Meie Elu = Our life, October 29, 1981

              MELIÄFÄEVÄL, 29. OKTOOBPS- -'TOmsMY, OCTÕBER 2^ ^' nr. 41 (W52) 1981
•.iii«'iiU'flmriifH',i,'^»ffljf,jMif
Publishedby Estonian PüblishmgCo.^t^
•nmn Hoüse; 958 Broadview Ave., ToEonto, Oiit.
2R6--i^^^^
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veide
Yorgis B.Parming, 473 Lülimann Dr., New Milford, N.J.,
USA. Tel. (201) 262.0771
«MEIEELÜ
Asut. A
;,Meie Elu*' toimetus j^falitus Eesti
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canadsi^ Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 hrl p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad ;Ks(hadas ^-^ 6 k;
$16.00/3 k. 111 00; USÄ^^^^^
|11.50; Ülemeremaadesse: l a . $36.00, 6 k. |18.00. 3 k.
$12.00. Kiripostilisa Kanadas: la;^|^
ja lennupo^tilisä USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lenmu-postilisa
ülemeremaadessi: 1 a.
Pimedusega löödud...
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
14.50, kuulutuste küljel |4.25.
, Pärast Ottawa poliitikute esidakii-.
tust — Isujal on halvem" on suur
pettumus lugeda, et Kanada seisab
oma majanduse arengus 39. kohal ka-heksakiimnest
vaatUisel olevast
maast. Näib, et Kanada pn end ^ile
kiitnud poliitikute abiga ja teinü^
enda maailma jõukamaks maaks. j{
Ühe maa jõukust saab hinnata t<^
ma elanikkonna jõukuse alusel, mis
omakorda oleneb majanduslikest
saavutistest. Vähe on sellest, et ühel
riigil on suur territoorium, rohkeid
maapõuevarasid ja esinduslikke va­litsushooneid
— Ottawas ja provint-^
sides. On tarvis võistlusvõimelist
toodangut välisturgudel^ tugevat ra­hakurss!
ja maksimaalset rakendust'
inimestele.
Toodarigulistelt tulemustelt oh esi­kohal
Taivan, edasi Singapur, Hong
Kong ja Saudi Äi^aabia. Kümnendj^I
kohal on Jaapan, 25. kohal USA ja
80. kohal Argentiina. Kuidas saab
üks maa jõukas olla, kui tal on
900.000 töötut, õlitoodang on ülevõ-raistega
segatud, omakapital on välja
rännanud, iniineste elamud lähevad
olfsjojuhaamii aUa ja inflatsioon rae­vu
tseb". edasi? •
Kanada on 39-le kohale pannud
Euroopa rahalaenajad oma hääle­kandjaga
Euromoney, kes teab mis ta
räägib. Siit jouam^ uuesti tajgasiriS"
gi sekkumise juurde eramajanduses,
kalli krediidi juurde Kanada | panga
kaasabil ja eramajanduse usu kao­tuse
juurde oma võimaluste tulevik­ku
voi selle võimatusse.
Tekkinud olukorda ei märka postl-streikijad,
organiseeritud tööliskonuŽ
ega tarbetult ülemehistatud riigitee°
nijaskond. Neile makstakse üle nen­de
toodanguvõime ja vahe peavad
kinni maksma elanikkonna teised
klassid. Need teised klassid on inime­sed
vähese sissetulekuga, need ihiÄie-sed,
kes on tööprotsessist vanuse
tõttu lahkunud pensionärid, ja mui­dugi
rieed, kellel ei ole tööd. Võib
olla selgemat keelt, kui midagi muu
räägib asjaolu, et tuhanded erakodud
on sunnitud haamril alla või inime­sed
on lihtsalt sunnitud neist välja
kolima. Kui,. inimeii<^' ei jaksa opua
elamu kulusid, mahamakše, intresse,
kinnisvaramakse, jooksvaid tarbija-kulusid
ja lõpuks remonte ja kor-rashoidu
enam katta, ^iis ei jää tal
teist üle kui oma elamust välja koli­da
ja edasi eksisteerida kinnisvara
müügist saadud rahast pipaljuks kii!
seda üle on jäänud pärast kohustuste
mahamaksmist. ;
Iga töötaja mureks on olnud oma
tööaastate perioodil oma kinnisvara
välja maksta ja pangakontosse kogu­da
ülejäänud aastateks pärast pen-sioneerumist.
Protsendid säästudest
koos igakuise pensioniga oli korral­datud
nii, et pensionär oli võimeline
elama oma võlavabas majas peagu
oma endises standardis. •
Kuid need unistused pärinevad ae»
gadest, mil elamu maksis 15.000 kusit
20.000 dollarit ja «vihmaste päevade"
äraelamiseks jätkus 35.000 dollarist
pangakontost. Nüüd on küll nii, et
samasugune elamu maksab juba
150.000 dollarit, pensionid ei ole tõus­nud
ja pangakonto on olematuks
muutunud. Inflatsioon on mõneštM
pensionärist teinud kalli elamu oma^
nikü, kellel puudub eksistentsiks su­laraha.
Nii ongi tekkinud uus klass
Minesi-^ rikkad vaesed kes mifl»
rega vastu vaatavad homsele päevale*
USÄ-s katsetatekse selliste rikaste
vaestega uute pangalaenude võimal­damisega
võlavabale majaomaniku­le.
Mõned pangad võimaldavad neile
laenukonto teatud arvu aastatele,
kus majaomanikule saadetakse iga­kuine
tsekk kuni perioodi lõpuni.
Oma maja vahepeal humas jälle
tõusnud, võidakse seda laenu uuesti
suurendada.
Kui majaomanik on lõpuks ammu.
tanud oma laenupiiri, võib ta oma
kinnisvara müüa, pangalaenu tasuda
ja kui sellest veel raha ülejääb, seda
oma tarbeks kasutada.
Inflatsioonveskid töötavad kiirelt
ja järjekindlalt. Koos sellega kasvab
uusühiskondltk klass rikaste vaeset©*
on pärast
se president Anwar SadaU mõrva
suunatud Lähis-Itta ja araablastest
moslemite fundamentalistidele, kes
on kujunemas uueks ähvardavaks
Jõuks Lähis-Idas ja ähvardab maail»
marahu. Mõrvatud presidendi var­just
kerkis üles uus Egiptuse presir
dent H. Mubarak, kes võttis juhtund
se oma kätte ja tõotab jätkata A.
Sadati ranget poMtIkat. Esialgul ei
juleta teha kiiigi kaugeleulatavaid
ennustusS, • vaid oodatakse ja vaada-
Uuel presidsendil ^ . MubaraMl
:puudub A. Sadatr isikliik autoriteet
ja kuulsus. Tal tuleb lahendada pal­ju
sisemisi probleeme, mida Sadat ei
suutnud lahendada. Egiptus on üle­rahvastatud
maa, kus on üsna piira­tud
arvul maapõuevarasid Rahvaarv
a!ga kasvab kiiresti. Tuleb ehitada
elumaiju, koolimaju ja teisi avalikke
hooneid.
Muret valmistavad 'ka vahekorrad
USA-ga ja Iisraeliga. A. Sadat plaa­nitses
yŠA armeega ühiseid sõjali-
: si manöövreid, lubas sõjalisi baase
"^ohu toral USA-le ja arendas muud
sarnast tihedamat koostööd. Karde­takse,
et selles poliitikas võib tüllä
Väikesi tagasilööke opositsiooni
•:nõu(tel.. ;
Uue presidendi ajal võivad pahem­poolsed
hakata avaldama survet,
mille tõttu Egiptus on sunnitud võt­ma
neutraalsema : joone ja asuina/
sõbralikumasse vähekbrda N. Liidu-
Ei usuta, et uus president suudab
pidada enam kõil<^i lepinguid ja jät­kata
senist sõbralikku poliitikat Iis­raeliga,
vaid on sunnitud teiste araa­bia
riikide survel lähenema oma
mosleihitest araabia riikidele.
Saudi Araabia juhtkond on suures
hirmus fundamentalistide ees. 1979.
a. olid Saudi Araabia juhid suures
paanikas, kui sajad militaristid oku­peerisid
araablaste kõige pühama
raoshee Mekkas ja hoidsid seda oma.
valduses ligi kaks nädalat,
Ä. Sadati surm on suureks tagasi­löögiks
Sudani praegusele võimume­hele
J. M. Nimerile, kes pidas A. Sa-datit
oma suuremaks kaitsjaks ja
sõbraks. Liibüa üritab Chadi kaudu,
mis pn Liibüa okupatsiooni all, rün­nata^
Sudaani. Ameeriklaste erilised
ÄWAOK luurelennukid patrulleeri-vad
Sudaani piiridel, et avastada sis­setungijaid,
tegemist on suurte ela­niketa
kõrbealadega, mida on raske
^aitsta. Isegi Tuneesias toimus mos­lemi
demonstratsioone j a on võetud
tarvitusele ranged abinõud. Praegune
võimumees H. Bourgiba on läänepä-rase
Süürias moslemite vendlus heitis
pommi, et tappa president Havez
Assadi ja tema venelastest nõuand­jaid.
Afganistanis on tegevusse ra­kendatud
erilised imošlemitest leegio­nid,
kes ründavad venelasi kindla
teadmisega, et saavad ka ise surma
ja seega moslemite märtriks. Ka Ni­geerias
' teotsevad suured mosJemi
fundamentalistide jõugud.
BURLINGTON, ONT. LINE 76^9478
^ Uued ja parandamine
^ Kasutage riiklikku toetust
i( Mõõdukad hiimäd, oskustega
ja GAASI AHJUDE vahetamisse
kütteseadmfite
•SBC
Varsti
1 koos Kanada,
EÄetellimiseks^ palun' saatke |8.00 koos
"-^e'k, 870 Runnymede
ÄHVARDUS;::
Kuid kõige suurem oht praegusele
rezhiimile tuleb moslemi fundamen­talistide
sektorist, Samadest ringkon^
dadest, kes mõrvasid president An­war
Sadati. Moslemite keskel on
ekstremistide liikumine ainult laie-pemid.
Ainult mõni tund päraste Sa-jdati
mõrva tema mõrvaga seotud
'grupid deklareerisid avalikult, et tu­leb
j!ätkata püha võitlust. Mõistetak­se
hukka kõik moodsad eluviisid ja
läänekultuuri sugemed. Šadati mõrv
äratas paljusid ekstremistlikke grup­pe.
Tüliõunaks on Iisraeli agressiiv­ne
ja teisi rahvaid vihkav juutide po­liitika.
Moslemi fundameritalistid valmis­tavad
suuri probleeme aimeeriklaste-je,
kes arendavad vahekordi Araabia
maailmas. See -on ikujunemas liiku­miseks
ühelt poolt ÜSA ja teiselt
poolt N. Liidu mõjudelyastu.
Nii töötab Egiptuses ntoslemite
vendlus, mis osutub ^umber üks si­semiseks
vaenlaseks riigivõimule. Ä.
Sadat allahindas neid ja selle tõttu
ta hävitati. Kuid Egiptuses on teisi
suuri ja võimsaid gruppe, kes on
Egiptuse—Iisraeli rahule täielikult
vastu. ••
Need ekstremistid võitlesid- ainult
mõni päev pärast A. Sadati surma
250 müli Kairost politseiga ja sõja­väega
kolm päeva. 'Mõlemal pool oli
surmaohvreid.
Lübüa diktaator M . Muammar
Qaddafi ähvardas mõrvata A. Sada-tit
ja kutsus pärast Sadati tapmist.
egiptlasi üles praegust rezhiimi ku­kutama.
Ta peab ennast moslemi
fundamentalistide juhiks. Egiptuses
on vangistatud viimastel aastatel
rohkesti liibüalasi, kes osutusid Qad-dafi
poolt saadetud, et õõnestada Sa­dati
rezhiimi. Endine USA president
J; Carter iseloomustas M. Qaddafit
kui loomalikke- instiniktidega kisk­jat,
kes töötas ööd ja päevad väbä
maailma juhtide mõrvaiplaanide kal=
Mai, • •.. • •',:
Iraanis teostas Ajatoliah Khomei-'
ni moslemi fundamentalistide revo­lutsiooni
ja selle tulemusena toimu­vad
metsikud massmõrvad. Ta kut­sus
peaieA. Sadati surma egiptlasi
üles barrikaadidele, et hävitada prae-gust
läänesõbralikkü riigikorda ja te-ha
Egiptusest moslemi fundamenta-
Anwar Sadati mõrv: on toonud ko­gu
Lähis^Ida piirkonda uue olukor­ra
. Senini vaikselt • teötsenud oposit­siooni
elemendid ja militaristid said
sellest uut tuult purjetesse. Araabia
maailma parempoolsete ja ka vasak­poolsete
rezhümide vastu tekkib pa-ratamata
opositsioonjd. Pan-Äraabia
liikumine suureneb j ^ Iisraeli vasta­sed
meeleolud saavad uut; hoogu.
Praegu on võimatu bttenäha, milli­seid
uusi sündmusi siin kerkib üle­öö
esile.
Seoses Eesti' ENSV riSldiku kuns­timuuseumi
juhataja Irene Tederi
loenguga New Yorgi Eesti Majas kir-jutab
USA-s ilmuv „Eesti Postimees"
,yMuidug küsib igaüks, et mis on
selle kõige taga?
Oleme palju kordi kirjutanud, et
Moskva ei võta midagi ette ei eesti
rahva ega kä eesti kultuuri huves.,
vaid need nn. „kultuurisuhted" on
selleks, et meie võitlust lõhkuda.
Kontaktiloomisega pagulastega tahe­takse
neid teha ükskõikseks ja tui­maks
meie võitluse vastu. Teiseks ta­hetakse
taguda kiilu eestlaskonna va-hde.
On ju loomulik, et need, kes
sellest VEKSA manöövrist aru saa­vad,
on selltele nn. kultuurij amale
vastu. Ja loomulikult tekib siis ka
lõhe nendel kultuursuhteid poolda­jatega^
See kõik on ju selge ja käe-katsutav.
Oleme jahvatatud kultuur-siihete
üle juba ligi paarkümmend
aastat, aga neid suhteid pole kusagil
näha. Ja kui me jamame veel teine
niipalju, seisame ikka surnud punk­ris:
= Oleme palju aastaid kirjutanud sel­lest,
et meie kesksed organisatsioo­nid
peaksid seisukohad selles küsi­muses
kujundama, aga näe, selleni
pole veel jõutud.
Eesti Maja peaks- olema ikka meie
rahvuslikuks kantsiks, kus vene ka­rud
ei tohi teha pesi tema ahjude
peale. See küsimus tulfeks Haridus­seltsi
koosolekul neerudeni ja konti­deni
läbi arutada ja kindlad seisu-kchad
võtta/'
Eelmise aasta üldvalimistega tegi
Ameerika poliitika märkimisväärse
sammu paremale. Liberaalsed ring°
komiad reageerisid sellele, peab ü t k o
ma, väga ebapatriootlikult: soovitati
.kõigele käega löömist, sest igasugmi®
lootus üle aastate suure töö ja vae­vaga
väljatöötatud sqtsiaalprograma
mide päästmiseks näis nüüd kadu­nud
ning majanduslik kriis mööda­pääsematu.
Sellised hääled jäid pi­kapeale
aga järjest vaiksemaks ja
mitte ainult Kongressis, vaid ka rah­va
seas hakkab usk konservatiivsesse
programmi ikka enam ja enam maad
Muidugi on õnneks mõned poliiti­kast'
mitte kuigi palju olenevad
sündmused Ameerika majandusele
sellel perioodil 'kasuks tulnud, nagu
näiteks õllhindade stabiliseerumine,
õlitarvitamise kokkuhoiuprogrammi
õnnestumine ja suhteliselt suurema­te
häireteta rahvusvaheline olukord,
võimaldades viljasaadetiste taas
alustamise N. Liitu, mis mitte üksi
ameerika farmeritele meelt mööda ei:
ole; vaid mis positiivset mõju aval­dab
ka Ameerika väliskaubanduse bi­lansile.
Dollari kurss maailmaturul
on tunduvalt tõusnud, vaatamata sel­lele,
et ta seisund Ameerikas on kõi­ge
paremal juhul ebastabiilne, põh­justades
keskmiselt poole suurema
laenuprotsendi dollarilt, võrreldes
teiste maade valuutadega.
President Reagan on võtnud enda­le
suure riisiko oma majandussüstee°
mi läbisurumisega. Ta valis omale
tippmehed konservatiivse majandus^
süsteemi asjatundjate seast, kuid kui,
see süsteem peaks nurjuma, siis lan­geb
süü sellest ainuüksi Reaganile ja
.tähendaks tema avaliku elu karjääri
lõppu, mitte aga nendele asjatundja­tele
ja kongressiliikmetele, kes tema
süsteemi aitasid rakendada.
KES OM - KONSERVATIIV?
Terve selle konservatismi võidu­käiguga
pn kaasumas ka teatav
identsuse kriis. Kes õieti on konser­vatiiv
Ameerika mõistes? Kui näiteks
mõnelt 'konservatiivselt ameeriklaselt
pärida, et mis on õieti tema, poliitili­ne
kreedo, siis on vastused väga eri­nevad
ja pahatihti ähmaste piirjoon­tega.
Nagu teame, on totalitaarsete
riigikordade maades konservatiiv
hoopis erinev mõiste ja seal on kon­servatiivsete
pürgimustega poliitiku­te
vaated tihtipeale vastuolus demo­kraatlike
riikide 'konservatiividega.
Põhiliselt tähendab jU mõiste kon­servatiivne
alalhoidlikkust, vana­meelsust
ja uuendustevaenulikkust.
, Ameerika mõistes konservatiivne
maailmavaade tähendab usku ja ar­vamist,
et ühiskond vajab tasakaalu
korra ja muudatuste vahel rahu ja
õigluse säilitamiseks. Filosoofilise
orientatsioonina ikonservätism kaa­lub
põhilisi poliitilisi probleeme mo­raali
ja religiooni raamistikus.
Ameerikas väljakujunenud konser­vatism
nõuab, et inimesed elaksid
harmoonias oma eelmiste põlvede
pärandiga ja et oleviku ning tulevi­ku
plaanitsemise! arvestatakse ajaloo
õppetunde.
Ehkki Ameerika konservatism
pooldab institutsioonide ikontinuitee-ti,
ei eita ta muudatuste läbiviimise
vajadust. Iga ühiskond peab ajaga
muutuma; et püsida, mis on ju vana
tõde, aga muudatused peavad olema
kooskõlas ühiskonna iseäralike tra­ditsioonidega
ja mitte järgnema
abstraktsetele ja doktrinäärsetele
ideedele. Muutus peab olema kont­rollitav
ja kooskõlas eelnenud sünd­mustega.
RIIK AINULT VAHEN0
Üks konservatiivse maailmavaate
tähtsamaid põhimõtteid Ameerikas
on riigi kui sellise tunnustamine ai­nult
vahendina kodaniku heaolu,
kaitse ja rahu saavutamisel. Koda-niku
vastutust ei tohi kahjustada
liigne valitsuse ja ühiskonna ülista­mine;
see võib piirata^ indiviidi või­malusi
tema taotlustel ühiskondlikul
redelil ülespoole püüdmisel.
Ameerika parteipoliitikas, on tra-disiooniliselt
vabariiklased kaldunud
enam konservatismi poole kui demo­kraatlik
partei. Niisiis ühe või teise
partei pooldamine siin ei määra ala­ti
maailmavaadet. Seda tõendab näi­teks
presidendi riigieelarve piiramise
ettepaneku suur võit Kongressis. See
ettepanek põhineb puhtakujuliselt
konservatiivsetel printsiipidel, kuid
suur osa demokr?iate valis selle poolt.
Sellepärast ongi eriti viimastel aas­tatel
olnud palju juttu parteide üm-bermoodustamise
üle, nimelt et
peaks olqma konservatiivide' partei
ja liberaalide partei. Kuid vanad tra­ditsioonid
lon aja jooksul niivõrd sis­se
juurdunud, et see arvatavasti ku-
' nagi teoks ei saa. ' ,
Mis on põhjustanud viimaste aas­tate
konservatismi võidukäigu Amee-,
^rikas, sellele on püütud anda mitme­suguseid
erinevaid seletusi. Kahtle­mata
ei olnud selleks ainult üksainus
põhjus, vaid mitmete seda tendentsi
soodustavate olukordade kokkusattu­mine.
'
1976. a. ei olnud kummagü parteil,
välja panna eriti väljapaistvat pre­sidendikandidaati
ja kuna suurem
osa amjierika valijaid pooldab demo-^
kraatli :ku parteid, võitis, Carter.
Carteri ajal aga hakkas rahvas aru
saama,' et demokraatide majandus­programmid
ei päästa Ameerika ma-,
jandust allamäge minekust ja Reaga­nil
oli pakkuda midagi uudset. Vii­mase
otsuse järgmise USA presiden­di
osas tegi aga Khomeini. Oleks ta
ameerika pantvangid natuke varem
tulema lasknud, on täiesti võimalik,
et sellega Carteri populaarsus oleks,
küllaldaselt tõusnud, et, valimist või­ta.
Kuidas konservatismi võidukäik
edasi kulgeb, oleneb peamiselt sel­lest,
kui palju Reagani majandus­reformid
aitavad pidurdada inflat­siooni
Ameerikas. Reagani populaar­suse
kõrgpunkt on võibolla juba
möödas ja paratamatult tuleb tema
programmile tagasilööke, kuid kõige
tähtsam on, et Ameerika majandust
juhtivad jõud ei kaota usku Reagani
majandusprogrammi õnnestumisse.
Kui nad seda teevad, siis on 3 aasta
pärast Ameerikal uus president ja
konservatismi viimaste aastate või­dukäik
suure küsimusmärgi all Siis
jääb viid küsida: millise tee valib
Ameerika rahvas järgmisena, et ül-dist^
allakäiku pidurdada?
A. PALLOP
80 STOCKHOLM 6-13 VII I98r
PILDIS JA SÕNAS, 95 LHK.
¥ärv!Mkis, albumi foitnaadis, eesti, rootsi, Inglise ja
saksakeelse tekstiga.
Toimetanud: E. Kõks, Ä. Milits, I Mägiste.
Hind $49.50. Postiga tellides pluss saatekulu $2.50.
Broadview Ave. Toronto, Ont., M4K 2R6
ud
\%m sauna
Nüüd saadaval 2 väga
effektiivset puudega köe­tavat
sauna-ahju Soomest.
Mõlemad töötavad kuuma-õhu
ringvoolu süsteemi alu­sel,
mis võimaldab rohkem
ühtlast soojust ja tarvitab
vähem küttematerjali.
Käüašeisev ilus emalist ke.
re. Mõlenlad mudelid on
saadaval 30 liitrilise rooste­vabast
terasest scojavee
TULGE JA KÜLASTAGE' MEID:
LTD., ünit 3, 690 Progress Ave.,
HOÜSE OF SAUNA, 5330 Yonge St., Willowdale
ROSSÖW LUMBER LTD., R.R. 4, Pembroke, Ont
DEALER INQUIRIES:
151 Forman Ave., Toronto M4S 2R9 Importers & Wholesalers