Meie Elu = Our life, January 18, 1979

              „Meie •Elu" nr. 3 (1510) 1979 NELJAPÄEVAL, 18. JAANUARIL —. THURSDAY JANUARY. 18 •
Aj utise Valitsuse kava kohaselt pi­di
I Eesti Diviis koosnema 487-st oh­vitserist
ja* 13115-st sõdurist. Diviisi
-koosseis'.:2& novembril 1918 oli aga
ainult 1300 meest, põhiliselt forniee-nmata
nmg osaliselt relvadeta.
;i loomist Narvas korraldab
polkovnik A. Seimann, kes alustab•[
seal- 4. polgu formeerimist 21. no- j
vembril. Polkovnik Seimann töötab.,
Narvas ülejõukäiva .surve all, koon­dades
mehi; luues rinnet ning Valva­tes
sakslaste tegevusi.
Lahingupäevaks saab'"• Seimann
kokku TMohvitsWi ja. 481 sõdurit;
kuid meestel lahinguvaärtus on -veel
nõrk, isegi püsseV; ci jätku kõigile.
Puudub kindel rinde kaitsekava —
sakslaste plaanid on Seimannile
teadmata'. K a on mees te moraal Nar­vas
veel madal. Paljud näevad veel
• ründavates venelastesi lõpmatut ja
kõikematvat tsaari sõjamasinat.
Kuna Narva all on sõjaline olu­kord:
muutumas; kiiresti kriitiliseks,
siis otsustab Eesti Peastaap saata I
Diviisi ülema kindral A. Tõnissoni
Narva: rinnet juhtima. Tõnisson
jõuab Narva 28. novembri keskpäe­val,
mil Narva saatus on jubaotsus­tatud.
Naguperekondkes leiab õrna silmapaistvates esiva­nemates
eeskuju ja julgust sugupuu säilumiseks, nii leiab
ka rahvas oma ajaloo kõrgpunktides vitaalsust ja oma
rahvuskaaslaste süurtegudes ubkusetunnet., Üks eestlaste
suurtegudest ning Eesti ajaloo helgematest lehekülgedest
on Narva linna tagasivallutamine venelastelt ning seega
meie idapiiri kindlustamine Vabadussõjas 60 aastat tagasi.
Venelaste sissetung Narva 28. novembril 1918, ning ka ve­nelaste
Narvast väljalöömine 18. jaanuaril 1919 oli meie
vanale piirilinnale vaid^üks paljude juba varem aset leid­nud
lahingute kordusetenduseks. Meie rahvale aga, nagu
siis kui ka nüüd tagasivaates on Narva tagasivallutamine
meie Vabadussõja sõdalaste poolt tähiseks et vana Narva
on eestlaste piirikindlus idas, vaatamata sellele kui palju
on sõdadest moonutatud tema hägu;
OCHESTER
lesoif
väi suvine rais Euroopasse? 9 0 O
NARVA JÄETAKSE MAHA : • : 50 km pikune retk" teostus kiiresti.-'•
Kohe peale: Narva" jõudmist saab i Mööda Jõhvi-Narva maanteed lii-
SAKSLASED LAHKUVAD :'
Sakslased kaitsesid!Narva Keldri­mäe
sillapead ligi 900 mehe ja 11
suurtükiga, kõnelemata* 'arvukaist
kuulipildujaist. Keldfimäe on laeva-kujuline
kõrgendik, nina itta, pära
läände, .valitsedes Narva ees ümber­kaudseid
lagendikke ligi 2-'km ida-
PQjOl Narva jõge. Kõrgendik oli Esi­mest
Maailmasõja stiilis kaevikuid,
kahuri ja kuulipilduja ' pesi täis.
Okastraat tõke, laetud vooluga, kait­ses
kõrgendikku ja võttis terve Narva
linna jõe idakaldal oma tiibade ai
la.. Otserünnak Narvale oli seega sõ­jaliselt
väga ohtlik ja rumal ettevõ­te.
Ometi proovisid seda teha 22. no­vembril
1918 ligi kolmetuhandest pu
nasest koosnev üksus toetatud 16
kahuri, 20 kuulipilduja, ühe soomus­rongi
ja kahe soornusauto poolt. La
hingut .peeti Keldrimäe ees ning sil­lapea
põhja tiival. Enamlaste rünnak
loodi sakslaste poolt kerge .vaevaga
tagasi. ,..
.Neli päeva rjiljem oli aga olukord
Narva all hoopis teistsugune. Saksa
sõjavägi, kutsutakse, koju, ning saks
lased kolivad välja Kelrirnäe: kaevi-kuist.
Olid ju. Eesti ja Saksa väed
vastastikuse alluvuse vahekorrata
ning ainult polkovnik Seimanni vai
vas silm pidi nägema muude ülesan­nete
seas kus tuli tühemikke täita.
Vene 6. diviisi juhatus oli nüüd ko­genud
et ainult haarava löögiga saab
Narvat vallutada. Kuid veelgi aren­dati
Narvale lööke ka otseselt. Nii
ründavad enamlased Narvat, idast;
põhjast ja lõunast, arvukate üksus­tega,
hoolsasti koostatud plaani ko­haselt,
ajal mil sakslased( lahkuvad
oma kaeviküist, ajal mil polkovnik
. Seimann veel kogub mehi ning relvi,
et linna kaitsta,. ; <
kindral Tõnisson teada enamlaste
maabumisest Narva-Jõesuuš, 12 km
Narvast. Enamlaste dessandile saks­lased
enam vastu ei hakka vaid tõm­buvad
tagasi kogu Narva jõe joonelt-.
Meie Kaitse Liit Narva Jõesuus ön
iiga nõrk et vaenlase maabumist ta­astada.
Kell 13.2Qšteätavad sakslased
polkovnik Seimannile Narvas et Hnn
jäetakse maha ning et sillad Narva
jõel lastakse õhku. Meil ei ole lahin-guv
5õimelisi üksusi: Narvas ega ka
aega et iseseisvat kaitset korraldada.
Seetõttu kindral Tõnisson annab kä­su
Narvast taandumiseks. Taanduma
ne toimub korratult.| Sakslased pu­rustavad
sillad enne ettenähtud aega
mistõttu jääb osa Keldrimäe kaits­jaid
idapoole jõge. Umbes pooled 4.
polgu koosseisust valguvad omapead
laiali, koos' täiendus-väeosadega, mis
olid jõudnud Narva alles 28. novemb­ri
lahingupäeva pealelõunal, ja leid­nud
linna enamlaste võimuses.
Meie esimene oma jõududega: ise
seisvalt loodud rinne seati Öru-Kon-u-
Künnapõhja küla joonele, 35 km
äänepool Narvat.. Siin alustas 350
rieest kindlatahtelište ohvitseride all
võidukat, kuigi esialgu taganemisega
seotud võitlust: Nõukogude Vene vas­tu.
Eesti sõjavägi suurenes ja tugev­nes,
ning lahingutes terastus moraal
On selge et meie veel formeerimata
sõjaväe osatähtsus Narva langemis-lahingus:
pii väike. Mis aga ennustas
meie algava sõja võidukust oli käpu­täis
iseseisvust ihkavaid mehi Narva
all, sel ajal eeskujuks oma kahtleva­tele
kaaslastele, praegust ka nii mõ
nelegi meist. Need mehed teadsid et
Narva alla tullakse varsti jälle taga
si. See teostuski 19. jaanuaril 1919.
kuhu Teie sõita ei soovi, ori võimalus, et P.
Lawson Trävel reiside nõuandjad on seal juba käinud;
nemad teavad, mis kusagil näna, mida vaadata . . , mis
on paremad hotellidmis ori aastaaja atraktsioon ,,:,-.••
Nende liidetud teenistus P. Lawsõri Travelis on 31 aastat
kogemusi ;ia teadmisi,
Kui järgmist puhkuse reisi või'sõitu kavandate, abi nõu­annet
vajate",—; kasutage meie professionaalset perso­naali
. . . Helistage või külastage meid. Teie teenistuses
on Torontos Grete, Gathy, Jytte ja Dick või teie kodiilin-
HCELPRIMÄE. MHIN& ,
28. novembril 1918 kell 5.30 hommi
kui algab, enamlaste, kahurväe tuli
Keldrimäe pihta, millele järgneb
tund hiljem jalaväe rünnak Keldri­mäe
okastraat-tökkele. Rinde kaits­jate
poolt, nüüd juba veel kohale jää­nud
sakslased pooleks Seimanni 4.
polgu meestega, luuakse enamlaste
rünnak Keldrimäele edukalt tagasi.
Uks ründavaist väeüksusist, mis ras­keid
kaotusi kandis, oli 3. Tartu
Kommunistlik Kütipojk.. •
Keldrimäe lahing kütkestab kaits­jate
• tähelepanu ning. luure tiibadel
on nõrk. Enamlaste 2. Viljandi Kom­munistlik
Kütipolk, mis ületab Narva
jõe öösel vastu 28. novembrit umbes
8 km ülevalpool Narvat, .liigub sega­matult
Narva. suunas. - See väeosa
jõuab, märkamaturt mööda jõe lää­nekallas
t Narva linna piiridesse, Joa­la
väljale, kaitsjate seljataha. Siit
. alustab Viljandi.Kütipolgu peajõud
rünnakut Narva raudtee jaama peale
kell 10 hommikul, kuna osa üksu­sest
püüab samal ajal lõigata läbi
randtee» ja sideühenduse 5 km lääne-pool
Narvat. Keldrimäe kindlustis
osutub nüüd väärtusetuks, vaenlane
on lääne pool Narva1 jõge. Joala väl­jal
aga, otse linna külje all, asub
sakslaste patarei, ning polkovnik Sei­manni
poolt vast formeeritud 4. pol­gu
mehi. Itta tulistanud kahuri to­rud
keeratakse kiiresti läände vas1
tase'poole kelle ahelikud lagedal lu­misel
Joala väljal hästi silma, paista­vad,
ning kahurite kartetchi tule all
läheda maa pealt jookseb Viljandi
Kütipolk verest tühjaks. Nad jätavad
94 meest langenutena Joala väljale
Narvat kaitsvate eestlaste kaotused
on. langenutena 2 ja haavatuma 6,
. sakslastel'langenutena 2 ja haavatul
na 11. Kell 11.30 hommikul on Narva
ikka veel kindlalt eestlaste ja saks
laste käes. Sellisena leiab Narva
-kindral A. Tõnisson kes jõuab linna
peale keskpäeva. Vaenlase otserün­nak
kui ka haare lõunast on tagasi
löödud, I
VALKLA LAHING
Valkla lähedal, Narva-Tallinna
maantee ääres, asub suur põllukivi
millel oli pronksplaat sõnadega
„Siiani kuid - mitte edasi." Valkla
mõisa joonel, 35 km Tallinnast, alga
sid Vabadussõja murdelahingud, la­hingud
mis murdsid vaenlase edasi
tungi Tallinna poole. Võidukas Vaik
la lahing, milles peaosa" etendas sa­ma
4. polk mis oli kuid tagasi for­meerimisel
Narva all, toimus 3. jaa­nuaril
1919. Järgnes rida; meile võidu­kaid
lahinguid, ning paari nädalaga
lid enamlased löödud tagasi Jõhvi
ümbrusse. Sõjavägede ülemjuhataja
direktiivi kohaselt algas meie vägede
liikumine Narva vallutamiseks,Jõhvi
joonelt 16. jaanuaril 1919.
Eesti väed 'olid organiseerunud
üheks'tugevaks enesekindlaks rusi­kaks
; kindral Laidoneri juhtimisel.
Meie vägede moraal oli nii kõrge et
üksused ründasid üksteise võidu
Narva peale. Tõsisemat vastupanu
osutasid. meile punased Eesti Küti-polgud,
ja , venelaste soomusrong,
Meie esialgne plaan oli rünnata Nar­vat
ptsesuunas mööda Jõhvi-Narva
maanteed, 1. polk koos Kalevlaste
Malevaga ees,, ja. 4. polk varuväena
taga. Luure ülesannet pidi teostama
meie-5. polk, mis asus Jõhvi-Narva
maanteest ligi 10 km lõunapool. See
passiivne ülesanne ei meeldinud 5.
polgu meestele, kes tegid ülemjuha­tajale
ettepaneku liikumiseks, koos
meie rätsapolguga läbi Kuremäe ja
Kurtna metsade Auvere ümbrusse et
aidata aktiivselt kaasa Narva: vallu­tamisel
edelast. Luba saadi, ning et
ratsapolgUst mitte maha jääda, toi­mus
5. polgu liikumine küüthobus-tel.
Kuremäe kandis tegutsev puna­ne
Eesti Ratsapolk löödi laiali, ning
kuvad üksused jõudsid Sinimägede
ette 18. jaanuari hommikuks. Sini-mägedel,
paljude lahingute taller­maal,
paiknesid Esimese Maailmasõ­ja
aegsed kindlustused, mida kaitses
600 meheline punaste üksus. Oli et­te
näha suurem lahing, kuid juba
>eale meie kahurväe ja kuulipilduja
ule ettevalmistust venelased alistu­sid.
See vaenlase kiire alistumine oli
suurel määral tingitud ka meie edu­ta
dessandi tegevuse tõttu vaenlase
seljataga Utria ja Laagna piirkonnas.
NARVA-LANGEB .
Meie mereväe dessant oli ette. jõud­nud
jalaväest. Dessant mis oli maa-
Dunud Utria all 17. jaanuaril 1919
koosnes 600 soomlasest ja 400 eestla­sest,
Soome vabatahtlike ülema M.
Ekströmi juhtimisel. ;Ma,abumine
toimus tõsiste raskustega tormise
mere ja jäätunud ranniku tõttu, kuid
kriitilisest olukorrast saadi üle käpu­täie
Narva koolipoiste abil; kes des­sandile
teejuhtideks olid. Vaenlase
ägedad vasturünnakud löödi tagasi
jäätunud Utria ja Laagna mõisa väl­jadel
18. jaanuari hommikul. Nii val­lutati
ka. Narva Jõesüu-Riigiküla
ümbrus, kust lähtuski kiire kallale­tung
Narvale mööda Narva jõe lää­nekallas
t, teejuhtideks jällegi Narva
koolipoisid. Nii Olid soomlased need
kes esimestena Narva linna piirides­se
tungisid kella 6 paigu õhtul, 18.
jaanuaril 1919.
Narvat kaitses 2. Viljandi ja 3.
Tartu Kommunistlik Polk, kattes Ve­ne
6. diviisi taandumist üle.. Narva
jõe. Linn oli täis põgenevaid puna­väelasi.
Talyeõhtüses pimeduses pee­ti
võitlusi tänavast tänavasse. Kui
lahing ööseks vaibus, jäi pool Narvat
koos raudtee jaamaga ja raudsillaga
veel punaste kätte. 19. jaanuari hom­mikuks
aga jõudis Narva alla meie
1. ratsapolk koos 5. polguga küütho-bustel.
Need üksused, tungides Nar­va
läänest, vallutasid raudteejaama,
ületasid raudteesilla ning võtsid en­da
alla Jaanilinna ja Keldrimäe kõr­gendiku
Narva jõe idakaldal. Rün­nak
oli nii hoogne et võeti 300 vangi
koos sõjavarustusega. Vene üksused
Sinimägedel olid kotis, ning. seal lan­ges
vangi 31 punast komissari ja 630
meest koos varustusega. 19. jaanuari
pealelõunal jõudsid Narva 1. polk ja
Kalevlaste Malev, ning seega oli Nar­va'
linn jälle: kindlalt meie oma.-
Olles taandunud idapoole Narva
jõge, koondusid venelased vastukal-laletungiks
ning Eesti taasvallutami­seks.
Lahinguis 16. veebruarist kuni
24. maini 1919 kaitsesid meie väed
oma rinnet ida pool Narva, jõge edu­kalt
ning vaenlase korduvad, püüdeni
Narvat tagasi vallutada läksid nurja
vastu meie rinnet mida kaitses 24.
veebruarist alates meie 4, polk, see
ön üksus mis oli saanud orpa tule­ristsed
Narva all 28. novembril 1918.
Neis. lahinguis kannatas aga Narva
linn raskelt. Narva, oli pidevalt vaen-
:lase suurtüki: tule: all, mis oli eriti
äge. 25. aprillil 1919, mil süütepömmb
de sajus põles maha 124 maja ning
terve Jöaoru linnaosa. :
Mais 1919 löödi vaenlane kogu rin­de
ulatuses väljaspoole Eesti piire,
ning sini-must-valge.lehvis oma ilus
üle Narva. .
Narva' põlemise tuhka ja sütt oli
veel kohati näha värske muru a l l kui
algas uus pommide ja mürskude sa­du
6. märtsil 1944.
nas lähem P.:Läwsori:IraveL:
Grete
Kristoffersen
Gathy
Miller
Dick
Gallegos
Jytte
Nicholson
WYMWEL
Iheholicl^
St. Süite 1415 Toronto, Ont.MSBlKg
Tel. (416) 862-8187
j Balti Noorte Organisatsioon Roe- .
hesteris, N.YJ korraldusel toimus 22.
j. detsembril' 1978 a. Rochesteri süda-i
linnas Liberty Pole ausamba . jalal
i mõjukas kommunismivastane de-
; moristratsiöon. Proklamatsioonis ju­hiti
ameeriklaste tähelepanu sovet-tide.
süstemaatilisele inimõiguste ja
usuvabaduse mahasurumisele. De­monstratsiooniga
lõid kaasa mitte
ainult eesti, läti ja leedu, vaid ka uk­raina,
ungari ja vene organisatsioo- ;
hid.
Ajakirjäijdus ja TV jaamad olid
sündmusest informeeritud/ mille tu-
< lemusenä kohalik CBS Gh. 10 kogu 1
avatseremoonia ja ka mõned inter­vjuud
edasi andis oina noon" üudis-te
osas. - /:'•.:;;
Liberty Pole monument asub Roc­hesteri
südalinnas suuräride rajoo­nis.
Jõulueelsel sisseostude eelviima­sel
päeval oli südalinn rahvast, tui-vii,
mille tõttu demonstratsiooniga
saavutati hea kontakt ameerika pub­likuga.
Osavõtjate poolt jagati sel1
leks puhuks koostatud informatsioo- :
hi, milles tungivalt nõuti avaliku ar­vamise
suunamist Washingtoni oma
valitud Kongressi liikmete kaudu, et
kommunistide kuritegusid kogu
inimkonna vastu avalikkuse ette
tuua. ''.•};..
Eestlaste osavõtt demonstratsioo­nist
oli loiuvõitu. .
Rochesteri eestlaskonna jõülu-koosviibimine
toimus laupäeval, 23.
dets. Jõuluehtes Christ Lutheran K i - .
rikusse oli kogunenud hulk kaasmaa-lasi
traditsiooniliseks jõulujumala-teenistuseks.
Jutlustas õp. Johan Te­ras
Chicagost. Jõulumuusika eest .
hoolitses eestlastele juba tuttavaks
saanud kohalik ameeriklasest orga- ,
nist Ronald D'Amico,:
: Pärast jõuluteenistust koguneti ki­riku
seltskondlikesse ruumidesse kus
toimus koosviibimine. Seekordne
kokkutulek kujunes eriti meeldejää­vaks,
sest noorte poolt pakuti taas
üle hulga aja kaunist jõulumuusikat.:
Esinesid Richie ja Ronnie Allen ki­tarri
ja trummiga oma ema Maia Al- y
leni akordeoni saatel. Akordeonisoo-loga
esines Alar Randmere ning lõ­puks
Linda ja Tiina Ratnik esinesid '
jõululauludega. Kuulajaskond kvitee­ris
esinemist sooja ja kauakestva ap­lausiga.
' •
..•\:.:) ;\-.-' " A.p.
Skautide-gaidide maaiimaiaagri ja
ESTO W osavõtmiseks Rootsis
moodustati „PõhJ£.kotka W lennu-toimkond
Sihtasutus Eesti Päevad
Kanadas juhatuse
dude organiseerimiseks.
Lennutoimkonda
algatusel ühislen-kuuluvad
järg­miste
organisatsioonide esindajad:
Sihtasutus E.P.K. Tõnu Tõsine,
Vally Johanson, Gcidide ja Skautide
Malevad —. Leo F uurits, Lia Orav,
Gunnar Mitt., lau ukoorid — Jüri
Ramjalg, võimlejac. — Elna Kungla,
rahvatantsijad — . Jaanus Marley.
Lennutoimkonna koosseisu võidakse
veel täiendada või
tarvidusele. Kõigis
ses olevates küsim
muuta vastavalt
lennuga ühendu­stes
võib ülal ni­metatute
isikute poole pöörduda.
Lennutoimkonna aadress on: Tõnu
Tõsine, 368 Beresford Ave., Toronto,
Ont. M6S 3B5.
Kõik lennuga ühenduses.üksikasja-lik
informatsioon ilmub koos regist-reerimis-
lehtedega mis ön trükkimi­sel
ja loodetakse välja jagada ja saa­ta
nädala aja jooksul. Nende lehtede
levitamine toimub: kõigi Eesti orga­nisatsioonide,
koguduste ja kohalike
Eesti Seltside kaudu.
„ESTO '80" ühislend on mõeldud
ja organiseeritud lõigile eestlastele,
ilma et nad. peaksid kuuluma kuhu­gi
organisatsiooni. Kavas on kolm
lendu erinevatel kuupäevadel, samu­ti
tagasi, tulek. Vajalik on ainult õi­geaegne
registreerimine ja. sissemak­sude
tegemine. Registreerimis lehte­de
tagastamine ja esimese sissemak­su
tegemise kuupäevaks on 15.
märts. Suur kaasasõitjate arv annab
parema võimaluse soodsama hinna
saamiseks., ühislennu läbiviimiseks,
kasutatakse L. Lawsoni reisibürood
ja SAS lennuliini. SÄS (Scandinavian
Airlines System) omab suure lennu­kite
hulga ja on võimeline üürima
kolme lennukit lühikese aja kestel
suviste lendude kõrgperioodil ja
üheks kodulennujaamaks on Stok^
holrn mis võimaldab tunduvalt oda­vama
lennuhirina. Informatsiooni ja
ka registreerimis lehti võib ka telli­da
P. Lawson Reisibüroost, tarvitseb
ainult nendele helistada või kirjuta­da.
. "
„Põhjakotka '80" lend organiseeri­takse,
et teenida eesti ühiskonda ja
võimaldada kõigile „ESTO '80" osa­võtt
minimaalsete lennu hindadega,
samal ajal kaasa viies ühiskondlikult
tarvilik varustus Maairmalaagrfks ja
Eesti Päevade läbiviimiseks.
PeeW koguduse naisringi
huvitavad loengud
„Massaazhi tervendavast mõjust
organismile" kõneleb Leida Roosi­mäe
ja teemal „Õige toitlustamise
alused" — Rein Kuris pühapäeval,
21. jaanuaril kell 5 p.l. Peetri kogu­duse
suures saalis. Loenguile järgne­vad
küsimused ja vastused. Loengust
osavõtjaile on korraldatud kohvi­laud.::
me
muuseumi A
'Pühapäeval, ,21. jaanuaril, kl. 2 p.l.
toimub Toronto Adventköguduse
lästekooli korraldusel ekskursioon
Royal Ontario Muuseumi, Bloor'i ja
Avenue Rd. nurgal. Vaadeldakse
Piibli ainestikul Egiptuse; Paabeli,
Rooma kultuure.. Enne veeupuUus­aegse
id elajaid. Kalliskivide hulgast •.,
otsitakse välja Uue-Jeruusalemma
aluse kivid jne. Informatsiooniks he­listada
Valeria Kotkas, telefonil 267-
1694 (õhtuti).
Suifsefajafele
Ralf Kali
Eesti perekond Lõuna-Kalifornias otsib
Mugav tuba oma vannitoa ja TV-ga. Lapsed koolieas, maja korista­mise
kohustusi pole. Tasu kokkuleppel; Kirjutada aadressil:
P. M., 15739 High Knoll Road, Encino, California 91436.
CRiST MOTORS CUSTOM SERVIGI
Lätlane omanik.
Kodumaa avalikus sõnas on viima­sel
ajal ikka enam esile kerkinud
mõiste „komplekssüs" (täiuslikkus).
..Sotsialistlik kultuur" peab olema
kompleksne. See tähendaks lihtsa­mas
keeles, et sotsialistliku ühiskon­na
liige peab rääkima, mõtlema ja
käitumagi vastavalt selle ühiskonna
normidele ja reeglitele. :.
Selle „komplekssuse" häirijaks on
pikemat aega olnud nn. Usulised
jgandidy perekondlike sündmuste pü­hitsemine
ristiusu rituaali järgi. Se
da viga püütakse nüüd parandada
Kuna Otsene.keeld ei näi aitavat, kat­sutakse
välja töötada ja rakendada
uusi ..sotsialistlikke . tavandeid" ja
neid Juurutada". . M:
' Kommunistliku kasvatustöö komp
leksšuse süsteemis on oluline koht
praegusaegsetel, nõukogulikel tävan-deil,
mis oma teaduslikule maailma
vaatele toetuva ja emotsionaalse si­su,
poolest vastavad nõukogude ini-me.
ste mõttelaadile ja tõekspidamis-lele".
kirjutatakse ajalehes.
Nende tavandite juurutamiseks"
on vaja sobivaid ruume.
Ajaleheartiklis on ji ttu Kingissepa
(Kuressaare) rajoonist, kus juba'ole­mas
vastavad ruumid, ,1975. a. sai
valmis „leinamaja". Vastavas saalis
on dolomiitplaatidega kaetud sei­nad,
saali keskel asub monumentaal­ne
dolomiidist puusärgiaius. Katus­lagi
on tume, heliseadmed aitavad
väärikalt korraldada lahkunu. viim­sele
teekonnale saatmist."
On valmistatud trüki teel matuse-kõnede
tekstide näiteid. 35 inimest
on kursuste teel välja õpetatud ma
tusetalituse läbiviimiseks või kai mi s-tupäeval
kõnelemiseks." :
„Pulmapeol on samuti vaja head
juhti, nn. pulmavanemat." Vastavad
oskused on omandanud 42 inimest
Kavatsetakse veel tööstuslikul teel
toota „tavanditarviküid" (kutsed,
laululehed, rinnamärgid, rosetic
jne.). Soovitavalt toimuks taoliste
esemete valmistamine tsentraliseeri­tult.
;..:;-; -..
„Noorpaarid kingiks oma külalis
tele meelsasti pulmamärgi."
Vanasti oli ka kirikuvöörmündri
tel, koolmeistritel; ja auväärsemate
taluperemeestel õigus ristida lapsi
panna lahkunuid kirstu ja koguni
teostada matuseidki. Inimeste iha
välise tseremoniaalsuse järgi vajab
&S
Viieõhtune kljinik-seminar-korral­datakse
isikuile'kes soovivad loobu­da
suitsetamisest, aga leiavad, et see.
polesi nii kerse.' Ettekanded toimu- :
vael 21. kuni 25. jaanuarini, Branson
Hospital'is, Finch Ave, W.,13athurst'i
lähedal, õhtuti kl. 7.30-9.30.
Lähemaks informatsiooniks helis­tada
Branson Hospital 633-9420 või
Eesti Adventkosudusele 691-2848;
'lilllllllllllllllllllllllllllllllilillllllllllllllllllilllllllltlllllllllllll
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
1 Toronto, Ont. M4K 2R6
«iniiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiini
rahuldamist. Seda katsutakse nüüd
korraldada nn. sotsialistliku hoogtöö
korras ja „tsentraalselt" valmistatud
ja heakskiidetud „tavanditarvikute"'
abil.
:.„Nüüdisäegsed tavandid .on.sotsia­listliku
elulaadi lahutamatu osa", lõ­petab
agar propaganda- ja agitatsi-donitoimkonna
juhataja asetäitja
oma kirjutuse (iRahva Hääles"; Põ­hiliselt
kuulub taoline uute tavandi­te
viljelemine muidugi „võitleva
ateismi" töömeetodite hulka, selle te­ravik
on suunatud ristiusu kommete
vastu. (EPL) ,.' ^