Meie Elu = Our life, March 31, 1983

              EESTLASTE AJALEHT -USE
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 13 (1726^ 1983 NELJAPÄEVAL, 31. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 31 XXXIV aastakäik
Egiptus süüdistab
Iisraeli .
s A!/S Eesti Maja Torontos peakoosolekul, mis peeti möödunud
ihiskodu muuta kõrgehituseks. Töökavasse võeti selgitada
Ikas praegune asemele või vabale krundile.
Et kella 11.00-neks kvoorumi kohal
ei olnud, algas koosolek üks tund hil­jem.:
I : •
Koosoleku avas A/S Eesti Maja ju­hatuse
esimees 0.Piil. Aasta jooksul
surma läbi lahkunud aktsionääre mä­lestati
leinaseisakuga. \
Möödunud aasta tegevuse-aruandes
esimees m§rkis, et eelmise aasta tege­vus
oli edukas. Ilmnesid üha suuremad
vajadused koilrashoiu ja remontide
osas. Eesti Maja on jäänud meie eesti
ühiskonna kultuuritsentriks, mida ka­sutavad
lasteaed, täienduskoolid ning
gühiskonna kultuuritsentriks, midaV
kasutavad lastead, täienduskoolid ning
gümnaasium, skaudid, "gaidid, rahva­tantsijad,
laulukoorid, pensionärid ja
teised organisatsioonid ja isikud. Eesti
Majas asuvad Eesti aupeakonsul,
EKN, Eesti Pank, eesti ajaleht, E.
Kesk-arhiiv, noorteruum ja dr. Talvi
Maimetsa kabinet.
Möödunud aastal toimus Maakond­liku
EsindU|Sj(ogu korraldusel „Killa-pidu",
miile ülejääk annetati Eesti Ma-j'
Kairost teatatakse, et Egiptuse va­litsus
süüdistab Iisraeli valitsust
i979.a. vaherahu rikkumises.Kui lis*
rael oleks seda rahulepingut ausasti
pühapäeval kerkis taas kava eestlaste läitnud, siis oleks üldine rahu juba"
ikümnekordse hoone ehi.amisek. r ; : ^ ^ ' ' ' ^ ^^
Vastupidiselt kokkuleppele Egiptu-
\äega liita Jordanijõe läänekallas lis-raeH
külge ja asustada see maa juu­lidega.
UUÖMAJA
" Süüremuntusenk õh äiatud detöö-dega
uue Eesti Maja ehituse võimalus­te
leidmiseks. Arhitekt Guido Laikve
on lubanud eeltööd läbi viia tasuta. On
selgitatud odava 2% laenu saamise
yoinaalusi ja on astutud ühendusse East
Yorki linnavalitsuse planeerimise osa­konnaga
ja ka linnapeaga.
Aasta jooksul pn tehtud sise- ja vä-lisremonte
ning värvimistöid, muretse­tud
uued eesriided kohviku ja klubi-|
ruumi akendele, kohviku ja köögi ven­tilatsioon,
veetorustik arsti kabmetti
(ruum nr. 102), termiitide hävitamine
jne. Korraldati traditsiooniline uueaas­ta
vastuvõtu ball ja on osa võetud
Ülemaailmsete Eesti Päevade korral­damise
eeltöödest. ,
E. Maja majandusaruanded olid akt­sionäridele
kirjalikult laialisaadetud ja
näitavad, et A/S Eesti Maja varandus-line
sbis 1982. a. oli tasakaalus S 427,
999.66 näidates tegevuse ülejääki ?1.
dets. 1982. $ 138,689.78.
1982 3/4 aasta tulud-kulud OÜd tasa­kaalus
% 113,208.08 näidates tegevus?
ülejääki $ 9,642.82. . f .
Nii tegevuse, kui ka majandus-aru-andpd
kinnitati esitatud kujul koosole­ku
poolt ühel häälel. '
TEGEVUSKAVA r
Tegevuskavas ka 1984.-da aasta
ning ka tuleviku nõudeid, tuginedes
peamiselt neljale tegurile:
1. Maja otsesed remondid ja üm­berehitused,
nagu: suure saali katuse
pa:'andamine, põranda puhastamine ja
pö eerimine, esiku vaiba uuendamine,
köögi remont, klassiruumide (nr 9] ja
10) põrandad, kohvilaudade ja toolide
mijretsemine, vjalikud sifee-p välisvär-yimis'ed,
ja, kui võimalik, uute ümmar--
Taksid koolide
Mieaks tõusevad
Enamik koolivalitsusi Ontarios
teatavad, et kooli makse tuleb suu­rendada,
kuna provintsi ja föderal-vaHtsjus
ei anna soovitud määral toe­tust
oma eelarve korras. Kooli taksid
võivad tõusta 8 kuni 9%. Enamik
selliselt saadud rahast läheb kooli­õpetajatele
nõutud palgatõusu mak-samiseks.
Ä/S Eesti Maja uus juhatus. Istuvad, vasakult — T. Toome, Ö. Piil
(esimees), A. Vahtra. Seisavad: K.Leemets, A.Veedla, J. Roand Ja K.
puuduvad A. Sepa ja A. Silm.
: Foto— 0 . Haamer
Londonis
vene spioon
Londo;iis suri möödunud nädalal
Anthony Blunt, kes spioneeris N. Lii­du
heaks II Miaallmasõj pa­stlast
seda. Bluntii olid mõjukad tut-vuVed,
teda ei võetud kohtulikule
vastutusele ega karistatud Spio-naa^
hiäffäri avastamise ajal ta oli
kuninganna nõuandjaks kunsti alal.
Anthony Blunt oli neljas mees Ingli­se
vastuluures, kes andis üle salajasi
dokumente N. Liidu agentidele Ing­lismaal.
guste laudade ja toolide muretsemine.
2. Kinnisvaramaksu alandapaise või­maluste
selgitamine.
3. Osavõtt Ülemaailmsete Eesti Päe­vade
eeltööst ja Rahvapeo korralda­mine.
.1
4. Uue maja ehitamise võimaluste
selgitamine eeldusel, ei; see oleks ise­majandav.
Tegevuskavas on ka traditsioniline
uueaasta vastuvõtu balli korraldamine
nin^ koostöö Maakondliku Esindusko­gu
peo korraldamisel.
1983. a. tegevuskava esitamist lõpe­tades,
0. Piil ütles: .'.Tahan teile kõigile
südamele panna seda, et Eesti Maja
ülalpidamine ja majandamine"ei ole
ainult juhatuseliikmete kohustus, vaid
meie kõikide kohustus — eesti ühis­konna
kohustus. Et säilitada ja arenda­da
meie ühist kodu, selleks, kallis eest­lane,
ulata oma abistav käsi".
1983. a. eelarve on tasakaalus $ 136,
060.08. näidetes tulusid $ 117,307.75 ja
puudujäägina 18,752.33 dollarit.
Tegevusaruanne ja eelarve kinnitati
esitatud kuljul.
lk. 3)
Eesti Invaliide Toetav Naisring Torontos
KÄSITÖÖMÜÜK KOHVILAUAGA
pÜhap., 10. aprilliM983 kell 12 päeval
Eesti maja keskmises saalis
8. ja 9. aprillil 1983
Ülesiõusmispühaks
Jeesus Kristus on hävitanud surma ja toonud valge ette elu
kadumatu põlve,
2.Tim. 1:1
§ir Anthony Blunt
H^A TUJUGA KEVADESSE!
TOROMTO EESTI SELTS sosias, swurüritus©
laupäeval, 16. aprillil 1983 kell 7 õhtul Toronto Eesti' Maja suures- saalis
ESINEVAD: Noortekoor „Looto", juhatab Rosemarie Lindau; Rahvapillide Orkester, juha­tab
Oskar Haamer; Kanada Eesti Teater, Valve ja Rein Andre — „Laura ja Piibeleht", „Tuu-lemäel";
Kalev Estienne võimlejad, juhatab E\relyn Koop. SOLISTID: Uina Purje — sopran,
Liina Teose ~ klaver, Marja-Leeraa Roos ™ viiul ja Andres Raudsepp.
Pääsmed 18.00. Pensionäridele ja õpilastele ja Toronto Eesli Seltsi liikmetele liikmekaardi ette­näitamisel
$6.00. Pääsmed saadaval Eesti Majas Abistamiskomitee-äris, raamatukogus ja ko-
' hapeal 2 tundi enne eeskava algust.
„MEIE ELU" toimetus
ja talitus on suletud
Suured-Reedel, L a
ja laupäeval, 2. aprillil
Ülestõuomispüha om kristlik
võidupüha. Suur ja võimas kuu­lutus:
Jeesus elab, Issand on ü-lestõusnud,
Kristus on võitja, ka­jab
sel' päeval vägevamalt kui
ühelgi teisel päeval või muu aja
lauludes, palvetes. Pühakirja lu­gemistes
ja kristliku koguduss
tanus ja kiituse kõigis maailm&
otsades.
Ülestõusmispüha ümber, nagu
teistegi kristlike jiühäde ümber,
on sajandite vältel tekkinud üle­vaid
tundeid, mis puudutavad
me südameid. Iseenesest pole
see mitte väär, ta võib meid ära­tada
õnnistatud süvenemiseks ja
otsimiseks, samuti sündmuste;
õnnistusest osasaamist, üles­tõusmise
esimesed tunnistajad
ei hõljunud ^ähmaste kujutluste
maailmas. IJlestõusmise evan­geeliumi
lugedes selgub, et seal
inimesed kõnelevad siiralt ja
spontaanselt sündmustest, mida
nad on näinud ja kuulnud ja,
mille tõepärasuses on nad veen­dunud.
Mitte ainult fakti, selle
kõrgpunkti ja teisi momente pole
nad kirja pannud, vaid ka pisi­asju
ja tähelepanekuid, mis ai­nul
pealtnägijal teada. Ülestõus­mise
kuulutuse pärast sai neile
osaks vihkamine ja tagakiusa­mine.
Neid vaenati ja peksti,
kuid see ei suutnud neid vaiki­ma
sundida. Nad ütlesid: „Meie
ei või mitte jätta rääkimata se­da,
mida oleme näinud ja kuul­nud.
Neid surmati.
Miks pidasid nad Kristuse ü-lestõusmist
nii suureks ja täht­saks?
Miks on ülestõusmise tõde
meile nii suur ja tähtis? Vastuse
annab apostel ülatoodud kirja-kohas:
„Kristus on hävitanud
surma ja toonud valge ette elu ja
kadumatu põlve."
Apostel Paulus ei taha sellega
väita, et surm on tehtud olema­tuks.
Ta teadis, et inimeste kuul-matuse
pärkst Jumala vastu o i
patt tulnud maailma ja patu läbi
surm. Nõnda on ka surm tungi-md
inimast®sse, sest nad kõik
on pattu teinud. Kui apostel Pau­lus
neid sõnu võidust surma üls
kirjutas, teadiä tema, et ta enese
surm ja hukkamine on otsusta­tud
Rooma võimude poolt. Pau­lus
teadis ka, et Kristus „loovu-tati
meie üleastumiste pärast ja
äratati üles meie õigeks mõis­tmise
pärast." Temaga on üles­tõusmine
ja igavene elu meie su­revasse
maailma sissemurdnud
ja saab osaks igaühele, kes te­masse
usub. Seepärast ei olnud
enam surm Kristuse apostlile elu
lõpp vaid sillaks jäädavsse elus­se.
Kas on see veendumus ja koge­mus
meile vastuvõetav? Kindlas­ti!
Mitte sel viisil nagu esimese
iilestõusmise tunnistajatele.
Kuid me loeme või kuulame lu­gemisi
kirikus tunnistajate ko­gemustest
Ülestõusnuga. Ja me
usume tunnistuste tõepärasust.
Seega on ka meile Kristus üles­tõusmise
jä elu kadumatu põlve
ilmsiks teinud.
Kui meie tema sõna kuulame
ja selle järele teeme, on Üles­tõusnu
oma vaest meie juures.
Kui palvetame, palvetab tema
koos meiega. Tema Ijgiolek ja
meie valmisolek temale on otse
silmnähtav tema Pühas Õhtusöö­maaja
lauas, kuhu tema meid
kutsub osadusse endaga. Kui
õpetaja leiba ja veini jagab, ja­gab
Issand end ise meile. Kui me
usu^ leiba sööme ja karikast joo­me,
tuleb tema oma andidega
meie sisse ja teeb meid omale
eluasemeks. Sel viisil elame
Kristluse ülestõusmise väes ja
igavese elu lootuses.
Kristus on surnuist üles ärata­ti)^.
Ta on muutnud surma sul­geva
ukse avatud ukseks igavo"
sesse elusse igaühele, kes selle­le
mm koputab.
Ernist Lootsura
(„Ee9ti Kirik")
E.E.L.K. PEETRI KOGUDUS
kontsertjumalateenistus
VAIKSEL NELJAPÄEVAL
31. märtsil kell 7^0 õhtul
KANTAAT .RISTILÖÖMINE"
J . Stainer ja Cantate Domino Roman Toi juhatusel
Solistid: Georg Soans, tenor; Andres Raudsepp, bass.
Orelil Lembit Avesson.
(seitse Kunsti
EESTI KUNSTINÄDAL SEEDRIORUL
13.—21. augustini
Tel. 259-9779
PEETER KAUPSI
MAALID
E. Baptisti kiriku alumises saalis, 883 Broadview Ave.
Avatud reedel 6—10 ja laup. 1|i—8
Toronto Eesti SegakoorS
K O R
7. aprillil kell 3.00 p.l. Lawrence Park Collegiate lnstitute'i aulas;
Avenue Rd. — Lawrence Ave. W.
Jno Kooki juhatusel © ..Estonia" Orkestri ansambli kaastegevusel (D Leena Tiismann'i klaverisaatel
Kontserdi solistideks: Viljar.Puu — viiul, Charles Kipper — klaverisaade,
..Estonia" Orkester Uno l(ook'i juhatusel
' ' • ' • • • • . • • . • • '. ,. • • • l Pääsmed saadaval kooriliikmeilt jä kohapeal enne kontserdi algust/ l.