Meie Elu = Our life, November 27, 1980

              toata
Jlicte ElW* nr. # (1606) 198Ö
luviseid olamusi
j^ul "on. ösge mitu daami, kellek maks, kuid W nad näevad j a siia°
a üjtlen eesnime ette iiitli ~ „tädi", vad täiemaks meie <Mna keskel. Las*
paar tädi on mu sugulased, kuid tel- ta satub hooUlcate eesti laste hulka,
ged on mu ema ja vanaema sõbrad.
^ tihti koos -
Kogu suvi, kaks kuud järjest olin
ma Kotlcajärvel, ega tuhiud üldse
linna. Esimesel nädalal olin laagris,
siis kaob tuimus oma rahvuse vas^ Seal olid -Rajaleidjad, Põhjala Tüt-pool.
tee- ja tu."
, meil ja teiste tädid© ,Jah, eeskujud imbuvad la&tesse
red ja |Lembitu.
Peale laagrit me tegime midagi mis
otsekui märkainatült'^ tõendas &ä võttis terye suve. Isa, vanaisa ja mi­na
ehitasime purjekat, millega sõita
Kiiihanepoeg oskaks rääkida, ta kõik mu õed j a venoad olid
ütias täna nii: „Tere... minu isa väljas j a kui olime end päikese käes
jn ema on haned jä^ mina olen üks - kuivatanud, nägime nagu õtüad koi-nende
poegadest. Me kõik oleme lased pallid peenikeste tiMcude^^o^^
halli värvi, aga meie kaelad on tu- šas. Pärast seda me vanemad viisid
iTiedad. Minu sünnikodu on siin W
ja-Kanadas lagedas tundras>s^^^^^ suve jalutasime isa j a ema
m laitsutakse meid , , K a j i ^ ^ tundras. Meie vanemad võta.
Te voibona olete
loost ja heal meelel raagmgi endast. ^^^^^ valveVet lähene
Varakevadel minu vanemad lenda- vast hädaohust jkohe inärku anda.
Y ü d Mehhikost siia kaugele Põhjana- Vaatamata, et oleme ise rahuarmas-bamaadele.
Mehhillosse me. läheme tajad, on meil palju vaenlasi. Kisk-igal
sügisel siinse külma talve e e s t . j a d loomad, M l i d ja kajakad röö°
Seal me ainuU süyitame, aga siin on vivad meie mutie ja on valmis meid
meil tõeline kodu ja sünnipaik, endidki nahka pistma. K a eskimod
Tundra on koht, mis on meid sidu- röövivad pesadest mune. Nad kütivad
nud juba aasta tuhandeid ja ikka meid hilissuvel, siis, ''moleme juba
mc tuleme siia tagasi. Siiri on karske suuremad, kui meil on sulimi^e aeg.
täna
Süsimustad kassid/kollases ina ei näidanud seda välja.
ljuti oli teeõhtu mu lemmiktadi tädi Ilse.
pool. Tädi ütles vanaemale, et Tädi Eevi tahtis juba ennegi mida- Orujärvel. Meil oli üks vana puust
eks sa võta TiiutReet ka kaasa. Ta gi ütelda, aga ei saanud varem teiste aerupaat, mis seisis paadikuuris, sest
on nii tark, ta mõistab meie prob- jutu vahele s^ada. Tä rääkis oma meil on nüüd uus metallist. Me pa-leeme,
las' tüdruk kuuleb ja tutvub väikesest pojast. Üks tädi esitanud ta nime uue põhja, võtsime istmed väl-elüli^
te ja oluliste küsimustega. Läk- väikesele pojale küsimuse: „Kas sa, ja, ,^kittisiihe", tegime sverdi^kasti,
sin meeleldi koos vanaemaga. Püüd- noorhärra, tead juba, kelleks sina sverdi, tüüri, masti aluse ja kõike
$[n käituda heade kommete kohaselt tahad saada, kui kasvad suureks na- tarviükku. Mu isa tejlis paaditarvete
nagu mulle kodus on õpetatud. Äi- gu su isa?'Poiss vastanud kohe: .5a ärist masti, purjel, priidu, boomi,
tasin tädi Ilset köögis ja lauaääreš. tead ju palju asju, kas sa seda ei blokid, nöörid ja muud Ma andsin
SCoristasih teelaua ja pesin isegi teagi, et kui mina sutu^ks saan, saan paadile nimeks: „Krooks". Me värvi-nõud.
Nõud pestud, istusin koos tä- arstiks, politseiks, aujuhiks ja pa- sime ta valgeks ja panime taha ni-didega
elutoas ja kuulasin muusikat, paks!" me ja suure rohelise konna. Paadi
Tädidelt sain tunnustavaid sõnu, mil- Tädid naersid j a kõik teadsid xää- purjel on suur sinine „Optimist In-leule
ma muidugi rõõmustasin, kuid kida koomilisi lugusid oma pere las- temÄtionar märk.
test. minu vanaema rääkis mi- lust sel nädalal, kui purjekas vai-
<Varjud mustad nagu t k i
tulevalgus pilgul^ õhtul,
Kui pii räägitud ühistest tuttava- nust. Kui ma väike ohiud, siis pole- mis sai, oli Metsaülücool, Seal oli ka
test ja õnnetustest ohkas tädi Lilli, vat mul ota^^ la_s teosakond nendele, kelle vanemad
pöördus mu vanaema poole ja pih- olevat ikka väitnud, et 'kõht on nii ,õiid Mets^^^^
tis: ,pleks meie M a l l e ^ seUine hirmus täis, seal on vaid väike üm- õppimas, mängimas j a ujumas,
nakuulehk, kui smu Tuu-Reet, ma märgune auguke tükikese shokolaadi »^^c^c^a von« aVva^rhim
oleksin süs k a p a l j u ^ m s a m , aga jaoks. Isa ütetaud siis: ,JVIeil on küll JS^lTn^iT^ J^^^
mis sa teed ära..." csih,onkiro.l.ia^aod,9i.r i.kwui^d need minu ik^õxhku,.:-^ ^ "^^^^^^^
,;Kuid kodus te kasvatate teda ees- augukesse ei mahu, need on nelja-julikult,
küll temastki tubli tüd- kandilised." Mina vaielnud vahvasti
ruk sirgub", trööstis minu vanaema, vastu: „Meed ei peagi kõhtu minema,
,,Tema välismaalastest sõpradel on hoian neid aimilt suus." Kuid isa —
kalm Tegin sellest terraariumi, pa­nin
põhja kruusa ja süs mulda peale.
Ma panin sisse liivateed, teisi taimi
ja ehitasin väikese kividest koopa.
talle palju ^uurem mõju kui isal, ema ohiud ikkagi need võitjad poo- ^JljlŽfiS^f ! S emal ja kodul. Tal on k a üks eesti led. ^ nmieks Kama. Andsm talle vett ja
kliimäy kristallselged veed, sinine Meie nimelt kaotame oma esialgse
taevas ja kuigi suvi on lühike, on sulerüü ja uute sulgede kasvamine
tundra täis värvirikkaid lilli. Kogu võtab neli kuni 'kuus nädalat aega.
see suur värviküllus j a avarus on Sellel ajavahemikul ei saa me lendu
sõbranna, kes kannab eesti vapiga See külalislahke tädi Ilse teeõhtu
sõrmust sõrmes, aga eesti keelt ei oli minu meelest päris huvitav, kuid
räägi. Ometi on selle tüdruku vaiie- vanaema kippus kõige eraie koju tü­mad
eestlased ja vanavanemad sa- lema, sest et mina olin kaasas. Lab*
muti. Mina püüan temaga ikka eesti kudes ütles meile tädi Ilse: „SeHi-tõusta,
nad teavad seda ja see on
meile raske aeg. Uute sulgedega aga
näeme väga kenad, need on meie rei'?
siülikonnad teisele kodumaale.
Praegu ma olen aasta vana..
söötsin vihmausse. Viimasel nädalal
lasime ta lahti, sest ta peab talveks
maa alla pugema.
Esimesed paar korda käisin purje­tamas,
kui vanaisa oli aerupaadiga
keelt kõnelda, loodan, et^ta vähemalt sedÄtavad, vakniiadirhait^^^^ väljas, aga nüüd ma käin üksinda,
aru saab, mis räägin, kuid ainustki lised inimesed kui teie, on minu 9A^<^^^ päästeve&t on seljas),
vastust ma omas keeles ei saa." Siis juurde alati teretulnud Äxvan, et
pöördus tädi Lilli minu poole: „Sina meie tänane «tooniandja" pUTiiu-oleksid
pidanud meie Malle läheda- Reet, tema tõttu jutt võttiski pöörde j a ne sõbranna olema, siis oleks lugu ^^^""^ « ^hifomA Irnnri ia .nonAm^ iVniM-teisiti
olnud!"
Nüüd ma küli d teadnud midagi Ilse naeratas, kallistas mind j a 'kii
vastata. Vanaema oli kärmen mõtle- tis: „Hea tüdruk oled sa alati!"
ja:.„Kõveratele puulele pannakse tu- Xeel koju Õpetas mind vanaema?
gi juurde ja paeniitatakse pikkamö^^ ..Suhtlemine sõprade ja tuttavatega ^^^^ ^^^^^ puhkab seal mu
_meie päralt. _
Me lendame tuhandeid miile
korda aastas, see, on kevadel ja sü-
.gisel. Me olenie väga seltskondlikud
ja omi reise algame kõik peaaegu sa°
naaegšelt. Kuna see on pikk tee, siis jõudsime just tagasi tundrasse
le.^me ka vahepeatusi, laskume alla mu vanemad teatasid, et nüüd oleme
maapeale, kus puhkame ja natuke küllalt suured ja tugevad, et ise enda
kehakinnitust võtanie. ^ahel mõned eest hoolt kanda, See on hanede
head inimesed lasevad meid omal komme, sama juhtus ka nendega. ^ da sirgeks, miks siis inimlast ümber- sõltub paljudest pisiasjadest,
niaisipõllul einet võtta,%^^ kor^ Neil ei olekski enam meie jaoks ae- Teisipäeval oli mardipäev. Kell kasvatada e Mallestki saab hoo- kui külalislahke kodu on tädi Ilsel,
dadel me kunagi ei ole kindlad, kas ga, nad algavad uue perekonna kas- '^"J^s läksin välja mardiks. Käisime Htsemise abil tip-top eesti tüdruk", See tuleb sellest, et tädi Ilse ise os-me
kõik ka tagasi jõuam^. Osa meist vatamisega. Umbes kolmeaastaselt vaid nd^ kab taktiliselt j a meeldivalt oma kü-ode
yasis. Mis s^^
kui vua ta koju Laksm SIIS ^ taUe ^ a abi pakkusid ja sealjmm^
nava^e. i^a jmidsm |ust umber nmv seda seni teen, kuni MaUe minu sõp- süski omapead ei talitamid^
^ ga^ kui kolm vaikest vaimu jooksis msringi jääb.
Sügise^ulles afeame lennuhaiji^ ^^^^^^ „Mallel on ehk raske oma senistest
tustega. Kui aeg kaes, tõuseme jalle Kui viimati sam oma koti kompu- sõpradest loobuda?" kahtles tädi As-
. Igat salkades pilvepihile. Ees on tuhan- ^^^t^^^^^
kevadel, kui minu .vanemad siia . dete miilide pikkune reis J a . «D^^ või- jõudsin koolimaja õue,; kõige ,,Mis raske", õiendas jälle vana- , .
jõuavad, otsivad endile pesapaiga. me kurn uheksatuhande jala korgu- hullem asi juhtus. Mu kott oli nii ema üks hellitatud laps võib hallid lubatud, peab saama teh-
Kuna oleme ve^linnud, siis selleks sde tõusta ja
miili tunnis leraiatai Me l e r ^ olid kompusid täis; . 1 U i ' Ä ^ peab end eelnevast pare-kujulise
nurgana j a me sageh va- üles, kaks nõida ja üks kass ^^^j- ' ' ' ' >• • -
hetame kohtased. Tde mõnikord üld- minust mõõda ja naersid mu õn-
Paadikuur oli esimene maja, mis
vanaisa ehilas. Nüüd oli seal ainult
vana paat ja kõiksugu kraami. Aga
suunas.. /*„Ma ei rääkinudki ehitame kuuri ja paneme kõik need
palju", püüdsin vastu vaielda. Tädi asjad sinna. Paadi-kuur jääb minu
toaks. Seal on voodi, mis tuleb sei­nalt
maha ja lamp ja vaip maas. Nii
et/kui on soojad ilmad, süs ma ma-langcb
küttide kuulidest, või nõrke^ algan k a mina sama ülesandega. Ma
m e teel Aga, kui keegi enneaegu loodan selleks ajaks kena kaasa^^^^^^I^^^
meie elu ei lõpeta, võime isegi roh- da. See on suur j a meeldiv eesõigus,
kcm, kui kolmkümmend aastat va-
/ naks elada. - |
jMeil on oma kindel
Krooks.
RIINA KINDLAM
Toronto E.S. Täienduskool
on sobiv koht soosaard või järve-nurgas,
mis^ annab kaitsej ka vaen
laste vastu, kes meid sageli ründa
pead oma lubadust Malle suhtes täit­ma.
On see sulle raske?*
Jah, see toiming pole mulle tõesti
eriti meelejärele. Ma vaikisin sellest.
HELLA jLEIVAt
vad. Kui pesa on valmis, muneb se ei näegi meid, aga te kuulete mu netust. Mul oU veel üks kott kaasas,
ema sinna viis või kuus muna. Möö- kiu kiu hüi^u. S^^ Siis kogusin oma kompud teise kotti
dunud kevadel olin mina ühes nen- miseks öeldud. Inimesed vaatavad jg^ jooksin kiiresti koju. Kui ma vii- Möödunud suvel ma käisin mitmes
dcst. Isa ja ema istuvad siis korda- siis ülespoole ja ütlevad: „Näe haned maks koju jõudsin, mu õde peaaegu kohas. Ma käisin mitu korda vana-inöödä
pesal. Umbes kplmekümne; juba lähevad, halvad ilmad on tule- hüppas mu kotti Rääkisin kõik oma metsamajas. See on Severn Ri°
iie päeva järele tundsin end küllalt / m a s . " Üks vanasõnagi ütleb: ,,Haned juhtumid emale ja naerab neid lk- ^^^1 juures. Seal on väga hea ujuda
lugevana ja rna ise purustasin noka- lähevad — h1 -a1lv—aJd ^ilm1 —adJ , 1 . — k a g i veel. vee all ja vaadata veealuste prillide-gamtmakoõre.
Munast tulles olin hevad — kurjad ilmad, luiged lähe
alul võrdlemisi nõrk. Saputasin ja vad ~ lumi taga."
.raputasin end tiiyahakatistega. K u i gis ja mina alustan
E L L E N RUBBRG
Toronto E.S. Täienduskooi
6
M E I E A/IARDIPÄEV
Juba kaua ootasime mardipäeva.
Kiü ühel hommikul äi^kasiri, siis
teadsin, et viimaks oli käes see päev.
Hommikul koolis saime teada, et
õhtupoolikul on maskeraad. Minu
kas^üüm oli Minni hiir ja .Anne oma
oma Piilu part. Maskeraadil oli lõ­bus.
Me sõime ja mängisime män­ge.
Kahjuks mde ei saanud lõpetada
seda mängu, mida sõpradega alusta­sime.
Meile anti üNIGEF'i karbid,
millesse tuli korjata ka raha, kui en­dale
maiustusi palumas käid. See­kord
UNICEF pidi selle raha Saatma
Aafrikasse/laste abistamiseks.
•Kui me koolist koju tulime, siis
panime maiustused valmis õhtuks,
et neid mardisantidele jaotada. Me
tõime ka kõrvitsad kuurist sisse.
Kell pool kuus läksime vanaisa ja
vanaema juurde mardisandiks. Kui
sealt koju jõudsime, siis oli ema ju­ba
küünlad kõrvitsates põlema pan­nud
ja minu kõrvitsal oli suu lahti,.
Tänavu oli mul väga toresuvi. Käi­sime
terve perega Euroopas. Esto 80
oli vägev, kuid mulle meddis Austria
looduse poolest.
Meie hotell oli kõrgel bäenõlva-t
u i , kust oH ilus vaade üle Innsbruc­k
i linna. Järgmisel hommikul sõitsi­me
köisraudteega ülesse kõige kõr­gema
mäe otsa. Igalpool ümberringi
olid lumega kaetud mäetipud. Keset
Juulikuud, leidsid suusatajad siin
veel lund. All sügavates orgudes
paistsid paksud, rohelised metsad.
Isegi üks üksik onn oli peidus selles
võrratus vaates.
Kust lumi sulanud, seal oli maa
kohutavalt kivine, aga leidus siisiki
igasuguseid alpililli. Siia ülesse oli
roninud lambaid, kes turistide käest
süüa kerjasid.
Nägime palju huvitavaid paiku,
kuid see vaade mäetipust jäi kõige
rohkem meelde.
HILLyi:SöRiRA :
Tcmmto E S . Täiendusikool^
gasi koju.
käisin ka mde metsamajas. Ma
sõitsin kanuuga ja söötsin vöötora­vaid
käest. Kui istusin küllalt kaua,
tulid jänesed ja hiired välja..Me käi­sime
kanuumuuseumis ja Dorseti
vaatetorni otsas;
Ema viis mind ühe vüepäevasele
reisile. Reisil me läksime ülesse
Georgian Bay ligidale, siis Sault Ste.
Mariest läbi ja alla Ameerikasse. Me Juba nädal enne laagrit palckisiane paistis nagu sooviks ta kedagi ham-sõitsime
Mackinae saarele j a siis ta- "emaga mu laagri vanis^
kaasa pidin võtma. Ma ootasin põite* Käisime majast majja maiustusi
läksin ka hellakeste laagrisse vusega, mü ma sinna saan, sest iaag- palumas. Tänaval üikus üks tüdruk,
üheks nädalaks ja Jõekääru laagris- ris on alati olnud lõbus. Viimaks tuli kes oli tditud punamütsikeseks ja
see päev. Mu tädi tuli autoga muile ta koer oli moonutatud hundiks. Mi-järele
ja sõitis mind Kotkajärve na aga olin daam. Mul oli õige pikk
skaudilaagrisse. K u i jõudsime sinna, mantel ja karvane müts. Mul hakkas
olid telgid jubaülesse pandud. Igas- palav, ühe maja juures suur koer
se telki oli lubatud kolm poissi^ pistis oma nina ja suu Anne maius-
Uidsin oniale kaks sõpra ja !me asu-- tuste kotti.
Kui me tagasi koju läksime, vaä-
Kolmapäeva hommikul laksin koo- <>Kia telgid kow^ ja väljast tashne kõiki maiustusi, mida olime
li oma mardisandikostüümiga. Mina ning kaunistama selle ümbrust. Jäi^- saanud ja neid öü päris palju. Kodus
olin riietatud mängukaruks (teddy- inwel — ja igal hommikul pidime andsime teistde lastele ka maiustU"
bear). Kõikidel teistel lastd olid ka tõusma vara, et võimelda. Võimlemi- j^jg kohtasime ka sõpru.
se kaheks nädalaks.
, ' , . LIISAS(
Toronto E.S. Täienduskooi
kostüümid seljas. Kc^nesime kõik ne d meeldinud kellelegi, sest kõik
kooliõuele ja tegime seal mardisan- oll<l veel yäsinud eelmisest päevast,
di-paraadi. See oli väga kiriu paraad, Pärast võimlemist läksirfie sööma,
seal oli Groucho Marx. can-can tüd- Telkides tehti puhtuse komrolli ning
ruk, Cleopatra, mereröövleid, Heinz'i
ketehupi pudel, ingleid, nõidasid, ro­heline
kuju televisiooni saatest „The
meie võitsime puhtuses kolmanda
koha.
Ühel päeval, kui skaudid olid sau»
r jne. Paremad kostüümid au- nas, tegime röövretke nende laagris-hinnati.
Esimese auhinna sai can-can sq. Lasksime telgid nööridest lahti
tüdruk kui kõige originaalsem kos- ja telgid kukkusid kokku. See seik-tüüm.
lus ei lõppenud sellega. Jäi^ine
Pärast kogunesime kõik võimlasse, kord, kui meie saunas olime, tehti
Seal oli„talent show", kus igaüks meile sama pahandus tagasi. Kui
See oli tore päev ja õhtu.
TIINA PEDJEL
Toronto E.$. Täiendiu&kool
O 0 0
Mida,teed sa nendga? Need on
maitsvad ja neis on inimesele tar­vilikku
ainet — ära minema viska
miks mitte ise proovida, kui mardi­päeval
kõrvits nagunii kodus on.
Kolm ülihuvitavat
Fiädalat
Möödunud suvel oli minul õnn pila
väljusime saunast, leidsime kõik Rootsis .skaudüaagris ja Stodkhol-oma
telgid segamini. Telkidest olid Y^^^^m Rootsis kolm nädalat,
õieti kolm meeldivat nädalat.
_ Esimesel nädalal olin skäudi- ja
Hiljem toimus küpsetamise võist- oli isegi tõnrniatiid lipu vard^^ ^aidi Vikerkaare laagris. Seal oli
palju eesti noori Kanadast, U.S.A.-st,
Saksamaalt ja Austraaliast.
Tdse uädala, mis oli ESTO päeva-esines
ja näitas oma oskust. Mina
laulsin ühe eesti laulu „Sarve hääl"
ja ma sain tdse auhinna. Esimene kõik asjad välja kistud ja mööda mu
auhind läks „rook" muusika lauljale, ru laiali paisatud. Osa magamiskotte
tõmmatud vardasse, öö-lus.
Lapsed tõid kaasa küpsiseid, §eti ei saanud meid keegi tülitada. ™tc^Sw'!i^i^ .^^^^^^^ kooke ja mitmesuguseid muid toidi^ sest pärast lõket oli meilöövalve.
asju, mida nad ise küpsetanud olid.
ipäev o l i 31. oktoobril.
Seemned on kõrvitsa sees pehmes
vatitaOlises massis. Korjake
Tore päev Oli ka, kui käisinw sõpradega
tore nädal. Pea-olid
mängupüstolid, potikud ja
tulin koju koolist j ^ hakkasin m õ t - s e . Kell po^^ sealt, ])eske sõela peal raputage suu
lema, mida ma peaksin olema. Mul seal nägin igasuguseid kostüüme, rem vesi ära j a pange rätikule kui-
Mina küpsetasin kodus eesti singi-- de nädal, veetsm
Lkaid ja ma sain esimese auhm- kõndima hulk ^aega labi Stockholmis. See oli
päeval jõudsin koju alles kell Jb^"^Vf}»yH^se.^^l me ujusime j^^
poöl, viis j;ama d m vaga v,ra?sicmi«u«/di , lõbu o-hx .la.^ia.:l™t. K.mu jiä llUe ÄtatCga^s^i xl.a;a.,g.-!
,> „ . , . tn».. J t . . eest see oli pikk päev. Ma näitasin
Kell pool kumme tulin tagasi oma vama. Parast seda kupsetage ndd ^ ^ i ^ oma auhindu ia ta oli väsa
tõin sisse suure ilusa kõrvitsa, sõbraga. Mul oH terve kotitäis kom- 350 kraadi kuumuses ahjus. emaic ^ ©
ei olnud palju ideid. Kell sai viis ja
ma suui-e kõ
mis mu ema (Ai ostnud. Võtsin suuit^^^^^m sõbral o l i ainult pool kotti, reie laotage seemned saiapannile Ja
noa ja lõikasin sisse suured silmad, sest mõned lapsed varastasid tema lisage iga tässitäie spemnete kohta
niiia ja suu. Kõrvitsa ptsa lõikasin omad ära. Mul on v e d praegu kom- üks supilüsika täis võid ja pange^ ^^^^^ ^ Eesti Täienduskooi
ia nanin küünla sisse. kinifi (äripl MaM^^ väga ITHH'"?». mõneks mintitikft v(^f»t Q K I U Vi,: ——• —/ —---------
j« — , . , . .... . . . . Kolmandal nädalal reisisme Nor-sest
o l i JLa^ag!e!^Jfi 'm^i!s! o!l?i ^to^re1, k^e^sti^s hädal ae^ ras. Sõitsime bussiga mägedest üles
PEETER ROOSE
Toronto E S . Täienduskooi
. ära ja panin kiiünla Pool küüs me
ema tüli koju, mä panin küünlad põ­lema
j a viisin kõrvitsa välja. Siis ma
mõtlesin, et pleri üks ^suur „cowboy".
Mu- venna! oir selline müts ja-.mul
ja alla, ning laevaga fjordides.
Tagjasi Torontosse tulin just õigel
ajal, sest mu rahakotis oli järel ai­nult
20 ööri.. .
Kahe või kolme aasta pärast ehk
mõneks mmutiks veel ahju. Kui või avaneb m«.u«.l.l^e jälle võimalus rcisimi-on
sulanud raputage^ soola peale ja •Lehekülg Meie Noored" ilmub Kanada Eesti Õpetajate Ühingu sekrja külä^^^^^
20 minutiks ahin fanf>«: . ' ^ ^ . .OOMO T n i m n f o i o V l • TIOIIQ^ t i^Urri* UTOIIA Dal1r«vM>«« T A I « M A * I « 0A
Toronto. E.Š. Täiendusikool
pange ved 20 minutiks ahju tagasi, antusena. Toimetajad: H e l l a Leivat ja Helle Reikman. Toimetuse
aadressi c/o Hella L d v a t , 16 Gortland Ave., Toronto, M4R 1T8 ERIKTÜRK
Toronto E.S Täienduskooi