Meie Elu = Our life, June 4, 1981

              Published by Estonian PublishiiigCo. Toronto Ltd., Esto-
Eian House, 958 Broadview Aye., Toronto> Ont. Canada.
: , • ' M4^
Toimetajad * H. Rebane J2i S^Veideribäum, Toimetaja
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dn, New Milford, N J
USA. Tel. 1201) 262-0775. . ^
it
. . . . . ^
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave, Toronto, pnt. M4K2R6eanada--- Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastüyõtmmeigal^ kl. 9 h.
-5 p.l, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p,l
,,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas^^-^
$16.00,3 k; IILOO; UŠA^sse - - i a.^$^^^^^ 3 k.
$11.50; Ülemeremaadesse:! a. $36:00, 6 k. $18.00, 3 k.
$12.00. Kiripostilisä Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja
lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8^
postilisa ülemeremaadesse;: la, I32.7S, 6 k. $16.40.
Kuulutushinnad: 1 toll ü t e ! veemi: esiküljel $5.00, tekstis
S4.50^ kuulutuste küljel $4!25:
,J^eie mu';>ir. 22 (S633) 1981
VABASURMA
Nõukogude Liidu vžisa&at&k.
on möö­dunud
sellest, kui raudne eesdis
idaiSt eraldas Eesti ja teised Balti rii^
gtd muust maailmast; Kümned tu­handed
eesti meh! ja naisi võitlesid
Teise maailmasõja drastilistes Mt-lustes
oma kodupinna eest ja lange­sid
kangelastena. 20O.(KK) paremat
kui pool kogu Venemaa elänikkoii"
nast, on suur ja võimas ning võit­matu
oma suure massi tõttu — Hii­na
rahvas. Alles hiljuti saatis Mosk­va
4 uut diviisi Hiina piiridele. Hiin­lased
igatsevad tagasi oma kunagist
territoorumi Vaikse ookean kallas­tel,
mida Moskval võimatu kaitsta.
St. Johns'is, New Foundland'is ko­halik
politsei palganõudmises koha­liku
omavalitsuse kui tööandja vas­tu,
kuulutas välja streigi — see tä­hendab
keeldus oma korrapidamise
ülesandeid täitmast. Kohe puhkes
linnas lahti äride rüüstamine ja kõik
võmialikud korrarikkumised, mis
sellega seoses. St. Johns'i seekordne
juhtum politsei streigi puhul ei ole
esmakordne ja neist oleme kuulnud
varem.
Vahejuhtumiga seoses keridvad
mitmed küsimused. Esimene on, kas
St. Johns'i eeskuju võib korduda ka
mujal Kanadas, eriti Kanada feuur-
Mnnades? Pole ühtegi põhji^išt kahel­da,
et sama võib korduda ka suurlin­nades
ja palju kriitilisemate tule-müstega.
Ometi peab riigi- ja oma-valitsuiste
võimu katkematja konti-
Muiteet olema kõikidel aegadel kind­lustatud.
Teiseks peab kodanike
katkemata julgeolek olema kindlus­tatud.
•
St. Johns'i omavalitsus laskis tek­kida
julgeoleku lüngal ja peab kand­ma
vastutust selle eest. Esiteks ei
suutnud ta palgatüli politseiga rahul­dada
ilma politseistreigita. Ometi
võttis omavalitsus 1 politsei nõudmi­sed
vastu siis, kui kahju voli juba Isün-dinud.
Lmna iomavalitsus ei btslnud
ka teisi julgäoleku vahendeid polit-seistreigi
ajaks. Puuduvad Informat-sioonid,
et omavalitsus oleks taotle»
nud sõjaväeüksuste kutsumist, mis
oleks linna julgeoleku taganud.
Keskvalitsus, näiteks, saatis šõja-väeüksused
aastate eest Montrealis
toimunud FLO terroritegevuse pu-
:.hul.
Kanada valitsus ei ole suutnud ära
hoida streigiõiguse andmikest polit­seile.
Kriitiliselt üldvajalikel riigitee-nijail
ei tohiks seda Õigust olla, sest
see ohustab riiklikku korda. Streigi-õiguse
andmine politseile asetalj sel­le
julgeoleku j õu enda ähvardavasse
olukorda. Mis on kergem, kui kuulu­tada
välja streik ja vaadata pealt
rüüstamisi ja, poSetamisi, kuM oma­valitsus
tuleb neiide juurde ihiits
peos ja pakub mida nõutakse. See
on neil juhtudel politsei diktatuur.
Nii peab kogukönnavõlm leidma va­hendid,
kuidas politseiga palgatülJ-sld
lahendada Ja seda kiiresti.
Kui politseistrelgld siiski toimiiT-vad,
siis peab keskvalitsusel laSuma
robustne kohustus sõjsväeüksused
korrapidamisele saata. Viimane ei
ole rahuolukorras peenehlngellstele
poliitikutele vastuvõetav. Kodanikult
on võetud relvastatud endakaits®,
sest kodanik ei tohi relvi kanda.
üle jääb veel seadusega kehtesta­tud
kodanike endi sisekaitse organi­satsioon,
kes korrarikkumiste puhüil
välja astub. Eesti Vabariigis oli sel­les
Kaitseliit. Kanadas kõrvutatakse
seda millltsaüksustega, kes ei ole
nähtavad ega kuuldavad, kas rahu­tused
või mitte. E.V. 80.(MM> kaitse­liitlast
relvadega kodus ei tarvitse­nud
kellegiga võidelda ega kedagi
tulistada. Selle kodanikeväe olemas»
olu ja aastas kord osavõtt relvasta­tud
üksuste paraadist piisas selleks,
et siserahu püsis.
St. Johnsl rüüstamised näitavad
veelkordselt, et Kanada vajab hästi
skriinltud rahva omakaitset erakord­seteks
puhkudeks. Praegune miilit-saorganlsatsioon
ei oma isegi laske-riista
kodus et korrapidamisele tõta-peab
militsionäär rut-eestlast
surid märtrisurma Venemaa 3^enemaa lõunapiiridel on rohkem
ia külmadel lagendikel. Al- kui sajamiljoniline moslemi killus­tatud
rahvas, kes on Lähis Ida õlide
peremees. Venemaa lõunapiiridel
elavad moslemi rahvad on hagu sil­lapeaks
turigimisel põhja poole.
•Käärimine Venemaa väikerabvas-tes
ipole kunagi olnud mi tugev kui
praegu. Esmakordselt on Poolas töö-liskond
ennast pannud maksma ja
Poola tõbi või haigus alatasa laieneF,
Küsimuses seisab ainult see, ikasja
les nüüd aastakümneid hiljem suu­tis
üks eestlane Jüri Kukk oma kan­gelassurmaga
maailma avalikkuse
tähelepanu omale ja neile märtritele
tõmmata. Maailma massmeedla kir­jutab
tema hauale püstitatud tei­bast,
tenia vanginumbriga Vologda
kõledustes. See iiksik teivas ühe vii-mäse
eesti noore vabadusvõitleja
haual peab muutuma liieie võitluse
sümboliks ja tähiseks. Meid Toronto
eestlasi ootavad suured kohustuseSv
kogu maailma head eestlased oota­vad
meilt ESTO-84 suurepärast kor­raldamist,
aeg koguneda noortel
ja vanadel kõigi vabade eestlaste
ühi^e sümboli — sini-must-valge tri-kolori
alla. Ees ootavad suured üles­anded
ja väärikad teod.
Nelikümmend üks aastat oleme
elanud kartuse ja lootuse vahel. Meil
oli vahepealseid päästjaid, kes oma
mõistniatu - poliitikaga hävitasid en­nast
ja oma rahvast ning reetsid
meid ja meie kodumaad kommunis­tidele,
i
Nende möödunud aastakümnete
Vihaste tööliste rahustamiseks
püüab praegune Poola kommunistlik
valitsus toimetada juurdluse ja ka­ristada
riigivaranduste kõrvaldajaid.
Senini on juurdlused toimunud
1000 isiku kohta ja nende saatus on
nüüd kohtute otsustada. -
Poolas ei oJe aga olukord veel ra­hunenud.,
Üliõpilased ühinesid töö--
listega ja korraldasid demonstrat­siooni
nõudes kõigi poliitiliste van­gide
vabastamist.
VAENULIKKUS
VENElJlSTE VASTU
t),henduses ^ demonstratsioonidega
on esmj^kordselt esinenud vaenulik­kust
Poolas asuvate vene sõjaväelas­te
vastu. Kuigi ametlik teadeteagen-tuur
teatab ainult üksikutest juhtu­dest;
on kommunistlik valitsus hoia­tanud
elanikkonda tagajärgede eest
ja mainib, et sarnane käitumine ja
selle kordumine võib mõjuda hal­vendavalt
Poola ja Vene vahekorda­desse.
Teadetest ei selgu kuivõrd tõsised
on poolakate kallaletungid vene sõ­duritele,
kuid valitsuse hoiatus tä­hendab
seda, et olukord on muu­tunud
küllalt tõsiseks.
Poolas toimuvad sündmused kõi­gutavad
kommunismi alustalasid ja
annavad eeskuju ka teiste kommu-nistlikude
maade töölistele, kes para­tamatult
varem või hiljem esinevad
samasuguste nõudmistega. On küsi­mus
kui kaua laseb Nõukogude Lii­du
juhtkond esitada Poola töölistel
nõudmisi oma valitsuse vastu ilma
vahele segamata. Näib, et rahutused
ei lõpe kuigi riigi majandus on kok­kuvarisemise
äärel.
Esmakordselt kommunistlikus
ühes riigis arvestatakse töölistega ja
süüteod oh nüüd avalikuks tulnud nende vajadustega. Samal ajal väri-
Kaks Poola kommunistliku valit­suse
endist kõrgemat tegelast, kelle
altkäemaksude võtmise kohta on toi­mumas
juurdlus, valisid vabasurma,
et vältida kohtu alla andmist. Poola
ametlik teadeteagentuur teatas, et
enesetapu on teostanud ehdhie vä­liskaubanduse
minister J. Olsewski
ja ehitusminister E. Barzcz. Mõle­mad
tagandati varem oma ameti­kohtadelt
ja kustutati kommunistli­ku
partei liikmete nimekirjast alt­käemaksude
võtmise ja korruptsioo­ni
pärast. Paljud teised kes tööliste
Mõudmisel on vallandatud, värisevad
oma tuleviku pärast.
Neid kõiki ähvardab süüdi mõist-
• misel häbistus ja vanglakaristus.
Poolas, nagu kõigis 'konMnunistlikku-des
riikides on kõrgetel ametikohta­del
olevate hulgas laialt levinud kor-^
ruptsioon. Harilik tööline saab vae­valt
tasu äraelamiseks, 'kuna kõrige-maa
tegelased igasuguste kombinat­sioonidega
ajavad kokku varandusi
ja elavad luksuslikku elu. . Endisel
kommunistliku riigiraadio- ja televi-sioonikomitee
juhatajal M. Szcze-panskil
ja tema abil olid juurdlus-ametnike
andmetel 'kallihinnalised
spordiautod, mitu armukest keda
nad üleval pidasid ja tegid puhkuse­reise
välismaale.
^3000 VALLANDATUD ,
Elektrijõujaamade kõrgem amet­nik
Sczzecin pii muretsenud viimase
viie aasta jooksul omale kaks kalli­hinnalist
luksusjahti. Kogusummas
on kõrvaldatud ja vallandatud üle
30(X) juhtivatel kohtadel olevat isi­kut.
Kõigil neil on patuks riigiraha
kõrvaldamine.
Samal ajal kui harilik kodanik ra­beles
oma igapäevase leiva mures,
elasid nad luksuslikult. Kõik need
kunas mitukümmend müjonit vene tööliste rahuolematuse tõttu ja kom-tööstustöölist
ärkavad, et nõuda oma
õigusi ja' kaitsta ning teostada oma
põhiseaduses esinevaid privileege.
Vene intelligents ei Saa KGB terrori
tõttu ennast oma kodumaal väljen­dada
ja partei saadab nad välismaa­dele,
kus nende hääl muutub ikka*
võimsamaks. Ka tsaari Venemaa õõ-nestati
venelaste poolt, kes elasid ja
võitlesid välismaadeJ,
UUED TUULEP .;" ; '
Meie loeme üles s^eli ainult N.
Liidu diviise ja tanke, mürske ning
sõjalaevu ja mehi. Ka vabas maail­mas
on kerkinud uued tuuled. Presi-munistlikus
ühiskonnas tavalise pea-lekaebamiste
tõttu.
Väliskaubanduse ministri tegi
kaassüüdlaseks juba varemalt kõrge
vanglakaristuse saanud „Mineks"
keemiatööstuse direktor.
Enamikul kõrgetel kohtadel oleva­tel
kommunistlikel tegelastel on kal­lihinnalised
suvemajad ja luksusja-sevad
endised kõrged tegelased oma
saatuse pärast.
See kõik on tundemärgiks kommu­nismi
raudse korra lagunemisest)
'kus inimväärselt elamisevõimalused
olid ainult kõrgematel parteituusa­del
kuna ülejäänud elanikkond nuri­semata
pidi leppima liääne mõistes
madala elustandardiga.
HANS KIVI
LUGEJA KIRJUTAB litamiste
jooksul ei ole aga kunagi eestlaste dent Ronald Reagan ja tema kindra-
(S
tarna arsenaall, et siit omale relv
hankida. On midagi mäda Kanada si­semise
julgeoleku korralduses seda
enam, et St. Johnil rüüstamised näi­tasid
ilmekalt, et elanikkonnas lei­duv
krimhiaalne element on arVM-kas
ja ilma sisekaitseta ülevõimuks.
See ei ole endine puhas ja lojaaluie
elanikkond, kes suudaks edasi püsi­da
rahus jä seaduse austuses, nagu
see kunagi oli. Seepärast ei ole ka
senised sisekorra vahendid koos
streikivate polltseljõududega küllal­dased
ja vajavad
vald organisatsioone.
keskel kadunud usk ja lootus nü ko­dumaal,
kui ka väljas Eesti vaba­dusse.
Noored on haaranud reWad,
on võidelnud ja langenud võitluses
Eesti vabaduse eest. Teised on sur­nud
märtritena kümnete tuhandete
viisi kaugetel Venemaa külmadel,
hallidel lagendikel nälja ja terrori
läbi. Igavene mälestus neile Balti
küüditamisphvrite mälestuspäeval,
11. juunil.
Mida tugevamaks muutub N. Liidu
sõjaline võimsus, seda suuremaks ja
laiemaks liikumiseks areneb Vene­list
välisminister on panemas võit
lusmasinale juurde uut auru. Kui
president R. Reagan ja Läärie-Saksa"
maa kantsler H. Schmidt hiljuti koh­tusid,
siis ütles endine Hitleri ohvit­ser
idarindel: Lääne-Saksamaa omab.
Euroopa suurema ja võitlusvõimeli-sema
armee, sest meil on pool miljo­nit
meest tegevas väes ja Lääne-Safc;i korral jätta avaldamata.
samaa on võimeline panema mõne
päeva jooksul välja 4 juiljonit hästi
treenitud sõdurit lahinguväljale. See­ga
Lääne-Saksamaa võib kujuneda
uutes heitlustes jäUe sõjaliselt maail-oma
lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume Tcirjutoda fcofcfcw-võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimettts jotab endale õi­guse
lugejate Jcirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivus^
ts
maa rahvamassidel võitlus vabaduse 'ma kõige võimsamaks riigiks, sest
Parim jõu
Ghartered Accountant
, .55 ÜMlversity Ave.;;Töronto, Ontario^:
ja kõige algelisemate inimõiguste pä­rast.
Võibolla on see nähe kõikide
maailma diktatuuride juures iseloo­mulik.
Igas terrorirezhiimis leidu^
vad jõud, mis sisemiselt selle rež-hiimi
hävitavad. Olgu aeg pikk või
lühikene. Aegade jooksul on idast
tulnud kõige verisemad terroristid
küll Shingis-Khanid, Juhan Hirmsa
ja Peeter I verejanulised hordid, ta­tarlased
ja nüüd maailmavallutamis-meelne
Moskva kommunism. Ka Eu­roopas
võimutsev möödunud sajan­dite
absoluutne monarhia oli üle­kantud
tolleaegsetest keisrikodadest
läände. Omal ajaloli kõikvõimas
Rooma riik, kes lagunes sisemiselt.
Nii kaua, kui eestlastes kodumaal
ei ole kadunud usk ja lootus oma
rahva taassündi, oma iseseisvuse
taassündi, niikaua ei ole lõppenud
võitlus eestluse eest ja ei ole kadu­nud
usk ja lootus lõpipvõitu.
USA-1 puuduvad õpetatud reservid.
Keegi ei usu,.et N. Liidu nn. Ida-JEu-roopa
satelliidid jääks igavesti
Moskva haardesse. Moskva kommu­nism
on kui rahvaliikumine ideoloo­giliselt
ammu surnud. Kommunism
ei tõmba enam kedagi.
Selles olukorras on väljavaated uu­teks
sündmusteks suurepärased.
Meie eestlased välismaade meepotti­de
juures ei tohi uinuda ja lasta en­nast
heidutada valeparoolidest ja va­leprohvetitest.
Sõdadest ja revolut­sioonidest
läbitulnima rahvana on
meie keskel ka kahtlejaid. Meie noor-sflgu
kodumaal ja ka väljas on teo­tahteline
ja võitlusvalmis. Eesti noo­rus
on meie võidu pant. Igal kevadel
lasevad Eesti koolid Torontos välja
uusi teotahtelisi eestluse abituriente
ja need ootavad tööülesandeid ja ra­kendamist
eestluse ja vabadusyõitlü-se
vankri ette. Meil ei ole enam vaja
hüüda astuge ette, sest näiteks Tõ­tt
• su.
Ahjude, torude, radiaatorite parandamine ja väljavahetamine
Ahjude gaasiküttele vahetamine koos riikliku toetusega kuni
Mõõdukad hinnald, oskustega töömehed
OLÄND K U L L I K Tel (416)mi280 •
ronto Täienduskooli lõpetamltsega on
Praeguses lootusetuna näivas olu- paarkümmend neist juba säravi sil-korras
võivad tulla muudatused ka- mi ette astunud!
\SBBSSSSlSS3a •
hei vüsil: Võib puMeda sõda, mis
kisub inaailma isuured ja võimsad
rahvad võitlusse oma eluruumi ja
energia ..allikate ..parast. .. Teiseks:
Moskva kommunism kõduneb ja la­guneb
sisemiselt.
Suurvenelaste vastu, keda praegu­se
Venemaa piirides on juba vähem,
Nende mõtetega astume praegusel
tähtsal momendil ainult julgesti
edsisi meie vabadusvõitluse eesmär­kide
ja teetähiste suunas. Kogu
maailma
praegu meil!
silmad on
A. J. -KALA
r*>«tlLV T R u a T C O O P O n A T l O N R C A L T OR
1052 KINGSTON RO, SCÄRBOROUGH, ONT.
Olen kaasmaalaste teenistuses
selle firma juures kinnisvarade
agendina. 50 kontorit Torontos
ja lõuna Ontarios.
VICTÖRLIBE
TEL KONTORIS: 694 3338
kODUŠ: 281-5912
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
KINNISVARADE VAHENDUS!
5000
Chevette
Camaro
Citation
Monza
ard Ave. E., Scarborough, Ont, MIS 4L9
Malibu . Corvette
Monte Carlo Omega
^Pr^ce Cutlass
Impala 'Oldsmobile
Delta Eighty Eight
Ninety Eight
Toronado
Chevy Trucks and Vans
IIBCXB3
maaii|a
Minu kunstivaatlus „Endel Ruber-gi
25-es" (M.E. nr. 15,16.^pr.) on esi­le
kutsunud kaks lugejakirja Mont-realist-
(M.E:. nr. 20). Üks Toivo Sill^-
ots'ält ^.Kriitika tekitas meelepaha"
(kirjutab Montreali eesti ühiskonna
nimel) ja teine Klaudia Belson'ilt
„Parim jõulupuude maalija". Ma ei
tunne kumbagi, pole neilt senini ka
midagi silma-kõrva puutunud ühen­duses
kunsti- ega kultuurialaga. Ka
seekordsed nende avaldatud rephi-gid
ei osutu sellele, küll aga nende
lopsakas sõnapruuk tutvustab neid
mõnevõrra. T. Sillaots soovitab loo­duslikku
värvi Lättemäelt saada läbi
fotoläätsa ja K.Belson mainib, et
see on iga kunstniku oma asi, mida
ta soovib paberil säüitada. Et ainet
leida norib ta kirjutise all oleva init-siaalide
R.A. juures, nimetades „min-gisugused
nimetähed" ehkküll need'
sadu kordi on esinenud kunst jt. kir-jutistes.
Fotoläätsa eelistamisel looduslike
värvide edasiandmisel olgu teadmi­seks,
et värvituub annab ja loob
enam võimalusi (muidugi oskuslikul
värvikäsitlüsel ja -tajul) ning ,;kunst-niku
asi, mida ta soovib paberil säili­tada"
on ka üldiselt aktsepteeritav,
ainult kunstiteose puhul tuleb ilm­tingimata
lisada lühike sõna „kui-das".
Et olla kunstnik, siis selle saa­vutamiseks
on pikk ja pingeline tee.
Vist küll mitte rumalusest pole juba
aastasadu asutatud ja ülevalpeetud
kulukaid kunsti õppeasutisi, akadee­miaid
ja galeriisid. Ju rieil siis on
otstarb ja tähendus! .
Torontos, 4.--6. aprillil toimunud
näitusel vaatlesin seda Endel Ruber-gi,
kes esitas oma 25-enda, seda ni­metades
kunstinäituseks, 76 ekspo­naadiga
ja kataloogis 'hindadega ko­gusummas
tunduvalt üle 10.000 dol­lari.
Et see oli teatavas mõttes juu­belinäitus,
heitsin pilgu ta varasema­tele
töödele, mainides teda raken-duskunstis.
ehisnaha älal„tähelepan-davamaks
meistriks". Hilisemal ajal.
teenistus 11. juunil
Neljapäeval, 11, juunil kell 7.30 õ.
tähistatakse Balti Liidu korraldusel
Saiiit Mlchaels katedraalis (Bond—
Shuter/ 2 blokki lõunapool Dundas
Easfi) küüditamiste 40. aastapäeva
mälestusjumalateenistusega ja kont­serdiga.
Jumalateenistuse osas tee­nivad
Toronto balti koguduste vai­mulikud.
Kõneleb Leedu Informat­siooni
keskuse juhataja preester Kä-zimir
Pugavicius New Yorgist.
Mälestusteenistuse kontsertosas
esinevad Toronto Eesti Segakoor
Uno Kooki juhatusel, läti meesan­sambel
ja leedu noortekoor. Orelil
Jaak Kivik. Lippudetseremoonia
teostab Balti Võitlejate Ühingute
Liidu meeskond.
Kuna käesoleval aastal möödub 40
aastat Nõukogude rezhiimi poolt
julmalt teostatud küüditamistest, on
meie kohuseks seda rahvamõrvalik-ku
kuritööd mitte unustada, vaid
mälestusteenistusest rohkearvulise
osavõtuga väljendada oma protesti
okupatsioonivõimude vägivalla vas­tu.
siirdudes mehaanilise külmetamise
vesivärviga töötlemisele, on ta saa­vutanud
huvitavaid jäätusmisfor-matsioone,
maali-motiivi pildikuju-tus
jääb aga sekundaarseks. Külmu-mistemperatuuris,
et vesivärv pabe­ril
ei kulmuks tööd, sooritades, tuleb
mõne Iminuti jooksul t-^ha maal, mis
on vaid visand-skits. Jäätumismoö-dustisdl
pildil on vaid mehhaaniline
menetlus, mitte veel looming;
'Lõpuks, kriitika on vahendajaks
looja ja kunstihuvilise publiku va­hel,
viimaseid juhtides kunsti ana­lüüsima
ja nägema. Et lugejakirja­de
esitajad ja„Montreali eesti mee-lepahane
ühiskond" olnuks Torontos
näitust nägemas, on küsitav. Tõik
on, et iga produtseerija mistahes kä­sitöö,
rakenduse või loomingu
alal, annab parima vastavalt oma
oskustele ja võimetele, ometi on aga
häid ja paremaid, enama ja vähema
võimetega, parema ja nõrgema hari-duspõhjaga.
. Mõõtes kunsti loo-minguproduktsiooni
hulgaga, jääk­sid,
kõik meie parimad kuhugile
küjnnendale kohale.
r Tänu kriitika kriitikuile, aitamaks,
et kunsti küsimus elavana püsiks
ning näitamaks kuivõrd puudulik on
veel kunsti mõistmine ja vajalik veel
algeline, selgitustöö.
Lugupidavalt
R.A.