Meie Elu = Our life, April 30, 1987

              118 (1938) 1907
„M@i® Elia''' m, 1@ (1938) 19@7
DCKUXl'
V
TIDELE JA
ITELE
Pärnus 1912,
li skautlus 75->
le vaba maai!"
dmust mitmel
bmbitu Malev
jaditsiooniliss
(nud „Pärniii
lagri teemant"
lohaselt.
ji. aluseks on
lalooline vapp,
pepilvest välja
Vapil on võti, ^
Jli kunagi piis-ine
tähendus ei
^ad tulekahjud
Vene vägede,
lised on hävi-vanema
osa.
aegne ja päri-pilinnast,
mis
Esimene Pär-
— teiselpool
aa ja seal oli
maga.
2" märk tuleb
nad laseksid
|m, kui on tea-vitakse
suve­st
see huvitab
oll^ktsionää-l
skaudid tea-
|e soovist Lem-
|a juht Harold
[ndusjuht Olev
aleva vanem
on kombeks
laevaste sünd-htpäevade
jär-idiajall976
oli
fitu" ja märgil
lastal tähistas
Iajärve25. sün-
Igeranna laag-
|iti 1982. Möö"
nimeks.;,Para-
:ingilaev. Vii-
[ärgid olid na-i
Maleva 20. ja
iti metallmär"
jtud märk on
A<''.<'
.'.'fV.'
mi
mm mm
ia<m
'VA' v!iimmi^
mm.
NNA?
Aiandusklubi
algusega kl
iirtin Lepik j@
irbc|ür'ijaKot"
[ahvalaulud ja
frartu GoUege'"
[il sümpoosioiü
ttions and the
Kultuurikes-m
Drive.
(etri koguduse
11. 6* õ. kiriku
colme generaft"
^Jorthern Dist"
|1 Gallery's,
[amiltoni Eesti
Idesse'* HamiB»
fauditooriumiQ
Pensionäride
Eesti Majas
jka võimlemis°
Iriumis algus@°
:RR „Kungla"
>n hotellis al=
Emadepäeva
algusega kl.
[abaree i l Läti
m Drive algu-
|,Suurkoondue
isega kl 14.00.
Lunini TallinfB
Võidupüha
hiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
• f.
T
Harri Mürk kutsuti õppejõuks
Teadagi on eesti keele küsimu| nii
südamelähedane kui aktuaalne eest­laskonnale.
Mitmete arvates ei saa
eestlaskonda tulevikus leesti keeleta
ollagi. Teisalt on vaatamata kestvale
pingutusele väikseks jäänud nende
noorte arv, kelle päritolukeele oskus
võimaldaks kultuurielus tõsiselt osa­lemist.
Eesti Õppetooli loomine To­ronto
Ülikooli juurdes võimaldab aga
mitmeti tõhustada senist tööd, ning
lubagem suunata tähelepanu asja­kohastele
küsimustele õppetooli esi­mese
tegevusaasta lõpule jõudšs. "
Teadaolevalt kaasnes õppetooli
rajamisele eesti keele lektori koha
loomine, kusjuures eesti keele nkur-suseid"
pakutakse slaa^vi keelte ja
kirjanduse osakonna kaudu. Kuna
Eesti Õppetooli professori õpetamis­tegevus
kulgeb ülikooli õppeprog­rammis
inglise keeles ei ole õppetoo­li
enda tegevuseks eesti keele õpeta­mine
ülikooli raames niivõrd tähtis
kui ta on just siinsele eestlaskonnalö
Lõpule jõudval akadeemilisel aastal
pakuti eesti Ideele õppimise võima­lust
algastmel Vello Salo poolt, kelle
ennastalgav ja kiiduväärne mitu
aastat kestnud töö rajaski konkreet­sed
alused nüüdkäigusolevalb õppe­tegevusele
eesti keele alal Toronto
Ölikoolis. ' •
, HARRI MÜRK ÕPPEJÕUKS '
Kuid üldine töökoormus ei võimal­da
täi tuleval aastal tööd jätkata.
Eesti Õppetoolil ja Õppetooli Sihtka­pitalil
Õnnestutus saavutada kokku­lepe
doktorant Harri Mürgi Toronr
tosse toomiseks arvates eelolevast
sügissemestrist. Tegemist oW peatse
soome-ugri keehe doktoriga Indiana
-^iköolist, kus tal ka nii eesti kui ka
teiste keelte õpetamise alal suuri ko­gemusi
on. Praegu naib tõenäone, et
tuleval õppeaastal pakutakse Toron­to
Ülikoolis eesti keelt nii edasijõud­nuile
— kaasa arvatud juba e^sti
keelt valdajaile - kui ka algajaile,
sellele lisaks võimalikuh semestrilt
inglisekeelset kursust eesti kirjandu­se
kohta. '
Seega avarduvad võimalused eesti
soost üliõpilastele õppida orha päri­tolu
keelt, ning võib küllaltki kindel
olla selles, et Harri Mürk ametis
seisab mitu aastat. Kuid.senini on
osatud vähe binnata muid võimalusi,
mida eesti keele lektorikoha ülalpi­damine
ülikooli juures tähendab.
, Eelkõige on tarvilik rõhutada, et üli-
; kooli kaudu on alati võimalik saavu-
• tada uurimissummasid, käendada
' konverentse, toetada kirjastamiste­gevust
jne., mida meie ühiskondlike
organisatsioonide kaudu palju ras­kem
oleks läbi viia. Võimalikeks et­tevõteteks
eelolevatel aastatel Aleks
järgmised. !|
EsmaU, eesti-inglise-eesti õpilas-
- sõnaraamatu koostamine ja trükista-mine.
Kõik võõrkeeli õppinud tea-,
vad.et taolised sõnaraamatud on
olemas tähtsamate keelte kohta, mit­te
aga eesti keele kohta. Eesti noorel
on põhiliselt valida kas ajast maha
jäänud Silvet või tohutult mahukas ja
me, kerkib esile uusi võimalusi teh­nika
poolest, millest meie ega kipu­me
järjest taha ja maha jääma.
Kolrnandaks, tuleb meenutada, et
senini on olnud kõige tähtsamaks
eesti keele õpetamisasutiseks eesti
täienduskool. Kui need koolid mõne­kümne
aasta eest tegevust alustasid,
oli tavaliseks nähteks, et õpetajas­kond
õli kutseline. Küjl väljaõppega
Eestis, kuid siiski kutseline. Nüüd
oleme jõudnud ajastusse, kus täien­duskooli
õpetajad kui ka noprsoote-gevusjuhid
on välismaal võrsunud ja
kõrgema hariduse saanud. Ka see
kaader vajab pidevat koolitamist
emakeele jsas täienduskursuste
näol.
Ei ole muidugi tõenäome, et To­ronto
Ülikooli juures asuv eesti keele
lektor kõiki seda suudab üksi teha.
Kuid tema vahendusel on võimalik
korraldada ja käendada mitmeid tao­lisi
ettevõtteid eelolevail aastail.
Need on võimalused, mis varem puu­dusid.
•
Andrese Kogudus® Segakoor esinemas kirikus 12. aprillil Asta
' i '
tohutult kallis Saagpakk. Eestis on
küll ilmunud mitmed sõnaraamatud,
kuid neid ei ole kuigi kerge hankida,
nii ka need ei ole rahuldavad. Mõel­dud
on uus õpilassõnaraamat, mis
rahuldaks nii, täienduskeskköoli kui
ülikooli algastme õpilast. Ei oleks
mõeldamatu ka algkooli astmelise
sõnaraamatu vä-ljaandmine.
Teiseks, keeleõpetamise metoodi­ka
väljatöötamine, mida soodustab
Kanada riiklik mitmekultuurilisuse
poliitika. Eesti keele lektori üheks
peaülesandeks peab jääma välja töö­tada
õppematerjalid ülikooli astmel
eesti keele õpetamiseks võõrkeelena.
Kuid lubagem siinjuures nentida, et
meil on hädajaryilik edasi sammuda
eesti keele õpetamise metoodikas
nende suhtes, kellele eesti keel ei ole
täiesti võõrkeel ega täiesti mitte ka
emakeel. Ja see on meie tüiipiline
eesti vanemaist pärit laps. Lisaks on
tarvilik kaasa aidata lastevanemate
eesti keele õppimisele. Keeleõpeta­mise
suhtes toimub kogu aeg edusam-
Paljud eestlased räägivad keele
säilitamise ja õpetamise tähtsusest.
Nüüd seisame aga konkreetsete.või-maluste
ees, mille teostumine vajab
aga kestvat rahalist toetust, sest üli­kooli
halduses olev õppetooli põhi­kapital
suudab praegu majandada
vaid professuuri ja sellega seoses
olevaid otseseid kulusid. Ülikoolil on
selleks otstarbeks tarvitada vaid põ­hikapitalist
laekuvad intressid. Esi­algu
tuleb eesti keele lektori koha
käigus hoidmist katta 1 joöksvah. On
erakorraliselt meeldiv avalikkusele
teatavaks teha, et Eesti Naisüliõpi-lasseltsi
auväärne vilistlane Salme
Pruuden Inglismaalt, kes ise praegu
auväärses vanuses on, korraldas hil­juti
oma pärandustombu ümber, nii
et üks osa sellest läheb Eesti Õppe­tooli
Sihtkapitali kaudu eesti keele
õpetamise heaks Toronto Ülikoolis.
Julgesin loota et ka teised kaasmaa­lased
temast eeskuju võtavad. Eesti
Õppetooli Sihtkapitali aadressiks on
Tartu College, 310 Bloor Street West,
Torontos.
TÕNU PARMING
Vana-Andrese koor
kontsertreisile
Vana-Aridrese koguduse igapüha-päevaseid
jumalateenistusi on rikas­tatud
solistide ja ansamblite^esinemi-stega.
Jumalateenistusile on lisandu­nud
rida eriüritusi kiriku kõrvalruu­mides.
Need kõik on leidnud elavat
külastamist.
Pühapäeval, 12. apr. esitasid oma
haruldasest kogust valikväljapaneku
vanadest Liivimaa maakaartidest
Lea Kõiv-Amolins ja dr. Ronald
Amolins. Näitus oli komplekteeritud
nendeeo-kaardilisest kogust. Esitati
21 kaarti, vanimaks 1594, teised hili­semad,
peamiseh Põhjasõja ajastust.
Neile lisaks vanemaid gravüüre.
Kartograafiast ja selle ajaloost oli
kokkuvõte dr. R. Amolinsilt. Lähema
selgitava sõnavõtu iga väljapaneku
kohta esitas Lea Kõiv-Amolins.
Samal päeval toimus koguduse se­gakoori
kirikukontsert. Koor esines
40-liikmelises koosseisus Asta Bals-tadti
juhatusel.
Sama kavaga asub koor kontsert-matkale
maikuus, Lakev^oodi ja
New Yorki. Nädal hiljem asub koor
teisele väljasõidule, Montreali, kus
samuti antakse kirikukontsert.
ee
Täienduskooli
emadepäev
Kevadega ühenduses on palju töid
ja toimetusi nii aias kui majas. Palju
on ka seltskondlikke üritusi enne
suvepuhkusele minekut. Üks sellis­test
traditsioonilistest üritustest on
täienduskooli Emadepäev, mida pü­hitseme
tänavu 37. korda.
Emadepäeva aktus toimub püha­päeval,
10. mail Eesti Maja suures
saalis algusega kell 2 päeval. Kõne­lejaks
on Marta Kivik. Õpilaste poolt
esitatakse .lastenäidend ,,Kingitus
emale", mille on koostanud ainetel
koolijuhataja Valdek Lenk. Lavastab
õpetaja Ludvig Luide. Kostüümide
eest hoolitseb jällegi Erma Selge.
Päevakohaseid sõnalis-muusikalisi
ettekandeid õpilastelt.
Täienduskooli õpilaspere ja õpe-taskond
loodavad rohkearvulist osa­võtt,
sest täissaalile on palju lõbusam
laulda, mängida ja tantsida kui poo­likule.
Unustame tunniks või teiseks
kiirustamise, naudime laste ettekan­deid
ja mõtleme oma heale emale.
Kesk-Florida
eestlaste tegevusest
E.V. aastapäeva tähistamine aktu­sega
ja sellele järgneva lõunasöögiga
toimus laupäeval 28. veebruaril
Clearwater'i Cbuntryside Country
Club'is, 3001 Country side Blvd.,
Clearwater, FL. Ruumid avati kl. 11
e.l, aktus algas kl. 12. Konsul dr.
Aarand Roos oli andnud nõusoleku
olla aktusel peakõnelejaks. Osavõ­tumaks
lõunast oli $16,-, osavõtt ak­tusest
oli tasuta. Kaasmaalaste iga­kuine
kokkutulek kuu esimesel pü­hapäeval
jäi seekord märtsis ära.
Eesti seltsi kokkutulek rohelises
oma piknik-korviga leidis aset 21.
märtsil Puusme'te kodus, 30 Lake
Hov^ard Drive, Winterhaven, FL.
Kesk-Florida Eesti Kogudus sai
jaanuaris üks aasta vanaks ja pidas
oma peakoosoleku pärast aastapäe-.
va jumalateenistust. Esitatud aruan­de
kohaselt on kogudusel 54 liiget ja
kogudus on majanduslikult kindlal
alusel. Kogudus valis eelmise aasta
juhatuse tagasi, koosseisus: esimees
Albert Piirand, liikmed Hilda Pii­rand,
Tamara Uusvell, Martin Laas;
revisjonikomisjoni moodustavad
Siin i Kiipsaar ja Egon Nurmet. Õpe­tajaks
on Juhan Suurkivi. Jumalatee­nistused
peetakse Trinity Luteri kiri­kus,
401 5-th St. North, St. Peters-burg,
FL. Selle koguduse pastoriks
on dr. Priit Rebane.
s J i Ülikool"
d
Kammer-ooper
9 9
^erliini 750-aastase juubeli puhul
tahetakse elanikele ja külalistele
pakkuda aasta otsa originaalseid ja
efektiivseid lavastusi. Niisiis lavas­tas
Berliini Kunsti-Akadeemia (Ber-liner
Akädemie der KünsteJ Boris
Blacher'ilt 1929.a. komponeeritud
kammer-ooperi„Habemeajaja", Lib-retto
sellele ooperile ^cirjutas Eestist'
pärit mees, nimega Heggars. Ooperi
sisu on lühidalt jargnjiine: kilava
häälega eškimovürst avastatakse tsi­viliseeritud
lääne kapitalistidelt!, kes
teda ühte Eijiroopa suurlinna toovad.
Seal armub'ta ringhäälingu lauljata­risse.
'
Seni veel lavastamata ooper, mis
oli mõeldud lavastamiseks^ tollasele
ringhäälingule, leiti alles liüüd sur­nud
komponisti pärandustest.
Nende ridade kirjutaja palus saks­lasi,
et loeksid valjult eestikeelse sõ­na
„ habemeajaja" . Kõik lugesid nõn­da:
„Ha-bee-me-ai-ai-aa". 1
Hiinas sündinud saksa komponist
Boris Blacher (1903-1975) erines ilm­selt
teistest komponistidest. Tlp kom-poneeria
ka balleti-ooperi „Preisi
muinasjutt". Selles ooperis peib kee­gi
mees laülraa.oopmnit ja naine
Rühm Balti Ülikooli aktiviste ot­sustasid
möödunud aastal tähistada
40 aasta möödumist oma ülikooli
tööleasumisest Saksamaal märtsis
1946. Muude juubeliürituste kõrval
peeti tarvilikuks yälja ahda mäles­tusteos
ajaloolise ülevaatega BÜ ra­jamisest,
tööst ja saavutustest, rõhu
ja fookusega ülikooli eesti osa tööl.
Trimetaja ülesanded võttis endale
dr. L. Järvesoo, kes on vahepeal en­dale
abiks organiseerinud majandus-ja
toimetustoimkonna, millised juba
mõnda aega intensiivses töös. Ma-jandustoimkond
on edukalt läbi vii­nud
toetuskorjanduse aktsiooni ette­võtte
finantseerimiseks ning on äsja
asunud teose ettetellimiste kogumi­sele.
Toetajate ja ettetellijate nimed
avaldatakse mälestusteoses. Mõle­ma
toimkonna liikmed koos toime­tajaga
on palju aega kulutanud Balti
Ülikooli eesti pere liikmete asukoh­tade
ja aadresside leidmisele.
Toimetustoimkond pidas koos toi­metajaga
hiljuti pikema koosoleku,
kus vahetati informatsiooni ja tehti
kokkuvõtteid seni tehtud tööst mä­lestusteose
väljaandmisel. Saabu­nud
kaastööde mahust ja iseloomust
ning kasutada olevast pildimaterja­list
andsid aru toimetaja ja toime­tustoimkonna
esimees dr. Voldemar
Arge, kes mõlemad on suure osa
teksti autoriteks ülikooli ja üliõpi­laskonna
tegevust puudutavas osas.
Ka teistelt õppejõududelt ja üliõpi­lastelt
on saabunud hinnatavat kaas­tööd
— peamiselt mälestuslikku,
mediteerivad ja hindavad laadi, mis
aitavad mitmekülgselt ja kujukalt ise­loomustada
Balti Balti ÜlikooU argi­elu
ja -tööd, ning tingimusi, milles
seda tehti.
MÄLESTUSTEOS JÕULULAUALE
Pärast pikemaid mõttevahetusi ja
selgitusi võidi tõdeda, et laekunud ja
lubatud kaastööd võimaldavad sisus­tada
mälestusteose, mis iseloomus­tab
BÜ eesti pere akadeemilist tööd,
vaimset taset ja huvide laiust. Kuigi
pole yõimalik kasutada B Ü arhiivi,
- 1 ,
Rutt Tulvingu näitus
Tallinnas
Okupeeritud Eestist siiajõudnud
,,Kodumaa" nr. 12, 25-dast märtsist,
toob üle kahe veeru 20-realise
kirjutise praegu Kadriorus ENSV
Riiklikus Kunstimuuseumis toimuva
Rutt Tulvingu teoste näituse avami­sest
20-ndal märtsil. Kirjutises maini­takse,
et maalija ja graafik R.T. on
sündinud Tallinnas, lõpetanud kõrge­ma
kunstikooli Torontos, täiendanud
end seejärel Pariisis ja Kalifornias.
On tegutsenud õppejõuna Ontario
kunstikolledzhis, 1977.a. valitud
Kanada Kuningliku Akadeemia liik­meks.^
Tal on olnud personaalnäitusi
New Yorgis, Londonis, Pariisis, Chi­cagos,
Stockholmis, Göteborgis, Hel­singis
ja paljudes Kanada linnades.
Muuseumi kahes saalis on välja pan­dud
35 graafilist lehte, loodud embo-sing-
tehnikas, mis kujutab endast
sügav- ja kõrgtrüki ühendust, millega
saavutatud eriliselt sügav jä nüansi-rikas
faktuur. Teosed aastaist 1979-
1987. Seda loomingut iseloomustab
ühelt polt eripärane vaimsus, teiselt
poolt kõrge tehniline meisterlikkus.
Näituse avamisele oli kogunenud
rohkesti kunstihuvilisi. R.T-1 tuli
vastu võtta südamlikke tervitusi ja
palju kevadisi lilleõisi. Kirjutisele on
lisatud foto: Rutt Tulvingut tervitab
ENSV Kunstnike Liidu nimel sekre­tär
Heinz Valk.
Boris Pastemak
rehabiliteeritud
„Sirp ja Vasar" nr. 13, 27. märts
toob järgneva teate: NSVL Kirjanike
Liidu juhatuse sekretariaat tühistas
19.11 s.a. NSVL Kirjanike Liidu juha­tuse
presiidiumi otsuse 1958. aastast
Boris Pasternaki väljaheitmise kohta
Kirjanike Liidu liikmeskonnast.
1988.a. jaanuari numbri kavatseb
ajakiri „Novõi Mir" alustada B.P-i
romaani „Doktor Zivago" avaldami­sega.
Plaanitsetakse koostada mäles­tuste
kogumik B.P-st, avaldada tema
koguteosed, avada tema majamuu­seum,
UNESCO-le tehakse ettepanek
kuulutada 1990.a. Boris Pasternaki
aastaks tema sünni 100.a. puhul.
Toronto Eesti Keskkooli ja Güm­naasiumi
kevadine väljasõit toimub
tänavu Kingstoni, kuhu sõidetakse
bussiga. Buss väljub Eesti Maja juu­rest
laupäeval, 23. mail kell 7 hommi­kul
ja saabub samasse tagasi püha­päeva
õhtul.Ööbitakse Queens'i Üli­koolis.
LÕPUAKTUSED-KeskkooH
ja gümnaasiumi lõpu­aktus
on neljapäeval, 14. mail kell
7.30 õhtul Eesti Maja keskmises saa­lis,
millele järgneb koosviibimine sa­mas.
Algkooli lõpuaktus toimub teisi-päeval,
26. mail kell 7 õhtul Eesti
Majas, millele järgneb samuti koos­viibimine
lõpetajatele, vanematele ja
õpetajatele.
KOOLIKOMITEE
NÄDALA-KROONIKA
€) Genfis algasid uued Ameerika»
Vene läbirääkimised keskmise
kaugusega rakettide Euroopast väl­javiimiseks
ja vastastikuse relvas­tuse
kontrolli sisseseadmiseks.
Mõlemad pooled lubasid neis küsi­musis
esitada uusi ettepanekuid.
® Kanada Löode-Territooriumi ja
Alberta kohal toimus Ameerika
ristleva raketi kaks katselendu, mis
mõlemad hästi õnnestusid. Rahu-liikumise
poolt püüti sel puhul kor­raldada
protestiaktsioone, kui
neist osavõtt oli väheldane. Katse-lendude
kohta teatas Kanada välis­ministeerium,
et Ameerikaga on
tehtud uus kokkuleppe katselein-dud
jätkamiseks järgmise viie aus­ta
jooksul.
® Helsingist teatatakse, et Soom@
president Mauno Kõiviste on tei­nud
Soome riigipanga direktorile
Harri Holkerile ülesandeks moo->
dustada Soome uus valitsus. Seis
valitsus moodustatavat enamuses
konservatiivide ja sotsiaaldemo-kraatide
esindajaist.
Konservatiivid tulevad seega va°
litsusse pärast 20-aaktast opositsioo»
nis olekut. Muudatus olukorras on
tingitud hiljuti |toimunud parla­mendivalimiste
tagajärgedest, kus
konservatiivid said parlamendis
juurde kohti.
KULOA,' HÕBEDAT
Soovin o@ta kanada hõbo-kuldmünte.
Esto 72 CBC-saate
t l
võimaldab käepärast olev arhiivima:
terjal anda usaldatava ja täpsa aja­loolise
ülevaate Balti Ülikooli saa,-
misloost, selle loomise vajadustest
ning tööst. Ettenähtav mälestusteose
maht on umbes 200-250 lk., millest
pilte 20%.
Arvestades eeltööde soodsat kul­gu,
otsustati asuda ettetellimiste ko­gumisele.
Neid. võtab vastu USA-s
dr. Voldemar Kirss, 822 Kings Hwy,
Snyder, NY 14226 ja Kanadas ins.
Leo Puuritp, 10 Dean Park Rd., Apt.
1120, Scarborpugh, Ont. MlB 3G8.
teistes maades võtavad ettetellimisi
vastu toimetuse esindajad.
David Harriman, CBC kirjamees,
kes kirjutas teksti CBC tunniajalisele
tv-saatele Esimesest Ülemaailmlis-test
Eesti Päevadest Torontos 1972.
aastal, suri vähki. Ta oli 51 aastat
vana.
Ungari päritoluga Harrimani (ta
varasem nimi oli Steve Harasti) kirju-
. tatudtekst tegi selle saate eestlastele
liigutavaks elamuseks ja selle kom­munismivastane
sisu tõiCBC-le kae­busi
Nõukogude Vene saatkonnast
Ottawas.
Harriman ja ta CBC kaastöölised
Wilf Fielding ning Ken l^avanagh
said selle programmi filmimisel suur­teks
eestlaste sõpradeks — ja nime­tasid
endid pärast EKK tänukirja saa­mist
„au-eestlasteks" (honorary Es-tonians).
Vabadusapellil Toronto raekoja-^
platsil Harriman ütles, et tuhandete
eestlaste hümni laulmine tõi talle
pisarad silmi. Aastaid hiljem ta ar­mastas
kirjeldada eesti hümni kui ilu­samat
viisi hümnide hulgas ja oli
võimeline seda demonstreerima oma
sõpradele.
Harrimani erialaks CBC juures oli
ooperi ja muude muusikasaadete
tekstide kirjutamine.
Kultuuripäevadel -87 esines erakordse menuga ansambel ^laanik*'
Torontost, osalt koostöös Tõnu Kal]uste'ga — okup. Eestist Kultuuri­päevadel
esinenud külalisega, kes on Eesti Filharmoonia Kamme^
koori dirigent. Pildil vasemalt Hilja Toom, Leena Tiismann, Tiina
Tammiste, Talvi Maimets, Liisa Norheim ja Ilo Maimets. Nende taga
lo. FotoS a l m e Parming