1984-02-02-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• THURSDAY, FEBEUARY 2 „Meie Elu" nr. 5 (1770) 19114 Pühendus kapten- N. Valgele (VRir/3) temaps-ndakssü Onnitlejäid peapiiskop Konrad Veemi kodus. Vasakult: praost Rudolf Kiviranna, praost Voldemar täkkel, Silva Kiviranna, Peeter Paljak, peapiiskop Konrad Veem, Artur Tarmet, Maria Veem, Elmar ÄiiderBOsa.'. • ' : . Foto.— Karin Saarsen STOKHOLM —Juba varakult täitus Stokholmi südalinnas asuv Jakobi kirik kolmekuningapäeval eestlastest^ kes olid tulnud pidulikule jun^lateenistusele, millega tähistati peapiiskop Konrad Veemi 7iD. sännipäeva. Teenistus äigas vaimulilce rong-icäiguga kiriku altari ette. Kõige ees sammus noor Rootsis ordineeritud abipraost Jaak P. Reesalu, siis õp. Adolf Helmut Kaarme, Rootsi praost Voldemar täkkel, assessorlvarPoell ja praost Rudolf Kivirarina. Vastajalt kiriklikule traditsioonile]ärgnes neile ametirüüs peapiiskop K. Veem. KÜLÄLISJUTUSTAJA Algusliturgia järele astus kantslisse külalisjutlustaja Ameerikast, praost Rifdolf Kiviranna. Ta' ütles: „Saabunud uus aasta on meile kui eestlastele mitmeti tähtis aasta, kuna i a seisab Kod|i-Ke9ti9t lahkum 40. . aasta tähe a l l Ta asetab meid küsimuse ettbÖ kas valime ka meie — nii nagu Poola rahvas — Kristuse ja tulise isamaa-armastuse tee? Jõulude ja kolmekuningapüha kutseks on astuda nende jälgedesse, kes ligi 2000 aasta jooksul on sammunud Petlema karjjaste ja hommikumaa tarkade jälgedes. Seda teed on eesti rahvas murdumatult käinud 460 aastat, alates Martin Lutheri usupuhas-'; tuse tulekust meie maale; Suurimad, meiahva ajaloos on olnud teadlikud, kui tähtis see on, et oleme tugevad ja kindlad oma usus ja lootuses Jumalale ega lase end raskustest kohutada. Selle usuga südames toimus 100 aastat tagasi eöimese sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kiriklas. See sündis ajal,, mil tsaaririigi toores veifestamispoliitika taotles hävitada meie eestlaseks-olemist. Evangeeliumi Luteri-Usu Kirik oli selleks tugevaks müüriks, mille vastu purunesid venestamise rünnakud. Meie vaenlased Kremlis ja Toom- ,peal on oodanud, et me kaoksime võõraste rahvaste keskele. Aga meie ei ole, ei tohi ega taha olla aganad, mida «aatuse tuul laiali kannab." Järgnevalt iseloomustas jutlustaja nelja eesti peapiiskoppi, kelle tööd ;)eapiiskopK. Veem jätkab: ..Esimeseks Eesti Kiriku peapiiskopiks valiti K^eila koguduse hingekarjane Jacöb' Kukk, kelle eluküünal kustus 50 aastat tagasi a. 19.33. Tema tööd asus jätkama dünaamiline ja kõrgete vaimsete võimetega prof. dr. Hugo Rahamägi. Sõja ja võõrvõimude raske valitsuse ajal ja pagulaspõlve algajastul oli meie kirikliku elu mõjukaks juhiks endine Tartu Ülikooli rektor dr| Johan Kõpp. Tema kehastas endas rahvusliku ärkamisaja suurkujude Jakob Hurda ja Villem Reimani Vaimu ühendatult väljapaistvate teaduslike võimetega. Neljandaks Eesti Kiriku peapiiskopiks oli Johannes Oskar Lauri, tuntud oma usulise sügavuse ja praktiliselt kiriklikust tööst pagulusse kaasatoodud' rikkalikke kogemusi, mida ta tarvitas juhtmõtte all „Podata, mitte väsida, südametega, mille lootus vanku-matult Jumalal Tema Poja kui Õnnis-tegija läbi." •fULGE VÕITLEJA . „Stokholmi kogudus andis Eesti Kirikule viienda praegu ametis oleva peapiiskopi, kes astus oma ülesannetesse 1. jaanuaril 1972. Järgnenud 12 aastat on andnud tunnistuse, et see valik oli õnnelik. Peapiiskopi-amet 'evangeelses kirikus on eelkõige usuline amet. Aga meie olukorras on see ka julge Võitleja amet, Võitlejal tuleb minna ja veenvält^suurtel maailma-könverentsidel selgitada eesti rahva ja tema Kiriku õigust ollavaba ateist* li-komm,unistlikust orjastusest." Jutlusele järgnevalt esitas Konsistooriumi assessor õp. Ivar Poell kantslist peapiiskopi eluloo. Piduliku sündmuse muusikalise osa eest kandis hooh Stokholmis koguduse koor Jüri Raidi juhatusel. • Kohe pärast jumalateenistust toimus sünnipäeva-bankett lähedalasuva Strand Hotelli peosaalis. USA eestlaste nimel tervitas peapiiskoppi praost Rudolf Kiviranna, kes andis edasi Rahvuskomtee esimehe Juhan Simonsoni parimad soovid ja tunnus-^ tuse juubilarile tema väärtusliku pa: nuse eest usualal ja ka eestluse vabadusvõitluses. Peapiiskopi sünnipäeval laupäeval, 7. jaanuaril toimus vastuvõtt ja koosviibimine peapiiskopi ametikorteris Stokholmi eeslinnas. Üle seitsmekümne rootsi eestlase, nende hulgas organisatsioonide juhtivaid tegelasi, koguduseliikmeid ja sõpru4casu-tas võimalust oma õnnitlustega ütel- ,da vabade eestlaste kirikliku-elu kõrgeimale juhile,e t ta tarmukalt jä julgelt jätkaks oma tööd ja võitlust. Rootsist ja üle kogu maailma oli peapiiskopile saabunud rohkesti õnnitlusi telegrammi ja kirja teel. Väärika sünnipäeva' tähistamise peakorraldajaks pii Konsistooriumi assessor Vello Mänd, kes on ka Stokholmi Peapiiskopliku Toomko-guduse juhatuse esimees. Keegi meist ei suudaks pidurdada, et kohtuda sel tähtsal elurajal, kus vaibub iga argipäeva ruft, kus täitub soovide ja igatsuse jutt, et jagada nii haruharva koitnud päeva ja tulla südames ja hinges sundind sooviga. Õnn Suiie ikka uJatagu käsi ja juhtigu Sind oma majasse, ta heJlitustest ära iial väsi, miks oJiaks kurb, ka seda ära IdBi — siis elurõõm Sind saadab alati. Su sooja silmapaari päikpesäm võib sulatada talve kevadeks. Su musikaalse hinge vaiUine sara võib muuta mmemüsta tneele heledaks. ^ V Sel eluristtee kilomeeinpostil Sind peatades Sul ulatan ma kitsama reipaks, vaimuerksaks jaa, et elu alati Sind hellitaks ja hoiaks värskeitsiiJutafud asfaltteel. Mu õnnesoovid armastusest soojad, kuigi külm mu põhjamaine rüht; tahaks olla Sulle'rõõmutooja ning selle päeva heledamaks looja ning ütlen ainult seda 'üht — jää kauaks, kauaks meie sõprusringi, me seltsis ikka kulgegu Su tee, tingin elult väärtusliku kingi - ; soov sügava, mis soendab kõigi hingi, et tihti kohtume siin veel elu kilomeetripostist möödumiseteel. . LINDA SAARNIIT Vaipade ja mööbli keemiline puhastus samuti akende pesemine. Söögituba, elutuba ja koridor $59.95. Pensionäride üürikorteritele hinna-alandus. PEETER VALING - Tel. 690-4961 A. E. Aaviksaar Inglismaal, Leicesteris elunev populaarne kirikumees, keda Inglismaa Eestlaste Suvepäeval Bradfor-dis möödunud aasta juunis - seati Shipley kirikus praost dr. J. Tauli poolt uueks praipstiks, saab 9. veebruaril 70-aastaseks, olles ametialalt üks nooremaid meie praostide aulises peres. . Biograafilised andmed ütlevad:. „Albert Enno Aaviksaar sündis 9. veebr. 1914. a. Vändras. Käis koolis Tartus. Teise maailmaiiõja tõttu pidi katkestama õpingud Tartu Ülikoolis. Jätkas usuteaduse õppimist pagulasena Göttingenis ja hiljem Minneapolises. Õiendas Konsistooriumi eksamid 1960. a. kevadel, olles proo-viaastal praost J. Tauli juures. Õnnistati Õpetaja ametisse Nelipühil, 1960. a. Londonis. Valiti Kesk-Inglis-maa koguduse ja Bohoni-Prestoni pihtkonna õpetajaks 1961. a. kevadel. Väljaspool oma koguduse piht-konda on juubilar tuntud nii Londo-^ nis kui Bradfordis, nii Bristolis kui Cardiffis ja kogu Shotimaal jumalateenistuste pidamise kaudu. Peale otsese kirikliku töö on juu- Praost A o E. Aaviksaar ÕIENDUS , „Meie Elu" 1984. a. kalendris lk. 49 esineb eksitus eesti gaidlikiude organisatsioonide osas. Paluine parandada järgmiselt: Eesti Gaidide Liidu Keskbüroo. Peagaid: gdr. Hilja Kuutma, 62 K i l l - deer Cres., Toronto, Ont. M4G 2W8. Tel. 425-4601. - Eesti Gaiderite ,Kogu Kanada Koondis. Juhataja: gdr. Lisanne Vaher, RR#2, UxbHdge, Ont. LOLIKO. Samuti palume lisada kuulutuste registrisse (lk. 122] advokaatide, notarite osas: . Toome, Tõnu B.A.Sc.,LL.B. lk. 112 bilaril lähedane meie rahvuslik töö.v Bradford oli ta esimene kodu Inglismaal, t a oli seal lEÜ osakonna liige j^ mitmekordne esimees. Samuti oli ta„Eesti Kodu" asutaja liige ja jällegi kauaaegne esimees. Laulis mõlemates koorides ja võttis osa Suvi-päevade korraldamisest.. Iga Brad-fordi eestlane tunneb teda ja mõtleb juubelipäeval temale kui tublile töömehele. Nüüd ta elab oma perega juba 23 aastat Leicesteris. Varem võttis ta osa ka Inglismaa Eestlaste Ühingu juhatuse ja toimkondade tööst." Dr. Jaak Taul kirjutab juubilari sünnipäeval 1964. a. veebruari „Eešti Hääles": „Eesti kirik ja rahvas on juubilari südame asjad. Kuid on veel midagi, millest ei saa vaikida. Juubilar on perekonnainimene, kodune, töökas ja sõbralik. Oma kaunis kodus — 34 Pine Tree Avenue, Leicester - tähistab ta oma elu keskset juubelit abikaasa, kolme lapse ja paljude sõprade seltsis." Kallis koolivend! Tartu Ülikooli usuteaduskonna endise üliõpilasena meenuvad allakirjutanule päevad, mil veetsime koos Tartus, Kivi tänaval, tudengipäevi. Sinu püüdlikkus ja andumus kirikutoole, samuti võimas ja ilus lauluhääl.on viinud Sind meie kirikumeeste tippridadesse pagulas-kirikus. Sellele on lisandunud veel „auametina" „E,esti Kiriku" toime-tuse- kolleegiumi amet. Jumal on Su elutööd>õnnistanud kauni abikaasa, poja ja kahe tütre (Eha ja Eva) kujul, kes töötavad BBC-s vastutusrikastel kohtadel. Tartu Kommertsgümnaasiumi vilistlaspere, samuti kaasvõitlejad Eesti Üliõpilaste Seltsist suruvad Su juubelisünnipäeval südamlikult kätt - nii mõttes kui tegelikult. Saagu Su jõululäkitüse sõnad Eesti Hääles" (16. dets,-83) juhtnööriks mimkonnale: ..Moodsa arstiteaduse looja, Louis Pasteur, ütles jukusta-valt onia elu lõpp-jaama teekonnal: „Maailma tulevik ei kuulu mitte val-lutajaile, vaid maailma Päästjale!" ^ Loodame, et selle kuulsa teadlase sõnad on prohvetlikud ja täituvad." Per aspera ad astra. Skm, Helmut Jaagüste INMEMORIAM Kolmapäeval, 11. jaanuaril sai tuleõnnetusel surma Toronto skautluses ja sportlaskonnas hästi tuntud skm. Helmut Jaaguste. Ta sündis 10. juulil, 1924. a. Pärnus, kus noore poi^ sina oli tegev Pärnu skautide organisatsioonis. 1936. a. võttis osa Eesti viimasest skautide suurlaagrist Para-lepas. Nooruses tundis juba huvi kergejõustiku ja üldse spordi vatu. Lemmikalaks oli rlal 1500 meetri jooks. 1943. a. viis elutee noore Helmuti sõjaväkke, kus pärast raskeid võitlusaastaid lõppes sõdalase tee Belgias vangilaagris. Vangilaagris tekkis peagi eesti skautüksus, millesse kuulus ka Helmut Jaaguste. Pärast vabanemist" asus tervist parandama Saksamaal sanatooriumis. Oli järg-' nevalt Oldenburgi D.P. laagris, kust viis tee edasi USA sõjaväe juurde teenistusse. Saksamaal olles oli tegev eesti skautüksustes. 1955. a. saabus lahkunu Kanadasse, kus peagi tegutses Montrealis skautide „Kalev'i" lipkonnas va-nemskautide „M08gavellede" peres. 1957. aastal asus Torontosse, kus liitus siinsete skautide ja sportlastega. Ta kuulus Toronto skautide „Ka-levi" iipkonda, olles viisteist aastat mitmesugustel juhi kohtadel alates vanemskautide pnaperemehe tööülesannetest kuni lipkohna abijuhi-ni, võttes elavah osa vanaskautide „Leegionäride" pere tegevusest, olles aastaid Eesti Skautide Malev Kanadas spordijuhiks,tegutsedes suurlaagrite ja maailmalaagrite juhtkondades, olles paljude laagriväravate kavandaja jne. Kui tekkis idee ehitada Kotkajärvele Kalevite kodu, oli Helmut üks selle propageerijaid, kavandaja, ehituse plaanide tegija ja tegelik töödejuhataja. Ta ehitas „Ka-levi" lipkonna kodu Kotkajärvele suure armastuse jä hoolega, nii nagu ehitas oma maja Torontos. Lisaks lõpetas 1974. a. skaudijuhtide Metsa-märgi kursuse. Samalajal oli Toronto Spordiselts ,,Kalevis" ürituste organiseerija, seltsi Võrkpalli- ja Suusaklubides treener ja ka noorte kergejõustiku virgutaja. Helmut Jaaguste oli üks neid, kes pühendas lugematuid tunde eesti spordile — õpetades, juhtides võistlusi korraldades jne. Oli üks Udoras Jõekääru suvekodu alale nor-maalmõõtudega staadioni plaanide tegija ja ka üks selle ehitajaist, sealse korvpalli platsi korrastaja jne. Tegutses 1980. a. Vabaduse Olümpiaadi eesti osa üldkorraldajana. Helmut oli aastaid tegev North American Baltic Sports Associätioni juhatuses eestlaste esindajana ja ühingu murdmaasuusatamise korraldaja. Omas Mus-koka Loppeti murdmaa suusatamise kuldmärgi. Märgi saaja peab üheksa aasta jooksul, ühtegi aastat vahele jätmata, murdmaa suusatamisest 'osavõtmä. Helmut Jaaguste teeneid hindas Spordiselts „Kalev" kuldmär-giga, samuti, valis Võrkpalliklubi Tema oma auliikmeks. Torontos jätkas oma • hariduse täiendamist Ryersoni Polytechnical Institutes ja omalajal kuulus Korp! Väinla liikmeskonda. Skm. Helmut Jaaguste suur energia skautluses ja spordis oli imetlusväärne. Sageli pidi ta lisa võtma öö tundidest, et t^ita lubatud kohustusi. Kölm aastat tagasi tegi läbi operatsiooni, mille tagajärjel liikumisvõime oli osaliselt takistatud. Kõndides kepi toetusel Helmut jltkas eluteed võideldes raskuste ja ebamugavustega. Ta töötas edasi joonestajana Toronto transiit-süsteemis (TTC). Möödunud suvel tegi koos abikaasaga automatka Torontost Albertasse skautide XV' Maailmajamboreele, kus mõlemad töötasid laagris. Maailmajamboreel oli lahkunu viimaseks tööks meie esindusükšuse all-laagri värava kaunistus— nahale tehtud Toronto motiividel kunstipärane joonistus koos all-laagrist osavõtjate nimedega. Hoolimata halvast tervisest oli Helmut abiks meie noortele sportlastele ja skautidele. 1959.a. edutati skm. Helmut Jaaguste nooremskautmast-riks ja 1974. a. skautmastriks. Skautluses hinnati Tema feeneid Põhjatäht III ja II annetamisega. Kä omas vanaskautide „Leegionäride" kuldmärgi. Skm. Helmut Jaaguste manalasse varisemisega kaotas meie skautlik noorus ja sportlaskond ühe ideelise, talentide rikka, innuka töömehe, mitmete ürituste eestvedaja ja eestluse eest võitleja. Eesti mehena oli lahkunule selge, et nii kaua kui püsib eesti keel võõrsil, püsib ka eestlus. Tema kõikumata kindlaks sooviks oli kanda siin võõrsil edasi eesti keelt ja meelt põlvest põlve, kuni kord vabaneb kodumaa. Skm. Helmut Jaagusted jäid leinama abikaasa Evi, poeg Olev abikaasaga ja pojapoeg. Kalev, kasupoeg Martin alDikaasaga ja kasupoeg Mikk, arvukas skautlikenoorte ja meie sportlaste pere sugulased sõbrad ja tuttavad lähedal ning kaugel. Sa asusid manala teele skaudivor-mis ja Su kätele asetatud eesti rah-vuslindiga köidetud Kotkajärvel kuu-oiiiiiaiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiigiiiiiiiisiiGiiiiiaiisiiBiiiiiiiiinaiiaiiaiioiiBiiiiiiiiDii^^^^ Pedesfri Jaan s n 5 õ 5 5 a S 5 o 5 0 ® (D Maha liiter elagu gallon! Kui lõpmata ilus võis olla elu, tuleb kaugusi arvestada maa-, kui maailm oli veel lame kui laud või meremiilides; või mis teha ja taevakehad vaatleja pea kohal suure uputuse puhul paadiga hiigelkuplit mööda rändasid! mööda linnatänavaid sõites. Nii Leidus ettevõtlikke mehi, kes mõnigi võhik kratsib oma ku-oma rändudel oliä sattunud sin- . kalt, miks üks unts vorsti on na, kus maailm lõppes ja oma sil- kergem kui üks unts kulda ja maga näinud seda tühjust, mis ometi üks nael vorsti on raskem vastu aegutas teispool maailma kui nael kulda, piirjoont. Briti mõõdusüsteemi vaimu- Kuid see lameda maailma idüll kuses ja müstilisuses on nii palju ei saanud püsida igavesti. Ker- kütkestavat ja veetlevat, et selle kisid esile tumedad jõud, kellele hülgamine oleks samaväärne võõras on ilu. Nad tulid ja kä- pühaduse teotamisega. Kindla-gardasid maailma kokku üheks meelsemad meie hulgast ongi kerakujuliseks käntsakaks, keri- oma kõrvad sulgenud meet-sid sellele peale oma meridiaani- rimõõdustiku apostlite peibu-nöörid ja tõmbasid neist risti üle tustele, nagu Odüsseus se-. tüniiivitsad, mida nad ise'päral- da targasti tegi koduteel Troo-leelideks nimetasid. Jah. nii sai jast, sireenide saare kohal. Kas ei kaunist lamedast maailmast peaks sellised suurkujud, nagu maakera, nagu seda tänapäeval Jack Halpert ja Raymond Chris-tuntakse. tiänsen, kes kuulsaks said oma See kõik sai toime tulla ainult julguse tõttu, pumbata bensiini selle tõttu, et tolleaegsed riigiva- briti gallonites tagakiusamise litsused ega rahvas õigel ajal va- kiuste, kuulutatama rahvus-hele ei astunud. Põletati tulerii- sangariteks ja muudetama nendel küll mõnedsajad ketserid ja de garaazh pühamuks? Koh-pisteti pokri väleõptetuse levi- tunik William Ross, kes oma tar-tajaid, kuid kõike seda tehti liigat ga otsusega taastas nende mees-hilja ja liigse härdameelsusega. i te isikuvabaduse, tõestas, et ühte Palju aastaid on möödunud kohtuotsust oU võimalik teha ka sellest — muutunud on riigid ja ilma, et asjaolusid teaduslikult rahvad. Rõõmustav on näha, et analüüsida tarvitseks. Ja kõik sellega ühenduses on ometi õpi- õiglusthindavad kanadlased - tud midagi ka mineviku eksitus-- eriti need, kes oskavad ära elada test. Nüüdisaja publik on juba riigimakse maksmata võivad hoopis valvsam. See ilmnes, kui hõisata juubeldades, et valitsust föderaalvalitsus otsustas meie kohustati maksma riigikassast rahvale nii armsaks saanud ja ai- kaebealustele valurahaks $42. nuõige briti kaalu- ja mõõdu- 000, kuigi see summa „Globe & süsteemi asemele kehtima pan- MaWT teatel olevat olnud kaks na meetrimõõdustiku valeõpe- korda suurem tegelikest protses-tuse. Kohe leidus ärksaid isamaa sikuludest. Protsess on päästnud poegi ja tütreid, kes oma au kaa- valla paljude nende keelepaelad, lule pannes endiseU julgesid kes senini hambad risti ülekohut müüa bensiini galloni-kaupa ja kannatasid. Vürtspoodnikud trimbata õlut pantilistest kannu- kaebavad kooris, kuidas nõud-dest. Briti impeerium on küll kok- mine toitainete järele drastiliselt ku kuivanud, nagu eelmise aasta vähenenud olevat meetrimõõ-saagist maha ununenud krimp- dustiku kehtestamisest saadik, sus kaalikas juurvilja salve nur- Ilmselt tarbija pigemini nälgib, gas, kuid impeeriumi tungal pole kui et osta toitu grammides ja lakanud immitsemast, vaid soen- Uitrites. Või läheb tagasi natu-dab endiseh oma laste südameid, raalmajandusele, nagu tuhanded Ja samuti kui seda hellitavat soo- aastad tagasi, elatudes jahlsaa-just on võimalik mõõta üksnes gist ja metsikult kasvavast tai-briti soojusühikutes (BTU — Bri- mestikust. Valitsus oleks pida-tish thermal unit), nii tuleb ka nud nägema ette sellist hädaoh-kõike käegakatsutavat, mis ühte tu. Tuleviku nimel peaks valit-lojaalset Kanada kodanikku sus mitte ainult tühistama oma ümbritseb, mõõta inchides, meetrimõõdustiku kehtestamise kavad, vaid kuulutama ka kogu selle süsteemi seadusevastaseks. See teeks lõpu ka juba aastaid ja aastaid kestnud meetrimõõdus-tes, kilderkinites, hogsheadides tiku kasutamise 'praksisele ülj-jpe. koolide, teaduslikkude uurimis-i Kui palju romantikat kätkeb asutiste, eriti aga tööstuste pooh. briti mõõdusüsteemis! Ja nende Kui välismaad on huvitatud Ka-mõõtühikute omavahelises sõltuvuses tuleb ilmsiks muistsete meisternõidade ja maagikute müstiline lumm, mis sunnib igat mõõtude ja kaaludega tegelejat ära tundma, kui väike ja tähtsusetu ta on nende kõrval, kes mõõtmise kunsti kunagi hallis minevikus on välja nuputanud. Kui mõni ninatark julgeb väita, et, näiteks, üks miil on ikka ja alati miil, siis ta ainult paljastab oma võhiklikkust, sest kuiva-maa miil on 5280 jalga pikk, kuna meremiil on tervelt 6000 jalga, (Seda muidugi ainult iga-päevses pruugis, sest meremiili täpne pikkus on tervelt 6080 jalga). Kes ennast ei taha kompromiteerida rumalate küsimustega see jätku parem küsimata, kas snowmobilega merejääl sõites perchides, fathomites ja furlon-gides, kaaluda dramides, graini-des, stone'ides, scrupletes, ja kallata gillides, peckides, firkini-nada kvaliteetseist tööstussaa-dusist, siis peavad nad leppima meie vaibas heas britimõõdusti-kus valmistatud toodetega. Kui nad sellega aga rahul pole, siis meie lihtselt ei müü neile. Ja kui meid selle tõttu maailmaturult ka välja surutaks, siis on Kanada rahvas pigem valmis nälgima, kui et oma lojaalsust Impeeriumile murda. Jäägemi lootma, et Halper, Christiansen ja nende mõttekaaslased oma võiduloorbereile puhkama ei jää, vaid võitlusrin-het isikuvabaduse ja vanade heade traditsioonide taastamise eest veel laiendavad. Siis pole enam kaugel ka päev, millal ka maailm jälle lamedaks kuulutatakse ja ta jälle, nagu vanasti, saab universumi vaieldamatuks keskuseks. a 5 § ü s ü n S • B 5 S a ä c n s n a s 3 5 Š g S s 5 n § 5 n c ioiioiiiiioiioiioiiBiioiiaiiBiiDtiiiiaiiDifDiiaiioijoiiafiaiiiiffiiigiiiiifi(iiitiirioiiiiiaiiiiiiiiiiiioiiaifei(iiiaiiiiii(iiiiiii^ nuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinii @ KUHU MINNA? © Laup., 1 veebr. Hamiltoni Helle-tajate kontsert-tuluõhtu YWGA ruumes, 75 MacNab St. S. Hamilton, algusega kK 2 p. Etortdrid UUGS EESTI K0RTER8- MAJAS nüüd MÜÜGIL C^Glistago: G. E. Laikve, arhitekt 444-2897 444-6405 se oksad olid sul saatjaks viimasel teekonnal. Sa jäid truuks Eesti Isamaale ja põhimõttele — kord skaut, alati skaut! Puhka rahus.hea eestlane ja tubli töömees. -EINO KURIS, skm. Pühap., 5. veebr. Narva '44 lahingute mälestuBõhtu Eesti Majas algusega kl. 3 p. ^ Neijap., 9. veebruaril Majandus-klubi loengud tulumaksust ja päranditest Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ. 9 Reedel, 10. veebr.,,Kalevi mürgel" Tartu GoUegelo algusega kl 7.30 d. ® Pühap., 12. veebr. Johan Laidoneri 100. a. sünnipäeva tähistamin® Eesti Majas algusega kl. 3 p. 0 Esmasp., is. veebr. Finnair'! soome ja eesti filmiõhtu Macedonlan Häiris, 76 Overlea Blvd. algusega kl. 6.30 õ. 9 Laup., 18. veebr. Meeskoori Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise koosviibimine Eesti Majas algusega kl. 7 õ.J ® pühap., 26. veebr. Eesti Vabariigi 66. aastapäeva tähistamise kont-sert- aktus Toronto Ülikooli aulas algusega kl. 3 p. & Laup., 10. märtsil T.E.R.R. Kung-la esituses „Kaval Ants ja Vanapagan" Minkleri auditooriumis, 1750 Finch Ave. E., algusega kl. 7 õ. (luiyiuiiiiniiiiiHiiüiiinuiuiiiiuiuiuuuniuiKjRiniiuiiin;!
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, February 2, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-02-02 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E840202 |
Description
Title | 1984-02-02-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | • THURSDAY, FEBEUARY 2 „Meie Elu" nr. 5 (1770) 19114 Pühendus kapten- N. Valgele (VRir/3) temaps-ndakssü Onnitlejäid peapiiskop Konrad Veemi kodus. Vasakult: praost Rudolf Kiviranna, praost Voldemar täkkel, Silva Kiviranna, Peeter Paljak, peapiiskop Konrad Veem, Artur Tarmet, Maria Veem, Elmar ÄiiderBOsa.'. • ' : . Foto.— Karin Saarsen STOKHOLM —Juba varakult täitus Stokholmi südalinnas asuv Jakobi kirik kolmekuningapäeval eestlastest^ kes olid tulnud pidulikule jun^lateenistusele, millega tähistati peapiiskop Konrad Veemi 7iD. sännipäeva. Teenistus äigas vaimulilce rong-icäiguga kiriku altari ette. Kõige ees sammus noor Rootsis ordineeritud abipraost Jaak P. Reesalu, siis õp. Adolf Helmut Kaarme, Rootsi praost Voldemar täkkel, assessorlvarPoell ja praost Rudolf Kivirarina. Vastajalt kiriklikule traditsioonile]ärgnes neile ametirüüs peapiiskop K. Veem. KÜLÄLISJUTUSTAJA Algusliturgia järele astus kantslisse külalisjutlustaja Ameerikast, praost Rifdolf Kiviranna. Ta' ütles: „Saabunud uus aasta on meile kui eestlastele mitmeti tähtis aasta, kuna i a seisab Kod|i-Ke9ti9t lahkum 40. . aasta tähe a l l Ta asetab meid küsimuse ettbÖ kas valime ka meie — nii nagu Poola rahvas — Kristuse ja tulise isamaa-armastuse tee? Jõulude ja kolmekuningapüha kutseks on astuda nende jälgedesse, kes ligi 2000 aasta jooksul on sammunud Petlema karjjaste ja hommikumaa tarkade jälgedes. Seda teed on eesti rahvas murdumatult käinud 460 aastat, alates Martin Lutheri usupuhas-'; tuse tulekust meie maale; Suurimad, meiahva ajaloos on olnud teadlikud, kui tähtis see on, et oleme tugevad ja kindlad oma usus ja lootuses Jumalale ega lase end raskustest kohutada. Selle usuga südames toimus 100 aastat tagasi eöimese sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kiriklas. See sündis ajal,, mil tsaaririigi toores veifestamispoliitika taotles hävitada meie eestlaseks-olemist. Evangeeliumi Luteri-Usu Kirik oli selleks tugevaks müüriks, mille vastu purunesid venestamise rünnakud. Meie vaenlased Kremlis ja Toom- ,peal on oodanud, et me kaoksime võõraste rahvaste keskele. Aga meie ei ole, ei tohi ega taha olla aganad, mida «aatuse tuul laiali kannab." Järgnevalt iseloomustas jutlustaja nelja eesti peapiiskoppi, kelle tööd ;)eapiiskopK. Veem jätkab: ..Esimeseks Eesti Kiriku peapiiskopiks valiti K^eila koguduse hingekarjane Jacöb' Kukk, kelle eluküünal kustus 50 aastat tagasi a. 19.33. Tema tööd asus jätkama dünaamiline ja kõrgete vaimsete võimetega prof. dr. Hugo Rahamägi. Sõja ja võõrvõimude raske valitsuse ajal ja pagulaspõlve algajastul oli meie kirikliku elu mõjukaks juhiks endine Tartu Ülikooli rektor dr| Johan Kõpp. Tema kehastas endas rahvusliku ärkamisaja suurkujude Jakob Hurda ja Villem Reimani Vaimu ühendatult väljapaistvate teaduslike võimetega. Neljandaks Eesti Kiriku peapiiskopiks oli Johannes Oskar Lauri, tuntud oma usulise sügavuse ja praktiliselt kiriklikust tööst pagulusse kaasatoodud' rikkalikke kogemusi, mida ta tarvitas juhtmõtte all „Podata, mitte väsida, südametega, mille lootus vanku-matult Jumalal Tema Poja kui Õnnis-tegija läbi." •fULGE VÕITLEJA . „Stokholmi kogudus andis Eesti Kirikule viienda praegu ametis oleva peapiiskopi, kes astus oma ülesannetesse 1. jaanuaril 1972. Järgnenud 12 aastat on andnud tunnistuse, et see valik oli õnnelik. Peapiiskopi-amet 'evangeelses kirikus on eelkõige usuline amet. Aga meie olukorras on see ka julge Võitleja amet, Võitlejal tuleb minna ja veenvält^suurtel maailma-könverentsidel selgitada eesti rahva ja tema Kiriku õigust ollavaba ateist* li-komm,unistlikust orjastusest." Jutlusele järgnevalt esitas Konsistooriumi assessor õp. Ivar Poell kantslist peapiiskopi eluloo. Piduliku sündmuse muusikalise osa eest kandis hooh Stokholmis koguduse koor Jüri Raidi juhatusel. • Kohe pärast jumalateenistust toimus sünnipäeva-bankett lähedalasuva Strand Hotelli peosaalis. USA eestlaste nimel tervitas peapiiskoppi praost Rudolf Kiviranna, kes andis edasi Rahvuskomtee esimehe Juhan Simonsoni parimad soovid ja tunnus-^ tuse juubilarile tema väärtusliku pa: nuse eest usualal ja ka eestluse vabadusvõitluses. Peapiiskopi sünnipäeval laupäeval, 7. jaanuaril toimus vastuvõtt ja koosviibimine peapiiskopi ametikorteris Stokholmi eeslinnas. Üle seitsmekümne rootsi eestlase, nende hulgas organisatsioonide juhtivaid tegelasi, koguduseliikmeid ja sõpru4casu-tas võimalust oma õnnitlustega ütel- ,da vabade eestlaste kirikliku-elu kõrgeimale juhile,e t ta tarmukalt jä julgelt jätkaks oma tööd ja võitlust. Rootsist ja üle kogu maailma oli peapiiskopile saabunud rohkesti õnnitlusi telegrammi ja kirja teel. Väärika sünnipäeva' tähistamise peakorraldajaks pii Konsistooriumi assessor Vello Mänd, kes on ka Stokholmi Peapiiskopliku Toomko-guduse juhatuse esimees. Keegi meist ei suudaks pidurdada, et kohtuda sel tähtsal elurajal, kus vaibub iga argipäeva ruft, kus täitub soovide ja igatsuse jutt, et jagada nii haruharva koitnud päeva ja tulla südames ja hinges sundind sooviga. Õnn Suiie ikka uJatagu käsi ja juhtigu Sind oma majasse, ta heJlitustest ära iial väsi, miks oJiaks kurb, ka seda ära IdBi — siis elurõõm Sind saadab alati. Su sooja silmapaari päikpesäm võib sulatada talve kevadeks. Su musikaalse hinge vaiUine sara võib muuta mmemüsta tneele heledaks. ^ V Sel eluristtee kilomeeinpostil Sind peatades Sul ulatan ma kitsama reipaks, vaimuerksaks jaa, et elu alati Sind hellitaks ja hoiaks värskeitsiiJutafud asfaltteel. Mu õnnesoovid armastusest soojad, kuigi külm mu põhjamaine rüht; tahaks olla Sulle'rõõmutooja ning selle päeva heledamaks looja ning ütlen ainult seda 'üht — jää kauaks, kauaks meie sõprusringi, me seltsis ikka kulgegu Su tee, tingin elult väärtusliku kingi - ; soov sügava, mis soendab kõigi hingi, et tihti kohtume siin veel elu kilomeetripostist möödumiseteel. . LINDA SAARNIIT Vaipade ja mööbli keemiline puhastus samuti akende pesemine. Söögituba, elutuba ja koridor $59.95. Pensionäride üürikorteritele hinna-alandus. PEETER VALING - Tel. 690-4961 A. E. Aaviksaar Inglismaal, Leicesteris elunev populaarne kirikumees, keda Inglismaa Eestlaste Suvepäeval Bradfor-dis möödunud aasta juunis - seati Shipley kirikus praost dr. J. Tauli poolt uueks praipstiks, saab 9. veebruaril 70-aastaseks, olles ametialalt üks nooremaid meie praostide aulises peres. . Biograafilised andmed ütlevad:. „Albert Enno Aaviksaar sündis 9. veebr. 1914. a. Vändras. Käis koolis Tartus. Teise maailmaiiõja tõttu pidi katkestama õpingud Tartu Ülikoolis. Jätkas usuteaduse õppimist pagulasena Göttingenis ja hiljem Minneapolises. Õiendas Konsistooriumi eksamid 1960. a. kevadel, olles proo-viaastal praost J. Tauli juures. Õnnistati Õpetaja ametisse Nelipühil, 1960. a. Londonis. Valiti Kesk-Inglis-maa koguduse ja Bohoni-Prestoni pihtkonna õpetajaks 1961. a. kevadel. Väljaspool oma koguduse piht-konda on juubilar tuntud nii Londo-^ nis kui Bradfordis, nii Bristolis kui Cardiffis ja kogu Shotimaal jumalateenistuste pidamise kaudu. Peale otsese kirikliku töö on juu- Praost A o E. Aaviksaar ÕIENDUS , „Meie Elu" 1984. a. kalendris lk. 49 esineb eksitus eesti gaidlikiude organisatsioonide osas. Paluine parandada järgmiselt: Eesti Gaidide Liidu Keskbüroo. Peagaid: gdr. Hilja Kuutma, 62 K i l l - deer Cres., Toronto, Ont. M4G 2W8. Tel. 425-4601. - Eesti Gaiderite ,Kogu Kanada Koondis. Juhataja: gdr. Lisanne Vaher, RR#2, UxbHdge, Ont. LOLIKO. Samuti palume lisada kuulutuste registrisse (lk. 122] advokaatide, notarite osas: . Toome, Tõnu B.A.Sc.,LL.B. lk. 112 bilaril lähedane meie rahvuslik töö.v Bradford oli ta esimene kodu Inglismaal, t a oli seal lEÜ osakonna liige j^ mitmekordne esimees. Samuti oli ta„Eesti Kodu" asutaja liige ja jällegi kauaaegne esimees. Laulis mõlemates koorides ja võttis osa Suvi-päevade korraldamisest.. Iga Brad-fordi eestlane tunneb teda ja mõtleb juubelipäeval temale kui tublile töömehele. Nüüd ta elab oma perega juba 23 aastat Leicesteris. Varem võttis ta osa ka Inglismaa Eestlaste Ühingu juhatuse ja toimkondade tööst." Dr. Jaak Taul kirjutab juubilari sünnipäeval 1964. a. veebruari „Eešti Hääles": „Eesti kirik ja rahvas on juubilari südame asjad. Kuid on veel midagi, millest ei saa vaikida. Juubilar on perekonnainimene, kodune, töökas ja sõbralik. Oma kaunis kodus — 34 Pine Tree Avenue, Leicester - tähistab ta oma elu keskset juubelit abikaasa, kolme lapse ja paljude sõprade seltsis." Kallis koolivend! Tartu Ülikooli usuteaduskonna endise üliõpilasena meenuvad allakirjutanule päevad, mil veetsime koos Tartus, Kivi tänaval, tudengipäevi. Sinu püüdlikkus ja andumus kirikutoole, samuti võimas ja ilus lauluhääl.on viinud Sind meie kirikumeeste tippridadesse pagulas-kirikus. Sellele on lisandunud veel „auametina" „E,esti Kiriku" toime-tuse- kolleegiumi amet. Jumal on Su elutööd>õnnistanud kauni abikaasa, poja ja kahe tütre (Eha ja Eva) kujul, kes töötavad BBC-s vastutusrikastel kohtadel. Tartu Kommertsgümnaasiumi vilistlaspere, samuti kaasvõitlejad Eesti Üliõpilaste Seltsist suruvad Su juubelisünnipäeval südamlikult kätt - nii mõttes kui tegelikult. Saagu Su jõululäkitüse sõnad Eesti Hääles" (16. dets,-83) juhtnööriks mimkonnale: ..Moodsa arstiteaduse looja, Louis Pasteur, ütles jukusta-valt onia elu lõpp-jaama teekonnal: „Maailma tulevik ei kuulu mitte val-lutajaile, vaid maailma Päästjale!" ^ Loodame, et selle kuulsa teadlase sõnad on prohvetlikud ja täituvad." Per aspera ad astra. Skm, Helmut Jaagüste INMEMORIAM Kolmapäeval, 11. jaanuaril sai tuleõnnetusel surma Toronto skautluses ja sportlaskonnas hästi tuntud skm. Helmut Jaaguste. Ta sündis 10. juulil, 1924. a. Pärnus, kus noore poi^ sina oli tegev Pärnu skautide organisatsioonis. 1936. a. võttis osa Eesti viimasest skautide suurlaagrist Para-lepas. Nooruses tundis juba huvi kergejõustiku ja üldse spordi vatu. Lemmikalaks oli rlal 1500 meetri jooks. 1943. a. viis elutee noore Helmuti sõjaväkke, kus pärast raskeid võitlusaastaid lõppes sõdalase tee Belgias vangilaagris. Vangilaagris tekkis peagi eesti skautüksus, millesse kuulus ka Helmut Jaaguste. Pärast vabanemist" asus tervist parandama Saksamaal sanatooriumis. Oli järg-' nevalt Oldenburgi D.P. laagris, kust viis tee edasi USA sõjaväe juurde teenistusse. Saksamaal olles oli tegev eesti skautüksustes. 1955. a. saabus lahkunu Kanadasse, kus peagi tegutses Montrealis skautide „Kalev'i" lipkonnas va-nemskautide „M08gavellede" peres. 1957. aastal asus Torontosse, kus liitus siinsete skautide ja sportlastega. Ta kuulus Toronto skautide „Ka-levi" iipkonda, olles viisteist aastat mitmesugustel juhi kohtadel alates vanemskautide pnaperemehe tööülesannetest kuni lipkohna abijuhi-ni, võttes elavah osa vanaskautide „Leegionäride" pere tegevusest, olles aastaid Eesti Skautide Malev Kanadas spordijuhiks,tegutsedes suurlaagrite ja maailmalaagrite juhtkondades, olles paljude laagriväravate kavandaja jne. Kui tekkis idee ehitada Kotkajärvele Kalevite kodu, oli Helmut üks selle propageerijaid, kavandaja, ehituse plaanide tegija ja tegelik töödejuhataja. Ta ehitas „Ka-levi" lipkonna kodu Kotkajärvele suure armastuse jä hoolega, nii nagu ehitas oma maja Torontos. Lisaks lõpetas 1974. a. skaudijuhtide Metsa-märgi kursuse. Samalajal oli Toronto Spordiselts ,,Kalevis" ürituste organiseerija, seltsi Võrkpalli- ja Suusaklubides treener ja ka noorte kergejõustiku virgutaja. Helmut Jaaguste oli üks neid, kes pühendas lugematuid tunde eesti spordile — õpetades, juhtides võistlusi korraldades jne. Oli üks Udoras Jõekääru suvekodu alale nor-maalmõõtudega staadioni plaanide tegija ja ka üks selle ehitajaist, sealse korvpalli platsi korrastaja jne. Tegutses 1980. a. Vabaduse Olümpiaadi eesti osa üldkorraldajana. Helmut oli aastaid tegev North American Baltic Sports Associätioni juhatuses eestlaste esindajana ja ühingu murdmaasuusatamise korraldaja. Omas Mus-koka Loppeti murdmaa suusatamise kuldmärgi. Märgi saaja peab üheksa aasta jooksul, ühtegi aastat vahele jätmata, murdmaa suusatamisest 'osavõtmä. Helmut Jaaguste teeneid hindas Spordiselts „Kalev" kuldmär-giga, samuti, valis Võrkpalliklubi Tema oma auliikmeks. Torontos jätkas oma • hariduse täiendamist Ryersoni Polytechnical Institutes ja omalajal kuulus Korp! Väinla liikmeskonda. Skm. Helmut Jaaguste suur energia skautluses ja spordis oli imetlusväärne. Sageli pidi ta lisa võtma öö tundidest, et t^ita lubatud kohustusi. Kölm aastat tagasi tegi läbi operatsiooni, mille tagajärjel liikumisvõime oli osaliselt takistatud. Kõndides kepi toetusel Helmut jltkas eluteed võideldes raskuste ja ebamugavustega. Ta töötas edasi joonestajana Toronto transiit-süsteemis (TTC). Möödunud suvel tegi koos abikaasaga automatka Torontost Albertasse skautide XV' Maailmajamboreele, kus mõlemad töötasid laagris. Maailmajamboreel oli lahkunu viimaseks tööks meie esindusükšuse all-laagri värava kaunistus— nahale tehtud Toronto motiividel kunstipärane joonistus koos all-laagrist osavõtjate nimedega. Hoolimata halvast tervisest oli Helmut abiks meie noortele sportlastele ja skautidele. 1959.a. edutati skm. Helmut Jaaguste nooremskautmast-riks ja 1974. a. skautmastriks. Skautluses hinnati Tema feeneid Põhjatäht III ja II annetamisega. Kä omas vanaskautide „Leegionäride" kuldmärgi. Skm. Helmut Jaaguste manalasse varisemisega kaotas meie skautlik noorus ja sportlaskond ühe ideelise, talentide rikka, innuka töömehe, mitmete ürituste eestvedaja ja eestluse eest võitleja. Eesti mehena oli lahkunule selge, et nii kaua kui püsib eesti keel võõrsil, püsib ka eestlus. Tema kõikumata kindlaks sooviks oli kanda siin võõrsil edasi eesti keelt ja meelt põlvest põlve, kuni kord vabaneb kodumaa. Skm. Helmut Jaagusted jäid leinama abikaasa Evi, poeg Olev abikaasaga ja pojapoeg. Kalev, kasupoeg Martin alDikaasaga ja kasupoeg Mikk, arvukas skautlikenoorte ja meie sportlaste pere sugulased sõbrad ja tuttavad lähedal ning kaugel. Sa asusid manala teele skaudivor-mis ja Su kätele asetatud eesti rah-vuslindiga köidetud Kotkajärvel kuu-oiiiiiaiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiigiiiiiiiisiiGiiiiiaiisiiBiiiiiiiiinaiiaiiaiioiiBiiiiiiiiDii^^^^ Pedesfri Jaan s n 5 õ 5 5 a S 5 o 5 0 ® (D Maha liiter elagu gallon! Kui lõpmata ilus võis olla elu, tuleb kaugusi arvestada maa-, kui maailm oli veel lame kui laud või meremiilides; või mis teha ja taevakehad vaatleja pea kohal suure uputuse puhul paadiga hiigelkuplit mööda rändasid! mööda linnatänavaid sõites. Nii Leidus ettevõtlikke mehi, kes mõnigi võhik kratsib oma ku-oma rändudel oliä sattunud sin- . kalt, miks üks unts vorsti on na, kus maailm lõppes ja oma sil- kergem kui üks unts kulda ja maga näinud seda tühjust, mis ometi üks nael vorsti on raskem vastu aegutas teispool maailma kui nael kulda, piirjoont. Briti mõõdusüsteemi vaimu- Kuid see lameda maailma idüll kuses ja müstilisuses on nii palju ei saanud püsida igavesti. Ker- kütkestavat ja veetlevat, et selle kisid esile tumedad jõud, kellele hülgamine oleks samaväärne võõras on ilu. Nad tulid ja kä- pühaduse teotamisega. Kindla-gardasid maailma kokku üheks meelsemad meie hulgast ongi kerakujuliseks käntsakaks, keri- oma kõrvad sulgenud meet-sid sellele peale oma meridiaani- rimõõdustiku apostlite peibu-nöörid ja tõmbasid neist risti üle tustele, nagu Odüsseus se-. tüniiivitsad, mida nad ise'päral- da targasti tegi koduteel Troo-leelideks nimetasid. Jah. nii sai jast, sireenide saare kohal. Kas ei kaunist lamedast maailmast peaks sellised suurkujud, nagu maakera, nagu seda tänapäeval Jack Halpert ja Raymond Chris-tuntakse. tiänsen, kes kuulsaks said oma See kõik sai toime tulla ainult julguse tõttu, pumbata bensiini selle tõttu, et tolleaegsed riigiva- briti gallonites tagakiusamise litsused ega rahvas õigel ajal va- kiuste, kuulutatama rahvus-hele ei astunud. Põletati tulerii- sangariteks ja muudetama nendel küll mõnedsajad ketserid ja de garaazh pühamuks? Koh-pisteti pokri väleõptetuse levi- tunik William Ross, kes oma tar-tajaid, kuid kõike seda tehti liigat ga otsusega taastas nende mees-hilja ja liigse härdameelsusega. i te isikuvabaduse, tõestas, et ühte Palju aastaid on möödunud kohtuotsust oU võimalik teha ka sellest — muutunud on riigid ja ilma, et asjaolusid teaduslikult rahvad. Rõõmustav on näha, et analüüsida tarvitseks. Ja kõik sellega ühenduses on ometi õpi- õiglusthindavad kanadlased - tud midagi ka mineviku eksitus-- eriti need, kes oskavad ära elada test. Nüüdisaja publik on juba riigimakse maksmata võivad hoopis valvsam. See ilmnes, kui hõisata juubeldades, et valitsust föderaalvalitsus otsustas meie kohustati maksma riigikassast rahvale nii armsaks saanud ja ai- kaebealustele valurahaks $42. nuõige briti kaalu- ja mõõdu- 000, kuigi see summa „Globe & süsteemi asemele kehtima pan- MaWT teatel olevat olnud kaks na meetrimõõdustiku valeõpe- korda suurem tegelikest protses-tuse. Kohe leidus ärksaid isamaa sikuludest. Protsess on päästnud poegi ja tütreid, kes oma au kaa- valla paljude nende keelepaelad, lule pannes endiseU julgesid kes senini hambad risti ülekohut müüa bensiini galloni-kaupa ja kannatasid. Vürtspoodnikud trimbata õlut pantilistest kannu- kaebavad kooris, kuidas nõud-dest. Briti impeerium on küll kok- mine toitainete järele drastiliselt ku kuivanud, nagu eelmise aasta vähenenud olevat meetrimõõ-saagist maha ununenud krimp- dustiku kehtestamisest saadik, sus kaalikas juurvilja salve nur- Ilmselt tarbija pigemini nälgib, gas, kuid impeeriumi tungal pole kui et osta toitu grammides ja lakanud immitsemast, vaid soen- Uitrites. Või läheb tagasi natu-dab endiseh oma laste südameid, raalmajandusele, nagu tuhanded Ja samuti kui seda hellitavat soo- aastad tagasi, elatudes jahlsaa-just on võimalik mõõta üksnes gist ja metsikult kasvavast tai-briti soojusühikutes (BTU — Bri- mestikust. Valitsus oleks pida-tish thermal unit), nii tuleb ka nud nägema ette sellist hädaoh-kõike käegakatsutavat, mis ühte tu. Tuleviku nimel peaks valit-lojaalset Kanada kodanikku sus mitte ainult tühistama oma ümbritseb, mõõta inchides, meetrimõõdustiku kehtestamise kavad, vaid kuulutama ka kogu selle süsteemi seadusevastaseks. See teeks lõpu ka juba aastaid ja aastaid kestnud meetrimõõdus-tes, kilderkinites, hogsheadides tiku kasutamise 'praksisele ülj-jpe. koolide, teaduslikkude uurimis-i Kui palju romantikat kätkeb asutiste, eriti aga tööstuste pooh. briti mõõdusüsteemis! Ja nende Kui välismaad on huvitatud Ka-mõõtühikute omavahelises sõltuvuses tuleb ilmsiks muistsete meisternõidade ja maagikute müstiline lumm, mis sunnib igat mõõtude ja kaaludega tegelejat ära tundma, kui väike ja tähtsusetu ta on nende kõrval, kes mõõtmise kunsti kunagi hallis minevikus on välja nuputanud. Kui mõni ninatark julgeb väita, et, näiteks, üks miil on ikka ja alati miil, siis ta ainult paljastab oma võhiklikkust, sest kuiva-maa miil on 5280 jalga pikk, kuna meremiil on tervelt 6000 jalga, (Seda muidugi ainult iga-päevses pruugis, sest meremiili täpne pikkus on tervelt 6080 jalga). Kes ennast ei taha kompromiteerida rumalate küsimustega see jätku parem küsimata, kas snowmobilega merejääl sõites perchides, fathomites ja furlon-gides, kaaluda dramides, graini-des, stone'ides, scrupletes, ja kallata gillides, peckides, firkini-nada kvaliteetseist tööstussaa-dusist, siis peavad nad leppima meie vaibas heas britimõõdusti-kus valmistatud toodetega. Kui nad sellega aga rahul pole, siis meie lihtselt ei müü neile. Ja kui meid selle tõttu maailmaturult ka välja surutaks, siis on Kanada rahvas pigem valmis nälgima, kui et oma lojaalsust Impeeriumile murda. Jäägemi lootma, et Halper, Christiansen ja nende mõttekaaslased oma võiduloorbereile puhkama ei jää, vaid võitlusrin-het isikuvabaduse ja vanade heade traditsioonide taastamise eest veel laiendavad. Siis pole enam kaugel ka päev, millal ka maailm jälle lamedaks kuulutatakse ja ta jälle, nagu vanasti, saab universumi vaieldamatuks keskuseks. a 5 § ü s ü n S • B 5 S a ä c n s n a s 3 5 Š g S s 5 n § 5 n c ioiioiiiiioiioiioiiBiioiiaiiBiiDtiiiiaiiDifDiiaiioijoiiafiaiiiiffiiigiiiiifi(iiitiirioiiiiiaiiiiiiiiiiiioiiaifei(iiiaiiiiii(iiiiiii^ nuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinii @ KUHU MINNA? © Laup., 1 veebr. Hamiltoni Helle-tajate kontsert-tuluõhtu YWGA ruumes, 75 MacNab St. S. Hamilton, algusega kK 2 p. Etortdrid UUGS EESTI K0RTER8- MAJAS nüüd MÜÜGIL C^Glistago: G. E. Laikve, arhitekt 444-2897 444-6405 se oksad olid sul saatjaks viimasel teekonnal. Sa jäid truuks Eesti Isamaale ja põhimõttele — kord skaut, alati skaut! Puhka rahus.hea eestlane ja tubli töömees. -EINO KURIS, skm. Pühap., 5. veebr. Narva '44 lahingute mälestuBõhtu Eesti Majas algusega kl. 3 p. ^ Neijap., 9. veebruaril Majandus-klubi loengud tulumaksust ja päranditest Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ. 9 Reedel, 10. veebr.,,Kalevi mürgel" Tartu GoUegelo algusega kl 7.30 d. ® Pühap., 12. veebr. Johan Laidoneri 100. a. sünnipäeva tähistamin® Eesti Majas algusega kl. 3 p. 0 Esmasp., is. veebr. Finnair'! soome ja eesti filmiõhtu Macedonlan Häiris, 76 Overlea Blvd. algusega kl. 6.30 õ. 9 Laup., 18. veebr. Meeskoori Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise koosviibimine Eesti Majas algusega kl. 7 õ.J ® pühap., 26. veebr. Eesti Vabariigi 66. aastapäeva tähistamise kont-sert- aktus Toronto Ülikooli aulas algusega kl. 3 p. & Laup., 10. märtsil T.E.R.R. Kung-la esituses „Kaval Ants ja Vanapagan" Minkleri auditooriumis, 1750 Finch Ave. E., algusega kl. 7 õ. (luiyiuiiiiniiiiiHiiüiiinuiuiiiiuiuiuuuniuiKjRiniiuiiin;! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-02-02-08