Meie Elu = Our life, March 12, 1981

              jirwfjpfst, l
Publišhed by Estonian Publishtng Co. Tördnto Ltd., Esto­nian
Hoiise, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
M4K 2M — i Tel 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Velderibaum. Toimetaja
Yorgis B.Parming, 473 Luhmanri Dr., New Milford, NX;
USA. TeL (201) 252-0773,
„MEIE ELU" yäljaäridjäks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Äsut. A. Weilen algatusel 1950.
,iMeieElu" toimetus ja talitus Eesti Ma|as, 958 9roadview^
Ave, Toronto; Ont. M4K2R6
Broadview Ave., Toronto, Ontario
on jõud
avatud: Päeval 10:Ö(>~3:00(esmasp.~reedeni)
õhtul 5:3(^8:00 (esmap. ja ndjapi.)
lEafomatsiooni saab pangast lahtioleku aegadšl.
on
|30,m ulatuses ja
iO,OIKI ulatuses
a surma puhul; ..kindlustatud kuni
töövõimetuse puhtd kindlustatud kimi
kindlustuse tingimustele.
Tellimiste ja kuulutuste vas;tuvõtmine igal tööp., kl. 9 h;.
-5 p.l, esmasp ja neljap. õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas — 1 a.
116.00, 3 k. 111.00; üSÄ-sse--^
$n.50;Ülemeremaadesse:1a. 136.00, 6 k. |18.00, 3 L
$12,00. Bripostilisa Kanadas:! a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja
lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lenno-postilisa
ülemeremaadesse: ! a. $32.75, 6 k.^l
v;-Bksiknumbpr — . 5 5 ^ ; v V . ; . • v-
. Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esikülje! |4.Ö0,
tis 13.75, kuülultuste küljel $3.50.
illllllliiiiiiilillllliliSlliliHliiSllliüllllillllillillllililllliliiliii
Pärast tähelepanu siseriiklikele kü-shnustele,
nagu väiksem keskvalit­sus,
hiflatsloon, kulude kokkuhoid ja
tööpuudus, on president I Reagan
nüüd pööranud oma pilgu väljapoo­le,
välispoliitilisele olukorrale. Ta üt­les
Margaret Thateheri külaskäigul
Washhigtoni: „Seniks , kuni meie
vastased relvastavad end ulatusllku-malt,
kui endakaitse vajalik, niikaua
peab vaba maailm tegema kõik, mis
tarvis ta julgeolekuks."
Reagan ei tärista relvi, vaid kind­lustab
sidemeid USA liitlastega, mis
vahepeal on logisema hakanud. Hea­tahtlik
vastureaktsioon on juba näh­tav
üsna mitmelt, maalt. Esimese
Washingtoni külastajana NATO maa­de
ridadest, Margaret Thatcher üt­les:
. „Kui teil on tarvis sõpru, siis
teadke, et meie oleme seal." Reagan
andis Thatcherilje hiilgava, auparaadi
Valge Maja murul, millele Järgnes
galadinee Valges Majas kõigi linessi-degä.
Kahtlemata lahkus thatcher
Washingtonist teadmises, et ka temal
sõber läänepool Ätlänti.
Prantsuse välisminister Francois-
Poncet oli järgmiseks külastajaks,
kellel oli tuua omapoolne positiivne
sõnum: „Prantsüsmaa ühüieb USA­ga
majanduslike ning poliitilister si­demete
katkestainisd, kui Mõuko-gude
Liit peaks sisse tungima Poo­lasse.
Prantsusmaa külma suhtumi­se
järgi juba de Gaulli päevadest, oli
see uus suhtumme vahekorris USA-gai
Meenutame ainult, et Prantsus­maa
käsutas välja Prantsusmaalt
NATO üksused ja varustuse. Poncet
seletus: „Nüüd on Washingtonis uus
administratsioon." Näib, et momen­dil
on Prantsusmaa isekus ajutiselt
murtud seda enam, et Prantsusmaa
avalik arvamine N. Liidu suhtes on
vahepeal muutunud ja president
Giscard on kahe kuu pärast ümber-valimisel.
•
Kolmandaks küla stajaksl oli Iis­raeli
välisminister Yitchak Shamir.
Viimane tuli lihtsalt maad kuulama,
mis on uuelt administratsioonilt oo­data.
Washingtonist afiti mõista, et
U^Ä ei suru Kesk-Idale peale Is--
raeli—Egiptuse rahuküsimustes. USA
kavatseb müüa uusi relvi Saudi
Araabiale selle piirkonna kindlusta­miseks
Nõukogude Liidu vastu. Was­hington
näitas rahulikku meelt neis
küsimustes silmnähtavalt võimuva­hetusele
Iisraelis, &US Begin! pe*-
nood ja seega ka järelandmatus on
silmnähtavalt murtud.^
Kuid Reagan on oma tähelepanu
osaliseks teinud ka Salvadori sise-võitlused
punaste radikaalide vastu.'
Relvad valitsusele ja USA nõuandjad
on saadetud, kuid Reagan tõotab, et
USA ei sekku sisevõitlustesse ja sel­lest
ei tule teist Vietnami. Kuid UBA
tahab piduri peale panna punarelva-de
sisseveole ja Kuuba Fidel Castro
peaks teadlik olema, et ka tema on
selles pildis.
Sellel tagapõhjal kostis Moskvast
parteikongressilt Breshnevi nõrk
hääl. Ta soovis SALT leppe läbirää-kiniiste
taastamist, lubas informat­siooni
nõukogude väelükumiste ja
manöövrite osas läänest kuni Uura­lini
ning soovis lõpuks „tippude kok­kusaamist"
Breshnevi Ja Reagani va­hel.
Reagan, kes.TOttts ka seda nõr^
ga häälena idast, ei näidanud ühtegi
kiiret küsimuses Ja lubas kokkusaa­mise
võtta kaalumisele, kui Salva­dori
küsimused on lahendatud. See
ja teised pillid tuleb Breshnevil alla
neelata, relvad või mitterelvad või
isegi endatähtsus.
Nii on president USA välispoliiti.
liseä koordüiaadid tõnmianud, näida­nud
kindla suuna ja taktika. Need on
selged ja kõigile nähtavad. Vastupidi
sellele, mis oli enne Reaganit. Kaht­lemata
järgneb neile uusi koordhiäa-te,
kui ka ad hoc reageerimist. Kah­juks
Kanada poliitikud kõiki Reaga­ni
samme ei kiida, nagu Salvadori va­litsuse
toetamise küsimust. See ei
puutuvat Kianadasse, märkis välismi­nister
kolkapatriootlikult. Küshnu-seks
jääb, kas tahab kanada maail­maga
kaasas olla võn loodab la koi-j
¥Hlma§d ajal on väikene Kesk-Ameerika^^^ri^^ Salvador, kus OM
ainult 4,8 miljonit elanikku, kujunenud Washingtoni ja Moskva
võimuvõitluse lahinguväljaks. Uus Reagani administratsioon kin-
Bultab, et Salvadoris jätkub Moskva ekspansioon, mida ta teostab
oma satelliitide Kuuba, MJkaraagua, Ida-Euroopasatelliitide ja pu­nase
Vietnami kaasabil. On avastatud tonnide viisi neh^^^
päritoluga relvi ja rahvusvahelised kommunistlikud brigaadid võit­levad
Salvadoris, et sellest teha uut Kuubat. Ameeriklased märgi­vad,
et Salvadoris käib võitlus juba „tagahoovis'* ja kui seal
ei õnnestu kommunismi edasitungi peatada, siis on järgmiseks
ohvriks Mehhiko. Aga kogu' maailma sotsialistid, eesotsas Kanada
mi uusdemdkraatide ja selle juhi Ed.
vadori mässumehL
USA saatis N. Liidule teravasõnali-se
noodi, milles hoiatati Venemaad
Salvadori mässuliste toetamise eest.
Kommunistliku partei konverentsil
lükkas L. Brezhnev need süüdistu­sed
tagasi, 'kuid lubas F. Castrole
igasugust toetust Salvadori kommu­nistlikuks
muutmisel. Vahepeal on
Salvadori küsimus muutunud palju­de
rahvaste huvi alaks, kusjuures
sümpaatia kuulub mitte ameeriklas­tele
ja praegusele Salvadori valitsu­sele
eesotsas kristlik demokraatliku
partei juhi J. N. Duartega, vaid hoo­pis
rahvusvahelise päritoluga mässu-meestele.
Kanada suured lehed avaldavad
'kogu aeg vastukäivaid seisukohti.
iCuid Kanada poliitikud üldiselt toe­tavad
mässumehi. Kanada välismi­nister
M. McGuigan tulles USA-st
märkis küll, et ta saab aru USA ran%
gest hoiakust Salvadori mässuliste
vastu, kuid peaministtr F. E. Tru-deau
ei toeta USA sekkumist Sa/va-doris
valitsuse poolel. Kanada uu§-
demokraätide juht Ed. Broadbent
kogus aga Kanada äärmised pahem­poolsed
kokku ja sammus nende ees
loosungitega Ottawa USA saatkonna
ette, kus pidas 'ameeriklasi süüdista­va
kõne ja nõudis, et USA lõpetaks
Salvadori praeguse valitsuse toeta­mise,
Kuid ükski neist ei ole nõud­nud,
et Moskva, Kuuba, Nikaraagua,
Vietnam, Ida-Euroopa kommunistli­kud
riigid lõpetaks Salvadori sisside
toetamise.
Krooni pani sellele pähe asjaolu, et
.Briti peaminister M. Thatcher Was­hingtonis
viibides märkis, et Inglis­maa
ei poolda USA s.ekkumist Sal­vadori
võitlustesse valitsuse poolele,
vaid Inglismaa pooldab poliitilist la­hendust.
See aga tähendab, et terro-ristidegä"
tuleb hakata kauplema. Ise­gi
Kanada konservatiivide välispolii­tiline
kriitik Flora MacDonald sele­tas
lehemeestele, et tema arvates olid
Salvadori sisside esindajad, kes teda
külastasid, kenad mehed ja tä ei
poolda USA sekkumist. Sellest võib
järeldada, et viimastei aastatel ja
eriti sisevõitluste keerises on Kana^
da nihkunud pahemale poole ning
'keegi ei osuta mingit tähelepanu
kommunismi ohule.. Hoopis vastupi­di,
mitmest müstilisena tunduvast
vasakspoolsest keskusest mõjutatak­se
praegust Kanada poliitikat.
tavat lööki, enne uue R. Reagani ad­ministratsiooni
ametisse astumist.
Mässumeeste rünnak aga ebaõnnes^
tus sellepärast, et rahva keskel puu­dus
usaldus marksistlikkude mässu­meeste
ja nende toetajate vastu.
Eriti sellepärast, et Nikaraagua san-dinistade
valitsus on kujunenud
täielikult kommunistlikuks ja rah­vas
on kaotanud ka kõik need va­badused,
mis olid kodanlise valitsu­se
ajal.
Mässulisi toetavad mõned katoliku
kiriku ringkonnad ja mitmed polii­tilised
seiklejad. Suur rahva mass on
mässuliste vastu, eriti kui praegune
hunta eesotsas J. N. Duartega lubab
rahvale reforme. Mitmed sõjaväela­sed
on kä praeguse hunta vastu ja
nõuavad, et selle kokkuleppe poliiti­ka
takistab geriljade hävitamist ning
nad nõuavad sõjaväelise valitsuse
ametisse panekut, milline teeks ra-hutustele
ja sissisõjale kiire lõpu.
Salvador sai üSA-st helikoptereid
ja soomusmasinaid, mis kergenda­vad
võitlust: Kavas on ŽQOO-lise löögi-üksuse
moodustamine, milline oleks
relvastatud paremate relvadega ja
liiklusvahenditega. Selleks loodetak­se
USA abi.
Enne 20. jaanuari käisid ägedad
võitlused Salvadoris, sest sissid taht­sid
anda Salvadori valitsusele otsus-
Nikaraagua ön kujunenud kõige
suuremaks baasiks, kust saadetakse
relvi ja sissisid Salvadori. Nikaraa­gua
isegi ähvardas kuulutada avali­ku
sõja Salvadorile, et praegust hun-tät
võimult kukutada. Hiljuti tulis­tati
isegi USA saatkonda Salvadori
pealinnas. Muidugi olid siin kommu­nistide
käed mängus, kuid süüdista­takse
jälle parempoolseiii ja välis­maa
lehed levitavad heameelega seda
punast propagandat.
Salvadoris on sisevõitlustes saa­nud
surma juba üle 12,000-de inimese
ja inimkaotused jätkuvad. Praegu
näib siiski Salvadori valitsus olevat
täielikult olukorra peremees. Nähta­vasti
ongi see asjaolu häirinud pa­hempoolseid
ringkondasid ja selleks
nende demonstratsioonid, et aidata
oma marksistlikke mässumehi, kelle
käsi käib hetkel halvasti.
Kahjuks on ka kontroversiaalses
^ Ameerika Ühendriikides poliitilisi
ringkondi, kes toetavad mässumehi.
Nad näeks heameelega, et Salvadoris
tuleks võimule marksistid, nagu see
toimus Nikaraaguas.
Tuleb siiski loota, et uus R. Rea­gani
administratsioon suudab ennast
maksma panna ja paneb Salvadoris
piiri.
Kõneldakse eesti, läti ja inglise
suusasporai lapsuspuss —• laos uus
Müügil erinevaid mudeleid.
Eestipärane lõõtspilli muusika kauatuntud
Tele pidutsemistele. ,Ühe, kahe või
Tel. 699
^ nüüd, et kevadeks kätte saada
Äri on avatud õhtuil teisip. — reedenS; kell 6-^
Tel. ä^ls: 425-0638, kodus: 429-3726
f Qussii St. E. Toronto (Yoage juures) — TeL
rikkalikus valikus importeeritud lõngu, iceland lopi lõng,
paca, anchor needlepoint lõng, i^y lõng Jt. Sobivad varrastd
«- , - põimimiseks, heegeldamiseks, tl
sõlmimiseks (macrame).
lei
HUVITAVAID MATERJALE . KÄSITÖÖKS
mitmes värvis ^ SOODSAD HINNAD.
Avatud: esmasp.,--kotoiap. 9-6, neljapv reedel .9-8; lauip. 9.30-4;
Md<B teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. - Tel. 469-2005, kell 3—5 p.l.
ESTO'šf
TÄHELEPANU
möödunud juulis ei elanud
eesti pagulaskond mitte üle oma kul­minatsiooni?
kiislb A. Pallop meile
saadetud pikemas kirjas. Et Üle-maailmsete
Eesti Päevade allakäiku
vältida, peame hakkama tõsiselt
mõtlema nende ajakohastamisele es-majooaes
pöörates suuremat tähele­panu
nteie noortele.
Ehkki neid figureeris igal pool osa­võtjate
hulgas Stoikholmis, moodus­tas
ilmselt suurema osa publikust,
eriti tseremooniatel, nagu avamine,
meie vanem generatsioon. Tahtma'^
tult tekkis küsimus: kui paljud neist
peavad 4 aasta pärast vanaduse tõttu
osavõtmisest loobuma? Vaevalt lei­dub
kõigile neile asendajaid noore­ma
generatsiooni hulgas. Ja kuna To­rontos
on karta ka päevade uudsuse
kadumise tendentsi mõjulepääsu,
siis peaks olema pakkuda uut ja hu­vitavat.
Suured mass-esinemised ja tsere­mooniad
jätavad ju võimsad muljed
ja p:eavad, vähemalt suou-emalt osalt,
ka ülemaailmsete kokkutulekute la-hutamatä
osadeks jääma, kuid kas
need „rahvüslikud suürelamused",
millest Robert Kreem juba enam kui
veerandsada aastat tagasi kõneles,
on tõepoolest meie noorusele need
kõige vajalikumad rahvustunde õhu­tamiseks
ja alalhoiuks? Silmas pida­des
aegade ja huvide muutumist, kas
ei peaks järgnevad kokkutulekud
mitte nihutama oma rõhuasetust, et
vältida ESTO-de allamäge minekut?
Rootsis juba tehti suur edusamm sel-lege,
et jäeti ära meie „jühtide" pi'
kad tervitused ja kõned. Nende jaoks
olid kiili varutud 'kohad esiridades ja
rongkäigus lasti neil imarssida kõige
ees; aga sõna neile ei antud ja kõik
(peale juhtide endi) näisid olevat õn­nelikud
selle üle, seda just ei^iti nieie
noored, kes kindlasti parema meele­ga
kuulasid läulu, pillimängu või ise­gi
poeedi omaloomingut ja nautisid
rahvatantsu.
Kui arvestada viimastest ESTO-dest
osavõtmist organiseeriva grupi
isikulist koosseisu Kanadas, siis võib
loota, et meie noorema generatsiooni
esindajail on tähtis sõna kaasa rää­kida
ka järgmise kokkutuleku põhi­kava
koostamisel. Nii näiteks peame
esmajoones väga tõsiselt mõtlema
meie täisikka jõudvate noorte poliiti­lisele
kasvatusele. Liikudes möödu­nud
rahvuskongressidel kopsolekute-saalides
võis kohatavyäha^yäheseid
i^eie alla 30-aastaseid hoori, elikki
neid.mitmel maal juba väga aktiiv­seina
nieie rahvuslikus võitluses kaa.
sa lööb. Kuid mõned neist ei tunne
ennast enam (või pole kunagi tund­nud)
mugavana laagrimiljöös (kus
mõnikord ongi keskmise ja vanema
põlve juhte sama palju kui juhita-vaid),
siis peaks n< iie antama või­malus
oma mõtteid avaldada kusa­gil
mujal. Kuidas oleks näiteks ühe
noortekongressiga, mille korraldami­ne
jätta täielikult noorte endi ülesan­deks,
sest nad teavad ise kõige pare­mini,
mis nende probleemid ja vaja­dused
on. See annaks meie noortele
'võimaluse teiste maade noortega
I omavahel mõtteid vahetada ja eest­luse
probleeme sõeluda nii nagu ne­mad
ise neid näevad? Sellele võiksid
noortegrupid ja organisatsioonid üle
maailma, nagu näiteks Eesti Noorte
Klubi New Yorgis, saata esindajate­na
delegaate, mis ei annaks nii mõ­nelegi
noorele võibolla mitte ainult
selle viimase tõuke ESTO-le mine­kuks,
vaid ka tegeliku ühest ESTO
üritusest osaleja tunde.
Kahtlemata üheks suuremaks ele­vuse
tekitajaks meie noorte keskel
oli rongkäigule järgnenud spontaan­ne
meeleavaldus Vene saatkonna ees.
Sellele pööras ka ajakirjandus mär­kimisväärset
tähelepanu, nii nagu
I juhtus kord Washingtoniski, kui suur
hästiorganiseeritud baltlaste meele­avaldus
jäi massmeedia poolt täieli­kult
tähele panemata, küll aga leidis
märkimist sellele järgnenud noorte
demonstratsioon Vene saatkonna­hoone
lähedal. Selliseid noorte mee­leavaldusi
tuleks siis ka paremini or­ganiseeritult
ja koordineeritult kor­raldada
agaramate noorte endi eest­vedamisel,
sest seal tähelepanu osa­listeks
saanud noored näisid olevat
need kõige suuremad ESTO kangela­sed,
umbes samaväärsed Miss ES­TO-
de ja Oma Poistega. Midagi sel­list
mitte üksi ei õhuta meie noori,
vaid on kä heaks poliitiliseks õppe-tunniks,
rääkimata välispropaganda-lise&
t efektist.
Nagu ütles dr. Kalev Kruup Aust-raarliast
Baltimbres 4^4 aastat taga­si
oma ettekande lõppkokkuvõttes:
„Eestlus püsib ja areneb sajandi lõ­puni
ainult siis, kui suudame noore-ima
põlvkonna kaasa tõmmata rah-vuslikusse
töösse."
Traditsioonilises uue aasta kõnes
©li president Urho Kekkose tähtsa­maks
teemaks Euroopa desarmeeri-miskoosoleku
korraldamise kiirusta­mine.
Tema meelest peaks esimesed
sammud tehtama koosoleku kokku­kutsumiseks
juba Euroopa julgeole­ku
järelkonverentsU Madriidis. Kek-konen
lisas, et rahvusvahelist olu­korda
iseloomustab ka käesoleval
aastal üldine ebakindlus ning tekitab
muret homse päeva pärast. Ta kons­tateeris,
kuidas suurriikide vahel
umbusk jätkub ja samal ajal võidu­relvastumine
kiireneb. President pi­das
Soome positsiooni heaks ning
stabiilseks.
OLUKORD STABIILNE
sest hommikune kaste takistab vil-jälõikustööd.
Suvevaheajale siirdu­mist
toetas aga lennufirma Finnair
raskuste tõttu sünkroniseerida sõi­duplaanid
suveaega kasutavate teiste
Euroopa riikidega. Viimati proovili
seda sõjaaastal 1942, aga katse tule­mustest
pole teateid säilinud. Arva­tavasti
olenes tolleaegne proov Sak­samaaga
samal pool rinnet võitlemi­sest
ja ka tollal kritiseerisid agraari-partei
ministrid suveaega kõige kan-gemini.
Möödunud aasta kestel tõusis
soomlaste arv 16 600 võrra 4 787 784
elanikule. Sellest hoolimata paistab
aga maagiline viie miljoni piir päris
kaugel olevat, mda ei saa Statistika-keskuse
andmetel kunagi ületada,
sest prognoosid näitavad elanike ar­vu
kasvu kuni 1990-ndate aastate al­gupooleni.
Aga pärast seda hakkab
see alanema. See tähendab, et 2020.
ä. soomlaste arvuks on mitte rohv
kem kui 4,4-4,5 miljonit. Praegu on
sündivus püsival tasemel ehk umbes
63 000-65 000 last aastas. Kõige ma­dalam
iive oli 1973. a., millal soomla­si
sündis ainult 57 000 ning tipp saa­vutati
1976. a. 66 000 lapsega.
Riigi metallifirma Valmet Oy sai
äsja peenpaberi masina tellimise Ka­nadast.
Lepingule kirjutasid alla Is­land
Paper Mills kompanii esindajad.
Paberimasina väärtuseks on umbes
40 miljonit marka ja see viiakse New
Westminster'i, B.C. Eksix)rditav ma­sin
on PK 2 tüüpi, millega on Võima­lik
valmistada kaalult erinevaid pa-berisorte.
Masin on juba teine, mis
MacMilian Bloedelikompanii TVW
rühniä poolt, siia tellitud.
Suuräri soome firma Wärtsilä Hel­singi
doki ja nõukogude firma V/O
Sudimpordi vahel toimus Moskvas
detsembrikuu lõpus. Selgub, et Soo­me
saadab itta 1983—1984. a. umbes
700 miljoni marga eest seitse väga
madalas vees leikuvat jõejäälõhku-jat.
Tellitud jäälõhkujad on ajaleh­tede
järgi ainulaadsed terves maail­mas
ning väga kõrge tehnilise kvali-teejdiga.
Veel mõni aasta tagasi peeti
täiesti võimatuks, et jäälõhkuja
saaks liikuda 2,5 meetri veesurvega,
eritigi Siberi olukordades.
Jäälõhkujad on kavandatud liiku­miseks
alla —50 C pakastes Siberi
jõgedel ja nad pikendavad märgata­valt
praegust umbes 4—6 kuud kest­vat
laevasõiduhooaega.
Ilmselt venelastele meeldib soome
laevaehitajate töö kvaliteet, sest
kaasa arvatud nüüd tellitud laevad,
on Sudimport tellinud Soomest kok­ku
34 jäälõhkujat,
. J.M.
ELEKTRIK
Sisseseaded, uuendused ja pärandis-sed
elumajades või ettevõtetes.
HA L L I N G
Tel. 76^9190 ® Uc. E1044
Hoolimata Keskerakonna ja Root­si
Rahvapartei vastupanust, proovib
Soome sel aastal siiski nn. suveae­ga.
Alates 29. märtsist kuni 27. sep­tembrini
kellade osutised pööratakse
ühe tunni ettepoole.'Selle üle vaiel­di
valitsuses ^päevade kaupa ja algul
tehakse vaid proovi. Suurimaks vas-tuseisjaks
osutus Põllumajandustöö­tajate
keskliit MTK,' kelle meelest
siirdumine suveaega pikendab põllu­majanduse
tööaega ühe tunni võrra.
DRESSMAKER
ALTERATIONS
TEL. 690-6253
„MeieEl
TÕ
Pärast
te üldkoc
muses
Eesti Pä(
olek, ku
vastu tej
se uus
heks vai
sine. Aa!
Raiend
>.,v„Te^ev
Tüsiiie,
möödun
'80 läbiv
lennutrc
Põhjako
vadcle 4
Majan
• Ramjalp
jäägiga
ühendus
Sihtasu
• $3.643.4
jaak oli
' seis aas
Tegev
aruanne!
1981.
nc üldjc
pctada
ürituse
levitam
me m
n
Toroi
ma „K
nemine
kõigile,
vais d
eesti
maailm
mases
jälgisid
sujuval
Collegf
mis. T(
timise
ja uue!
Tooma
giga.
Esirr
l i " , m
vastuse
tuntud
nc ja
monsi
ja osi
niügcs
,Jakk'
Maime
1'aliva
Toil
Toom;
s.an V\
konna
said r;
ruse jj
dckj?
mct s'
se poi
sudck
poolt
kannu
: dcr".
lu saa
Koi
käsilf
Vahe
' otsiva
Toom
tants
le tü^
: Metsa
„Siiri
nc",
roots
ja csi
si lük
leht
sioon
rast
üle p
sclc I
asukc
ni 1.
vi koi
kpha
Sel
Järi
avald
Ictati
Jär
meelj
sama
gud t
SUUI
• Ee
sid n
lipu
täis
tarni
Ot!
lange
t i d -
Or
olek,
ga ni
se Sl
J^üni