Meie Elu = Our life, November 20, 1980

              BBCS
0» '>
saksa purjesportlane Beiiöni
linnas Rootsist renditud pur
baltisakslaste häälekandja,,
veergudel: • • \
,iSõit sŠksa sadamast
kestab kaua, mistõttu oJM läbirääki­mised
rendipaadi saamiseks jsopm-i
lastelt ja rootslastelt, i Stolj^holmis
saame kaubale: • tuliuus ,>Maxi 95''
merekõlbülikuks varustatud ja kät­tesaadava
hinnaga. Saame ka Snpeali-se
meeskonna kokku. Sõit algab 12.;
juulil, vahepeatuse teeme proviandi
saamiseks Visbys. Siis võtame kursi ;
GÖtska Sandöni peale, mis on üksik
luitesiaar põhja poolt Gotlandi,? tule- ^
torni ja Rootsi sõjaväelise tügipunk-külastaPolämpiaregatti
Tal=
. Ta jutustab oma elamustest
Iga.
Pärast rahutut ööd sõidame hom­mikul
ümber saare ja võtkme kursi
Hiiumaa poole balti raiinikul. Soö^ '
dus pärituul viib meid 24 tunni jook- ;
sul üle. Juba kell 11 on meil esime­ne
kokkupuutumine punalaevastiku­ga.
Üks nõukogude ranna valvelaev
asub põigiti meie vööri et|$.. Meid
kõnetatakse valjuhääldaja kaudu ve­ne
keeles .ning meid saadetakse üm­ber
Osmussaare õigesse sõiduvette
tagasi. Kes sellele rannale liiga lähe­dale
tuleb — Rootsi lipust hoolimata
— sellele 'koputab ptinalaevastik ul-^
jästele sõrmedele. Meie edasine lii­kumine
kulgeb rannaristleja terava
vaatluse all.
VENEMSTE SLEFIS • r • . : ,
Õhtul kas vab tuulekiirus. Kihuta­me
Pakri punasest majakast mööda,
ümber iidusireeniga Suumpi maani­na
ja näeme häbaruses mõningaid
aurikuid, üht sõjalaeva ja nende ta­ga
kaht madalat kalatraalerit. Tuul
ulub ähvardavalt vantides. Arvesta"^
me tuulekiirüst 7—8-le pallile. Oleme
väsinud, maale ei tohi minna ja vee
sügavuse tõttu ei aitaks^ meid ka ke­tita
ankur. Teeme saatusliku otsuse:
kinnitame vÕöpvaieri tagumise kala­traaleri
külge; et öÖ laeva tuulevar­jus
'kuidagi mööda saata.
Abivalmis nõukogude meremees
võtab vaieriotsa'vastJ, aga pakutud
õllepurke mitte. Ta näitab pöidlaga
ristlejale ja kehitab kahetsevalt õl­gu.
Otsekohe suunab ristleja oma
prozhektorid meie peale rnistõttu
säästame oma valgustuse: (patareisid .
ünerasküseks tehtava" jöomaajavjuü-
^res.,-.--
„§UURE- VENNA" SILM-;
Kell viis hommikul ärataä meid ši-.
reeni ulgumine. Nõukogude kalalaev
on meie vaieriotsa lahti päästnud ja
merre heitnud. See tehti arvatavasti
ristleja korraldusel. Juba näitab kee­gi
meile ristleja komandosillalt, et
peame talle järgnema| Mõtleme Or-welli
sõnadele „süure venna silm
.näeb kõik" ning/jätkame sõitu mo(>
torijõul. Kestab umbes poolteist tim-di,
kuni ristleja annab meid külälis- '
tesadamas Miidurannas üle ühele kii­rele
punasele mootorpaadile, mis
meid juhatab valjuhääldaja Jcaudu. *
ankruplatsile rootsi paatide vahel,
LÄBIOTSIMINE, " 1 • .. •
ÜLEKUULAMINE,.:
Fzneme otsad kinni. ICorjan pas­sid,
viisad ja tollideklaratsioonid
kokku, lähen vööri ning ülätari pabe­rid
kail seisvale süngelt jiõmitsevale
kaptenile, Oh saksa purjetajate iihf^
sämeelsusl : \
Ka-pten seisab kolme ^örm
ja kahe erariides härra saatel, kes ei
vaatle meid dümpiaadliku lõbusu­sega,
vaid pigemini sünge ametlikku­sega.
See Vastab tavale: range, aga-korrektne.
Seltsimehed tahavad par­dale
tulla. Pakutud sigarette ei võeta
vastu. Ülekuulamine algab; Miks võt­site
eile õhtul kell 22 ühenduse nõu­kogude
merejõududega? Oleme jah«
munud. Kuidas nõukogucie merejõu-dudega?
Aga teid kinnitasite yaieri
nõukogude, sõjalaeva külge, kinnitab
kapten. Püha taevas! Need olid ju
kalatraalerid: Kas arvasime tõesti, et
on tegemist kalatraaleritega? Vasta­me,
et kui öösel jtuul ulub, ori ikõik
kassid ja laevad halUd nih^ süs pofe
oluline, kus meie otsad kinni pane­me.
Nüüd otsitakse meie purjekas
läbi. Vaibad üles tõsta, topeltuksed
lahti, tahvHd maha, Jaadungiruum
avada, Kahe seltsimehe juures on ai­nult
tagapooled naha, kui nad upiäkil
kiüuruurni vaatavad. Kui läbiotsiini-ne
ei too midagi kompromiteerivat
päevavalgele ning teeme Rbotsliipu
ja mitte kaasasoleva laevaomariiku
rahvuse^usutavalt selgeks; hakatakse
iiurima meie elukutseid. Igaüks
meist peab jutustama, mida ta har­rastab
kodus, kui ta mitte just para­jasti
ei triivi nõukogude ranna lähe­duses
ega punalaevastiku operatsioo'
hipiirkonnäs. Siis Icaovad läbiotsijad
koos meie passidega ning soovitavad
meile passide tagastamiseni pardale
jääda/ Naabruses asuvatelt rootsi
paatidelt vaatlejate pilgud^^^n
yäljendavät: nii näevad spioonid väi°
. pJPROPUSK" E l .LOE .:',. ^
Pool tundi hiljem toob üks meile
tundmata, head inglise keelt rääkiv,
kapten passid tagasi ning tahab nä-
•meie merel
Meie poolt ^aatüd seletused^näiva^
teda Tahuldavät. .Ergutavate sõnade
„don'tworry" saatel hüppab ta kaile
tagasi. Et arusaamatusi vältida: kü­sitlused,
proovid ja kontrollid viiaik-seläb>
i äärmise täpsusega, .aga viisa­kalt
j a shikaanideta. Prof id on ame­tis!
iV
, , Passid kätte saadud, ruttame ;,In-turisti''
büroosse sadamahoone esi­mesel
korrusel. Seal seisavad ^jjika
leti taga hulk sportlikult^legaritsejt
riietatud nägusaid ja keeli valdavaid
noori daame; Iga ees seisab silt päde:,
vuse: kohta: passid, transpordid linr
nas, teater, kontserdid, vatamisväär-šuste
külastamine, postkaardid, mä-,
lestusesemed jne. Ühes nurgas on
raha vahetuspunkt, teises seinas
baar, kus kõik saadaval, mis hea ja
kallis. Tallinha lahe räimega suupis-
^tetest kuni ,gruusia konjakini, mis
pofeb kaugest läänest tulnud olüm-piakülalise
kurgus nagu olümpiatuli
juba enne regati algust. Kollane
kaart — juba kodus ©.markadega
makstud — kindlustab iga poole tun­ni
takka vaba transpordi linnast
suurhotelli ,;Viru", mis rangelt val-vättid
ja ainult ^ ajakirjanikele ja
ametlikele külalistele vabaks antud.
Meie katse, pääseda kollase kaardi-
,ga hote^^^^^^^ •restoraani ebaõnnestub
Sedait^' ;,Kuda?^ (kuhu) küsivad
kaks valvurit. ,;Hotelli". •— „0n teil
tunnistus fotoga?" — „Eei ole." „To
zvrdariije". Ringkäik vanalinnas hü­vitab
selle pahanduse rikkalikult.
Suurejooneliselt ehitatudv' ranna­teed
pidi, ilusast regatikeskusest Pi­rital
mööda, •' 'sõidame tagasi külaliste
sadamasse. Sisse-ja väljapääs on iga
kord äärmiselt kcmaplitseeritud. Õlal
kantavad karidetaskud otsitakse läbi
pimliku täpsusega. Minnes läbi elekt-rooriüise
lüiiši; kõlab kriiskav heli.
Metall! Taskud tühjendada ja tagasi.
Pastapliiatsid^paadivõtmed ja pu­deliavajad
paneme lauale. Jälle heli­seb
lüüsi sireen. Neli kuuetaskusse
unustatud piekist olümpiaplaketti
peale^^ maalitud paatidega-põhjusta- -
: sid uue alarmi, Valvurid naeratavad
— kõik on korras.
IPALJU MILITSIONÄÄRE-
• Avapidustustele Pirital on veel pal-
-jiä-'pääsmeid saadaval. Saame head
platsid umbes 30 marga eest isiku
kohta kohe::^tetteotsa prorninentide
tribüüni vastas. Rahvatantsud, lau­lukoorid,
sõjaväeorkestrid, palju ilu­said
neidusid,-bsalt eesti rahvadides,
teised lehvivates sinistes .linikutes.
Kõned rahust ja sõprusest ja lõpuks
; hüplevad komnoored misha-kostüü-
' raides ringi. Tunglakandja^ on vahe­peal
läitriiid olümpiatule. Sportlased
, seisavad oma lippudega kahel pool
• J autribüüni. Kõik näeb kirev ja ihxs
• välja ning veidi; pidulik j a peaaegu
.inii nagu muidu selliste sündmuste
puhul tavaks. Äga siiski on asi veidi
^teisiti. Militsionää­ride
rida rannal on tihe, mehed sei-
" šavadttagu soolasambad. Tavaliste
külaliste ja autiribüüni, kus istub ka.
;f ^ s a olümpiak(M luge ja Kru-
' 'pi vabifiku direktor Berthold Beiti
oma naisega, .vahel on tõke veekraa-vi
näol. Veidi aplausi perfektselt or-
• •'gäniseeritüd jä samuti esitatud ette­kannetele,
aga ilma juubeU ja spon­taansuseta.
Teadetetahvlil seisab:
„Kiiremini, kõrgemale, tugevamalt!"
Viimane vastab tõele. A
Kuna tohime regatti jälgida ainult^
. säatelaevalt, veetes seal kogu päeva,
otsustame üksmeelselt loobuda rega­ti
jälgimisest. On jäänud ainult na-
'gunii veel. neli päeva olümpialinnaga
tütvunemiseks. Need lõpevad silmale
ja .kõrvale unustamatu lõppakordiga.
„Estonia" kontsertsaalis: kuulame
rahvusvahelistel võistlustel auhinna­tud
.Tallinna Kammerkoori program-mv:
Baclii, Brahmsi Shöstakovitshi
' küi ka eesti komponistide helindi-'
[y tfest. Jälle sõidame, "haaratuna nii
paljudest vokaalidest ja helidest
koosnenud kirgedest,^ vaiikldes sada-n^
ässe tagasi. • \/ U
'Korrakohaselt,* päe­vade
vältel juba harjunud siin kehti-
, Vate reeglitega 'meldime endid hom­seks
tagasisõiduks. Viimane piinli­kult
täpne paa:di kontroll ja tolifop
maalšusbd. Jumalagajätt läbiotsimist
teostanud sümpaatse ohvitseriga,- Ta
' soovib'meile^ihead reisi. Kes aga ai>
vab> et purjed ülesse ja minema, see
eksib. Väijäšoitvad viis paati aseta­takse
kolonni, mille eesotsas nõuko­gude
mootorpaat, mis juhib meid
suundtünnini. Nõrgemate mootorite­ga
paadid võetakse sleppi. See ope­ratsioon
-kestab kaks tundi, siis
sleppvaierid vabaks. ja sõit ka va-
. baks.;-/ V:'.-.'^ . ' '
•kigSi võta näpust! öht-ul ütleb Joc-
. hen;,,|*ööra ennast üniber." Suitsu­sammas
meie taga näitab külastust.
Tõepoolest tuleb ahtrist täisauruga
'iiiidä pole veel' koha-mälestavad
• ^
abikaasaga
KOLLINA abikaasaga
abikaasaga
abikaasaga
ARMAST SÕPRA
mälestavad leinas
HANS SEPP
ELMAR TAMPÖLD
EVALD TIKENBERG
ALEKSANDER TOIGER
ERVIN VARAMÄE •
ENDEL VENE
abikaasadega
ARMAST ^SÕPRÄ JA NAABEIT
leinas
A. A L E abikaasaga
F. P R U U L abikaasaga
M. N ( I I N V E E ja I L SE
F. P A J O M Ä GI
JAAN MIGLAI abikaasaga
LEO KALM abikaasaga
Raske haiguse järele lahkunud Korp! Sakala vilistlast
A .
il .
YDIA ja-WALTER
MONIKA, LISA ja
SIORm^DAVID ja
FRED ja NANCY
EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT
Aastakümne te...kogemus • eestlaste t.eenimi'se'ks* Oskuslik, nõuanne .ja
M/Wajrne HamiltÖEi
Funeral Direktor
RASKE HAIGUSE iÄRELE LAHKUS ARMAS VILISTLANE
RÄNDE
anälestab leinates
KORPORATSIOON SAKALA
Mount Fleasant Rd. % .
(lõunapool Eglintöni)
tel. 489-Ž811 ® 489-8002
KALLIST KLUBI LIIGET
r
EESTI KODU PILJARDIKLUBI'
nud. Hall laev möödub meist ja kee­rab
ennast põiki meie voori ette Jäl­le
küsimused vene keeles: ikust ja
kuhu? Meie meeskond väldib uue ir-riteerimise.
Näitame läände 4a iiõi-liame:
„Stokhokn, StokhölmT" See­kord
läheb asi kiiremiiii. Küsitlused
Tallinnas-On ilmselt selge pildi and­nud.
Tohime oma sõitu jätkata. Meil
on veidi kaastunnet valy^laeva tähe-lelikule
kaptenile. Ta pole jäMegi'3r-denit
t e e n i n u d . .
KALLIST SÕPRA
sa
suurus 10»/2"x 18"
Müügil
.ü"fdl
Broadvlew Ave. Toronto.
M4K2R6
ma iestavad kurbuses
BAGMARi KAASIK
ELMA ja ARVO VABAMÄE
MERIT ja TOOMAS MARNOt