Meie Elu = Our life, August 17, 1978

              NELJAPÄEVAL, 17. AUGUSTIL — THURSDAY, AUGUST 17 ,Mw Elu" nt. 33 (1488) 1978;
TÖÖSTUSLIKU ÄREN
Poliitikute argumendid majandus- likule abile. Võib olla oleks töötute
Smisi lõpetamiseks ei ole kedagi arv veelgi väiksem, kui inimesed ei
suutnud veenda. Majandusteadlaste rajaks kõiki sissetuleku lootusi
seisukohad samas küsimus on eri- tööstusliku ühiskonna süsteemile,
nevad ja viimasel ajal olematud, [vaid otsiks endaalgatuslikke võima-
Kuid tööpuudus jä inflatsioon kesta- lusi, mis tööstusliku Süsteemi poolt
vad käsikäes tööstuslikes riikides on välja surutud ja olematuks teh-selle
asemel, et olla tasakaalusta- tud. Sest see, mis valmistati inimese
vaks .:vastukaaluks ..üksteisele. ..On poolt varem endaalgatuslikus korras
selge, et vanad vahendid ei tööta ja ja vabast ajast on tänapäeval olema-senised
majanduslikud .teooriad ;bn '• tk • ja^ühiskoiid-; pii selle võrra vae-kas
ajutiselt või permanentselt tühi- sem.
seek Kuid tööstusmaade ühiskonnad Meenutame meie oma „kullassep-eksisteerivad
ühe ja suurema osaga pi" pagulüsaja esimestel aastatel
toodangus, teise osaga ümskondliku Rootsis, Saksamaal ja Kanadas, kes
hoolekande arvek > tööpuuduse asemel asusid oma tÖÖ-
Nende ridade kirjutaja ei tea üh- taoleküt kasulikult täitma ilueseme-tegi
arutelu kogu ühiskondliku stnik- te valmistamisega ja elatasid end
tuuri ulatuses koos autentse statisti- sellest aastaid. Kui nad oleksid täna-kaga,
mis võiksid tuletusi põhjenda- päeval vaesed, otsiksid nad abi rii­da.
Ja ometi on ühiskohdUkult pai gilt, kuid ei pöörduks endiste töölau-ju
muutunud, seda eriti pärast Teise Idade juurde tagasi. Kuid rahva tar-
Maailmasõja aastaid. Toodanguline bekunsti äiasid on mitmeid puu, me-kapatsiteet
on suurenenud, uusi va- talli, tekstiili, naha jne. aladel. Need
jaduskaupu on toodetud. Kogu teh- alad kui ei ole veel välja surnud, siis
noloogia koos uute materjalidega pn on kadumas viimaste tegijatega ja
loodud, Pensionifondid oii asutatud, sellevõrra meie rahvusgrupi rahva-
Sotsiaalkindlustus on ulatuslikum, pärand vaesem^ jä riikliku abisaajate
kui kunagi ajalookestelvarem. IjJmg read arvukamad,
lõpuks hariduslik ja tervishoidlik ta- Kuid tööstusliku produktsiooni
se on edasi läinud. areng on need alad välja surunud
Kõik head asjad on tehtud jäbme- kõikide rahvaste juures ja inimene
•ti'kuiiiinitäb riiklik ootab oma tarbekaupu tehnilisest
käibevahend kaotab väärtuses. Seda toodangust ja raha riigilt. On ilmne,
ajal, mil üks osa nJi. mahajäänud et nii rügivöini kui ka inimene on
maailmast on vajadusteks ärganud enda rahalisi võimeid ülehinnanud
ja ometi elab puuduses, alatoitluses, ja tulemuseks on üheltpoolt tööpuu-kannatab
looduskatastroofide ja hai- dus ja teiseltpoplt klassivahede suu:
guste all, poliitüises pimeduses, kui^ renemine soonitud nivelleerimise
gi poliitiliste ambitsioonidega. asemel. Mi on tehniline areng mi-
, r . r . . v , -u / * , L meselt võtnud „õiguse kasulikuks
Ühest küljest tundub, et toodang X....A . • . " ° , .
» . T . ^ _ . . i ^ . . j i . i„-:f tootaolekuks", kuid on annud in­dustrialiseeritud
ühiskonna. On an­nud
tehnilise toodangu, kuid on võt­nud
rahva oma loomingulise toodan»
gu. On annud suurkapitali, koondu-
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid läenuintressimäärasid
IÄ-SÄKSA MIUÖNID SELTSIMEESTEL!
DUYAIÄRHGIS
o«.oooooeoeiiii(iaaooo«.o '
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
o o » o i > o ( , , o l l o ( 9 t o * o %
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
ON
I
AKTUAALSEL TEEMAL
on ületanud nõudluse. Teisest kül
jest?tundub, et mahajäänud maade
polütilised ambitsioonid on takistu­seks
küllaldase väliskapitali sisse­tungile
ja loodusvarade ja tööjõu . ... ........... . . . . . ,
ek7^s%pl uatatsioon.i,k s,' mis nei.d. edi as.i mis.e, kuid on võtnud individuaalse x . „.-.•.-,
Viimasel ajal, kui vahekorrad N. Lüdu ja USA vahel on segased on
Moskva vale, laimu ja tõe võltsimise propaganda võtmas ennenähtamatu
ulatuse. Mustatakse, teötatakse ja kahtlustatakse kõiki, kes kuidagi viisi
tegelevad kommunismivastase võitlusega. Venelased raiskavad oma va­lede,
pettuste ja laimukampaaniale tohutu suuri summasid. Seda aitavad!
levitada suured kommunistlikud ja poolkommunistlikud maailmaorgani­satsioonid,
mitmete nende peakorterid asuvad vabas maailmas. Kuid vaba
maailma liberaalsed ajalehed ja teadete agentuurid aitavad seda Soveti
propagandat truult levitada. Paljud Soveti valed on kordamise tõttu muu­tunud
juba nagu aksioomideks. Ulatuslik propagandavõrk töötab pagu­laste
keskeL ja noorem generatsioon usub kõike seda.
viiks ja ka tööstusmaade toodangule
turud ia tagatised avaks. Kolman-eksistentsi
võimaluse.
Kui osutub, et ühiskond on välja
dak, s .t...o.....o.. stus, maad, , i. se ik urnavadJ endj Jj õudnud .ü.h.is.k ond..l ik, u vahjatov*e n,i c. , . . f mahajäänud maade finantseerimise l pf ra.e g®u se.. knisi naol permanentsel r. , , .
abistamissümmade näol ja kurnavad
ka iseendid ülikiirelt paisutatud Sot­siaalkindlustuste
näol. '
Võib olla Kanadas ei oleks ligi 1
miljon töötut, kui oleks tegemist tõve üksikelemendid, et siis nende
konservatiivsema sotsiaaljkindlustu- vastu võitlusse astuda,
sega ja inimene ei looda ainult riik-kujul,
siis on aeg poliitikutel, majan­dusteadlaste!,
õpetlastel ja sotsio­loogidel
kokku saada selleks,, et
meie ühiskondlikke nähteid luubi
alla võtta ja selgitada olemasoleva
iHll!liiiillllill[llf!ll!lll!l[|l!llllllllllllll!lilllilllllllllllll^
(Algus esiküljel) >.
udusse kui teised olid uinunud. Ka
„konnad" ei puudunud selles udus
• ika nemad tantsisid udus ja pidasid
oma pillerkaari ning pidu. V
'Kahekümneviie: aasta jooksui ori
Jõekääru udu oma hõlma võtnud
palju eesti vaimu ja kultuuri. . •
Eesti keel j a eesti meel mis päeva
ajal valitseb Jõekäärul, leiab ka õh­tuses
udus uut vormi, — nii et on
võimalik Jõekääru väljakutel, ja vai-nudel
kogusid näha mis kehas tavad
turjakaid eesti talupoisse. Kaks tu
gevates musklites . poissi, ilmuvad
väljakule oma osavust näitama.
;'•'•/ Pimedus ei kohuta tantsijaid
tõrvikute tulega käib tants edasi.
Järgmisena Jõekääru „kants" Tu-
[ USA - luureasutised avaldasid ava­liku
hoiatuse, et N. Liit levitab prae­gu
massiivset, laimu, vale ja võltsi-mispropaganda
kampaaniat eriti
USA vastu; Üteldakse, et Moskva ku­lutab
aastas üle 2 miljardi dollarit
propagandale, mida levitatakse oma
agentuurile, ülemaailmse teadetevor-gu
ja kommunistlike organisatsioo­nide
kaudu.
Vene propaganda iseloomustuseks
üteldakse, et see on rosolje laimust
ja valest, mille algallikas asub N.
Liidu kõrgemates võimutsehtrumi-tes.'
Seda tehakse peamiselt põhi­mõttel,
et rünnak on paremaks kait­seks.
: Moskva teotab oma vastased
niivõrd ära, et need ei -.ole' võimelised
midagi selle vastu tegema; USA iso­leeritakse
sellega oma liitlastest ja
ditamiše ja mõrvamise taga on CIA.
Ajajooksul on CIA-1 tekkinud nii halb
nimi, et nüüd ustakse koike, mida
iganes talle süüks pannakse. . CIA
halba nime on aidanud suurendada
KQn'greBsi(^'mi.tmed uurimiskomisjo­nid.
KuiävUSA vastu lanseeritud kam­paania
on vaid lapsemäng nende sõi­musõnade
kõrval, mida levitatakse
N. Liidust pagulaste kohta, kes oma
elu päästmiseks ja KGB julma terro­ri
eest põgenesid oma kodupaika­dest.
Kaugelt üle kolme aastakümne
on möödunud viimasest sõjast ja
kodumaadelt lahkumisest. Kiud mi-
. dä kaugemale läheb aeg, seda räške-makslähevad
sõimusõnad. Laimu-broshüüride
hulk ei vähene, vaid ai­na
surueneb. Kommunistid rriänai-
GEISLINGEN (Meie Elu0: kaas-'
tööliselt) -— Saksa Lüduvabariigi si­seminister
Baum esitas hiljuti 150-
leheküljelise aruande põhiseaduse-kaitse
(Veifassungsschutz) tegevuse
kohta läinud aastal. Põhiseadusekait-se
ülesanded vastavad poliitilise po­litsei
omadele. Minister toonitas oma
aruandes, et Lüduvabariigi .demo­kraatlik
kord pole konkreetselt ohus­tatud
ei pahem- ega parempoolsete
ekstrimistide poolt, 7 Samaaegselt
kinnitas Baum, et hoolimata edust
poliitgangsterite tabamisel j ääb ter­roristide
oht püsima. Edasi seletas
minister, et põhiseädusekaitse pälvib
kodanike usalduse. Selle süvendami­seks
on vaja veel enam arusaamist
elanikkonna poolt. Oluliste punktide­na
märgiti aruandes:
Terroristide ohvriks langes 1977. a.
Liiduvabariigis 9 inimelu.
Idaspioonidena tabati 31 agenti.
Umbes 86 protsenti andmeist läheta-sid
agendid Ida-Saksamaale. Viimase
aktiivsus spionaäzhis j ätkub.
Organiseeritud parempoolsete ra­dikaalide
arv ei oma suiirt tähen­dust.
Murettekitavaks on asa nende
kalduvus terroristlikeks vägivalla-aktideks.
Ortotoksed kommunistid
ei ole võitnud poliitilist mõju. Nen­de
tegevus leiab äga suurt kõlapinda
noorte ja üliõpilaste hulgas. Moskva-truu
DKP sai läinud aasta jooksul
Ida-Saksamaalt 50 miljonit marka
toetust. Uued militantsed kommunis-tide-
grupid eelistavad vägivalda.
Välismaalaste poolt sooritatud po­liitiliste
motiividega vägi vall aaktid
saavutasid 1977, a. oma. madalseisu.
/. Üksikasjadest aruandest nähtub,
et oletatavate poliitgangsterite vägi-yallaaktid
ori rohkem kui kolmandi­ku,
võrra tõusnud (48 eelnenud aasta
30-he vastu). Kümme pommiatentaa-ti
tuleb kirjutada -revolutsiooniliste
rakkude kontosse. Poliitgangsterite;
poolt teostatud pangaröövimised on
neljakordistunüd. Saksa terroristide
kontaktid „aatekaaslastega" välis­maades
ön süvenenud.
Organiseeritud parempoolsete ra­dikaalide;
arv langes aasta jooksul
400 võrra 17.800-le.. parempoolsete
radikaalide partei NPD on kaotanud
alates 1969. aastast käks kolmandik­ku
liikmeskonnast. Läinud aastal cli
NPD-1 ainult 9000 liiget. Kasvanud
on aga uusnatside väikerühmituste
arv — 20 gruppi umbes 1000-nde liik­mega.
NS-publikatsioonide müük ja
nõudmine nende järele näitab kasva­vat
tendentsi. Parempoolsete ekstri­mistide
poolt toime saadetud korra­rikkumised
on kahekordistunud (6! 6
juhtumit). Esmajoones pii;, tegemist
aineliste kahjude tekitamisega.
Organiseeritud pahempoolseid
ekstrimiste oli DKP-s umbes 42.000.
Seega veidi rohkem kui eelnenud
aastal: Kompartei sõsarorganisatsi-oonidest
on suurimateks SpartaRus
5.800 liikmega. Sotsialistlik töölis­noorte
Liit 15.000-nde, Noored 'Pio­neerid
6000-ndeja kogusummas 532 i
mitmesugust prokommunistlikku
noorterühmitust;
Uute pahempoolsete (Neue Linke) .
hulgas ori märkimisväärseteks
maoistlikud grupid. Lääne-Saksa
Kommunistlik Liit (KBW) oli eriti
aktiivne käitistes ja Bundeswehris.
Tudengite hulgas leiavad kasvavat
resonantsi mittedogmaatilised uuejd
pahempoolsed. [
Hoolimata 1972. aaastal kehtesta­tud
radikaalsete 'määrusest dn: riigi
ja omavalitsuste teenistuses 2.281 pa- -
hem- ja 448 parempolset radikaali.
Pahempoolseid on kõige enam peda-üksikud
võitlejad isoleeritakse oma; vad*selleie tõsiasjale, et nooremal su-
STOKHOLM (EPL) — Ivan Käbi­na
roll Kremli esmase satraabma
Eestis, mis kestis 28 aastat, ori nüüd
sõpradest ja pooldajatest. Peasüüdiš-t
LI seks ÜSA'vastu on USA imperia­listlikud
ja rassiVaenulised taotlu­sed.;
Püütakse väita, et USA sõjalised
kulutused on tohutu suured, ja USA
sõjaline võimsus on ähvarduseks
maailmarahul-e. Sellega õigustatakse
oma tohutu suuri sõjalisi kulutusi,
mis ei ole mõeldud kaitseks, vaid
maailma vallutamiseks Moskva kom­munismile.
Lanseeriti tohutu suur kampaania
neutroonpommi vastu. Püüti väita,
et Itaalia endise peaministri mõrva
taga oli CIA. Oma propagandat levi­tab
Moskva: 1. Lühilaine raadiosaa-lõppenud
tema ümberpaigutamisega dete kaudu 29 keeles. 2. Moskval töö-ülemnõukogu
presiidiumi esimehe; tab. agentidega; üle -maailma kaks
kohale, milline jäi hiljuti vakant- teadeteagentuuri: Tass ja Novosti
seks Arnold Vaderi surmaga, ' agentuur.. Need annavad ^oma uudi-
- Venemaa-eestläne Käbiri; määrati seid ilma tasuta^ 3. Moskva käsutu-arrietisse
•..isikukultuse'' päevil Stäli- ses pn vabas maailmas 75 kuulekat
ni enda poolt, ent oskas kohale ;aä-|kommunistlikku parteid ca 3,5 mil­joni
liikmega. 4. Moskva kõige mõjij).
vamateks propagandaorganitek.s on
tosin, maailmaorganisatsioone, .kes
levitavad ainult kommunisiükku
propagandat/' Tähtsamad neist ori:
Maalimarahu nõukogu, peakorter
Helsingis. Afro-Asia Solitarideedi
Org. peakorter Kairos. Naiste Demo­kraatlik,
ilmaorg., peakorter Berlii­nis,
200 miljoni' liikmega. Demo­kraatlike
Advokaatide Liit, 25.000
da ka tema. järglaste — Malekovi,
Hrushtshovi ja Brezhrievi ajastutel.
Ta on nüüd.73-aastane. ,
Tema asemele tuleb 55-aastane
Karl Vaino, Siberi-eestlane, kes seni­ni
oli üks keskkomitee sekretäre.
Kutselt on ta, raudtee elektriinsener
rontoEesti Naisse!isi esinaine H>liu (hariduse saanud Tomskis), hiljem
•Novek tänas "kõiki neid fes f.Bekää- õpetanud kõrgema parteikooli. Par-
-'riile oma abi ei ole keelanud. Tä.tõs-' teisse-astus Stalini päevil — a. 1947.
tis esile Jõekääru 25 a,. albumi koos-, Tema .ametlik nimi ajalehtedes on
tajät: Helmut vJaaguštet;
üle mälestuseseme. Samuti; tänas tä . vene :kirjavorm Heinrichist/ midaJvusvaheline Rahu Instituut,-peakor-
Valgušpeö ; kava koostajaid, Jaan : isa.'.nähtavasti;algupäraselt ;Oli)> Ivan j ter Viinis. Ametiühingute maailma
Eliast.''ja'. Aime Nurmset* andes ka .Käbini eesti keel oli tugeva Vene akt-j organisatsioon, ^peakorter ' Prahas.,
neile, tänutäheks mälestuseseme, te- sendiga. Tema järeltulija eesti keele .170 miljoni liikmega. Demokraatlike
2'elasi ia rahvahulka kes olid tulnud 'oskus olevat veelgi^.nõrgem. • / ! Noorte Liit, .150 miljoni Liikmega;
omaloomingut: vaatama ja Jõe- j ^ Vormiliselt tegi. partei peasekretä
.^•nariu. loeiama.^Kasvatajad andsid!,.ri-, vahetamisotsuse Eestimaa Kom
Kaissetsi esinaisele üle suure sünni- •Imunistliku; Partei keskkomitee plee
päeva ..lordi'';ja tohutusuure õnne^ ; : u m - Tegelikult oli kohal „aitamas'
6. oo vi kaardi. •"'••:••' :
Palvelaulu
gupõlver.puudub huvi' ja ka puudu­vad
võimalused selleks, et tutvuda,'
tõel ise olukorraga. Laimu levi tarnine
on tõhusaks vahendiks- kommunist­liku
propaganda levitamiseks. Kõige
halvem on> et kommunistliku ,propa-ganda
sugemed kanduvad ka kom­munismivastasesse
võitlusse.
Hiljuti toimus Toronto raekoja
ees leedulaste .eestvõttel suur Balti
rahvaste protestidemonstratsioon
Leedule ja teistele Balti riikidele- va­baduse
nõudmise pärast -Siberisse
vangilaagrisse ja asumisele mõiste­tud
Victoras Petkuse kasuks. Üle
tuhande leedulase oli, truult väljas,
paistis silma ^a rohkesti tuntud Läti'
välisvõitlustegelasi eesotsas T. Kron-bergsiga.
Kuigi, lehed kutsusid üles
ka eestlasi osa võtma; kuid oli näha
vaid üksikuid. .
.Kõnelejad oma kõnedes tõid ette
ainult Moskva versiooni, et V. Pet-kus
mõisteti vangi Helsingi inimõi-
.guste gruppi kuulumise pärast. Se­da,
et ta mõisteti Vangi-tegdikult
Leedule ja teistele Balti riikidele ise­seisvuse
nõudmise pärast, .seda ei
nimetatud. Balti Liidu.esimees Laas
Leivat oli peakõnelejaks ja ta esitas
ka rea nõudmisi/nagu olümpiamän­gude
boi koteerim ine, kultuuri, tead-
1 astevahendamise jne.. lõpetamine.
Muidugi jätsid kohalikud Kanada le­hed
L Leivati nime nimetamata. Ka
üks eesti leht talitas samuti — ei n.i-melanud
L.' Leivati nime, ei: kõnet;
kuicrj kirieidas miitingut ja nimetas
kõiki teisi... ' -V .
• • AJK
googide hulgas.
-kk.:
ühendriigid on ja jäävad üheks
Aasia ja Vaikse ookeani või­muks"'.-
"'
Cyrus Vance, '••
USA Välisasjade sekretär
laulsid suured tüdr.u-
. kud ja patriootilise lõppsõna lausus
E.. Ruberg. kes: pidas ka palvuse. ;
Valguspidu lõppes hümniga; Pä­rast
siirduti Peamaja juurde kus
vaadeldi laste, käsitöö- ja kunstinäir
tust, joodi kuuma kohvi ja lasti heaj •
maitsta: kohvikõrvulisel.'
Valguspidu kava koostasid ja la­vastasid
Jaan Elias ja Aime Nurmse.
Jutustaja — Lembit Tork, laulud —
L Aruvald, rahvatantsud — Aime
Nurmse ja Riina Niit. Võimlemine
r— Anita. Niitenberg, Robert Kivj, El-
/•. va Gelzins ja Aime Nurmse. Pilli­mees
— Peeter Jeeger, dekoratsioon
Aarne Elias. Abilised hrd Pint-sön,
Demido{r, Salurand, Rüütel-mann,
Valter. : 1
V - X I. Säägi .
Moskva otsene esindaja — N. Liidu,
partei keskkomitee sekretär Kapito-nov.
•
11. aug. aktsia hind $6.99
145 King Street West, Süite
Toronto M 5 H 3M1 - tel. 364-1131
õhtul tel. 925-6812
Kõikideks kindlustusteks
i R & C O ;
'St1
1482 Bathurst St., f
Toronto, M5P3H!
: 653-7815 ja 653-7816
o oo® eeoooooooo<D(Doooo oo © © © <D
sojeskurjafegijesfe
WASHINGTON (JBANC) — Siin
jätkuvad ülekuulamised Kongressi
alamkomisjoni poolt, et Selgitada
kas- vastavad .asutused ön sihilikult
näinud vähe vaeva sõjakurjategijate
avastamiseks USA-s. Komisjoni ees­istujaks
on vabariiklane J. Eilberg.
Ühel varajasemal istungil komisjoni
ülesandel küsimust uurinud General
Accounting Office väitis, et nad ei
ole leidnud mingit varjamist. J. Eil­berg
ja teised komisjoni liikmed olid
selle pärast väga kriitilised: ja istun­gid
jätkuvad CIA, FBI ja teiste asu­tuste
ametnike' ülekuulamistega.
Rahvusvaheline Ajakirjanike Liit;
Prahas. Teadlaste' Maailmaorg. pea­korter
Pariisis. Rahvus\?aheline Üli­õpilaste
Liit; peakorter : Prahas.
Kristlik Rahu Konverents, peakorter
Prahas jt.
'5.; Moskval on vabas maailmas üle
500 ajakirjaniku, .kellest. enamik
omab KGB koolituse ja nad on pea
kõik mõne välissaatkonna arnetni-
.kud. .'. •
6; KGB jagab salaja pahempoolse­tele
poliitikutele valimiskampaa­niaks,
raha ja rakendab kõik omad
agentuurid nendele valimispropagan-da
tegemiseks. KGB kulul vabritsee-ritäkse
ka valedokumente. .:
Kõige tõhusamat abi pakuvad N.
Liidu propagandakampaaniale nen­de
käsutuses olevad kommunistli­kud
organisatsioonid. Üks" tähtsa­maid
on näiteks Maailmarahu Nõu­kogu,
kes töötab 120 riigis. Ka Üle­maailmne
Ametiühingute Liit on to­hutu
suure mõjuga kommunistlik
organisatsioon. Demokraatlike Noor­te
Liit aitas korraldada Ülemaailm­set
Kommunistlikku Festivali äsja
Havannas, mülest ka suur hulk To
ronto noori osa võttis.
Moskva arendas oina agehtüüride
kaudu tohutu suurt .propagandat
neutroonpomini vastu ja kõik koha­likud
liberaalsed lehed on seda lai-mupropagandat
täis. Keegi ei tulegi
enam selle peale, et selle algallikaks
on Moskva agentuurid. Püüti levita-
Vähe on viimasel ajal olrtüd kuul­da
Ameerika poliitilistest aktsiooni­dest
Kaug-Idas> kuna meediumide
peamine huvi näib olevat keskendu­nud
Läriis-Ida sündmustele. Asjaolu,
et president Carter kavatseb ühend­riikide
vägesid Lõuna-Koreas vüe
aasta jooksul vähendada 33.000 me­helt
8.000-le, on leidnud ainult vähe
käsitlemist avalikkuses.
Lõuna-Korea, kes 27-al juulil 1953
sõlmitud vaherahu lepinguga ainult
sel tingimusel nõustus, et see on ai­nult
üks faas Korea poolsaare ühen­damisel
LRO poolt heakskiidetud ka­va
kohaselt, on tõsiselt:mures, et vä­gede
ärakutsumine samasuguse: olu­korra
esile .võiks kutsuda, mis jul­gustas
1950. a. P.-Koreat vallutussõda
alustama. Mõneks kuuks kokkulepi­tud
vaherahu ori püsinud ligi 20 aas­tat
ja midagi pole muutunud Põhja­ja
Lõuna-Korea vahekordades. Puna­ne
diktaator, Kim -Il-sung, kelle talla
all P.-Korea on olnud Korea poolita-1
misest saadik, põle sammugi tagane­nud
oma vaftutusplaanist ja ootab
ainult parajat momenti lõpliku löögi
andmiseks.
Praeguse olukorra juures .tuleks
tal selleks kõige pealt läbi murda ka­hest
tugevasti kindlustatud orust,
mis lahutavad SöuFi clemilitariseeri-tud.
vööndist ja mis mehitatud hea
väljaõppega Ameerika ja L.-Korea
jõududega. Seda pple aga Kim seni-
WASHINGTON (JBANC) — USA-s n i riskinud ja on piirdunud ainult
kasvab kriitika president Carteri, propagaridasõjaga ja õõnestustööga.;.
n.
mimõigusfe poliitikale
inimõiguste poliitika; vastu ja küsi­takse,
kas see ori vajalik, eriti N. Lii­du
osas. Mõned arvavad, et Moskva
survevahendid.on just selle poliitika
tulemus ja USA kaübandussanktsioo-nid
annavad hoopis vastupidise tule­muse/
Välisministeeriumis arvatak­se,
et kui selle kriitika vastu ei astu­ta,
inimõiguste küsimus vaibub. Aja:
kirjanduse kõrval ori üheks; oposit-siüoni
liäiteks.vabariiklase J. Rhode'i
väljendus, et Carteri inimõiguste.po­liitika
oii „õnnetu" ja endise välismi­nistri
H. Kissingeri „vaikne diplo­maatia"
peaks taastatama. Rhodes
on saadikutekojas vabariiklaste iii-der
ja sellega nende poliitika väljen­daja.
'
lestlesne hindö<ä©
Brantfordis toimub 13.—19. augus­tini
hindiide sõprusnädal, mille kor-raldämis1'
niõtte algatas nende nõu­andja
Uno Kemp: Üritus, millega tä­histatakse
India iseseisvuspäeva, 15.
augusti, taotleb näidata teistele rah-s
Arusgruppidele hindude elustiili sar-
Kui midagi pole muutunud kahe.
Korea suhetes, siis seda tähelepan­davamad
on erinevused nende riiki­de
sisemises arengus. Hoolimata
Souli ohtlikust asendist — ainult 50
km piirist — on seal kerkimas, luk­suslikud
kõrghooned ja hotellid..Ori
käsil allmaa-raudtee ja magistraal­teede
ehitus. Maa,; mis veerandsada
aastat tagasi oli rusudes pärast .3
aastat • kestnud vaenutegevust, ön
muutunud tundmatuseni. Kuigi; L.-
Korea on loodusvaradelt vaene, .on
US
a
da, et Itaalia peaministri Möro küü- • nasust oma naabritega
; WASHINGTON — Ühendatud Bal­ti
Rahvuskomitee Ameerikas (JBA­NC)
teatab, et USA välisministeeriu­mi
Sovetiosakonna inimõigusi ja N.
Liidu vähemusrahvusi hõlmavate kü­simuste
käsitleja M. Henderson lah­kub
oma kohalt. Terria asemele tuleb
Sean -Büriis,:.kes;:töötas..;kolm viimast
aastat' ÜSA Moskva; saatkonnas ja
korra viibinud ka Riias. Tal ,ori,vhea
ülevaade olukorrast Baltimaades.
tema töökas rahvas teinud imetlus­väärseid.
edusamme, mida vast ainult
jaapanlaste saavutustega võrrelda,
saaks. Rahvuslik kogutoodang on vii-mase
16-ne aasta jooksul 83-lt dolla­rilt
jsiku kohta tõusnud 700-le ja aas­taks
1980 loodetakse seda kahekor­distada.
Samal ajavahemikul 'ön eks-:
port 200-jakordistunud.
Seevastu loodusvaradelt 'rikka P.-
Korea rahvuslik kogutoodang on ai­nult
Vi L.-Korea omast. L.-Korea
Kimpo lennujaamast käib ühe päe­va
jooksul läbi rohkem välismaa
reisijaid kui P.-Korea on neid sisse
lubanud kogu. viimase kümne aasta
jooksul kokku. Tingitud püsivast
ohust, mis L.-Koreat ähvardab, ei saa
seda maad kahjuks valitseda ilma
mõnede kodanikuvabaduste, kitsen­damiseta.
See pole aga kaugeltki vor-redlav
P.-Koreaga, kus valitseb üks
kõige brutaalsemaid rezhiime maail­mas.
P.-Korea. diktaator Kimll-stmg ise
on ühele läänemaailma ajakirjaniku-'.
le. kinnitanud, et ..tähtsaimaks asja­oluks
meie valmisolekule o.n rahva
õpetamine vihkama Ameerika impe­rialismi".
Sellele vastavalt õpetatak-segi
Kim'i rezhii.mi all juba laste­aiast,
peale selliseid laule, nagu ..Pek­same
vigaseks iga ameerika •sõduri',
kes meie kätte satub!'': Niisugustest^
lastest : kasvavadki: robotid, riagü
need P.-Korea sõdurid, kes paar aas­tat
tagasi asetleidnud kurikuulsa
„puudekärpimise vahejuhtumi" pu­hul
2 ameerika sõdurit kirvestega
surnuks-raiusid; Ön lausa tülgastav
kuulda, kuidas . pimedusega-löödud
inimõiguste apostlid Kanadas ja
Ameerikas punaste agitaatorite tak­tikepi
jäljele kooris halisevad- inim­õiguste
piiramise pärast L.-Koreas,
kus valitsev rezhiim • on tegelikult
üks 'liberaalsemaid kogu n!n. „Kol-manclas
maailmas. .Samal ajal pole.
neil ühtegi arvustavat sõna P.-Korea
jaoks, kus inimõiguse mõiste on
täiesti tundmatu. •
; Ameerika jõudude kohalolek Ko­reas
on senini suutnud kokkupõrget
Põhja ja Lõuna vahel vältida. Selle­pärast
on raske leida loogilist põh­jendust
vägede kojukutsumisele. Se­da
enam, et— nii paradoksaalselt
kui see ka ei kõla —.pole isegi Hiina
ega Venegi praegu huvitatud statüs
quo muutmisest Koreas. Vene teab,
et ühendatud punane Korea langeb
kindlasti tema rivaali, Hiina sõidu­vette
ja et Ameerika väljatõrjumine
Aasiast kutsuks välja Jaapani taas-relvastumise.
Hiina üksigi teeb Ve­nele
küllalt peavalu — mis siis veel
kui sellele lisaks oma selga sirutama
hakkab ka Jaapan, kes praegu on
sunnitud kõike Vene ülekohut kan­natlikult
taluma.
Mis puutub Hiinasse, siis Ameeri­ka,
kui ühe stabiliseeriva jõu lahku­misega
Kaug-Idast jääks ta üksinda
silm-silma vastu, Venega, kellega: ta
; : , ; ' : : , / (Järs- lk. 3)