Meie Elu = Our life, November 27, 1980

              ms,
(1606) 198D
KSID
lus
in
oleme ela-
>bleem, kui
itustas^ iu-
[elada kops
ttte olla pii-liimese,
kul­uda
surma­de
ja halas-pattu,
aga
I inimestele.
mõlemat?
fahsis oma
lõistmist?
stuse. Meie
sai huka-karistatud
[iikult meie
ütles: „Mi.
5lü paljude
I ei teadnud
teinud pa-iala
õigu­sel).
[ristusesse,
last ja ku°
sündinud",
ist surma,
1. Inimesed
»use Kris-
^itusega või
ia plaanist,
leesuse
piäästab
^t kättesaa*
omi sure-
Iniesed saa>
|a Kirja jä-mtud
neile,
l>lõhda kui
st, kelle-lks
ilma ka-lese
oma
isele. See
ei ole
leie ei ole
elus, meie
|a nieie iial
täielikult,
püha, siis
ta igavikku
ielikult pfi-le
kristuse
iKristusesse
gtise r- uue
>n siis uues-md
asetatu-
^eelium, rää-
(urma olust,
ib Pojasse,
kes ei öle
eiu näha,
le." Joh.
ipist üles-tsentraalne
iseme meie
\jše Jeesuse
I Kristust ei
usk tühine
ittude sees.
äratatud
^ende seast,
Kör. 15,17,
ütleS
)usmine ja
elab, ehk
»i. Kus nad
iga lihtsalt,
ite gruppi
id. Pääste-on
andeks
m tastmud
on lepita-lud
surma.
Kristus ja
[^1. Omas
lis on täna-
|eb Jeesus:
la olen, ka
is, keda sa
^ad näeksid
mulle oled
iMii Issand
jke kiusatu-lada
kohtu-
"•2. Peei
k<:ir ja sel-
|ale isikule,
jsuse evan-ei
kunagi
ilmistusega,^
ilmliku tea-fuur
on teie
itab mei-
Ijellešinatse
lagi tuleva-ib
ilmsiks
;siis ütleb:
elu. ükski
kui mhiu
äi nad täie-testi
arn^as-tahab
Jee-läbi
täiel^
imtud. Koi-isel
kanda,
[a olen jcin-on
alanud
te Kristuse
t.
t
1
r
•ii
I
i
1
n
cm
nr. M - THÜRÄMY, NOVEMBER 27
EESTUSI VENEMAAL? - 4
andmed ESTO '80 Üritustest osavõtjate
väiksemad kui avaldati ajalehtedes.
Leht Mrjutato: „ESTO '80 järellai­netusena
käib siin ja seal vaidlus
selle üle, kui palju siis õieti eesti pi­dustustest
osavõtjaid Stokhdlmi oli
kokku tulnud. Teatavasti kirjutas
üks leht, et: rongkäigust võttis osa
25.000,eestlast. Need olla öinu4„spet-sialistid",
kes selle ärvimi välja jõud- '
§id: ,,ESTO '80 suurkogunemise osa­lejate
arvu hinnati 22 ja 25 .tuhande
vahel". Saitia lehe järele Yiibis ava­misel
6. juulil 7.000—8.000i isikut. Ka­nada
ajaleht „Meie Elu" esindaja
Stokholmi pidustustel-oh hulk taga­sihoidlikum
ja teatas. oma lehele, et
avamisele oli kogunenud fe.QOO isiku
ümber.„Vaba Eesti Sõna" kirjasaat­ja
hindas osalejate arvu -avamistali-tusel
ka 8,ÕpO-le. ,
Vanasõna ütleb küll, et hirmul on
suured silmad, kuid kas ei ole ka \
soovunelmitel samasugused suured
silmad? Moodsamas sõnastuses to-hikis,
ehk ütelda, et õhtulehelikul ,
zhurnalistikal on silmad alati suu­red.',/.
l :
Katsume asja rahulikult ja asjali­kult
arutada ja küsime endilt kõige­pealt:
kui palju, eestlasi üldse on ole- ,
mas vabas maailmas? '
Balti ajakirjanik Erik Thompson
avaldas 1972. a. „Gentral Europe
Journaris" uurimuse balti rahvaste
laialipillatüsest. ja nentis selles, et
eestlasi äsüb läänemaailmas kokku
115.000, neist 62.000 USA-s, 22.000
Rootsis, 14.000 Kanadas, 7.500 Älls^
raalias, 5.000 inglismaal, 3.3(K) Lää-ne-
Saksamaal ja teistes maades um­bes
1.500 kokku. Teised allikad ei ole
nii optimistlikud, kuna on teada, et
suurel põgenemise aastal paasid Sak­samaale
umbes 40.000 eestlast ja
Rootsi umbes 25,000, seega kokku
65.000 inimest;
Kirjastus Boreas Inglismaal on
nähtavasti ka viimaseid arvud omaks
võtnud tsiteerides neid ühes omas
kirjutuses lugejatele.
Kuid oletame, et osalejate arv
rongkäigust tõesti oli 25.000 isikut,
siis tähendab see, et Stökholm-seks
sündmuseks kogu läänemaai.
mast kogunenud üle ühe neljandikkiii
selles elavatest eestlastest küi esime­se
arvu, 115.000 õigeks tunnistame ja
üle ühe kolmandikku kui teise arvu
— 65.000 — õigeks peame. Kas on
see võimalik tegelikkuses?
Leidub alati inimesi, kes oma as=
jalikkusega teiste inimes;te tuju rik­kuda
oskavad ja nende hulka kuulu­vad
muidugi ka politseivõimud. Po-htseiraportidest
selgub, et ESTO '80
teatavatest avalikkuses toimunud
manifestatsioonidest osalesid: 1) ava-talitusest
6. juulil Kungsträdgärde-nis
ca 5.000 isikut, 2) rongkäigust 11..
juulil 6.120 isikut ja 3) lõpptalitusest
samal päeval 6.000 isikut
ET.". .
Okupeeritud Eestis Urauiiudim; rahvakalendris (1978
keegi Võime teemal; ^Eestlased mujal NSV liidus":
eestlast e. 90^% ümberasunduse üld­arvust.
Linriäelanikkonna osas oli see
protsent märksa väiksem — 29,8,
maaelanikkonnal aga kõrgem — 95,7
Siberis, kus maaelanikkond moodus^
tas 94,4%; oli eesti keelt emakeeleks
pidavate eestlaste protsent veelgi
kõrgem —96,5.
Artiklis märgitakse, et ulatusliku­ma
statistilise materjali ja \^astava
tub, et Vene impeeriumis elas tol ajal kirjanduse puudumise tõttu ei ole
Icokku 1,(K)2,738 eestlast, kellest võimalik lähemalt käsitleda eestlaste
884,553 elas Eestimaa ja Liivimaa arvukuses toimunud muutusi
kubermangus, ülejäänud 117,825 eest- ; ndail ja 1940-ndail aastail. 1939. aasta
Artikli koostamisel on kasutatud
peamiselt rahvaloenduste materjale,
siin^seal kirjanduses ilmunud ülevaa­teid
ning teateid, mille põhjal saab
ülevaatliku pildi eestlaste migratsi­oonist
ja nende paiknemisest eelmise
sajandi lõpust kuni 1970. aastani. Esi­meseks^
heaks süvamaterjaliks on
!897; a. toimunud ülevenemaaline
rahvalöendus,^ mille andmetest näh-
Madriidi koni^ererits algas 11. nov. ja kogu esimene nädal ku­us
osavõtvate riikide esindajate kuulamiseks. Päevakorra komis­jon
samal ajal töötas palavlikult kinniste uste taga, et kokkulepet
saavutada konverentsi päevakorra suhtes. Esimeste sõnayõtjate
liulgas olid Inglismaa, Belgia, Hollandi, ja
Esimesed kolm kasutasid pehme­mat
tooni N. Liidu suhtes, kes on
jämedam Helsirigi kokkulepete- p.õ-:
himõtete rikkuja ning ühe erapoole­tu
riigi, Afganistani okupeerija. Ka­nada
esindaja, välisminister Mac-
Guigan kritiseeris teravates sõnades
N:Liidu^sisev ja'välispoliitikat, eriti
,N. Liidu invasiooni Afganistanis ja
dissidentide tagakiusamist ning kar­mi
karistamist. Ta' rõhiitas, et nii
kaua kui N. Liidu väeosad on Afga­nistanis
ei saa olla juttu rahulikust
koostööst N. Liiduga. Hiljem, aja­kirjanike
konverentsil Kanada vä-jisminister
rõhutas, et saabunud on
aeg, kus tuleb võtta kindel hoiak N.
Liidu suhtes. N. Liit peab end korri­geerima
ja teeb väga halvasti kui ta
oma esindajal laseb Madriidi; konve­rentsi
boikoteerida, r
Konverentsi avades Hispaania
peaminister Adolf0 Suarez hoiatas, et
maade esindajatel, kes kirjutasid al­la
Helsingi kokkuleppele 1975. a. tur
leb leida ühine keel, et iära hoida
konverentsi nurjumist.. Sellel oleks
väga tõsised tagajärjed rahu säilita^'
misele Euroopas ja koostöö arenda­misele
rahvaste vahel.
N. Liidu esindaja Leonid Ilyichev
väitis vastupidiselt, et inimõiguste ja
isikuvabaduste defineerimine on iga
riigi sisemine asi. Samuti on N. Liidu
väeosade viibimine Afganistanis nen­de
maade omavaheline küsiriius, mil­lega
teistel pole mingit alust tegele­da.
N. Liidu sooviks on, et Madriidi
konverents tegeleks palju akuutse­mate
probleemidegai nagu majandus-"
lik koostöö ja relvastuse vähendami­ne.:
S
Rõhuvalt mõjus konverentsist
osavõitJaile teade, et teel Madriidi
sai autoõnnetuses surma tuntud ve-ciie
dissident Andrei Amalrik. Tema
abikaasa, Vladimir^Borisov ja Vik­tor
Feinberg pääsesid vähemate vi­gastustega
ja sõitsid edasi Madriidi.
Konvereritsi esimestel päevadel
näitasid ikestatud rahvastest erilist
aktiivsust lätlased. Nad nõudsid va­badust
Lätile ja kõigile ikestatud
rahvastele ning põletasid avalikult
ära N. Liidu lipu. Lipu põletamist
näitasid mitmed- TV jaamad Kana­das
ja USA-S;
(Algus esiküljel)
rentsii inimõiguste rikkumise jä sõ­javäe
suurendamise eest. Delegat­siooni
juht Kampelmann ütles, et
kui see kordub on USA sunnitud ai­nult
oma sõjalisele jõule toetuma,
arvestamata kokkuleppeid. Kampel-man,
kes on määratud sellele kohale
praeguse presidendi Garteri poolt, üt­les,
et tema sõnavõtt väljendab ka
Reagani tõekspidamisi^ Oma sõ­navõtus
tähendas ta, et kui kokku­lepped,
mis sõlmitud kahe riigi vahel,
täitmist ei leia ja neid tõlgendavad
kumbki isemoodi, siis ei öle neil min­git
tähtsust ja Ameerika Ühendriigid
peavad oma jõu pühendama sõjajõu­dude
suurendamisele. : \
^ Afganistani vabadusvõitlejad on
saavutanud senine suurema võidu
lüües punaarmeelased välja lõuna-provihtsi
pealinnast Kandaharist.
Ainukene maantee mis on kasuta­tav
motoriseeritud veokitele läbib
Kandahari ja liniia vabadusvõitleja­te
kätte langemisel on Venelastel
nüüd raskusi oiiia väeosade trans-porteerimiseL
,Egiptuse peaminister Atiyyar Sa­dat
teatas, et Egiptus annab sõjalist
abi Afganistani vabadusvõitlejatele.
Egiptus on esinr^ene välisriik kes
ametlikult on kinnitanud vabadus­võitlejate
toetamisest.
f Michael Foot, te valiti Inglismaa
töölispartei juhiks, komistas paria-mendi
koosolekult koju minnes ja
murdis oma parema jalaluu. Nüüd
värske parteijuht kasutab karke.
1^ Egiptuse president keeldub Amee­rika
Ühendriikide alaliste sõjaväe­baaside
andmisest Egiptuse pinnal.
Ta ütleb, et kuigi USA vägede ko­halolek
on tähtis Kesk-Ida rahu hu­vides,
ei anna ta Ameerika sõjaväe
käsutusse alalisi sõjaväe paigutuse
kohti, kuid kui see vajalikuks osu­tub,
siis ainult ajutiselt,
1^ .Kanada riigieelarves õlikiitteff
gaasile üleminekul lubatud |800.—-
valitsuse abiraha saamiseks ei - ole
veel läbirääkimisi alustatud provint-sivalitsustega.
Kõige varemalt saab
selle väljamaksmisele asuda aprilli­kuus
1981, ütlevad keskvalitsuse vas­tava
osakonna kõrgemad ametnikud.
Nad püüavad vastavad eeskirjad väl­ja
töötada nii kiiresti kui võimalik.
Kuna eelarve hoiti saladuses kuni
avaldamiseni siis. ei olnud eeltööde­ga
võimalik varemalt alata. Infor­matsiooni
andmiseks selle program­mi
alusel toetuse andmiseks oh kesk­valitsusel
avatud büroo Torontos ja
\ kõik võivad telefoni teel nõu küsida
tel 267-9563; : '
Essoa
TEL. 869-1777
m. Vasakult pastor Äbakukslng-t,
J. Bekeris Rootsist, Balti Maailmaliidu
esimees dr. 1. Spilners, Läti Ühingu esimees J. Freiitianis Stokhol-mist
ja dr. L.
lismaalt, Ee Taul
last oli laiali üle kogu Venemaa. Põ­hiosa
väljaspool Eesti etnilist terri­tooriumi
olevatest eestlastest elas
lähialadel, nagu Peterburi (64116 ini-mest).
Pihkva (25,458) ja Novgorodi
(3,112) kubermangus.
1855-1863 jal88(kidail
das eestlasi Volgamaale, Krimmi ja
Kaukaasiasse. Nii elas 1897. a. rahva­loenduse
põhjal Samaara, Saraatovi
ja Simbirski kubermangus 2988, St^av-ropoli,
Musta mere, Kutaisi kuber­mangus
ning Karsi ja Kübani kandis
4026 eestlast, Krimmis 2210 eestlast.
Siberis elavast 4202 eestlasest oli ena­mik
koondunud Tobol^ki (2031) ja pool Eesti NSV-d elavate eestlaste
rahvaloenduse materjalidest nähtub,
et NSV Liidu territooriumil elas
143,600 eestlast. ;
SÕJAAEGSED KAOTUSED
Edasi ütleb autor, et ,palju eestlasi
hukkus fashistliku (okupatsiooni aas­tail.
1941. a. detsembris asuti Nõuko­gude
tagalas formeerima eesti rah­vuslikke
väeosi (I), kuhu lisaks Eesti
NSV kodanikele mobiliseeriti ka va«
rem teistes liiduvabariikides elanud
eestlasi, eeskätt Siberi piirkcwida-dest
(!) Võitluses Nõukogude Eesti
eest langes palju eestlasi, endiste ee^-
ti asukate järeltulijad. Sõjajärgsetel
aastakümnetel on jätkunud väljas-
Fühapaeval saabus Madriidist tagasi Eneri Taul, kes Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas esindajana võttis osa koos lätlaste ja leedu-tega
korraldatud aktsioonidest Euroopa julgeoleku konverentsi al­guse
puhul. Andes esmaspäeval eesti ajalehtede esindajaile ülevaa­det
M^driidis toimunust rõhutas E. Taul, et Madriidis teostatud
aktsioonid Balti rahvastele vabaduse nõudmiseks õlid hästi ette-valmstatud
seal septembri kuust alates töötanud p
kes töötas koostöös Saksa Inimõiguste Ühingu bürooga. Tegevuse
peakandjaiks olid Madriidi arvukalt kokkusõitnud lätlased; Eest­laste
esindajana võttis Madriidi aktsioonid^^^^
komitee esimees J. Simonson. Torontost viibisid Madriidis Läti
Maailmakomitee abiesimees dr. L. Lukss ja grupp läti noori ja Lee­du
Ühiskonna esimees I. Simanavicius,
üldmuljena Madriidist ütles.Ene­ri
Taul, et baltlaste ja teiste dissiden­tide
. demonstratsioonid Madriidis
tõstsid Balti rahvaste küsimuse sil^
niapaistvalt Euroopa ajakirjanduse
veergudele. Kõik Madriidi
võtsid vastu neile esitatud materja­lid,
olles nendest huvitatud. Eestlas­te
materjalina levitati kokkusaamis-
. tel ÜBKN nimel koostatud 16 lehe­küljelist
broshüüri „Estonia and Eu-ropean
Security", mille andmestik
tõid silmapaistvalt ära konverentsi oli viidud kuni oktoobris toimunud
avamispäeval toimunud demonstrat- vangistamisteni.
sioonid, kusjuures erilist tähelepanu Pikemad kõnelused olid balti
äratas läti pastori M.Kirsonsi soon- keskorganisatsioonide esindajail Ka­te
läbilõikamine ja Nõukogude Liidu mada ametliku delegaadiga Ch. Anstir
lipu põletamine. Sellest olid suu^yd' sega ja Rootsi ddegaMooni liikriie
ajalehtedes.
Eneri Taul jõudis Madriidi päeVal,
kui J. Simonson sealt lahkus. Lühi­kesel
kokkusaamisel andis J. Simon­son
oma materjalid seal E. Taulile
üle; E. Tauli Madriidis olekul oli suu­remaks
sündmuseks Läti aastapäeva
tähistamine ja lätlaste poolt sel pu­hul
korraldatud vastuvõtt. Läti vas-tuvõtuL
oli silmapaistvalt rohkesti
esindajaid lääneriikide delegatsiooni­dest.
Kohal oli USA peaesindaja.Grif-fin
JBell,' Kanada parlamendiliikmed
Jesse Flis, F. King ja Ch. Caccia,
Lääne-Saksa, Hispaania, Hollandi,
Taani jä mitme -teise maa esindajad.
Tervitussõnavõtuga lätlastele esines
parlamendiliige J. Flis, kes^^märkis,
et venelastega on väga raske asju
ajada. Eestlaste poolt tervitas lätlasi
nende kokkutulekul Eneri Taul.
• E. TauU. Madriidis olekul oli peate-gevuseks
Balti rahvaste esindajate
poolt riikide delegatsioonide külasta­mine
ja delegatsioonide liikmetega
kokkusaamised.
E. Taul tegutses koostöös läti ja
leedu esindajatega. Ta isiklikult kü­lastas
kaheksat delegatsiooni. Lää­neriikide
esinda j ate suhtumine kõ-nelustel
oh üldiselt heatahtlik ja nad
L Bekerisega,
kes on läti päritolu. Kanada delegaat
Gh. Anstis oli oma reageerimisel bal­ti
rahvaste küsimustes võrdlemisi ta­gasihoidlik
ja selgitas omalt poolt, et
Kanadal on oma taktika venelastega
asjaajamisel. Kanada ei taotle sen-satsioonlikkust,
nagu teeb vahest
USA, vaid ajab asju omal viisil ja
neil on omad asjad käigus. See oli
nagu viiteks Kanada nn. „vaiksele
diplomaatiale". Kõneluses Rootsi de-legaadi
I. Bekerisega, kelle erialaks
on inimõiguste küsimused, selgitati
Rootsi hoiakut ja mida Rootsi esin
Jenissei (1406) kubermangu. Vähesel
määral oli eestlasi juba ka Kesk^-
sias: 440 eestlasest ^läs 375 Akmolin-ski
(praegu. Tselinogradi) oblastis.
XX sajandi algul intensiivistus üm­berasumine.
1905—1907 a. revolutsi­ooni
järel hakkas tsaarivalitsus ag-raarkriisi
pehmendamiseks ergutama
maata talupoegade ja väikemaaoma-nike
üniberasümist. Seejärel siirdus
enamik eestlasi juba Tsaari-Venemaa
kaugematele ja väheasustatud alade­le,
peamiselt Vologda kubermangu,
Siberisse, Tomski, Tobolski, Irkutski
ja Jenissei kubermangu nmg Kaug-
Itta Vladivostoki lähikonda. Aastail
1896--1909 siirdus Eestimaa kuber­mangust
Siberisse 4070 inimest, seal­hulgas
ainuüksi 1908. aastal 1703 ini­mest.
Samal perioodil lahkus Liivi­maa
kubermangust umbes 7500 eest­last.
Vologda kubermangu oli 1912.
aastaks ümber asunud roMcem kui
5000 eestlast.
\ Kui palju eestlasi Oktopbrirevolut-siooni
ajaks elas Venemaal, on rasike
kindlaks teha, sest täpne statistiline
andmestik puudub. Akadeemik V.
Maamägi, kes on pikemat aega uuri­nud
eesti asukaid Venemaal, peab
tõenäoliseks, et eestlaste arv 1917.
aastaks ulatus vähemalt 180,(HH)—
185,000 inimeseni, kellest üle 75% oli
maaelanikkonda.
Suurem osa linnaelanikest koon­dus
Peterburi kubermangu, eriti Pe­terburi
linna. Juba 1897. a. rahvaloen­duse
ajal öli Peterburis 12,238 eest­last,
Oktoobrirevolutsiooni ajaks oli
see arv ligikaudu 50,000. Aeglasemalt
kasvas eestlaste arv Moskvas. 1897. ä..
rahvaloenduse põhjal oli seal 318,
1912. a. aga 1318 inimest.
Kõige intensiivsemalt arenesid
ti asundused Kesk-Volga aladel,
Krimmis ja Kaukaasias.
1926. a. ülelndulise rahvaloenduse
dajad inimõiguste küsimuses saaksv andmeil elas NSV Liidus 154,649 eest-
^gj^^ \ last, kusjuures linnaelanikkond moo­Kõnelustes
lääneriikidega jäi mul­dustas
sellest 23,1% ja maaelanik-je,
et nad on hästi informeeritud
inimõiguste -rakendamise problee
mist Nõukogude Liidus ja võtavad
küsimust tõsiselt, kuid siiski hoidu­vad
teravast konfrontatsioonist ve-^
nelastega. Lääneriikide seisukohta­dest
konverentsil märkisid delegaa­did,
et lääneriigid tegutsevad konve­rentsil
üksteisest arusaamises.
Ajalehtede informeerimise lõpu­osast
võttis osa ka' dr. L. Lukss, kes
rõhutas, et Madriidis teostatud akt-ioonidega
saadi Balti riikide- küsi­mus
maailma avalikkuse ette viia.
kond 76,9%. Suurem osa eestlastest
oli koondunud Leningradi ümbrusse
(87,099 e. 56,3%). Siberis elas 28,465
inimest e. 18,4%, tööstuslikul Kesk-
Venemaäl (kaasa arvatud Moskva
linn) 7,527 inimest e. 4,8%. Kõige roh­kem
oli eestlasi Vene NSFV-s —
123,091 inimest ehk 79,5% eestlaste
üldarvust. — Suhteliselt rohkesti elas
eestlasi Kasashtanis (2192), Kaug-
Idas (2132), Volgamaal (2771), Põhja-
Kaukaašias ja Gruusias (ca
ning Krimmis (2082).
2420 Lawrence Ave. E.
Scarboro, Ont. MIP
Telefon 751-3201
Suur valik mitmesuguseid kinke Soomest: põhjapõdra-, lamba- ja
muid nähku ^ „Flokati" vaipu ^lambanahkseid mütse, kindaid,
susse ^ klaaskaupu ^ „Fiifer' nukke -—ainulaadne kollektsioon
Kanadas.
RiULOOD (aknakatted) vahiiistage ise ja säästke! Ostke itieetriviisi
— ilusad mustrUised puuviUased ja linased materjalid Soomest mit­mesugustes
laiustes. Akna ette riputamiseks samas saadaval
(laius tellitav)..
ette 751-3201
Võrreldes 1917; aastaga vähenes
eestlaste elanikkond 19|26. aastaks li­gikaudu
26,000—31,000 inimese võrra.
— Selle üheks põhjuseks oli opteeri-miskampaania,
pärast rahulepingu
sõlmimist Nõukogude Venemaa ja
Eesti vahel 1920. a. 2. veebruaril. 14.
veebruariks 1921 oU avaldanud 87,136
inimest soovi Eesti kodakondsusse
astuda. Üldse opteerus Eesti alalise
esindaja andmeil 37,578 inimest.
Teiseks põhjuseks, mis kahtlemata
avaldas mõju arvukuse vähenenüse-le,
oli etniline assimileerumine.
Erinevalt 1897. a. rahvaloendusest,
kus peaülesandeks seati elanikkonna
koosseisu kindlakstegemine keele
järgi, hakkasid kõik Nõukogudemaal
peetud rahvaloendused arvestama nii
rahvuslikku kui keelelist kuuluvust.
— 1926. a. rahvaloenduse põhjal pi­das
eesti keelt emakeeleks 139,498
loomuliku keelelise assimilatsiooni
protsess, mis kestab tänapäevalgi."
EESTUSITÄNAPAEVÄ
VENEMAAL
1959. a. rahvaloenduse järgi oli
NSV Liidus* eestlasi üldse 988,600.
Neist elas Eesti NSV-s 892,700 ini­mest,
väljaspool Eestit 95,900 ini­mest.
Tähtsamate asupaikadena on
rahvaloenduse materjalides välja
toodud Vene NSFV (76.600), Läti
NSV (4600), Ukraina NSV (41,000) ja
Gruusia NSV (2100). Vene NFSV-s
elasid eestlased peamiselt Leningradi
oblastis (12,800), Pihkva oblastis
(7800) ja Omski oblastis (6000).
1970. aastaks toimus järjekordne
rahvaloendus; oli eestlaste arv väljas­pool
vabariiki, võrrei. s 1959. aasta­ga,
vähenenud 82,200-le. Välja arva­tud
Ukraina NSV (4500) ja Gruusia
(2100), kus eestlaste arv jäi enam-A^ä-hem
1959. a. tasemele, on teiste liidu­vabariikides
tervikuna kui ka nende
üksikutes paikkondades eestlaste aiy
vähenenud (Vene NFSV - 62,900,
sealhulgas Omski obl. — 5100, Pihkva
obl. — 4700, Leningradi obl. —11,200,
Läti NSV ~ 4300)."
Kui palju leidus kommimiste Vene­maal
elavate eestlaste hulgas, sellest
' annab kesise ülevaate üks teine oku­peeritud
kodumaal ilmunud puna-väl^
jaanne (Ellen Ulotnik „Hans Pöpgel-mann,
II, Tallinn 1975). Autor kirju­tab:
„Üleliidulise rahvaloenduse and­meil
elas. 1926. aastal Nõukogude Lii­dus
ümmarguselt 155,000 eestlast.
Neist 155,000 eestlasest olid Eesti
Sektsioonide Keskbüroo (kommu­nistlik
instituut — A.) ligikaudsetel
andmetel umbes 20% tööstus töölised
ja 80% talupojad, 15—17% elas linna­des,
kõige rohkem Leningradis, üle­jäänud
maal. Eestlastest kommunis­te
oli 2200, neist kandidaate ligi
600. (!)
1925. aasta kevadel oli „Edasi" (ees­ti
kommunistlik häälekandja Lenin­gradis
- A.) tiraazh 4000. Nii pida­nuks
iga 30 eestlase kohta tulema
üks Eksemplar „Edasit". „Edasit"
saadeti aga ka Eestisse, Ameerikasse
ja võib-olla mujalegi. Seega oli tema
loetavus Nõukogude Liidus väiksem,
kuid üks eksemplar iga 350—500 eest­lase
peale (1922. aasta) tundub siiski
liialdusena. — „Edasi" (peatoimeta­jaks
H. Pöögelmann) võlg ulatus
1925, a. 8000 rublani. Hinda polnud
võimalik tõsta, see oli venekeelsete
ajalehtedega võrreldes niigi kõrge.
Sügiseks langes tiraazh veelgi" (lk.
146).
Märkigem siinkohal, et 1934. a. Isel
märtsil toimus Eestis teine üldrahva-loendus,
mille järgi oli 1,126,413 ei.
(1922. a. rahvaloendusel 1,107,059),
Viimased teated (vt. NSV Liit. Teat­mik,
Tallinn, 1978) ütlevad: „Rahva
arv oU Eestis 1976. aasta algul
1,438,000, Rahvuslik koosseis 1970.
aasta rahvaloenduse andmeil: eest­lasi
68^%,' venelasi 24,7%, ukrainlasi
2,1%, soomlasi 1,4%, valgevenelasi
1,4%, juute 0,4%. Pealinnas Tallinnas
elab 407,800 elanikku. Punaautorid
targu unustavad märidmata eesti
rahvaarvu vähendamise suhtes 1941.
ja 1949. aasta mässküüditamised (ca
90.000 ei.) ja välismaale põgenenud
eestlased (ca 70,000 inimest). Samuti
on raske koostada statistikat eestlas­te
rahvaarvu kadumisel sõjapäevil
(1941-45).
Teatmeteos/141 lk. sõnas ja pildis: ajalugu, ehitajad
noortekodu (729 nime), rahvuskultuurlkogu ja vabaõhuteater (üle
300 Bime) ja palju muud. Hind J12.
. ^ «... .monument neile, kes seal töötanud, kasvatanud noori,, saanud
. ..\.'esteetiMst vaimutoitu. (Hannes Oja)
Saad^valvE. Abistamiskomitee (Eesti Maja Torontos);
toimetus c/o J . Juurand (38 Plymouth Rd., Kitchener, Ont., H2G
3GS, tel. 519— 743 4933). — Raamat jõuluks endale ja sõbrale!
ÕIDAME LÕUNASSE--PÄIKESE SOOJUSSE
TALVISED REISID ON MEIB ERIALA
Teie teenistuses 6 päeva nädalas on sõbralik reisibüroo
WORLD TRAVEL SERVICES LTD.
WEST ^ILL, ONT.
4526 KINGSTON RD. —Tel. (416 ) 2844733
Ontario Gov.Lic.# 1078984—- „Better Business Bureau" liige
Helistage meile, et saada informatsiooni ja teha reservatsiooni
Tel. (416) 2844733
4