1986-07-10-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAlL, 10. juÜLlL - THURSDAY, JULY
Õp. Udo Petersoo olikülalisjutlustajaks
Pühapäeval, 29. juunil korraMas
EELK Buffalo Pauluse kogudus, keda
teenib õp. Albert Roost Torontost,
koos kohaliku Buffalo Püha
Kolmainu luterliku kogudusega
Balti vabadusnõudlust esiletõstva
ühise jumalateenistuse. Sellele üritusele
andsid oma toetuse ja abi
Buffalo Eestlaiste Koondis ja Lääne
New Yorgi E. Võitlejate Ühing.
Jumalateenistusel teenis kohalik
koguduse õpetaja dr. M. L. Winters ja
külalisjutlustajaks oliõfi. Udo Petersoo
Torontost. Jumalateenistust kaunistas
kahe soololauluga Irene Loös-berg,
esitades M . Lüdig'u „Minu A l tar"
ja G. F. Händeli „I Will Mag-nifyThee".
Hardumusega kuulas kü-lalis-
solisti laulu ülje kolmesajaline
eestlaste ja ameeriklaste kogudus.
Õp. Petersoo öm!a jutluses tõstis
esile Balti rahvastel saatusliku küüditamise,
kus tänini on hukkunud juba
miljon baltlast. Samuti puudutas ta
teisi kommunistide kuritegusid vabadustarmastavate
rahvaste vastu
Ukraina kunstlikult tekitatud näljast,
kus hukkus 6 miljonit Ukrainlast,
kuni Korea reisillennuki allatu-listamisehi.
Ta kinnitas, et kuigi on
palju räägitud juutide ,,holocaus-tist"
kahetsevalt vähe on kuulda kommunistide
hävitustöödest, millesse
hukkunute arv ületab mitmekordselt
fashistliku hävitustöö. Ta mainis, et
see, ka praegu käigus olev ,,holo-caust",
näeb oma eesmärgina USA-d,
ja Kanadat ning nende maade elanikke.
Ta lõpetas soovi j ^ palvega, et
kristlased ja Ristikirik võtaks tõsiselt
jumalatu kommunismi vastu võitlemist.
Pärast jumalateenistust olid Pauluse
koguduse daamid serveerinud
suurepärase kohvilaua kiriku kõrva^l-saali,
kus eestlaste poolt võttis sõna
Paul Endel Lüdig, kes on Peter Paul
Lüdig'u poeg ja Mihkel Lüdig'u pojapoeg.
Oma'sõnavõtus ta käsitas mõtr
teid, mis selgitasid milleks eestlased
peavad elama sunnituna eemal oma
kodumaast. Õp. Petersoo täiendas
veel oma kirikus peetud jutlust ja
palus allkirju ÜRO apelli toetuseks,
mida anti rohkearvuliselt.
Kohalolevad ameeriklased näitasid
ülimat huvi ja teatud määral ka hämmastust
olukordadest, mis tõsteti
üleskirikus ja koosviibimisel
Jõekääru lastesuvekodu kasvandikud vaimulikul talitusel, mille pidas Endel Ruberg. Foto-J.Säägi
00 00
; ääb mulje, et tavaline ameeriklane,,
kuigi heatahtlik ja kannatavatele
rahvastele abivalmis, on üldiselt
puudulikult informeeritud Balti ja
Ida-Euroopa rahvaste saatusest. Paljudes
kohtades, nii Kanadas kui
USA-s, kus puudutatakse eriti kiriku
ringkondades neid küsipiusi, on esimeseks
reaktsiooniks n^gu hämmastav
kiisitletus, ja sellele järgnevalt
küsimus — ,,Miks me sellest varem
ja rohkem pole kuulnud?". Sellega
EELK Buffalo Pauluse Kogudus korraldas
tunnustust teeniva ürituse,
mis teenis nii kirikut, kui ka valgustas
meie rahva saatust.
Senaator Stanley,Haidasz kõnelemas Ottawas langemite mälestussamba
juures Balti ja l^kraina rahvaste kannatuste meenutamisel.
Küünlaid hoiab'Ottawa Eesti Seltsi esimees Ene'Shewchuk. . .
Foto - J. y . Danys
OTTAWA — Balti ja ukraina rahvaste kannatusi meenutati siin
ühisel ökumeenilisel kontsert-jumalateenistusel 11. juunil Notre
Dame Basilica's ja järgnenud küünlavalge-demostratsioonil langenute
mälestusmärgii juures. Tuletati meelde küüditamisi Eestist,
Lätist, Leedust, suurt nälga Ukrainas ja protesteeriti inimõiguste
nkkumise pärast N. Liidus.
Korraldajateks olid Ottawa Eesti Pühakojast siirduti langenute mä-
Selts, Läti-Kanada, Ühiskond Otta- lestussamba juurde, kuš kõnelesid
was, Leedu-Kanada Ühiskond Otta- minister 0. Jelineki esindaja parla-was
ja Ükraina-Kanada Komitee Ot- mendiliige Maurice Tremblay, se-tav\;
a osakond, kellede poolt saadeti naator Stanley Haidasz ja parlamen-selgitava
tekstiga kutsed senaatori- diliige Ernie Epp. Maurice Tremb-tele,
parlamendiliikmetele, vaimuli- lay tsiteeris peaminister Mulroney
kele ja kogukonnajuhtidele. seisukohti inimõiguste küsimuses
Teenistus algas vaimulike protses- rabvusvaheliselt ja Kanadas, Helsin-siooniga.
Järgnes lippude austamine gi kokkulepet, võitlust rassismiga ja
ja pärjapanejk. Laulis katoliku kiriku eriti LÕuna-Aafrika apartheidiga,
koor. Mälestuskõne' pidas õp. Udo Inimõigused, alates Balti riikidest ja
Petersoo ja palve õpetajad kanoonik Ukrainast, lõpetades Lõuna-Aafri-
R; Huneäult (Notre-Dame Basilica), ga olid ka parlamendiliikme Ernie
U. Petersoo, y . Shewchuk (ukraina Epp'i(NDP] teemaks,
katoliku kirik), E. Lange (läti luteri Senaator Stanley Haidasz tõi tervi-kirik),
R. Bozh(yk (ukraina ortodoks- . tusi opositsioonijuhi poolt ja, mee-kirik),
dr. V. Skilandziunas (leedu nutades Balti riikide ja Ukraina kan-katoliku
niisjon). natusij.a avaldas pettumust inimõi-
• . • . •: ": guste tulemusteta konverentside pä-f^^^^^^^^^^^^^^
4 rast.fuhtis tähelepanu ka Tshernobõ-li
aatomielektrijaama õnnetusele.
Pühapäeval, 6. juulil avati Jõekääru
laste suvekodu kõrvetavas
päikesepaistes ja kuumuses. Esimene
nädal on suvekodus 66 last
nendest 6 Kaliforniast ja kaks
mujalt Ameerikast. Järgmisel nädalal
paisub laste arv86'le. Väljastpoolt
Kanadat on lapsi suvekodus
se registreeritud 27 Ameerikast ja
faan Allpere Austriast
Suvekodu avatseremooniast võttis
osa ka hulk lastevanemaid ja noor-tesõpru.
Noored liikusid tarede kaupa, lipuväljakule,
kus heisati lipud Avo Kit-task'i
laulu saatel. Kanada lipp Kanada
hümni ja Eesti lipp Eesti hümni
saatel. Pärast lippude heiskamist
sammus noorte rivi kasvatajatega
ees peamaja juurde, kus heisati jõekääru
lipp Jõekääru hümni saatel,
mida laulsid kasvandikud ja nende
vanemad. ^
Aktuse avas Toronto Eesti Nais-seltsi
esinaiine, Heijo Novek lühikese
sõnavõtuga;
Tänavuseks suvekodu juhatajaks
on Kersti Linask, kes andis põgusa
ülevaate suvekodu tegevusest. Pei- '
rõhk on eesti keele rääkimisel ja õpetamisel.
Ta mainis: ,,Jõekääru põhimõtete
kohaselt on kasvatajad ja kasvandikud
vallanud eesti keelt* kuid
sel suvel on minul eriliselt heameel,
et kõik noored kasvatajad on endised
Jõekääru kasvandikud, kes tunnevad
oma tööd põhjalikult ja valdavad laitmatult
puhast aktsendivaba eesti
keelt." ^ '
Ta kutsus personali rahva ette ning
tutvustas neid. Suurte poiste kasvatajad
on Peeter Pirn, Peter Roose ja
Lehho Rebassoo. Keskmised poisid:
Reet Kaseoru, Maaja Matsoo, Mar-'
cus Silmberg. Väikesed poisid: Astrid
Rehemets, Kaia Renss, Merike .
Luud, Kalev Wallner, Tiia Pihl. Suured
tüdrukud: Marja Luik, Tiiu Ka-jak,
Tiiu Jalakas. Keskmised tüdrukud:
Eve Rebassoo, Linda Värve,
Tiina Pedel. Väikesed tüdrukud: Silvi
Matsoo, Anne Pedel
Eri-alade juhatajad ja õpetajad:
Maimu Nõmmik tegutseb õena, Peter
Roose ja Linda Värve — ujumine,
Viive Jaason — kunst, Martin Tamm
— heaolu korraldaja. Endel Ruberg
Kalevipoeg", ehisnahatöö, laskmine
ja sepp ,,Sini-Must-Valges" sepiko-jas.
Tema abi „ Kalevipoja'' õpetami-sel
on Peeter Pirn. Uue-ala õpetaja^
malemäng.hr. Joselin, kes kinkis malelaua.
Vaimuliku talituse pidas Endel
Ruberg, kes oli oma kõne aluseks
valinud Pauluse kirja Rooma rahvale
12-12. Palve lõpul laulis Avo Kitask,
rahva kaasa laulmisel ..Kaunistagem
eesti kojad..." Pärast aktust algas
lõunasöök, puhkus ja ujumine. Laste
kõhumurede eest hoolitsevad peakokana
Maria Alaver, abilised — Kersti
Randsalu, Reet Medri, Pärja Tnslar,
A i l i Rebane ja Mare Sillavere.
I.S-gi
„Meie Elu'' nr. 28 (1896) im
Õp. Oskar Puhmi
talus tähistati
Võidupüha
Möödunud nädalalõpul külastan
oma endist hingekarjast Peetri koguduses
ja kaasvõitlejat soomepoissi
Oskar Puhmi ja ta abikaasat nende
Colbourne lähedal olevas kaunis talus
40 eestlast, kes neile Võidupüha
jumalateenistuse oma maja esisel
korraldasid. Jutlus oli sügavasisuline
ja edaspidisele võitlusele ergutav.
Pärast jumalateenistust esinesid sõnavõttudega
Robert Kreem ja Endel
Ruberg. Inimesed olid elavas vestluses
koos kuni õhtuni. Üheks domineerivaks
jututeemaks kujunesid
meie rahvuslikud suurüritused ja
soov Põhja-Ameerika Eesti Päevi jälle
korraldada, et sellega nooremale
põlvkonnale võimalust anda meie
ühiskondliku töö juurde jõulisemalt
asuda. Meeldivale pealelõunale aitas
palju kaasa Meta Puhmi ja ta abiliste
poolt valmistatud rikkalik toidulaud.
»Meie Elu" nr. 28 {]
Suvekodu köögipersonal Vasakult - Kersti Randsalu, Reet
Pärja Tiislar, Maria Alaveer (perenaine), Aili Rebane. Foto - J.
Õnnetus
August Nuudiga
Meie ühiskonnas hästituntud Vabadussõja
veteran August Nüüd oli
23. juunil minemas Eesti Majja pühit-seniaks
Võidupüha. Oma kodu lähe-.
dal bussipeatuses sõiduauto paiskas
tema kõnniteele. Esmaabi auto viis ta
Toronto Western Hospitali, kus selgus,
et tal on jalas luumõra ja peas
ning näos kohati sügavaid kriimustusi.
Õnnetusjuhtum tekkis autojuhi
süü tõttu. August Nüüdi advokaat on
alanud ametlikku menetlust ravi- ja
teiste kulude nõudmiseks.
ärvemetsale k ü l la
Hüppa - hüppa - hüppa - hüppa
Suurde laagri Järvemetsa!
Selle hüüu esimene rida on valitud
Kanada eesti gaidide ja skautide esin-dusüksüse
hüüu aluseks, et meenutada
eesti suurimat skautlaagrit, milline
peeti 50 aastat tagasi Eestis,
iParalepas.
,, Järvemetsa 30" suurlaagrisse &iir-duva
kanada esindusü^su^d reisi ettevalmistustööd
on täies hoos, nii oli
nädal tagasi peetud esindusüksuse
esmakordsel kokkutulekul huvi ja
vaimustus reisi vastu suur.
- Avamisel ja esindusüksuse juhtide
tutvustamisel mainis skautmaleva
juht, et kui üksuse liikmete vahel
valitseb tugev söprusside, tihe ja tugev
kui ristatud käte sõrmede ühendus,
siis on üksus tugev ja täidab oma
ülesande hästi!
Seejärele esindusüksuste juhid
ngdr Ingrid Kütt ja nskm Endel Meil
selgitasid üksuse ülesa'Vdeid, tutvustasid
juhte ja esitasid sõdu ja laagri-kavad.
Nskm Endel Meil, kelle ülesandeks
on osavõtjate kindlustuse eest
hoolitsemine, teatas, et on otsustatud
võtta Blue Gross eri grupikindlustus,
milline-oleks laialdase kattega ja
odav.
Ngdr Maimu • Nõmmik selgitas
ühissõidu korda. Selgus, et bussi sõit
on mugav, odavam kui eraautoga sõites
ja-täielikult kindlustatud.
Skautmaleva juht tutvustas Järvemetsa
laagripaika ja saamislugu. Jär-vemetsal
on head suplemisvõimalu-sed,
suur moodne saun, sile spordiväljak,
korralik toitlustus ühisköö-gist
ja huvitav laagriprogramm, mille
edukaks läbiviimiseks on ka meie.
esindusüksusel suur osa täita.
Vahepääl harjutati skm Ärni Käärid
juhtimisel esindusüksuse laagri-laulu,
mille tuttav hoogne viis ja liht-'
sad sõnad andsid head tuju kõigile.
Ngdr Lydia Van DerVeen esitas
omaloodud suurlõkke ettekande kava,
milline on uudne, hoogne ja hu-morestlikv
Tutvuslõkkel kantakse ette
Kotkajärve kobraste elujsest on ju
Kobras (Castor III] Kanada noorte
sümboliks ja väga hästi kujutatud
meie esindusüksuse märgil ngdr Ingrid
PiiPi poolt.
Arutati varustusse puutuvaid küsimusi,
sest meie üksus elab oma
telkides ja kontrolliti vorme. Ei ole ka
unustatud kaasavotmast mälestus«ja
kinkeesemeid. Skm Ülo Sootsil on
valmimas kena kink Kotkajärve ainetel,
milline ön Kanada malevate
ühine kink Järvemetsale.
Jälgides koonduse käiku ja noorte
kokkukasvamist üheks .tervikuks,
peab nentima, et noor juhtkond on
teinud korralikud ettevalmistuska-vad
ja viivad need nüüd osavalt läbi.
Vanemal juhtkonnal jääb ainult toetav
ülesanne, kes võib julgelt öelda,
et Kanada malevad on Järvemetsal
väärikalt esindatud.
Koondus lõppes sõprusringis.
SKM E G B E R T R U N GE
Teen igasuguseid
R E M O N T - T Ö I D M A J A D E L E
(tasuta eelarve)
Tel. 7 5 9 - 3 9 7 5 igal ajaD
E. V E R D ER
QiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiJniiiiiiiiiiiiiininiinnitn
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetuse(]|, testamendl-^ärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RJ6
iiiiniiiiniiiiiiiiiiiiniminiininiiHniiiiiniiiinniHniiiiiiiiiii
Vabaduse Leedi. 0 0
palume talitusele
K L . 5 ESMASPÄEV/
st kindlustada nende
ses
ÕHTUL,
„Järvemetsa 30" suurlaagrist osavõtjaid. Ees istuvad (3-s ja 4-a
esindusüksuse juhid ngdr Ingrid Kütt ja nskm Endel Meil. .
)
Kõikideks kindlustusteks
:R&CO.LTD
i i
St,
Toronto M5F 3H1
Tel: 653-7815 ja 653.7816
liiiiitiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiJiiiiiiiiiiiniiiiQ
ajaBdiiskliib! ^.ristlema
miljardäri jahiga
voodeid (chimney linings).
AhjudQ puhastamine^ Eesti äiro
\' < r
® Teisip., 29. juulil prof. Ilse Lehiste
loeng Tarti GollegeMs alguse-ga
kl. 19.30.
Tel. ( 4 1 6 ) 2 7 5 - 1 2 80
Ijap., 10. juulil Roman Toi
loeng PeeM Kirikus algusega kl
E@§ti Majandusklubi Kanadas
otsustas tänavu, pärast kolm aastat
kestnud vaheaega, taas traditsiooniliste
suvepäevade asemel teha
ühine laevasõit Ontario järvel. Seekord
toimub see luksuslikul moo-tprjahil
„CorniGhe", mis kuulus legendaarsele
miljardärile Howard
Hughes'ile. Peasalõng on seal 1200
Fuutjalga, teki pindala 1000 ruutjal- hiljemalt 6. augustiks.
ga, kolm baari ji
Laevasõit, „SUNSET CRUISE"
nime all, toimub neljapäeval 14.
augustil. Kogunemine kl. 19.00 Pier
6, Yorki tänava lõpus, Harbour
Castle'st läänes asuva parkeeri-misplatsi
kail. Väljasõit täpselt kl.
19.30. Osavõtjate arv on piiratud
nele ja registeerimine oluline
(Algus esiküljel)
100.a. sünnipäev. Juuli pidustusile
saabub president Reagan suure sõjalaeva
pardal, samuti Prantuse president
Miterrand lennukinakdjal. Vabaduse
Leedile sooritati eelnevalt
ulatuslik restaureerivkorastus
Üle paarisaja miljonilise dollariga
eelarve, hõlmab ka Ellis Islandi hoo-nestiku
ümberehitusi muuseumiks
j.m. Raha korjati rahva amnetusis; .
Eesti 'Rahvukomitee annetas koos
kaasmaalastega 5 tuhat dolL, misläbi
ka eestlaste nimi jäädvustatakse annetajate
auürikus. Juulipidustusil
toimub paljude tuhandete uute immigrantide
kodanikuks pidulik vastuvõtmine
Ülemkohtu esimehelt, korraldatakse
„maailma ajaloo kõige
suurem tulevärk", laevastiku j.t. paraade,
massipidustusi, kunstilisi ettekandeid,
etnilisi üritusi, et TV-saa-teid,
jne.
EESTLANE JUHTKONNAS
Vabaduse lieedi 100.a. sünnipäev
on automaatselt kergitanud USA kui
suure sisserännumaa sellealase palge.
Järeltulnud põlvede esindajad
oma rahvusgruppidest on toodud pidustuste
ühe või teise rooli taha, olgu
need nüüd kas autovabrikute direktorid,
kunstnikud, insenerid või teised.
Ameeriklaste populaarne mee-leolulaulja
Frank Sinatra, kelle vanemad
tillid Itaaliast, esineb korduvalt
eri TV- ja raadiosaateis, ühes neist
koos.EesÜ Rahvuskomitee esimehe
Juhan Simonsoniga. Viimane kasutas
ka j soodsat juhust, et rõhutada,
miks ta lapsena vanemate põgenemisel
oli Eestist lahkunud. J.Simonso-nile
ei langenud aga see ainsa õnnena
tikkida Eesti ja eestlaste nime nende
mammutpidustuste ekraanile, mida
arvati, et tuleb Väljastpoolt külastama
4 miljonit turisti. New Jetsey
osariigi kuberner Kean, kellele alluvas
ühes büroos J. Simonson on edukalt
töötanud osariigi etniliste küsimuste
koordinaatorina, määras ta pidustuste
New Jersey poolsesse pea-juhtkonda.
Etniliste ürituste (näitused,
ettekanded jne) puhul Vabaduse
Pargis on J.S. pidanud hoolsalt silmas
ka Bahi rahvaste huve, samuti
Eesti, Läti ja Leedu õiged riigilipud
lasknud välja panna.
ühendkoor (Tol
„Chicago Eesti M |
(ees keskel). All
9 ,ChiG
Reedel, 4-dal ju
hommikul, algas sj
buss Eesti Maja
lumeestega, et os]
Eesti Maja kutsi
12-tunni8e sõidu
satujuliselt Chici
hotelli, kus olid
Osa laulumehi sai
se lennuteel laupl
,,Chicago Eesti]
dustused algasid
kestes 6-da juulini
punkt oli laupäevi
toimus solistide k(j
Eesti-Ameerika W
poosium — kll4.3
sert - kl. 17.00 i i |
19.00.
Solistide kontsil
' Epp Karike Jürm|
George Radosavljt
lasi solisti klaveril
Eesti-Ameerika
sümpoosiumi moJ
Toomepuu ja lau(
sid dr. Tõnu Parm
mat, Juta Risisoq
Kersti Bruning ji
Teema: Eestluse
rändajate järeituli]
listes.
KONTSERT
Kell 17.00 algal
J O O S E F F R J
juut
JUMALAGAJÄTJ
Elasime suurj
aedlinnas — Nõm
lapsepõlves sõitf
na suvitama. Aja
Nõmme Tallinnal
üheks selle rajooij
juures oma omapf
suur männimets,
asuvad üheperel
seal aga ka kahd
maju. Nõukogud
sid puude vahelj
kordsed ehitused
need ei rikkunudl
Elasime seal kf
kümmend aasta t.l
vaid juudi perekoj
ühe käe sõrmec|
kõikjal.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 10, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-07-10 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860710 |
Description
| Title | 1986-07-10-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELJAPÄEVAlL, 10. juÜLlL - THURSDAY, JULY Õp. Udo Petersoo olikülalisjutlustajaks Pühapäeval, 29. juunil korraMas EELK Buffalo Pauluse kogudus, keda teenib õp. Albert Roost Torontost, koos kohaliku Buffalo Püha Kolmainu luterliku kogudusega Balti vabadusnõudlust esiletõstva ühise jumalateenistuse. Sellele üritusele andsid oma toetuse ja abi Buffalo Eestlaiste Koondis ja Lääne New Yorgi E. Võitlejate Ühing. Jumalateenistusel teenis kohalik koguduse õpetaja dr. M. L. Winters ja külalisjutlustajaks oliõfi. Udo Petersoo Torontost. Jumalateenistust kaunistas kahe soololauluga Irene Loös-berg, esitades M . Lüdig'u „Minu A l tar" ja G. F. Händeli „I Will Mag-nifyThee". Hardumusega kuulas kü-lalis- solisti laulu ülje kolmesajaline eestlaste ja ameeriklaste kogudus. Õp. Petersoo öm!a jutluses tõstis esile Balti rahvastel saatusliku küüditamise, kus tänini on hukkunud juba miljon baltlast. Samuti puudutas ta teisi kommunistide kuritegusid vabadustarmastavate rahvaste vastu Ukraina kunstlikult tekitatud näljast, kus hukkus 6 miljonit Ukrainlast, kuni Korea reisillennuki allatu-listamisehi. Ta kinnitas, et kuigi on palju räägitud juutide ,,holocaus-tist" kahetsevalt vähe on kuulda kommunistide hävitustöödest, millesse hukkunute arv ületab mitmekordselt fashistliku hävitustöö. Ta mainis, et see, ka praegu käigus olev ,,holo-caust", näeb oma eesmärgina USA-d, ja Kanadat ning nende maade elanikke. Ta lõpetas soovi j ^ palvega, et kristlased ja Ristikirik võtaks tõsiselt jumalatu kommunismi vastu võitlemist. Pärast jumalateenistust olid Pauluse koguduse daamid serveerinud suurepärase kohvilaua kiriku kõrva^l-saali, kus eestlaste poolt võttis sõna Paul Endel Lüdig, kes on Peter Paul Lüdig'u poeg ja Mihkel Lüdig'u pojapoeg. Oma'sõnavõtus ta käsitas mõtr teid, mis selgitasid milleks eestlased peavad elama sunnituna eemal oma kodumaast. Õp. Petersoo täiendas veel oma kirikus peetud jutlust ja palus allkirju ÜRO apelli toetuseks, mida anti rohkearvuliselt. Kohalolevad ameeriklased näitasid ülimat huvi ja teatud määral ka hämmastust olukordadest, mis tõsteti üleskirikus ja koosviibimisel Jõekääru lastesuvekodu kasvandikud vaimulikul talitusel, mille pidas Endel Ruberg. Foto-J.Säägi 00 00 ; ääb mulje, et tavaline ameeriklane,, kuigi heatahtlik ja kannatavatele rahvastele abivalmis, on üldiselt puudulikult informeeritud Balti ja Ida-Euroopa rahvaste saatusest. Paljudes kohtades, nii Kanadas kui USA-s, kus puudutatakse eriti kiriku ringkondades neid küsipiusi, on esimeseks reaktsiooniks n^gu hämmastav kiisitletus, ja sellele järgnevalt küsimus — ,,Miks me sellest varem ja rohkem pole kuulnud?". Sellega EELK Buffalo Pauluse Kogudus korraldas tunnustust teeniva ürituse, mis teenis nii kirikut, kui ka valgustas meie rahva saatust. Senaator Stanley,Haidasz kõnelemas Ottawas langemite mälestussamba juures Balti ja l^kraina rahvaste kannatuste meenutamisel. Küünlaid hoiab'Ottawa Eesti Seltsi esimees Ene'Shewchuk. . . Foto - J. y . Danys OTTAWA — Balti ja ukraina rahvaste kannatusi meenutati siin ühisel ökumeenilisel kontsert-jumalateenistusel 11. juunil Notre Dame Basilica's ja järgnenud küünlavalge-demostratsioonil langenute mälestusmärgii juures. Tuletati meelde küüditamisi Eestist, Lätist, Leedust, suurt nälga Ukrainas ja protesteeriti inimõiguste nkkumise pärast N. Liidus. Korraldajateks olid Ottawa Eesti Pühakojast siirduti langenute mä- Selts, Läti-Kanada, Ühiskond Otta- lestussamba juurde, kuš kõnelesid was, Leedu-Kanada Ühiskond Otta- minister 0. Jelineki esindaja parla-was ja Ükraina-Kanada Komitee Ot- mendiliige Maurice Tremblay, se-tav\; a osakond, kellede poolt saadeti naator Stanley Haidasz ja parlamen-selgitava tekstiga kutsed senaatori- diliige Ernie Epp. Maurice Tremb-tele, parlamendiliikmetele, vaimuli- lay tsiteeris peaminister Mulroney kele ja kogukonnajuhtidele. seisukohti inimõiguste küsimuses Teenistus algas vaimulike protses- rabvusvaheliselt ja Kanadas, Helsin-siooniga. Järgnes lippude austamine gi kokkulepet, võitlust rassismiga ja ja pärjapanejk. Laulis katoliku kiriku eriti LÕuna-Aafrika apartheidiga, koor. Mälestuskõne' pidas õp. Udo Inimõigused, alates Balti riikidest ja Petersoo ja palve õpetajad kanoonik Ukrainast, lõpetades Lõuna-Aafri- R; Huneäult (Notre-Dame Basilica), ga olid ka parlamendiliikme Ernie U. Petersoo, y . Shewchuk (ukraina Epp'i(NDP] teemaks, katoliku kirik), E. Lange (läti luteri Senaator Stanley Haidasz tõi tervi-kirik), R. Bozh(yk (ukraina ortodoks- . tusi opositsioonijuhi poolt ja, mee-kirik), dr. V. Skilandziunas (leedu nutades Balti riikide ja Ukraina kan-katoliku niisjon). natusij.a avaldas pettumust inimõi- • . • . •: ": guste tulemusteta konverentside pä-f^^^^^^^^^^^^^^ 4 rast.fuhtis tähelepanu ka Tshernobõ-li aatomielektrijaama õnnetusele. Pühapäeval, 6. juulil avati Jõekääru laste suvekodu kõrvetavas päikesepaistes ja kuumuses. Esimene nädal on suvekodus 66 last nendest 6 Kaliforniast ja kaks mujalt Ameerikast. Järgmisel nädalal paisub laste arv86'le. Väljastpoolt Kanadat on lapsi suvekodus se registreeritud 27 Ameerikast ja faan Allpere Austriast Suvekodu avatseremooniast võttis osa ka hulk lastevanemaid ja noor-tesõpru. Noored liikusid tarede kaupa, lipuväljakule, kus heisati lipud Avo Kit-task'i laulu saatel. Kanada lipp Kanada hümni ja Eesti lipp Eesti hümni saatel. Pärast lippude heiskamist sammus noorte rivi kasvatajatega ees peamaja juurde, kus heisati jõekääru lipp Jõekääru hümni saatel, mida laulsid kasvandikud ja nende vanemad. ^ Aktuse avas Toronto Eesti Nais-seltsi esinaiine, Heijo Novek lühikese sõnavõtuga; Tänavuseks suvekodu juhatajaks on Kersti Linask, kes andis põgusa ülevaate suvekodu tegevusest. Pei- ' rõhk on eesti keele rääkimisel ja õpetamisel. Ta mainis: ,,Jõekääru põhimõtete kohaselt on kasvatajad ja kasvandikud vallanud eesti keelt* kuid sel suvel on minul eriliselt heameel, et kõik noored kasvatajad on endised Jõekääru kasvandikud, kes tunnevad oma tööd põhjalikult ja valdavad laitmatult puhast aktsendivaba eesti keelt." ^ ' Ta kutsus personali rahva ette ning tutvustas neid. Suurte poiste kasvatajad on Peeter Pirn, Peter Roose ja Lehho Rebassoo. Keskmised poisid: Reet Kaseoru, Maaja Matsoo, Mar-' cus Silmberg. Väikesed poisid: Astrid Rehemets, Kaia Renss, Merike . Luud, Kalev Wallner, Tiia Pihl. Suured tüdrukud: Marja Luik, Tiiu Ka-jak, Tiiu Jalakas. Keskmised tüdrukud: Eve Rebassoo, Linda Värve, Tiina Pedel. Väikesed tüdrukud: Silvi Matsoo, Anne Pedel Eri-alade juhatajad ja õpetajad: Maimu Nõmmik tegutseb õena, Peter Roose ja Linda Värve — ujumine, Viive Jaason — kunst, Martin Tamm — heaolu korraldaja. Endel Ruberg Kalevipoeg", ehisnahatöö, laskmine ja sepp ,,Sini-Must-Valges" sepiko-jas. Tema abi „ Kalevipoja'' õpetami-sel on Peeter Pirn. Uue-ala õpetaja^ malemäng.hr. Joselin, kes kinkis malelaua. Vaimuliku talituse pidas Endel Ruberg, kes oli oma kõne aluseks valinud Pauluse kirja Rooma rahvale 12-12. Palve lõpul laulis Avo Kitask, rahva kaasa laulmisel ..Kaunistagem eesti kojad..." Pärast aktust algas lõunasöök, puhkus ja ujumine. Laste kõhumurede eest hoolitsevad peakokana Maria Alaver, abilised — Kersti Randsalu, Reet Medri, Pärja Tnslar, A i l i Rebane ja Mare Sillavere. I.S-gi „Meie Elu'' nr. 28 (1896) im Õp. Oskar Puhmi talus tähistati Võidupüha Möödunud nädalalõpul külastan oma endist hingekarjast Peetri koguduses ja kaasvõitlejat soomepoissi Oskar Puhmi ja ta abikaasat nende Colbourne lähedal olevas kaunis talus 40 eestlast, kes neile Võidupüha jumalateenistuse oma maja esisel korraldasid. Jutlus oli sügavasisuline ja edaspidisele võitlusele ergutav. Pärast jumalateenistust esinesid sõnavõttudega Robert Kreem ja Endel Ruberg. Inimesed olid elavas vestluses koos kuni õhtuni. Üheks domineerivaks jututeemaks kujunesid meie rahvuslikud suurüritused ja soov Põhja-Ameerika Eesti Päevi jälle korraldada, et sellega nooremale põlvkonnale võimalust anda meie ühiskondliku töö juurde jõulisemalt asuda. Meeldivale pealelõunale aitas palju kaasa Meta Puhmi ja ta abiliste poolt valmistatud rikkalik toidulaud. »Meie Elu" nr. 28 {] Suvekodu köögipersonal Vasakult - Kersti Randsalu, Reet Pärja Tiislar, Maria Alaveer (perenaine), Aili Rebane. Foto - J. Õnnetus August Nuudiga Meie ühiskonnas hästituntud Vabadussõja veteran August Nüüd oli 23. juunil minemas Eesti Majja pühit-seniaks Võidupüha. Oma kodu lähe-. dal bussipeatuses sõiduauto paiskas tema kõnniteele. Esmaabi auto viis ta Toronto Western Hospitali, kus selgus, et tal on jalas luumõra ja peas ning näos kohati sügavaid kriimustusi. Õnnetusjuhtum tekkis autojuhi süü tõttu. August Nüüdi advokaat on alanud ametlikku menetlust ravi- ja teiste kulude nõudmiseks. ärvemetsale k ü l la Hüppa - hüppa - hüppa - hüppa Suurde laagri Järvemetsa! Selle hüüu esimene rida on valitud Kanada eesti gaidide ja skautide esin-dusüksüse hüüu aluseks, et meenutada eesti suurimat skautlaagrit, milline peeti 50 aastat tagasi Eestis, iParalepas. ,, Järvemetsa 30" suurlaagrisse &iir-duva kanada esindusü^su^d reisi ettevalmistustööd on täies hoos, nii oli nädal tagasi peetud esindusüksuse esmakordsel kokkutulekul huvi ja vaimustus reisi vastu suur. - Avamisel ja esindusüksuse juhtide tutvustamisel mainis skautmaleva juht, et kui üksuse liikmete vahel valitseb tugev söprusside, tihe ja tugev kui ristatud käte sõrmede ühendus, siis on üksus tugev ja täidab oma ülesande hästi! Seejärele esindusüksuste juhid ngdr Ingrid Kütt ja nskm Endel Meil selgitasid üksuse ülesa'Vdeid, tutvustasid juhte ja esitasid sõdu ja laagri-kavad. Nskm Endel Meil, kelle ülesandeks on osavõtjate kindlustuse eest hoolitsemine, teatas, et on otsustatud võtta Blue Gross eri grupikindlustus, milline-oleks laialdase kattega ja odav. Ngdr Maimu • Nõmmik selgitas ühissõidu korda. Selgus, et bussi sõit on mugav, odavam kui eraautoga sõites ja-täielikult kindlustatud. Skautmaleva juht tutvustas Järvemetsa laagripaika ja saamislugu. Jär-vemetsal on head suplemisvõimalu-sed, suur moodne saun, sile spordiväljak, korralik toitlustus ühisköö-gist ja huvitav laagriprogramm, mille edukaks läbiviimiseks on ka meie. esindusüksusel suur osa täita. Vahepääl harjutati skm Ärni Käärid juhtimisel esindusüksuse laagri-laulu, mille tuttav hoogne viis ja liht-' sad sõnad andsid head tuju kõigile. Ngdr Lydia Van DerVeen esitas omaloodud suurlõkke ettekande kava, milline on uudne, hoogne ja hu-morestlikv Tutvuslõkkel kantakse ette Kotkajärve kobraste elujsest on ju Kobras (Castor III] Kanada noorte sümboliks ja väga hästi kujutatud meie esindusüksuse märgil ngdr Ingrid PiiPi poolt. Arutati varustusse puutuvaid küsimusi, sest meie üksus elab oma telkides ja kontrolliti vorme. Ei ole ka unustatud kaasavotmast mälestus«ja kinkeesemeid. Skm Ülo Sootsil on valmimas kena kink Kotkajärve ainetel, milline ön Kanada malevate ühine kink Järvemetsale. Jälgides koonduse käiku ja noorte kokkukasvamist üheks .tervikuks, peab nentima, et noor juhtkond on teinud korralikud ettevalmistuska-vad ja viivad need nüüd osavalt läbi. Vanemal juhtkonnal jääb ainult toetav ülesanne, kes võib julgelt öelda, et Kanada malevad on Järvemetsal väärikalt esindatud. Koondus lõppes sõprusringis. SKM E G B E R T R U N GE Teen igasuguseid R E M O N T - T Ö I D M A J A D E L E (tasuta eelarve) Tel. 7 5 9 - 3 9 7 5 igal ajaD E. V E R D ER QiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiJniiiiiiiiiiiiiininiinnitn Eesti Sihtkapital Kanadas Annetuse(]|, testamendl-^ärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2RJ6 iiiiniiiiniiiiiiiiiiiiniminiininiiHniiiiiniiiinniHniiiiiiiiiii Vabaduse Leedi. 0 0 palume talitusele K L . 5 ESMASPÄEV/ st kindlustada nende ses ÕHTUL, „Järvemetsa 30" suurlaagrist osavõtjaid. Ees istuvad (3-s ja 4-a esindusüksuse juhid ngdr Ingrid Kütt ja nskm Endel Meil. . ) Kõikideks kindlustusteks :R&CO.LTD i i St, Toronto M5F 3H1 Tel: 653-7815 ja 653.7816 liiiiitiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiJiiiiiiiiiiiniiiiQ ajaBdiiskliib! ^.ristlema miljardäri jahiga voodeid (chimney linings). AhjudQ puhastamine^ Eesti äiro \' < r ® Teisip., 29. juulil prof. Ilse Lehiste loeng Tarti GollegeMs alguse-ga kl. 19.30. Tel. ( 4 1 6 ) 2 7 5 - 1 2 80 Ijap., 10. juulil Roman Toi loeng PeeM Kirikus algusega kl E@§ti Majandusklubi Kanadas otsustas tänavu, pärast kolm aastat kestnud vaheaega, taas traditsiooniliste suvepäevade asemel teha ühine laevasõit Ontario järvel. Seekord toimub see luksuslikul moo-tprjahil „CorniGhe", mis kuulus legendaarsele miljardärile Howard Hughes'ile. Peasalõng on seal 1200 Fuutjalga, teki pindala 1000 ruutjal- hiljemalt 6. augustiks. ga, kolm baari ji Laevasõit, „SUNSET CRUISE" nime all, toimub neljapäeval 14. augustil. Kogunemine kl. 19.00 Pier 6, Yorki tänava lõpus, Harbour Castle'st läänes asuva parkeeri-misplatsi kail. Väljasõit täpselt kl. 19.30. Osavõtjate arv on piiratud nele ja registeerimine oluline (Algus esiküljel) 100.a. sünnipäev. Juuli pidustusile saabub president Reagan suure sõjalaeva pardal, samuti Prantuse president Miterrand lennukinakdjal. Vabaduse Leedile sooritati eelnevalt ulatuslik restaureerivkorastus Üle paarisaja miljonilise dollariga eelarve, hõlmab ka Ellis Islandi hoo-nestiku ümberehitusi muuseumiks j.m. Raha korjati rahva amnetusis; . Eesti 'Rahvukomitee annetas koos kaasmaalastega 5 tuhat dolL, misläbi ka eestlaste nimi jäädvustatakse annetajate auürikus. Juulipidustusil toimub paljude tuhandete uute immigrantide kodanikuks pidulik vastuvõtmine Ülemkohtu esimehelt, korraldatakse „maailma ajaloo kõige suurem tulevärk", laevastiku j.t. paraade, massipidustusi, kunstilisi ettekandeid, etnilisi üritusi, et TV-saa-teid, jne. EESTLANE JUHTKONNAS Vabaduse lieedi 100.a. sünnipäev on automaatselt kergitanud USA kui suure sisserännumaa sellealase palge. Järeltulnud põlvede esindajad oma rahvusgruppidest on toodud pidustuste ühe või teise rooli taha, olgu need nüüd kas autovabrikute direktorid, kunstnikud, insenerid või teised. Ameeriklaste populaarne mee-leolulaulja Frank Sinatra, kelle vanemad tillid Itaaliast, esineb korduvalt eri TV- ja raadiosaateis, ühes neist koos.EesÜ Rahvuskomitee esimehe Juhan Simonsoniga. Viimane kasutas ka j soodsat juhust, et rõhutada, miks ta lapsena vanemate põgenemisel oli Eestist lahkunud. J.Simonso-nile ei langenud aga see ainsa õnnena tikkida Eesti ja eestlaste nime nende mammutpidustuste ekraanile, mida arvati, et tuleb Väljastpoolt külastama 4 miljonit turisti. New Jetsey osariigi kuberner Kean, kellele alluvas ühes büroos J. Simonson on edukalt töötanud osariigi etniliste küsimuste koordinaatorina, määras ta pidustuste New Jersey poolsesse pea-juhtkonda. Etniliste ürituste (näitused, ettekanded jne) puhul Vabaduse Pargis on J.S. pidanud hoolsalt silmas ka Bahi rahvaste huve, samuti Eesti, Läti ja Leedu õiged riigilipud lasknud välja panna. ühendkoor (Tol „Chicago Eesti M | (ees keskel). All 9 ,ChiG Reedel, 4-dal ju hommikul, algas sj buss Eesti Maja lumeestega, et os] Eesti Maja kutsi 12-tunni8e sõidu satujuliselt Chici hotelli, kus olid Osa laulumehi sai se lennuteel laupl ,,Chicago Eesti] dustused algasid kestes 6-da juulini punkt oli laupäevi toimus solistide k(j Eesti-Ameerika W poosium — kll4.3 sert - kl. 17.00 i i | 19.00. Solistide kontsil ' Epp Karike Jürm| George Radosavljt lasi solisti klaveril Eesti-Ameerika sümpoosiumi moJ Toomepuu ja lau( sid dr. Tõnu Parm mat, Juta Risisoq Kersti Bruning ji Teema: Eestluse rändajate järeituli] listes. KONTSERT Kell 17.00 algal J O O S E F F R J juut JUMALAGAJÄTJ Elasime suurj aedlinnas — Nõm lapsepõlves sõitf na suvitama. Aja Nõmme Tallinnal üheks selle rajooij juures oma omapf suur männimets, asuvad üheperel seal aga ka kahd maju. Nõukogud sid puude vahelj kordsed ehitused need ei rikkunudl Elasime seal kf kümmend aasta t.l vaid juudi perekoj ühe käe sõrmec| kõikjal. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-10-04
