Meie Elu = Our life, June 4, 1981

              „Meie Elu" nr. 22 (1633) 1981 ,4.
Eesti organisatsioonide esinda]
vaade koosolekusaali.
kuwekümee organisatsiooni. Pildil
Foto — 0. Haamer
Neljapäeval, 28. mall peeti Toronto Eesti
itada eesti organisatsioonide koosolek ESTO-84 koha ja aja määra
miseks. Koosoleku algul näis, et Vancouveri vaimud ei olnud vee
surnud. E. Raudsepp, Ä. Poolsaar ja T. Kütti väitsid, et ¥ancouver
ei ole ESTO korraldamisest ve^ loobunud. Et koosoleku! edasi
Jõuda otsustasid Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas liikmed häälte­enamusega,
et ¥ancouveri küsimust enani ei arutata. Sellele järg­nenud
hääletamisel kinnitati 68 häälega poolt ja 9 häälega vastu
ESTO-84 asukohaks Toronto, Tõenäolikult toimub suurüritos juu­likuus
Algul kogunesid organisatsioonide
esindajad Eesti Maja kolmandale
korrale nöörteraumi, kuhu tulid osa
toole os2^Y^tjail kaasa võtta. Varsti
teatati, et koosolek toimub Eesti Ma-,
ja suures saalis ja kaasatoodud too­lid
.tulid alumisele korrale tagasi
viia erine kui koosolek võis alata.
Koosoleku juhatajateks valiti Tõ­nu
Tõsine jä Alfred Sepa ning pfõto-kollijäteks
Endel Undaja ja Merike
Toomes. Häälte lugejaiks E.. Komi,
J.: Terts ja E. Käärid.
Tõnu.Tõsine, selgitas koosdlekule,
et eelmine koosolek andis Vancou^
verile aega 1.' maini otsustamiseks,
kas nad on tahtelised ja võimelised
4, ülemaailmseid^ Eesti Päevi Van-
CQUveris läbi viima ja kui nad loobu­vad,
siis toimuvad päevad Torontos.
Kuna õpetaja Thomas Vaga kirjas
on üteldud, et Väncöüver loobub
ESTO-84 korraldamisest 1984 aastal,
siis õn selle koosoleku ülesandeks
.ainult kinnitada, ESTO-84 asukohaks •
Toronto.
' . Andres Raudsepp luges ette ,,Meie
Elu" ja.'väitis, et Vancouver ei ole
lõplikult loobunud, vaid on jätnud
küsimuse lahtiseks. Kui tänane koos­olek
suure enamusega otsustab Van­couveri
käsuks, siis nad asuvad uues^
ti küsimuse kaalumisele. Samalaadi-'
liste pikemate sõnavõttudega, esin^-'
sid T. Kütti, A. Poolsaar jt., kusjuu­res
hääletada said ainult Sihtasutus
Eesti Päevad Kanadas Uikmed. Et
asjaga edasi jõuda,: süs võttis koosV
olek vastu otsuse, et sellel koosole­kul
Vancouveri küsimust enam ei
arutata. Jälle mitmete sõnavõttude
järele jõuti lõpuks hääletamisele.
Koosolek 68 häälega poolt ja 9 hää­lega
vastu kinnitas ESTO-84 asulko-haks
lõpHkult Toronto.
ESTO-84 peakomitee valimise alus­te
suhtes pii 4 ettepanekut, t . Tõsine
tegi ettepaneku, et praegune Sihtasu­tus
Eesti Päevad juhatus jääks ES­TO-
84 peakomitee juhatuseks. E. Sa-lurand
taotles organisatsioonide
esindajate poolt peakomitee valimist.
A. Nõmmik nimetas peakomitee
kandidaatideks: A. Sepa, T. Tõsise,
- E. Kiilaspea, L, Leivati, E. Tikenber-gi,
T. Metsala..L. Puurits tegi ette­paneku
valida ainult esimees ja abi^
esimees,: milleks- tal olid kandidaadid
valmis. .•• • • .
Kuid pikemate arutuste järele sel­gus,
et praegune Sihtasutuse juhatus
on vahnis ajutiselt asja edasi aja-
• ma.
Võeti vastu ettepandk, et praegu­ne'
Sihtasutus Eesti Päevade juha-
"^ttts ajutisena peakomiteena teeb
: ESTO-84 kõiki võimali'kke etteval^
mistusi, peab läbirääkimisi toimkon­dade
võimalikkude juhatajatega, pa­neb
kinni ruume jne. Septembri­kuus
s.a.; tuleb kokku uus organisat­sioonide
koosolek, mis valib alalise
ESTO-84 peakomitee.
Tehti ettepanekud T. Metsala ja
M. Kivi välimiseks lisaks praegusele
juhatusele, 'kuid lõpuks jäi täienda­mise
küsimus SEP juhatuse hooleks.:
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
juhatusse, kes ajutiselt Eesti/Päeva-de
juhatusena teeb ettevalmistusi
Eesti Päevadeks, kuuluvad: T. Tõsi­ne,
E. Kiilaspea, H. Toomsalu, Meri­ke
Toomes, A. Kelder, E. Lepnurm
Vancouverist ja Avo Kittask;
Teisipäeval, 9. Juunil kell 7.30 toi­mub
Tartu Collegeis igaaastane Ees­ti
Kunstide Keskuse kultuurilaüreaa-tide
ja stipendiaatide auhindamine
ja aust^amine. Esmakordselt jagatak­se
stipendiumeid uuest Maie Suur-alliku
nimelisest mälestusfondist.
Fond tuli EKK Kontsertbüroole
Maie Suuralliku õe pärandustombu
kaudu ja on summalt ligi $7,000.
Fond on määratud noortele talenti­dele
igal alal.
Kavalises osas esineb noor pianist
Omar Danlel mimkontserdiga,^ esita­des
Mozarti, Liszti ja Prokofievi he­litöid.
Omar Daniel on lõpetamas
teist aastat Toronto ülikooli muusi-kafakulteedis.
EKK muusikavõistlus-tel
šaayutas ta esikoha 85 punktiga
18-aastaste ja üle klassis.
Esmakordselt esitatakse ka EKK
diapositiivprogrämm ESTO '80, mil­le
on pildistanud ja koostanud Mar­tin
Kabal. Programmis on kasutatus
autentset Stokholmis helilindistatud
materjali, mille ülesvõtted tegi muu­sikas
Stella Kerson ja intervjuudes
Anne Tüll. Filmi helitausta produkt-siooms
on suurt abi annud Jaak Jär­ve
ja produktsiooni ettevalmistuse
juures Lembitu Ristsoo. Luulet esi­tab
Lydia Vohu. õhtu korraldajaks
on EKK Kultuurifond.
Eesti Vangistatud Vabadusvõitle­jate
Äbistamiskeskugele saabunud
teateil vabanes aktiivne metodist
0erbert Murd pärast üheaastase „ka-ristuse"
kandmist 21. märtsil Tallin­na
sunnitöölaagrist.
.Herbert Murd on sündinud 24.
märtsil 1954 Pärnus. Aktiivse uskli­kuna
heideti välja Tallinna Riikli­kust
Konservatooriumist, mülega ta
edasiõppimise võimalused katkesta­ti.
Töötas Pärnus katlakütjana, kasu- <
ta^es kogu oma vaba aja usuliseks
tööks eriti'noorte keskel. Korraldas
välismaalt N. Uitu saabunud vai­mulikele
lauljaile esinemisi. Arretee­riti
21. märtsil 1980 Tartus ja mõis­teti
17, juulil 1980 Pärnu, rahvakoh­tu
poolt üheks aastaks vabadusekao­tusele
.hulkurluse" pärast. • Tema
edasikaebus ülemkohtule jäeti sama
aasta septembris rahuldamata.
Vangistusaja lõppemisel on Tallin­na
keskvanglast 9. aprillil vabasta­tud
patsifist Teet Papson ja 13. april­lil
Tallinna sunnitöölaagrist tema
mõttekaaslane Ännes Herman-Ene-,
hielm. fisimene asus oma ema juur­de
Paide ja teine oma ema juurde
Põlva elama.
Teet Papson on sündinud 25. veeb­ruaril
1956 Esnas, Järvamaal. Õppi­nud
Tartu kunstikoolis, mille lõpe­tas
1975 mööblikunstnikuna. Tööta­nud
reklaamkunstnikuna ja künst-nik-
restauraatorina Eesti Põlluma­janduse
Muuseumis. Tartu linna rah­vakohus
mõistis Teet Papsoni 24. au­gustil
1979 „sõjaväeteenistusest kõr­valehoidumise"
pärast pooleteiseks
aastaks sunnitööle.
UNNITÖÖLT
Ta vahistati 9. oktoobril 1979 Tar-tus
ja paigutati Tallinna keskvang­lasse.
Teet Papsoni abiellumine Soo­me
kodaniku Marja-Tüula Springa-rega
aeti KGB poolt korduvalt nurja.
Tema väljarändamisavaldused oma
pruudi Soome on jäetud rahuldama­ta.
Annes Herman-Enehielm on sündi­nud
26. juunil 1955 Tartus. Õppinud
Tartu kunstikoolis, müle lõpetas
1975 mööblikunstnikuna. Töötanud
reklaamikunstnikuna ja kunstnik-restauraatorina
Eesti Etnograafia­muuseumis.
Mõisteti Tartu rahva­kohtu
poolt 20. septembril 1979 „sõ-javäeteenistusest
kõrvalehoidumise"
pärast pooleteiseks aastaks sunnitöö­le.
Vahistati 13. detsembril 1979 Tar­tus
ja paigutati Tallinna keskvang­lasse,
kust hiljem, viidi üle Tallinna
sunnitöölaagrisse.
Annes Hermann-Enehielmi „süüas-jas"
toimus märtsis 1981 uus kohtu­lik
menetlus, mille tulemusena talle
määratud „karistus" wähendati kahe
kuu võrra. Abiellus 5. juunil-1979
Soome kodaniku Ghristina af Ene-hielniiga.
Tema väljarändamisaval­dused
oma abikaasa juurde' Soome
on jäetud rahuldamata.
,UU§ KOHTUOTSUS.EESTIS
Ülemkohus Tallinnas arutas pär­nulase
Tiit Madissoni vastu KGB tõs­tetud
süüdistust ,,nõukpgude vasta­ses-
tegevuses ja propagandas" (kuri­kuulus
paragrahv. 68, 1. säte), ja lei-,
dis ta süüdi olevat, Madisson mõis­teti
4 aastaks sunnitööle ja peale
selle äraistumist 4 aastaks asumi-
.•.sele., • .
24—28 Howard Ave. Toronto, Ont. M6R IVS
• .• ^ • Td.;533-845i • .• '
AUTODE PÄRANDAMINE v-^ TÄIELIK MOOTORI JA TEISTE
MEHAANIKA TÖÖDE PÄRANDUS ^ VÄRVIMINE * TUNE-UPS
ÄRA VEDU L!c. Mehaanik Sõbralik teenindus ja nõuanne
Filtsos Brothers & Associate
,,.^.1^.^ iLU" asutas Eesti ü
ja seisab eesti ühiskonna
ses.
Laske isoleerida o^ma niaja $30.00 eest „The Canadian Home
Insulation ProgramT' alusel — C.H.I.P. _ , /
INSUUTION
AND coMPANY imiBi Asjatmidlik isoleerimliie
" ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ • klaasvilla puhumisega.
5.W 1947 Foomngu ventilaatond.
Esindaja Tomntos: ENN LIGE, tel. 425-0839 •
Romarr Toi
ärj^kordne edu
dirigendinq
Simpson Avenue United Church]
korraldab regulaarseid suuremaid'
muusikalisi kontserte oma kirikus.
Selle aasta haripunktiks oli kavan­datud
Johannes Brahmsi „Reekvie-mi"
esitamine.
Selle suurteose ettekandmiseks
olid nad kutsunud dirigeerima meie
helilooja Roman Toi.
24. mail toimuski Simpson Ave=
nue United Churchi lõppkontsert.
Brahmsi „Reekviemi" kõr\'al oli ka­vas
veel Richard Straussi laulude
tsükkel, mida tuntakse nimetuse all
„Neli viimast laulu" sopranile ja
sümfoonia orkestrile. Eriti orkestri­le
on see pala pähkliks nii straussi-liku
tiheda orkestratsiooni ja suure­koosseisulise
partitatuuri poolest.
Sopran Ilsedora Regitz esitas vä^a
nõudliku soprani/partii muusikalise
kindluse ja ettekandelise tiheduse­ga.
Toi käe all Kujunes suur orkes­ter
sopranile paenduvaks ja solisti
toetavaks partneriks.
Kontserdi peanumbriks oli tunni­pikkune
Johannes Brahmsi vokaal-suurteos
kdorile, solistidele ja or­kestrile:
Reekviem.
Brahmsi „Reekviemi" ettekandmi­seks
oli kiriku muusikatoimkorid
oma regulaarse'koori laiendanud ligi
60-ne liikmeliseks Selles kooris laul­sid
kaasa nii rida õpetajaid kui or­ganiste.
Meile tuttavast St. Pauli ka­tedraali
koorgi oli mitme lauljaga
esindatud. Peter Cormican — teine
solist Ilsedora Regitzi kõrval — on
Timothy Eaton' United Chürchl tee­nistuses
lauljana.
Orkester, kelledest nii mõnigi ju­ba
varem Joi käe all on senini eesti
• muusikat mänginud — koosnes ligi
50-est.
Peale kontserti tänati dirigenti mi
inspireeriva juhatamise kui kindla ja
selge juhatamise eest — kahetunni-line
kontsert viidi läbi kolmetunnili-se
prooviga. Nimetati, et kä kõige
polüfoonilisemates episoodides oli
nü kooril kui orkestril alati mugav
ja kindel enesetunne.
Seda Roman Toi järjekordset edu
ilmestab kõige selgemini vahest as­jaolu,
et temaga lepiti samas paigas,
kohe peale kontserti kokku võimalik­kudeks
ühisteks tulevasteks muusi­kalisteks
sündmusteks.
(Algus esiküljel)
^ Quebeci terrorist, kes elas 11 aas­tat
Kuubas ja Prantsusmaal, pöör­dus
tagasi Kanadasse. Mare Garbon-neau
vangistati Kanada pinnale jõud­misel
ja teda süüdistatakse Inglise
diplomaadi James Crossi vägivald­sest
kinnihoidmisest osavõtmises.
Süüdistused näevad ette karistuse
kuni 14 aastat vangistust, kuid ta las­ti
vabaks $5000 suuruse kautsjoni
'vastuf;- •." • .;•
1^ Saudi Araabia nõudel kindlusta­sid
olitootjad maad senise õlihinnži
kuni käesoleva aasta lõpuni.
Quebeci provintsivalitsusi nõual
et kõigi provintsis asuvate tööstus­ettevõtete
kirjavahetus ka väljaspool
provintsi asuvate äripartneritega
peab toimuma prantsuskeeles. See
on tekitanud pahameelt teistes pro­vintsides.
^ Vietnami konsulaat. Ottawas on
suletud ja viimane diploniaat laiikus
ilma välisministeeriumile sellest
teatamata.
Hispaanias avastati parempoolse­te
terroristide poolt kaevatud maa­alune
tunnel, mille otstarbeks oli ar­vatavasti
Hispaania kunmgas Juan
Carlosele lähedale pääsemine tema
mõrvamiseks. Valnumata tunnel lõ|>-
pes umbes 300 jardi kaugusel ko­hast
kus kuningas võttis vastu sõjat-väe
paraadi.
Hollandis toimunud rahvahääle­tusel
"kaotas kristlik demoraatlik
partei enamuse parlamendis.- Demo­kraadid
pooldasid ameerika aatomi­relvade
paigutamist Hollandi pinna­le.
Nüüd on küsitav kas seda eham
uue valitsuse poolt lubatakse. ^
TIT Inglise kuninglik perekond ei pöö­ra
tähelepanu hoiatustele, ja vaata­mata
ähvardustele kasutab lahtlseiid
ajaloolisi vankreid puhnasõiduks.
Jordaania kuningas Hussein toe­tab
Brezhnevi ettepanekut rahvusva­helise
konverentsi kokku kutsumi-
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
. 390 Princess Ave., Willowdak
JÕEKÄÄRUL MÜÜA
Lääneranniku
• • . . • • • ^ •
Eesti Päevade
eeltööd on jõudmas lõpufaasi, öö-korterite
ja piletite tellimine on kul­genud
soovitud teel.
Kõigile üritustele on pääsmed veel
saadaval. Pärast moenäituse viimist
suurematesse ruumidesse ning mõle­male
teatrietendusele kordusetendu-se
lisamist on arvata, et kedagi ühel­gi
ürituse! ruumipuudusel ukse taha
ei jää, kuid mi mõnigi üritus saab
olema väljamüi^dud. Ainult piletite
eeltellimisega . saavad päevade osa­võtjad
kindlustada koha. Päevade
toimkonnad juhivad tähelepanu, et
ballile, sõdurite ja sõprade peole
ning rahvapeole on pääsmete ettetel­limine
nõuetav. Tähtpäev selleks on
3. juuli.
Üliõpilaselamuis on vähemal mää­ral
veel võimalik saada kaheinimese
tube.
jalga X 120 jalga, Mmonen Rd.
Hind $7>500. Helistada 1.^13.542.8470o
seks Lähis-Ida küsimuste lahenda­miseks.
Brezhnevi ettepanekul võta­vad
ka Palestiina terroristid sellest
jOsa täieõiguslike liikmetena. Möödu-
^nud aastal tegi Brezhnev samalaadse
ettepaneku mida aga vastu ei võetud
Iisraeli ja USA poolt. Iisrael on tõo­tanud,
et ta ei sõlmi mingisuguseid
kokkuleppeid Palestiina terroristide­st-
••V:;'.'\ ^ :/v::;
^ Iiri- terroristid kasutavad vene pä­ritoluga
reaktiivrelvasid. Hiljuti toi-munud
autode kontrollil avastas po­litsei,
et neid transporditakse sõidu­masinatega.
1^ Süüria president Ässad ei vii väl­ja
Venemaalt saadud rakette. Iisraeli
peaniinister Begin on korduvalt seda
nõudnud küna/raketid on suunatud
Iisraeli vastu. Olemasolevate äravii­mise
asemel on installeeritud juurde
uusi. - . . .
ic Kanada madalamad ljenslinihin°
riad on 500 ameerika piiriäärset äri
sündinud sulgema üksedi Kavatse­takse
seaduse eehiõud piiriäärsetes
osariikides bensiini hindade Kanada
0 0 0
suurgakivi Juures
esimees A. Sepa, arh.G. Laikve, dr. J. Roos, J. Härma, G.
T, NõmmiktH. Kivi, Toiger, E. Vähi ja V. Vanaselja.'
Tartu GoUege, korterimäjade kompr
leksid näitavad, et eestlane, tulles
siia vaese põgenikuna, ei kaebanud
raskuste üle — ta vast ei teadnudki
l^^uhu kaevata. Ta põhjamaine ise­loom
ei lasknud teda teistelt abi pa­luda!
Ta haaras kirve ja haamri, et
töötada puusepana või müürsepana
alul teiste juures, hiljem omarkäel.
^ i i kujunesid meie eesti ettevõtjad
ja kontraktorid. Ehatare on üks
neist viimastest projektidest. Eriti
hinnatav on õp. B. Ederma julge
pealehakkamine ja ettenägelikkus,
^ i saa ka mööda minna EAK juhatu­sest
ja ta esimehest A. Sepast, kelle­le
ükski raskus pole olnud üle saa­matu.
On võideldud linnavalitsuse ja
finantseerimisasutuste juures. Eha-
, läre tõestab, et Toronto on eestlaste
^õige suurem ja kõige tugevam kes­kus
ja vaba eestlus saab siin püsida
^auem, kui kusagü mujal
Sügisel avatakse „Ehatare" uksed
meie vanadele ja hooldustvajavatele
kaasmaalastele. Ajalugu näita et
rahVad, kes ei unusta oma mineviku
läbi aegade pü-
, (Algus esikiiljel)
„EHÄTAIIE" 1981 'oiem^ Maarja-
^maa oksad sügise l^ullas. H. Visna­puu."
Ta ütles: „Ma asetan „Ehata-re"
nurgakivi selles usus ja lootuses,
et see õn paljudele vanematele ini­mestele
tõsiseks koduks."
Nurgakivi õnnistasid piiskop K.
'Raudsepp ja praost E. Lepik, lõpe­tades
vaimuliku talituse lühikese
palvusega ja koraaliga „onnista ja
hoia;..".
Toronto Eesti Pensionäride Nais­koor,
Ed.Tobrelutsu juhatusel, esi­tas
kolm laulu saades tunnustava
aplausi.
E.V. aupeakonsul I. Heinsoo ter­vitades
ingliskeeles väliskülalisi, üt­les
eesti keeles: „Ehatare saab vääri­kaks
lisandiks eestlaste suurpro­jektidele
Toronto piirkonnas, mis
teevad au meie rahvuslikule ettevõt­likkusele
ja julgusele. Eesti Maja,
aktust. Vasakult A. Kuul,
— Central Housing'u esie-
Foto 0. Haamer
sima. Kinnitagu „Ehatare", kui näide
vabade eestlaste sotsiaalsest vastu-lustundest,
meie kõikide ühist usku,
et eesti rahvas jääb püsima!"
TERVITUSED- ; . .
Sooje tervitussõnu ütles Scarbo-rough'i
"linnapea G. Harris,, ja föde­raalvalitsuse
nimel Norm Kelly. Veel
tervitasid alderman Göllins ja naab­ruse
Lutheriusu kiriku õpetaja
Horch. Eesti Kodu poolt tõi tervitu­si
E. Maldre. Kanada praostkonna
poolt tervitas abipraost Tõnis-Nõm­mik,
pensionäride klubi nimel klubi
esimees F. Terts. Kirjalikult oli saa­bunud
tervitus Robert Kreemilt.
Lõppsõna ütles EAK juhatusliige
Hans Kivi, tänades kõiki nurgakivi-paneku
heaks-kordaminekuks kaasa­aitajaid,
„Estonia" ^Orkestrit, EPK
Naiskoori ja ta juhti ning eelkõige
rohkearvulist kaasmaalaste peret,
kes nurgakivipanekule tulnud. Võim­salt
kõlas lõpuks „E$tönia" Orkest­ri
saatel „Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm".
Ottawa Eesti Ev. Luteriusu Kogu­duse
laekur-sekretär Elmo Piil on
tagasi astunud ja uueks laekur-sek-retäriks
on määratud Walter Albert.
Palutakse tulevikus kõik koguduse­le
määratud kirjavahetus saata järg-neval
aadressil: Ottawa Eesti Ev.
Luteriusu Pauluse Kogudus, c/o Wal­ter
Albert, 1980 CochraneSt. Ottawa,
Ontario KIV 7R4. W. Alberti telefoni
number on (613) 733-6902.
ÜHING KIVIOJA
- PEAKOOSOLEK
peetakse 20. juunil kell 2 Kaius Mei-poomi
suvilas. Palutakse kõiki liik­meid
osa võtta. Samal õhtul jaanitu­li.
Teretulnud jaanitulele!
JUHATUS
in II m r 1 unn II rim 11 irm II nm 11 m i iiniiiiii ii iiiiiii ii ii iiiiii ii IMII II UIU UI II
iyroopa kogemustega
rätsep õmbleb
meestek ja naistele
ÜLIKONNAD — KOSTÜÜMID
— MANTLID
kvaliteet materjalid
OLDMILITAILORS
1 Riverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E^
Tel. 416/769.9535
Rudi H. Schnelder
III II l i l l I l l i l ! II l i l l i l l i l l r r n i i i i i IiiiiiiWdi