ja noortele „Nikolai Küttise Tumnr^'. Nähtub, et möödunud aasta tege-vustuhin jätkub, sest oktoobrikuu maleöhtul oli koos jälle hulk maletajaid ja T>ealtvaatajaid.. Sel õhtul peetud kiirmale turnim (2x10 min.) võitis esmakordselt A.Kõresaar, kes saavutas 6 võitu. Teisele kohale tuli L. Joselin iVi p. ja kolmandat |a neljandat kohta jagasid J: Järve ja V. Puna (4 p.). Turniirist võtsid osa veel järgmised maletajad: A. Loorits, V. Pikkand, P. Smeelen ja E. Talve. Väljaspool turniiri mängisid maletajad E. Sarnak, A. Traks ja K.Söo» •dor./, Toronto Eesti Maleklubi kavatseb igas kuus korraldada ühe maleõhtu ja järgmine toimub Toronto Eesti Majas 27. nov. kdl 7.30 õhtul. Kõik Kaasnaalastek Mstt. tuntud nooir pianist TÜna Mitt astub Järjekordselt kuulajaskonna ette iseseisva klaverikontserdiga 7. dets. Kontsert toimub Eesti Kunstide keskuse Kont-sertbüroo korraldusel „Hart House" suures saalis algusega kell 330 p.!. Tiina lõpetas Toronto Kuningliku Konservatooriumi 19 aastaselt A.k.- C.T. diplomiga kontsertpianistide klassis (First Clas«^ honours). Sama aasta sügisel alustas edasiõppimist Toronto ülikooli muusikafakulteedis, samuti kontsertpianistide klassis, mille lõpetas juunis 1979 „Bachelor of Music in Perfonnance" kraadiga. Järgneval sügisel jätkas õpinguid Western ülilcoolis, London, Ontarios magistrikraadi saavutamiseks Kontsertpianistide ja JMuusika Literatuuris. Tiinal on veel 2 eksamit sooritada, et neid magistrikraade saavuta- Noor Tiina Mitt on esinenud üle 40 korra kas iseseisvate kontsertidega või solistina nii eestlaste kui muulaste üritustel. Tema esinemised on kõige rohkem olnud Kanadas, kuid ka ÜSA-s jä samuti Austrias, Rootsis ja Saksanaaal. Euroopa esinemised on toimunud peamiselt neis raamides, kui jätkas õpmguid 1975,1976 ja 1978 a. suvedel, tol korral ühtlasi võttis erikursusi „Hpchschule Mozarteum" Salzburgis, Austriarprof. W. Wolf ja prof. Carlo ^ecchi meistriklassides. Kõigil kolmel suvel valiti teda ka esinema 10 parimaga lõpukontsertidel kuulsas „Wiener" saalis. Torontos 2 suurimat esinemist olid 1976 aastal kuulsas St. Lawrence Cwitre Tovwi Hall'is. Vümase 10 aasta jooksul on Tiina Mitt saanud paljtk esikohti muusika-võistlustel on tema andekuse ja töö- •küse tunnustuseks on saanud 16 kor- Foto — Peeter Leyden da stipendiume. 'Senini nü oma õr>^ tajate kui ka võistlustel on alati hinnatud Tiina õiget tunnetust J. S. Bachi muusikapalade ^esitamisel. Ka eeloleval kont&erdü mängib Tiina J. S. Bachi kõige raskemat ja täiuslikumat helitööd „Goldberg Variatsioone". Alljärgnevalt on lühikene seletus selle virtuoosliku J. S. Bachi kunsti-tööst. J. S. Bachi geniaalsus ilmneb selles helitöös. Iga variatsioon on rajatud eri teemale. Iga kolmas variatsioon on kahes osas „kaanon'is" kirjutatud, kus helisuhted suurenevad. Selle pala teine osa algab 16-da. variatsiooniga, mis on kirjutatud prantsuse overtüüri stülis, mis lõppeb animeeritud fuuga taoliselt. Glen Gouldon öelnud, et Bachi „Goldberg Variatsioonid" on muusika, millel ei ole algust ega lõppu, aga seda helitööd ühendab haarav kunst ja muu-sikaalsus. See muusikaline suurteos on pia-nistedele eriti raske, sest originaalselt oli kirjutatud ,,clavicembalole" (2-he klaviatuuriga). Nüüd klaveril ette kandes nõuab pianistidelt kõrget tehnikat, kuna käed kiirelt nootide vahetusel peavad klaveril sageli risti mängima. Kava teises osas tuleb ettekandele Kaljo Raidi „Capriccio" ja 2 F. Cho-pini pala „Barcarolle" Op. 60 ja Scherzo B-Mollis Op. 20. (St. Georg'i ja Harbourd tänavatfe nurgalt jalutada Harbourd tänavat mööda idasse kuni esimesed tuled, seal on väikene tee kus on ka autod pargitud ja vasakul poolel võlvi alt läbi minnps on ^Hart House").
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, November 27, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-11-27 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E801127 |
Description
Title | 1980-11-27-07 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | lüsi järjest olin lud üldse flin laagris, yiijala Tüt- Imidagi mis laisa ja mi'- lillitga sõita ^aM pmst tuuris, sest listi Me pa-listTned väi- (yerdi^kastl, ja kõike iaditaryete iu,' boomi, [Ma andsin . Me värvile taha ni-mä. Paadi )timist rjekas val- Seal OÜ ka e vanemad käisin sea! umas. akvaarium p nl ja kassi-ariumi, pa-ülda peale, teisi taimi est koopa, panin talle üle vett ja sel nädalal ab talveks faism purje-lerupaadiga lin üksinda. maja, mis seal ainult iraami. Äga kõik need jääb minu is tuleb sei-ip maas. Nii J siis ma ma-lab seal mu Idüskooi |märdipäeva. itosin, siis ies see päev. le teada, et traad. Minu Anne oma raadil õli lo- Jgisime mängud lõpetada idega alusta-lEF'i karbid,: raha, kui en-käid. See-raha saatma liseks. tulime, siis mis õhtuks, jaotada. Me iurist sisse, vanaisa ja randiks. Kui oli ema ju-õlema pan-li suu lahti, 'kedagi ham-ja maiustusi üks tüdruk, itsikeseks ja hundiks. Mi-loli õige pikk k Mul hakkas suur koer Anne maius- ' ; ,., • teaksime, vaa° 1, mijda olime palju. Kodus ka maiustur )ru/:-;;;^: >htu. idu&kool itavaf li iinul õnn pila ja Stockhol-colm nädalat, nädalat. skaudi- ja is. Seal oli last, U.SA.-^t, Hiast. ESTO päeva-la sõpradega )re nädal. Pea-lastasin raeko-leva. Ireisisme Nor-jmägedest üles lordides, lülin just õigel lis oli järel ai- Bta pärast ehk imalus reisimi-titavaid paiku. lendusikool I I I I I i I di •4 „Meie Ek" Mr. 48.(1606) ITMiŠU@USEID SOBIVAID EESTI VÄRVIDAS KÜÜNLAID HÕBE JA KULD EHTEI© KERAAMIKA VAASE MAALE (raamltult ja raamünata fUUSTKINKEESEMEID SAUNASEEPE JA TARBEIED MITTI KUVERIKONTSERT sisui kögüupärast veimastuspMu 28 novembril 1900. Esireas, vasakult: K. Maurits, F, • ;ko/F.:Kaiigro, N. W . L ^ essreas: J, Mitt, J.-:Körb; E.iÄule, H. West©!, E. Eimo, K. Ä. , R. Maasea, W; C!ement,^^0^ J^r^enson, G. Nurm, 0. Amberg sa; tagareas: .1. Ä&sfr, 1. A» Liltatlial, Ao. Ksaruk, E, Jacoby,- J, LiWieitK^mpf; •, , 26. jiovembril;, möMi \i : kaheksa-: kiimuiehd aastat sellest kui Vironia võis esimese eesti rahvusliku üliõj^i-las- korporatsioonina alusta(|'a oma avalikku tegevust. Seda mi^a Tartus, balli sakslaste ja ülikooli valitsuse vastuseismisel. Eesti Üliõ jilaste Seltsil polnud võimalik läbi [yiia, õnnestus ViroriiaJ Riia ikosmöpbltii?^^ enam Uberaalsemas õhkkonnas. . Tolleaeasele eesti Ühiskonnale oli Vironia asutaminetahtsaks sündimu-- seks: Tartus siirdusid pesti soost üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsi, kuid Riias puudus oma rahvuslik akadeemiline organisatsioon mis» oleks ühendanud seal õppivaid eesti soost ; üliõpilasi; Juba asil^iamisele järgnevatel aastatel koondasid asutajad liikraed • Vironiasse enamusi Riias õppivaid eesti akadeemilisi noori. Samal ajal kristalliseerus Vironia vaimne pale sügavalt rahvuslikuks. Sage-ja järelvalvet teostas wlistlane Karl Ipsberg kes juba enne Vironia ametlikku tunnustamist oli Riia Polyteh-nikumi lõpetanud. Üheks Estonia sil- 'mapastvama'ks ikunstiliseks juhiks nii sõnalavastuse kui ka ooperi alal oli Vironia •vilistlane''Haimo; Kom-' •pus. : • . Korporatsioon Vironia tähistab oma 80. aastapäeva käesoleval näd^ip lal Torontos. Neljapäeval, 27. nov. tloimub Vana-Ändrese kirikus pidulik jumaiateenistus ja laupäeval, 29, nov. kl. ž p. hotellis. Enne Esmest maailmasõda-tihenesid vironlaste read tublisti, andes meie kodumaale hulga majandus-, tehnilist- ja pällumajandüst õppinud mehi. Sõjaolukorra tõttu aga evakueeriti Riia Polytehnikum 1915 aastal Venemaale, kus korporatsiooni tegevus Moskvas piirdus vaid seal õppiva vironlaste gruppi köoskäi-niistega, 1918 aasta sügisel Riias taas. alustatud õppetöö lõppes aga varsti enamlaste pealetungiga meie kodumaale, mil puhul vironlased otsustasid üksmeelselt in corpore osa võtta daste kõne- ja vaidlusõhtute, koduv/^Y^^^^^^ Mjud nendest näi-raaa vaimuelu jalgimrse• nmg; eesti /^^^sidülesse eeskujulikku vaprust ja Eesti Sihtkapital Kanadas on tulumakguvabad. la Toronto, Ont. M4K 2M nMni93illlllliiitiiiilHini!3889lltiillin^^^^^^ Kevadel korraldab pastor Helmwt Rüdmik ÜSA ja Kanada eestlastele järgmise turismirdsi mis kestab 13 päeva. Üle 300 eestlase on variemalt neist reisidest osä võtnud. Seekordne turismireis hõlmab Aim-mani ja kuulsa kaljumä^tikkU raiu« tud^ajälooIisePetra linna külästaomio §e. Iisraelis külastatakse kõiki' täht-^ samaid linnu ja paiku, mis seotud ristiusuga. Edasi lendab turismigrupp Egiptus sesse, kus kolme päeva jooksul kü= lastatakse Kairot, Memphise ja Sakkara ajaloolisi linnu. Kaamelid viivad turistid ka suuirte Giza püramiidide juurde, Ühise perena lendavad ÜSA ja Kanada eestlased New Yorkist välja kolmapäeval, 6. mail, 19S1. ar See on kõige ilusam aastaaeg Kesk-Idas. rismireisi üldhind on | 1379. See katab lennukulud kolmele maale, igapäevased ringreisid, 1. klassi hotellid ja sö(^id. Kaasareisijad peaks end registreerima paari lähema kuu jooksuL Üksikasjalisemaks informatsiooniks ja reisikavaks palutakse kirjutada aadressile: Rev. H. Rüd-mik, 783 Arton Lane. Port St. Lucie. Florida 33452. USA. teeneid niida kinnitab neile üle kol-mekünihe annetatud Vabadusristi. Vabadusõjas langenud vironuste austamiseks paigutati hiljem konvendi saali marmorHmälestustahvel, kuhu olid raijutud nende sangarite ni-rahvuslikest üritustest losavõtmise-ga, ihuti haljaks see mõõk mis M - iem suunas Riias majandus-, tehnilist- ja põllumajanduslikku, haridust saanud mehed kodumaa tööpõllule, kuigi suur tsaaririik pakkus neile ^^^^ ..w^w liiilgavaid karjäärivõimaluk ja pai- nied kes Vabadussõjas langesid, ju rikkalikumat tasu: kui nad seda löödumal võisid loot^. Vironias saadud kasvatus-ja üksmeel ning sõbralik kooselu, mis veel tänapäevani iseloomustab Vironlaste'tegevust, si-cki. s neid tugevalt nende kodumaaga. Käesoleva sajandi algul, olid suurcmad majanduslikud ettevõtted Pärast Eesti—Vene iRahulepingu allakirjutamist alustas Vironia oma tegevust Tartus. Muutunud olustikus j äi Vironia struktuur endiseks ning põhiprintsiibid samadeks. Ülikoolis õppivate seltsivendade enamuse moodustasid Tartus majandus- ja õigusteadust Õppivad üliõpilased. Võeti aktiivselt osa Eesti Korporatsioon nide Liidu töõst, mille ellukutsumise algatajaks 1915 aastal oli Vironia. Sa-nendest olid meie majandusministrid, kelledest Kaarel Selter'i kõik on meie k(Klu-maal ka tähtsat osa etendanud eesti panganduse ülesehitamise töös. Käesolev lühikene ülevaade ei saa muidugi haarata kõiki neid alasid mida vironlased on edukalt viljelenud. Samuti ei taha see ka alahiniia-ta Vironiast vanema ja temast nooremate üliõpilasorganisatsioonide tähtsust eesti rahvuslikus võitluses j a ülie^itustöös; KüU tahab see aga meies pealekasvavale ja Ölikoo-liš õppivale noorusele meenutada seda, mida üks grupp meie vanema põlve haritlasi suutis teha, võttes omaks ühised ideaalid ja koondudes sellega ühiseks rahvuslikuks jõuks. 10. novembril lõppes ÜSA-s Rahvuskomitee uue esinduskogu valimine. Kõige esimeiste andmete alusel, mis selgusid New Yorgis, juhtis saa-, dud häältehulgaga ERKU senine esi- \ mees mag. J. Šimonsoh. Temale järgnesid Ylo Anson sõjameeste ringkonnist, siis noor näitleja urmas Kärner, ERKU majandusala juhte Harry Must j.t. Ka Lakewoodi valimisringkonnas, kus paljud käisid isiklikult val.jaoskonnas hääletamas, oli esikohal J. Simonson, siin järgnesid talle ERKU juhatusliige ja gaidide tegelasi Gilda Karu, hambaarst-kirurg Maano Milles, E. Vallaste, H. Verder /•estis balti sakslaste käes. Sellele mai ajal jätkati ka suhteid teiste üli-majanduslikule ülevõimule astusid vastu meie rahva, suurkujud, Tartus Jaan Tõnisson ja Tallinnas . Kons-lanlin Päts koos nendega ühinenud ees l i . haritlastega/ Nii rajati Tartus ja veidi hiljem ka Tällinnjas; üKiste-pelised kre'^it-asutused, kuhu siis h;ikkas kõorfdiima eesti rahvuslik ka-, pilal. \ Nende rahaasutuste juhtimisele asusid Riias majandusteadus-konna lõpetanud Vironia asutajad ;i;:kmed^ Eduard Aule, Artur Uibo-l^ iui ja Georg Westel, kelledest kaks esimest Eesti Vabariigi algaastail OÜd Eesti Panga' presidentideks ja Georiz Westel mitriiel korral majan-õpiiäsorganisatsioonidega. Jätkati läbikäimist Eesti Üliõpilaste Seltsi, kui vanima eesti akadeemilise, organisatsiooniga, kellega Vironia asutajad liikmed olid loonud sõbralikke suh-teid juba enne selle sajandi algust s.o. enne Vironia ametlikku tunnus- '• tust.'- Hiljem, seoses kõrgema tehnilise õppeasutuse loomisega 193JS aastal Tallinnas, loodi Korporatsioon Viro-nia Tallinna Koondis mille liikmeteks kujunesid endised Tartu Ülikooli Keemiateaduskonna üliõpilased ja need kes Tartu Ülikooli üliõpilastena sooritasid õpinguid oma igapäevase dusministriks. Peale eestlaste ma- .; töö- kõrval Tallinnas. Nägu Vironia jcindusliku jõu koondamist eesti kre^/Xartus, võttis Vironia TallmnaS;ela-diiiasutustesse, hakati hoogsalt ka vait osa kõigist Tehnikaülikooli üli-asiitama nii eestlastele üldkasulike õpilaskona üritustest akadeemilistel, kui ka eraettevõteid, millede asuta- seltskondlikel ja sportlikel aladel; misega on tihedalt seotud Vironia omades sealjuures pariinaid suhteid cisutajate ja hiljem Vironiasse vastuvõetud liikmete nimed; Meie asutustesse koondatud kapital aitas ka, selle sajandi esimesel aastaküm-p. el, finantseerida Estonia Teatrimaja Ja ka Kontsertsaali suurehituste Iäbivi] mist mis kujunes üheks silmapaistvaks rahvuslikuks sümbooliks eestlaste iseteadvuse kujunemisel, rääkimata veel sellest kultuurilisest tähtsusest mida seal lava- ja helikunsti al^l viljeleth Estonia Seltsi juhatuses näeme taas Vironia vilistlasi eesotsas Artur Uibopuu; Georg Westeli ja Karl-Mauritsaga, Estonia teatrimaja ja' kontsertsaali ehitamist kõigi teiste Tallinnas tegutsevate akadeeniiliste organisatsioonidega. yabariigi päevil rakendus Vironia rohkearvuline vilistlaste pere omariikluse ja selle majanduse ülesehitamise: tööle.; Paljud Vironia asutajad ja ka hiljem sisseastunud liikmed — Eduard Aule, Kari Ipsberg, Oskar' ^mberg, August Kerem, Juhan Raudsep, Nikolai Viitak; Georg Westel, Leo Sepp, Anton Teetsov, Peeter Kurvits ja Kaarel Sdter — on ministritena osa võtnud meie Vabariigi Valitsuse tööst -Viimased, vm Päralt Teist^, maailmasõda on ligemale §adatuhat eestlast paisatud pagulastena mitmesse maailmakaarde. Eestis tegutsenud üliõpilasorganisatsioonid on samadel põhimõtetel, nagu kodumaalgi, jätkanud oma tege-vust. Nende organisatsioonide õlu° liseks ülesandeks on alati olnud süvendada oma liikmete isamaa-armaS" tust ning kasvatada neis iseteadva vaba eestlase selgroogu. Mehisus, julgus, ausus ja töökus on selle kasvatuse suunajad. Need omadused on isiku iseloomu tugevateks taladeks igas kohas ja igal ajal, olgu see siis võõrsil või kodumaal elades. Enne meie k<^umaa vallutamist punaarmee poolt oli Vironia likmete arv 445. Nendest pääses pagulusse 172 liiget; Vironia 8Ms aastapäevaks on vabas maailmas Vironia liikmete arv kasvanud ligemale 300-le, nendest 112 Toronto Koondises, millega vii mase 12 aasta jooksul on ühi 70 nooremat liiget. Korporatsioon Vironia asuta liikmed võtsid oma lipukirjaks — Ühisus, Kindlus, Ausus. Sündides võõral pinnal, Riias, ning kasvades tolerantses vaimus koos teiste üli- > õpilasorganisatsioonidega, saavutas Vironia oma küpsuse mis väljendust leidis tehnilist ja majanduslikku haridust saanud meeste asjalikus mõtlemisviisis. Selle juures on aga isamaaarmastus ja meelekindlus olnud alati vironlastele suunanäitajaks. gu see eeskujuks ka meie praegu „,Meie Elus" 13. nov. ilmunud ülikooli lõpetaja Talvi Maimetsa pildi allkirjale palutakse lisada: Talvi Maimets, sünd. Orpana. t £ . Maleklubi juhatuse andmetel oli rfiöödunud tegevusaasta edu-tkam eehništest. Klubi- korraldusel toimus 11 turniiri ja imalekursus noortele. Turniiridest oli 1 välkmä-ies, 8 kiirmales, vanematele maletajatele ,;Paul Kerese Turnüi'' ja noortele „Nikolai Küttise Tumnr^'. Nähtub, et möödunud aasta tege-vustuhin jätkub, sest oktoobrikuu maleöhtul oli koos jälle hulk maletajaid ja T>ealtvaatajaid.. Sel õhtul peetud kiirmale turnim (2x10 min.) võitis esmakordselt A.Kõresaar, kes saavutas 6 võitu. Teisele kohale tuli L. Joselin iVi p. ja kolmandat |a neljandat kohta jagasid J: Järve ja V. Puna (4 p.). Turniirist võtsid osa veel järgmised maletajad: A. Loorits, V. Pikkand, P. Smeelen ja E. Talve. Väljaspool turniiri mängisid maletajad E. Sarnak, A. Traks ja K.Söo» •dor./, Toronto Eesti Maleklubi kavatseb igas kuus korraldada ühe maleõhtu ja järgmine toimub Toronto Eesti Majas 27. nov. kdl 7.30 õhtul. Kõik Kaasnaalastek Mstt. tuntud nooir pianist TÜna Mitt astub Järjekordselt kuulajaskonna ette iseseisva klaverikontserdiga 7. dets. Kontsert toimub Eesti Kunstide keskuse Kont-sertbüroo korraldusel „Hart House" suures saalis algusega kell 330 p.!. Tiina lõpetas Toronto Kuningliku Konservatooriumi 19 aastaselt A.k.- C.T. diplomiga kontsertpianistide klassis (First Clas«^ honours). Sama aasta sügisel alustas edasiõppimist Toronto ülikooli muusikafakulteedis, samuti kontsertpianistide klassis, mille lõpetas juunis 1979 „Bachelor of Music in Perfonnance" kraadiga. Järgneval sügisel jätkas õpinguid Western ülilcoolis, London, Ontarios magistrikraadi saavutamiseks Kontsertpianistide ja JMuusika Literatuuris. Tiinal on veel 2 eksamit sooritada, et neid magistrikraade saavuta- Noor Tiina Mitt on esinenud üle 40 korra kas iseseisvate kontsertidega või solistina nii eestlaste kui muulaste üritustel. Tema esinemised on kõige rohkem olnud Kanadas, kuid ka ÜSA-s jä samuti Austrias, Rootsis ja Saksanaaal. Euroopa esinemised on toimunud peamiselt neis raamides, kui jätkas õpmguid 1975,1976 ja 1978 a. suvedel, tol korral ühtlasi võttis erikursusi „Hpchschule Mozarteum" Salzburgis, Austriarprof. W. Wolf ja prof. Carlo ^ecchi meistriklassides. Kõigil kolmel suvel valiti teda ka esinema 10 parimaga lõpukontsertidel kuulsas „Wiener" saalis. Torontos 2 suurimat esinemist olid 1976 aastal kuulsas St. Lawrence Cwitre Tovwi Hall'is. Vümase 10 aasta jooksul on Tiina Mitt saanud paljtk esikohti muusika-võistlustel on tema andekuse ja töö- •küse tunnustuseks on saanud 16 kor- Foto — Peeter Leyden da stipendiume. 'Senini nü oma õr>^ tajate kui ka võistlustel on alati hinnatud Tiina õiget tunnetust J. S. Bachi muusikapalade ^esitamisel. Ka eeloleval kont&erdü mängib Tiina J. S. Bachi kõige raskemat ja täiuslikumat helitööd „Goldberg Variatsioone". Alljärgnevalt on lühikene seletus selle virtuoosliku J. S. Bachi kunsti-tööst. J. S. Bachi geniaalsus ilmneb selles helitöös. Iga variatsioon on rajatud eri teemale. Iga kolmas variatsioon on kahes osas „kaanon'is" kirjutatud, kus helisuhted suurenevad. Selle pala teine osa algab 16-da. variatsiooniga, mis on kirjutatud prantsuse overtüüri stülis, mis lõppeb animeeritud fuuga taoliselt. Glen Gouldon öelnud, et Bachi „Goldberg Variatsioonid" on muusika, millel ei ole algust ega lõppu, aga seda helitööd ühendab haarav kunst ja muu-sikaalsus. See muusikaline suurteos on pia-nistedele eriti raske, sest originaalselt oli kirjutatud ,,clavicembalole" (2-he klaviatuuriga). Nüüd klaveril ette kandes nõuab pianistidelt kõrget tehnikat, kuna käed kiirelt nootide vahetusel peavad klaveril sageli risti mängima. Kava teises osas tuleb ettekandele Kaljo Raidi „Capriccio" ja 2 F. Cho-pini pala „Barcarolle" Op. 60 ja Scherzo B-Mollis Op. 20. (St. Georg'i ja Harbourd tänavatfe nurgalt jalutada Harbourd tänavat mööda idasse kuni esimesed tuled, seal on väikene tee kus on ka autod pargitud ja vasakul poolel võlvi alt läbi minnps on ^Hart House"). |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-11-27-07