Meie Elu = Our life, October 8, 1981

              (1649) 1981
nr. M (1649) 1981
enne
dalen-asva-äks
.
reisi-airi
ing St.
avas
ga
adas avas
?ossi esin-savõt
jaga.
külalistele
utas ma­iste
^elts-tsüst
klu-a
ütles, et
eriti kaa-ja
Heino
nu.
tusöÖk jä
'tel, mille
saga. Bal-Ändres
a.
mas hari-sjonil
pu-älevipoja-je
ma jan­ugu
ütjes
Ete pööle
tud Eesti
annalf ifi-
^a on loo-el
Oksjo-ja
sekti-llari
eest.
dollarit.
sada aastat sellest päevast millal sün^
eesti rahvuslik ^ini.mus^valge värvlkolmik. Äga nag
sed tähtpäevad ei seisa mitte ajaloos omaette ja isoleerituna. Nad
on lüliks sündmuste käigus mis on alanud juba varem ja mis kes-^
tavad ka veel ^dasi. I^õiida on ka sini-must-valgete värvidega; kuigi
nende sünniaega ^aame tõepoolest ka täpselt dateerida.^^
olla lihtsam, ja ka isegi õige. Öelda, et sini-must-^^
dena sündis meie rahva ärkamise ajal ja tema loojaks oli ärkamise
aeg ise oma eesmärl^ide ja oma vajadustega. Sellisele laiemale taus-viibimine
1, 15. ok-pl.
Eesti
st klubi
osa võt-
HOO ja
HATUS
tri kogu-
1, 18. ok-d
puha­stust;
Re
Ärkamise aega võiksime ka vaa­delda
kui ühiskondlikku ja rahvus­likku
revolutsiooni, mis aga ei toi-mimud
järsku, väid' kulges samm-^
V- sammult, aste astmelt,;,paari või ioh°
kemagi inimgeneratsiooni jooksul,
möödunud sajandi esimeselt poolelt
kuni käesoleva sajandi teise aa^ta-kümneni.
tVõiksime koguni märgata
kolme erinevat etappi, kuigi need
omavahel ka põimuvad. Ärkamine al­gas
eesti rahva liikmete, eriti eesti
talupoja, -majanduslikult rohkem
. iseseisvafe ja jõukamale järjele
jõudmisega, millealuseks *oli talundi­te
omandiks ostmine ja hüüdlauseks
. oli „oma tuba, oma luba*'. See I toi-
: mus kõige varem ja jõudsamalt Lõu-
; na Eestis, eriti Pärnu- ja Viljandi"
maal. Seega selle ajajärgu rahvusli-
; kud. keskused olid ka Päpiü ja Vfl'-
: jandi. See toimus möödunud| sajandi
keskpaiku.
Sellele ma j andušlikuie arenguile
järgnes varsti ka kultimrhne ärka-
• mine. .'Klütuurilise. arengu iseloomuks
oli eneses kultuur-rahva tunnetami­ne,
rahvuskultuuri arendaminö ja
püüdmine 'hariduse •poole. Esialgu
selles olulist osa kohapeal­sed
köstrid ja koolmeistrid, kuid
peagi lisandusid neile eesti soost üli­õpilased
ja ülikooli lõpetanud. On
arusaadav; et selle kultuurilise ärka-
• mise raskuspunkt nihkus siis juha
Tartu, mis oji ülikooli linn.^ See aja­järk
algas möödunud sajandi teisel
poolel ja kulmineerus 'lõpuks: f n.n. ^
Tartu renessansis sajandite vahetu-sel,
millal loodi Eesti •Rähvamuu-
• seum, Vanemuine ja palju teisi Irah-vuskultuurilisi
ettevõtteid ja organi- •
/ satsioone. • ; ' '. . •
üldpildi täpsustamiseks lisaksime, .
: et alles sellele iärgnes ka see, ntiida
- võime nimetada pöliitiliselis ärkami­seks,
s.t. poliitilise omavalitsuse ja
lõpuks poliitilise iseseis))use nõutla-mine.
See toimus selle sajandi algu-aastakümneil/
esialgu ka alates i Tar-
; tust kuid peagi siirdudes Tallinna,
mis :šai Eesti poliitiliseks kesikuseks
• j a pealinnaks. v
V ; ; ' EESTIlüLIÕPIIASTE SELTS ' ;
• Sellelt tagapõhjalt võime öelda, et .
eesti rahvusvärvide ja rahvilislipu
,' sünd toimus kultuurilise ärkalnise
; toimena, ja nimelt Tartus ja möödu-nud
sajandi viimastel aästaküninetel.
Kultuurilise ärkamise kõige mar­kantsemad
sündmused olid Kalevi-
: poja ilmumine ajavahemikui 1,857 ja
1861 ja esimene eesti laulupidu Tar­tus
aastal 1869: Nendest võtsid juba
juhtivalt osa eesti soost haritlased ja
üliõpilased. Nõnda oli ka loomulik, et .
need eesti haritlased, peamiselt üli­õpilased,
hakkasid onaavahel koondu-:
ma, s.t. oma organisatsiooni -looma.
• Nõnda kohe laulupeole järgneval ke­vadel,
1870. a., sündis Tartus Eesti
tJliõpilaste Selts. Ta" oli just seda,
mida see inimi ütleb, eesti soost üli­õpilased
Tartu ülikooli juures, kuigi
; kaasa tõmmati ka vanemaid eesti
haritlasi nagu dr. Jakob Hurt, dr.
^ : K . A . Hermann j.t. Eesmärgiks OÜ
koondada. eesti üliõpilasi, tutvuda
' eesti kultuurivaradega;ja, mitte üm-
: berrahvustuda, nais senini oli kah-
; j üks suure osa ees.ti haritlastega juh­tunud.
Õieti see Selts algaski n.n.
Kalevipoja õhtutega, s.t. ühiselt ees-
. ii rahva eepose^ Kalevi:poja lugemise
jä arutamisega; milleks ka dr. Jakob
• • Hurt oli seletajana ja nõuandjana
• kaasa kutsutud.'Peagi see Selts koon-'
das enesesse kõik eestlastest haritla- .
sedTartus ja ka-mõningaid väljast- •
pool Tartutki. ;
Ometi aga sellel Seltsil ei olnjuä
veel Tartu ülikooli juures mingisu-
. g u s t staatust ja mõned tema liikmed ;
kuulusid sanial ajal mitmesugustesse
tolleaegsetesse saksa ültöpilaste kor­poratsioonidesse.
Oli jällegi ^loomu-
• lik, et tekkis mõte ja kä vajadus luua;
Tartu ülikooh juurde eesti korporat-.
sioon, mis oleks olnud võrdne teiste
. korporatsioonidega ja samade õigus-•
tega, nende jaoks kes ennast eestlas­teks
pidasid. Nõnda: esineti- 1881. a.
ülikooli valitsuse ees' avaldusega
eestlasist koosneva üliõpilaskorporat-sioqni
loomiseks. See tõktis aga ka
konkreetselt päevakorrale loodava
korporatsiooni värvide küsimuse, 'ja
nõnda siis 29. sept, (vana kalendri
järgi 17. sept.) 1881 a. koosolekul, mis
• peeti üliõpilase A; Möhrfeldti thiljeni
praost Mäevälja) korteris, otsustati­gi
värvideks võtta sinine, ihusl ja
• valge. • • v-^;••.
; ; MIKS sm, MUST, V AM ^ ' ,
Kuigi nõnda seda otsiist' refereeri-des
kõik paistab olevat lihtne, ometi
on aga veel mitmeid küsimusi, mis
SYDNl^Y - Aastavahetusel
Melbournes toimuvatele Austraalia
Eesti Päevadele — järjekorras ühe­teistkümnendad
— on lubanud teat-rikülakosti
tuua Toronto Rein Andre
teatrigrupp, müline teatavasti, esi­nes
ka Stokholmis ESTO '80 teatri­ürituste
raames,
Älustraalia Eesti Päevadel esitab
Rein Andre teatrigrupp dramatisee­ringu
August Gäiliti ;,;Leegitsevast
südamest" ja muusikalis-sõnalise
põimiku sama autori tööst ,;Me tõu-senie
jälle". Andre gruppi kuuluvad
veel abikaasa Valve Andre, poeg Rein
Andre ja Tamara Norheim,, kes on
sopran ja õppinud Helmi Betlemi
juures (end. nimi Tiismann-Tnsre).
Esinenud kord. varem nelja tööga
ühel suurel metslillede- piltide - näitu­sel
Civic GardenCentre'is — Edwarci
Garden'is, 777 Lawrence Ave. East,
Don Mills/is, sai Tiiu -Kadak näituse
iõpui selle asutuse juhatajalt ettepa­neku
korraldada seal kord ka üks
iseseisev näitus. iNüüd on möödunud
suve jooksul eriti pr. ja hr. F. Krabi
suurel kaasabil, kes tõid oma maa­kodust
maähtavaid metsUlli,. valmi-nudki
üks kogu maale selle näituse '
jaoks. Erilist, avamist sellel näitusel
ei ole, kuid külastamiseks on ta ava­tud
7. oktoobrist kuni 4. novembri­ni,
igal äripäeval kl. 10-4 p.l. ja pü-
Kunstnik Joann Saarniit'! õlimaal „Rahvuste surnuaed" on üks väljapanekuist tema 34. iseseisval nat­as.
korraldusel toimub neljapäeval, 22.
okt. Montreali laani koguduse selts­kondlikes
ruumes referaat-õhtu. Ko­gunemine
kohvitassi juures kell 6.45,
kava algus kell 7.30. Kõneleb hr. JEd-gar
HeinsoQ teemal: ,3^õnda beduii­nidest",
Kõik teretulnud •
'Rooste, korrosiooni, uurijad kogu­nesid
Saksamaal Mainzis 6.—-11. sep­tembrini
• uurimistuiemuste vahetami­seks.
See on järjekorras kaheksas
sellelaadiline maailmakongress.
Stockholnii Korrosioninštituteti
uurimiskeskust esindas koruverentsil
Käija Eistrat, kes esines seal loengu­ga
;„Retrieval of Gorrosion Intorma-tion"
(KorroosioniinformatsioQnl
taastamine).
„EEsr?
Iga uus „ M E I E ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehel®.
Esimene sini-must-valge lipp,
mis 1884. a. pühitseti Otepää ki­rikus,
poolsada aastat hiljem
peetud juubelil sama pühakoja
ees Eesti Üliõpilaste- Seltsi au-;
valvega« V (J. Säägi kagust)
vajaksid siinkohal käsitanüst. Kõir
gepealt, miks sinine, mu^t ja valge?
Kahjuks puuduvad selle kohta ük­sikasjalikumad
teatmed, kuid nagu
paistab, ainukese värvina peale. nen­de
kolme oleks võinud kõne alla tui-,
la veel ainult ka roheline..Kahelda­matult
oH sinise ja valge üheks põh­jenduseks
see, et sinine ja valge olid
j uba Soö-me rahvusliku. Ütpu värvi­deks
ja feadagi peale hõimu suhete
eesti kuTtuuriline ärkamine võttis
eeskujuks palju samasugusest aren­gust
Soomes mis ajaliselt käis eesti
arengust ees. Aga mitmesugustel ae­gadel,
enne ja pärast, on leidnud
märkimist ka sinine taevas kodumaa
kohal ja valge lumekate talvel. Sinist
on peetud ka lootuse ja valget aususe
värvideks; Roheline, kui see oleks va­litud,
oleks võinud tähendada rohe­list
loodust, või ka vabadust. Erili­selt
huvitav on aga musta värvi va­lik,
küna seda ka praegu leidub ai­nult
erakordselt ja vähestes teiste
rahvaste rahvusvärvides. Loomuli­kult,
üheks kaalutluseks võis olla —
ja mõnel pool oli seda ka nimetatud
— musta mullapind mis rahvast toi-itiärkimi-
st on leidnud ka
Olen kaasmaalaste teenistuses
selle iirma juures kinnisvarade
agendina. 50 kontorit Torontos
ja lõuna Ontiarios. .
FAMILV rnuOT CORPOPATION REALTOR
1052 KINGSTON RO., SCARBOROUGH. ONT.
TEL. KONTORIS: mzm
K O D U Š : 281-5912
eesti rahva raske saatus jä eesti talu­poja
poolt kantav must kuub, eriti
pikk must kuub Viljandii^Pär:pu kan­dis.
Osalt võibki detada, et valiti sa­mad
värvid soomlastega, milliste kes­kele
lisati kolmas värv, mis pidi süm­boliseerima
Eesti erinevat ja rasket
ajaloolist saatust. Peale nende värvi­de
otsustamist ilmus tegelikult mit­meid
luuletusi, mis neid värve ühel
või teisel viisil, nagu ülalgi, seletasid,
peamiselt küll loodusvärvidena — si­nine
taevas, must mullapindv valge
: lumekate. Need olid aga juba tagant­järgi
seletamised, jaiihel sellisel ju­hul
rohehne lihtsalt asenduski sinir-sega
juba varem olnud lüuietuses.
Küsimusele, et kas nood eesti üli­õpilased,
kes need värvid oma IbodJa-va
üliõpilaskorporatsiooni jaoks va­lisid,
juba teada (või' aimata) võisid,
et need värvid saavad kogu eesti rah­va
rahvuslikeks värviddks, võib vas­tata
nii eitavalt kui jaatavalt, olene­des
miUiseid aspekte rohütada. Ju­ba
enne seda konkreetset valikut
olid teatavad mõtted liikumas vaja­dusest
eesti rahvuslike värvide jäiti.
Kordame uuesti, et see üliõpilasorga­nisatsioon
millele need värvid valiti.
oli tol ajal tegelikult eestimeelse,ha­ritlaskonna
kogu, milline oli ka oma
eesmärgiks seadnud eesti rahva" tee­nimise.
Teiselt poolt aga, värvide va­limine
oli siiski seotud otseselt ai­nult"
' ühe konkreetse eesmärgiga,
omale üheõigluse taotlemisega Tartu
ülikooli juures.
Võime lisada ka nende värvide hili-
•semast arenguloost seda mis on sa­muti
väga oluline. Saksa korpdrat-sioonide
vastuseisu tõttu eesti korpo­ratsiooni
loomist ülikooli valitsus ei
lubanud. Võitlus selle küsimuse üle
kestis pea aasta. Aga kuna värvid
olid valitud, siis võeti nad" siiski ka­sutamisele,
mida sai teha ainult^ma
ruumides. Nõnda valmistati värvi­mütse
ja arvatavasti oli ka üks jväi-kene
• lipp, mida ruumest väljai/tuua
polnud aga lubatud. Protestiks selli­se
olukorra ja ülekohtu vastu järg­mise
aasta suurel reedel pani ftolle-aegne"
Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees
Alksander Mõtus sini-must-vaige
. värvimütsi pähe ja kavatses nõnda
sõita avalikult läbi hnna. Saksa kor­porandid
tungisid talle tänaval kep­pidega
kallale, tekkis rüselus, müts
.'kisuti Mõttise käest ja tallati jalge
alla. Mitte ainult seda/ ülikooh valit­suse
'poolt; heideti Mõtus ülikoolist
välja ja tal keelati isegi Tartus ela­mine.
Koos temaga lahkus Tartust
ka tema vend, kellel oli sõudepaat
Tartus Emajõel; ja selle paadi jättis
ta nüüd Eesti Üliõpilaste Seltsile.
See paat siiski kandis sini-must-val-;
get plagu kui temaga Emajõel sõide-
'1884. a. kevadel valmistati Seltsile
suuremõõtmeline siidiriidest sini-
;must-valge lipp. See lipp õnnistati
Otepääl, kuna seda Tartus teha ei
saanud. Alles enne Otepääd pandi
ii]>p lehvima jä hiljem toodi uuesti
salaja tagasi Seltsi ruumidesse Tar­tus.
See on esimene,eesti šini-must-.
valge lipp, : mille saja-aasta juubel
seisab samuti peatselt ees, iuunikuul
1984. a. .
Võiksime oma ülevaate sini-must-valge
sünnist lõpetada veel mõninga-te
lühivaatlustega järgnevast aren-
:: gust. • ; 1:
E E S i r MHVÜSVÄRVro
Esiteks: ' Sini-müst-valge värvikol-miku
tarvitamine hakkas üsna pea ja
ka üha enam levinema mitmesugus­tel
eesti rahvuslikel üritustel, nagu
laulupidudel, näitustel, rahvakogu-mistel
[a ka pulmadeski. Tarvitati
seda väga mitmesugusel k u j u l—
märkidena, riietusesemetena, lipu­kestena
jne. ja varsti ka laulukooride
ja teiste!brganisatsioonide lippudena.
Mitte ainult Eestis vaid ka mujal kus
oli eestlasi, nagu vene tsaaririigi pea­linnas
Peterburis... Seda kaudu sini-must-
väl
Vid.^ •
?est saidki eesti rahvusvär-
.Teiseks: Eesti Üliõpilaste Seltsile
jäid sini-must-valged värvid ainult
oma siseruumides kasutamiseks, sest
hiljem' enam, koiporatsiooni loomist
ei taotletud. Põhimõtteliselt on isee
veel praeguseni nõnda, kuigi iseseis­vuse
ajal ka avalikule kandmisele
võeti, kuid ainult pidulikel juhtudel
ja rangelt määritletud korras. Üli­kooli
juures Selts registreerus kui
•Eesti Üliõpilaste Selts, tolleaegselt
saksakeelse nimetusega „Verein der
stüdierenden Esten'', milleks polnud
takistusi, Kui aga hiljem eesti üli.
õpilaskorporatsioonid loodi, siis oma
värvide valikus ka nemad lähtusid
otse eranditult samast sini-must-val­ge
värvikolmikust, ainult, ühte või
teist nendest värvidest muuga asen-
<^lades (lilla, roheline jne.) või värvi­de
järjestust muutes. Seega, ka nen­de
värvide ipõhi on samad eesti vär­vid
:/ • • : . •
, 'Kolmandaks: Kui Eesti Üliõpilaste
Selts 1880-ndail aastail tähendas
praktihselt kogu eesti haritlaskonda,
AÜ väike kui see sel ajal ka oli, hili­semail
aegadel on ta olnud üks teiste
eesti akadeemiliste organisatsioonide
seas, kuigi vanim ja suurim.. Tema
värvideks, loomulikult, on sini-must-valge.
Need ei ole aga mitte enam ai-tema
värvid, need on nüüd ka
^ogu eesti rahva rahvusvärvid. Kui
1934-ndal aastal toimusid Tartus ja
^ ^^epääi 1884-ndal aastal õnnistatud
^ipu viiekümne aasta juubel, siis võt­tis
sellest osa kogu tolleaegne Eesti
Vabariigi valitsus täies koosseisus;
tolleaegne riigivanem Konstantin
Päts pidas Otepääl kõne. Sellest väi-
^.esest algest 29. septembril sada aas-tagasi
olid välja kasvanud meie
sini-must-valged rahvusvärvid, meie
rahvuslipp ja meie riigil
eELSINGI (M.E.)— Saade Kas saad aru eesti keelest?" algas
Ringhäälingus juulikuu viimast päeval. Kava koostajad on Aarne
Nyman koos Kirsti Fenttisega. Mõlemad valdavad päris hästi eest!
suda ka. „riskisõnadeks", sest need
sarnanevad soome omadele, tähen­dus
aga on teine: kirja (raamat), kir-jakauppa
(raamatukauplus), raaniat-tu
(Piibel), hallitus (valitsus), home
(hallitus), kilpailu .(konkurss), kon­kurssi
(pankrott), maku (maik), vat-,
sa (magu), ja nii.edasi. Näitelausena
toodi esile „viiner oh toores ja ma­gus".
Mainiti ka, kui sõna „raputa-da",
tuleb esile ühine algupära: rää-kida-
sprechen-ütelda-jutella (Lauri
Kettunen). Samuti tänav-tanhuva-kuja-
katu.
PAUL ARISTE ÄEB
Kavas- kaevati, et iSoomes pole
pjaegu saadaval häid eesti keele õp­peraamatuid,
ainukeseks sõnaraama­tuks
on ainult Helga taanpere poolt
koostatu.
Siis külastati jälle Paul Aristet, sel
korral tema individuaalelamut Tar­tus.
Konstateeriti, kui ilus aed temal
on. Ariste esitles aia puid, nagu näi­teks
jugapuud, mis 1937. aastal too­dud
sinna Ahvenamaa saartelt. Ariste
pööras oma tähelepanu ka oma ajal
Soomest tulnud (jääajal) juglansile
ehk kreeka tähele. Samuti ta rääkis
rohkesti oma laias raamatukogus ju­gapuust
ja selle päritolust. Kuula­jad
said teada, kuidas 1930-ndate
aastate; algusest saadik Ariste on
oma huvi suunanud vadja rahva ja
keele poole. Ja nii ta esitaski vadja
lasteluule ,yMikkelikikker, mis kõ­las
väga soomeparasena. „Kikkeli"
kohta Ariste mainis, et soome keeles
tähendab see väikse poisi suguelun­dit.
•
KEEL MUUTUB ^KRÕBEDAKS"
Hoolimata, et Eestis luuakse jätku^
.vait uusi sõnu, Ariste siiski meelsa­mini
kasutab„slängi": kulukad, past-lakas,
ülikas... Ajalehe „Kodumaa"
keelenurgast võetigi näiteks; mõned,
„kas"-lõppega sõnad. Tõdeti, kuidas
eesti keeltki tahetakse lüliemaks te­ha,
kuid seda vaevab sama „haigus"
kui soome keeltki: keel kangesti
muutub kuivaks; „Roheline massnv"
(mets) oli hoiatavaks näiteks sellele,
kuidas keel praegu areneb. Samuti
kuuldi nagu hoiatusena „Raadio
pressiülevaadet", mille keele kohta
Eestis öeldakse olevat „paberist" ja
„krõbekuiv". Ja tõesti, need pikad
poliitili.^propagandlistlikud sõnad kõ­lasid
eetris nagu paber.
Esimese osa lõpuks laulis Heli
Lääts ^.Ära^võõraks mulle jää", na­gu
soovides, et eesti keel ei jääks
võõraks soomlastele.
Esimeses osas käsitleti teretamis-sõnu
ja seda, kas soomlasel kasuta­da
nimetust „yiro" või „Eesti". Näi­tena
toodi Toivb Kuldsepa — Tõnu
Seilenthah raamat „Mõnda Eestist",
mille allmärkusena nad kasutavad
nime „Viro". 'Seevastu%ange estofiil
Lauri Kettunen olevat oma ajal alati
eehstanud Eestit.'Peale selle olevat
sõna ,• Eesti" saanud viimastel aega-,
del poliitilist värvi võrreldes seda
; sõna ;,Viroga", põhjust aga ei seleta­tud.
Esimeses osas intervjueeriti ka
akadeemik Paul Aristet soome kee­les
nii ta oma kodus kui ka tööl. Te­ma
järgi Eesti on .iihele tähtis, teise­le
süs Viro, aga ajaloos Virumaa ol­nud
igal juhul soomlastele tähtis tol­leaegse
kaubanduse tõttu. Edasi Aris­te
rääkis, kuidas saaremaalastele
kõik eestlased on „virulased", just
riigi põhjamaakonna järgi, millest ka
too nimetus Eestist tuleb ka Soome.
Kavas lepiti kokku, et kasutatakse
mõlemaid nimetusi. •
' „(ö" TEEB RASKUS! .
Siis oli kuulda eesti keelt eri olu­kordades:
võeti mõned näited Eesti
Raadiost, hagu ,,'Siin Tallinn, kell on
21.50", kavast „Teist ja teile" ning
„Looduse kaitsest", milles vana naine
rääkis kaevu kaevamisest. Konstatee­riti,
kuidas kõnekeel erineb tublisti
kirjakeelest ja kuidas seetõttu hõi­mukeel
olevat raske soomlastele, eri­ti
tähega „õ". See olevat tulnud eesti
. keelde 1920-ndatel aastatel hoolimata
trükikodade kangest; vastupanust.
Samuti raskusi tekitab soomlastele
astmevahetus/vältevaheldus, mille­dest
toodi näidena; sõnad „linn-linna-,
linna, lugu-loo, tugi-toe, pidada-ma
pean jne. Silmapaistvaid erine­vusi
on ka lõpu kadumise ja siseka-duimisega,
mis olevat tavaline Soome
edelamurretes. Kõigest eelolevast,
hoolimata kava koostajad ei tahtnud
ajada soome kuulajatele hirmu peale
eesti keele raskusb tõttu.
Samas osas selgus ka, kuidas meie
oleme läänemeresoomlased ehk hilis-ürgsoomlased,
ja et meil on ühine
4^põlvega trohheus/Kalevala/eesti re-givärsihsed
laulud said võrdluse alla.
Vahepalaks kuufdi ansambli >,Col-lage"
poolt dsitatüna Karksist pärit
,,Käökiri" modernses vormis.
Selgus;v kuidas TaUinna Draama­teatris
esitatud ungarlase lavastusel
„Kalevala", mille rezhissööriks oli
tollal soome teatritegelane Paavo
Liski,
'Siis siirduti nn. hoiatussõnadesse,
mida kava koostajate järgi võiks kut-
• /•}
0 AUTO BODY ITD
24—28 Howard Ave. Toronto, Ont. M6R 1V5
Tel. 533-8451
AUTODE PARANÖAMINE * TÄIELIK MOOTORI JÄ T E I S TE
MEHAANIKA TÖÖDE PARANDUS ^ VÄRVIMINE ^ TUNE-UPS
^ ÄRAVEDU Lic. Mehaanik Sõbralik teenindus Ja nõuanne
Filtsos Brothers & Assoclate
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest „The Canadian Home
InsulationProgramr alusel C.H.I.P.
I N S U L Ä T I O N I ^ v . ;
ANPCOMFANY LtMTeO Asjatundlik isoleerimine
Maasvifla puhumisega.
PÄingu ventilaatorid.
Esindaja Torontos: ENN LIGE, tel. 425-0839