Meie Elu = Our life, September 7, 1978

              ••NELJAPÄEVAL, 7. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER 7
:eieEM"nr.36-(1491) 1978
eetri
Itähistab
Dr.R. Taagepera esines Tartu College'is loenguga: „Riikide ja rottide kas
vust ja kongusestf Vasakul kaks loengu selgituseks kasutatud tabelitestk
mis näitavad kestvusaja ja tõusuaja vahekorda K/T=3. Foto — 0. Haamer
Esmaspäeval, 28. augustil toimus
Tartu Instituudi korraldusel prof. R.
Taagepera loeng teemal: ,piikide ja
rottide kasvust ja kõngusest." R.
Taagepera ön Ka^ifornia ülikooli po-
Mitiliste teaduste professor ja on
uurinud riikide kasvuprotsessi üle
kümne aasta.
Viimasel \ Peetri koguduse nõuko-gu
koosolekul ISO. aug* valiti Itogudu-se
30-ne aasta juubeli tähistami­seks
5-e liikmelise komisjoni koos­seisu
August Mõmmik, August Ruus-äuk,
Rein Lätte, Tarvo Kass ja Aadu
Piirnsalu. Ameti põiest kuuluvad
oimkonda ki koguduse esimees Tiit
Tralla ja õp. Oskar Puhm.
Esimene pidulik jumalateenistus
peetakse 17. sept. Teenivad piiskop
Karl Raudsepp ja koguduse õpetaja.
Laulab koguduse segakoor Cantate
Domirio. Jumalateenistusele järgneb
koosviibimine kohvilauas, mille kor­raldab
koguduse naisring koostöös
koguduse naisperega. Sõnavõtud ja
ettekanded. Solist Lydia KöÖp.
Koguduse nõukogu ja õpetaja loo
davad, et sellest jumalateenistusest
arvukalt võtavad osa- aukülalistena
koguduse asutajad liikmed ja kõik
kes 30 aasta jooksul on aktiivselt osa
võtnud koguduse elust .ja tegevusest
Kui mõnel nendest on raskusi ter­vislikel
põhjustel jumalateenistuses
osa võtta, siis juubeli toimkond
püüab korraldada -nendele trans
Referent selgitas nn. „politometri-ka"
mõistet, mis -hõlmab poliitiliste
: nähete mõõtmist, neist matemaatilis­te
mudelite moodustamist ja mudeli
ning mõõte ühendamist. Ta vaatles
ja võrdles rottide (imetajate) kasvu-
, graafikut Leedu-Poöla riigi (1300—
1800) kasvuprotsessi graafikuga näi­dates,
.et graafikud on väga sarna­sed.-
Enamikul imetajatel on kasvu-ja
tõusu-aja suhe 1:3 (on muidugi ka
erandeid). Leedu-Poola riigi tõusu­aeg
kestis 150 aastat, riigi kestvus oli
450 aastal, sellega suhe 1:3. •
Referent käsitles pikemalt maail­ma
impeeriumide arengut näicFates,
et impeeriumide pindala, 011 .pidevalt
suurenenud. Praegu) . on Venemaa
suurim _ maailma impeerium. Küsi­musele,
kas Nõukogude Liit (Vene-
. maa) jääb püsima, vastas referent,
et küsimusele on raske vastata; kui
midagi sisemiselt ei juhtu, võib Vene
suurriik veel kaua püsida. Ei ole nä­ha
enam suurriikide kasvu, vaid pi­gem
kahanemist, sest pole enam kas­vuks
vajalikke tühje, mäidr^Küsirnu-sele,
milline on Kanada kasvu kurv,
seletas referent, et Kanada on riik
lagunevast Briti Impeeriumist ja, sel
puhul ei saa rääkida kasvust.. •
Tartu Instituudi sekretär, E. Aru-ja
ütles saalitäie kuulajate nimel tä-
' nu referendile.
Pensionäride Klubi väljasõidul 22. augustil puuviljafarimi Vinelandis. Vasakul - taluomanik Samuel Moyer ^
annab seletusi ringsõidul Keskel — traktoriga veetaval „rongii" istuvad külastajad, kuulates seletusi. (Esireas
abielupaar Treumuth). Paremal — talu perenaine Liivi, kes?rahvuselt eestlane, tegevuses kaaludega.
Foto — O. Haamer
KUU
umdateenastu:
Röyal Beaehis
DR; MARE TAAGEPERA. v
Foto — 0; Haamer
NAISXE-OLUKORD"'EESTIS JA ,
AMEERIKAS .
Teisipäeval, 29. augustil, refereeris
Tartu Instituudi korraldusel Tartu
College'is dr. Mare Taagepera tee­mal:
„Naiste olukord Eestis ja Amee­rikas."
Ameerika all on mõeldud "pea­miselt
Ameerika Ühendriigid/. •
Üle kaheksakümnepealises kuula:
jaskoiinasi moodustasid naissoo esin­dajad
arvuliselt ülekaalu;
Ettekannet täiendasid ja selgitasid
valguspildid • ja tabelid andes väga
põhjaliku ülevaate naiste legaalse
seisundi ja olukorra üle. Hulgaliselt
esitatud, küsimused said lektorilt
põhjalikud vastused.
Pühapäeval,. 27..augustil toimus
Röyäl Beachi. juures olevas R, Ifõbe;
da.avaras ja hästi korrastatud õues
järjekordne Toronto Jakobi. Kogu­duse
poolt korraldatud jumalatee­nistus
rohkearvulise kirikuliste -osa­võtul.
1 "ii,' ,
Jakobi kogudus on Georgina eest­lastele
korraldanud jumalateenistusi
ja Eesti Vabariigi aastapäevi, kus on
jutlustanud, varematel aegadel, õpe­taja
A. Raidur, õpetaja T; Nõmmik
ja piiskop K. Raudsepp. Hõbeda ta­lus
on jutlustanud veel mitmed tei­sed
vaimulikud, nagu pastor K. Raid,
j ütlus ta ja; H. Rüdmik jne. gsma
kofdsfelt oli viimaseks jutlustajaks
õpetaja T. Nõmmik'u abikaasa Jula
Nõmmik, kuna T. Nõmmik oli seo
tud teistes kohtades oma ameti üles­annetega,
y .
• Jutlustaja, oli oma jutluse aluseks
valinud Kirjad Rooma rahvale pea­tukk
12, '(—2, mis räägib Jumala
suurest südamlikkusest ja kus ma­nitsetakse
elama Ta meele järele.
Jutlustaja rääkis meeldivalt ja võrd­les
Piibli salme tegeliku eluga. Orga­nistiks
oli Ed. Welin Keswickist .
. Peale jumalateenistust siirdut! ta­lu
avarasse kööki ja. söögisaali, kus
.taluperenaine Selma Hõbe ja kogu­duse
esimehe abikaasa R. Jukk abi­listega
kosutasid palvelisi kuuma
Teisipäeval; 21 augustil toimus
Pensionäride Klubi järjekordne su­vine
väljasõit bussidega. Selkorral
oli sihtkohaks Samuel Moyer'i talu
Vinelandis.-; , ',
l:;:KL 9;00 Momrhikul abusid üle saja
pensionäri Eesti Maja ees bussidele
ja peale lVa iunnilist sõitu oldi talu­õuel,
kus pereproua Lii vi* koos ema­ga
neid emakeelse tervitusega vastu
võtsid. Peale lühikest selgitust asuti
veokile/mis eriti seks ofstarbeks ehi­tatud
ja ' sõideti virsikuid noppima.
Taluperenaise ema, pr. Kond'i suure­päraste
seletuste ja näpunäidete jä­rele
nopiti virsikuid puudelt, millede
oksad saagi raskuse all maani vaju­nud.
Võeti muidugi ainult kõige suu­remaid
ja ilusamaid; jättes väikse­mad
veel kasvama. Korvid peatselt
täidetud, sõidutas sama sõiduk kõik
jälle taluõuele tagasi, et korrata rei­si,
mitmeid kordi, sest yahepeal oli
saabunud jälle mitu bussitäit külas­tajaid.
Külastajate arv nädalapäeva­del
ulatub nelja-viiesajani ja nädala­lõppudel
mitme tuhandeni. :<
,tCherry Avenue Farms", nagu talu
ametlik nimetus, on ümbruskonna
vanemaid, talusid. Talu on perekond
Moyer'ite omandiks ja majandatud
juba: üle saja aasta. Praegune talu­omanik,
Sariiuel;Moyer ja ta eestlan­nast
abikaasa Liivi, on mõlemad üli­kooliharidusega
agronoomid. Talu
esialgsele sajale aakrile ori ostu teel
lisatud 40 aakrit, ja Liivi vanemate
R. Kond'i talu 10 aakrit — sellega ta­lu
kogusuurus 150, aakrit. Talu pro­dutseerib
puuvilja (kirsid; ploomid,
virsikud, pirnid j a õunad) ja vabar­naid.
Saadused 'turustab talu ise ja
kasuta}? ainult osaliselt hulgimüügi
abi.; Torontos. St. Lawrence' Märkefis
oii; i.täiüt'alaline müügikoht. Suure
ostajaskonna moodustavad kindlasti
talu külastajad kellele noor taluömä
nik Samuel Moyer, külalisi talu: maa­alal
ringi sõidutades, annab juhust-melt
väga ülevaatliku ja. selgitava
seletuse viljapuudest, nende eest
hoolitsemisest ja nende kahjurite
vastu võitlemisest.
. Peale oma-käega nopitud virsikute,
oli võimalus osta ploome j a ka iga­suguseid
keediseid ning värsket õie-mett,
sest talul; on oma mesila.;Mesi­laste
abi on hädavajalik viljapuude
tolmutamisel.
Ilus ilm; tegi .väljasõidu eriti' meel­divaks
ja, peale mõnetunnilist pea­tust
asuti jälle koduteele, võttes kaa­sa
meeldivad mälestused lahketest
ja: meeldivatest; võõrustajatest.
Li i kl ussf r ei k
Torontos?
Kui läbirääkimised ei anna tule­musi,
on oodata Torontos liiklüs-streiki
alates esmaspäevast 11. sept.
mis paneb seisma bussid, trammid
ja maa-aluše raudtee.
TV E. Segakoori liikmeile
Toronto Eesti Segakoori eeloleva
hooaja esimene kokkutulek toimub
teisipäeval, 12.; septembril kell 7.30
p.l. Eesti Majas, kõik uued laul j ad
on teretulnud.
T, E., Segakoor teatab oma tegev­liikmetele,
et koori erakorraline üld­koosolek
toimub 19. septembril kell
7,00 p;l. Eesti Majas. /
f. E, Segakoori Juhatus^
o e
l Olen vahetevahel ennast endamisi;
kahtlustanud, et kas ma ei kirjuta
mõnikord veidi .liiga superlatiivides
mõnedest asjadest. Nagu Lättemäe
noortelaagrist aasta tagasi, Või mõ­nest
teisest sündmusest'ja ettevõtmi-kohvi,
maitsvate lihapirukate ja või- j sest yoib-olla. Ja olen tõotanud ise-leibadega.
J. S-gi
I i l TÄH
Kolmapäeval, 30. augustil täitsid
kuulajad Tartu Collegel avara saali.
Prof. Olaf Millert jpidas Torontos
loengu: „Karid eksiil-perekondlikus
elus." Foto—O. Haamer
Eesti Liit Kanadas juhatuse koos­olek
peeti kolmapäeval, 30. augustil,
millest võtsid osa esimees A. Truu-vert,
abiesimees V. Hubel, sekretär
Ene Runge, välissekretär Tiiu Kalju­rand,
laekur Helge Kurm, majandus­juht
ja Ajaloo Komisjoni esimees
Ermi Soomet ja ELK bülletääni toih
metaja Vally Johanson.
Koosolekule ilmus kaf Toronto
.Eesti Maisseltsi, kui Liidu suurima
organisatsiooni; esindajana juhatusse
koopteeritud Malle' Laansoo,- kelle
ülesandeks sai organisatsioonidega,
sidepidamine, et meenutada org-ide
ja nende juhtkondade tähtpäevi ja
juubeleid.
- Tegevuskavasse eelolevaks tege-vusperioodiks
võeti palju uut jä
arendati ning täiendati .olemasole­vaid
alasid; Eestit tutvustava inglis
keelse voldiku kõrval arutati võima
?lust lätlaste eeskujul välja anda. as­jalik-
ja lihtne"piltidega varutud bro-shüür.
-V.'-;
Talvise loengutesarja- asemel ot
Tel. 486-7752
Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses alates
aastast 1954.
""" 489-9932
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemoEiisal, sspili
: : i^ifckUeib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaltseltssd
pagarisaadused. -
Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tellimise peale.
Euroopa delikatessid) konservid, Juustud>:sidtsustngid, sültsuflbid.
ja soolaheeringad. Sultsukalkunid tellimise peale,
1 SOOME PAGAR.
285! LAWRENCE AVE., E. f Brindey) ^ Tel. 261-2238
sustati korraldada nädalalõppude se­minare
mitmel erialal. Kõige "vajali­kumaks
leiti olevat eesti keele semi­nar,
mis ärataks huvi meie noortes
oma vanemate keele tarvitamise vas­tu.
Kuna mitmel pool Kanadas on
praegu kõne all eesti keele õppetooli
asutamise küsimus- siis on oluline,
et Toronto, kui suurim, eestlaste kes­kus
Kanadas selle vajadust-eriliselt
rõhutab ja propageerib. Jääb vaid
loota,, et meie olemasolevad keele­teadlased
igati oma abi ja nõu anna­vad,
ja selle ideaalse, püüde ülesehi-tada
aitavad.
Moodustati kaVTrent..79 komitee, h o 0 p i s Lllieilmelme Montreali -ja To-kuhu
kuuluvad Vello Hubel, Jaan r o m o pcrekonnalaager, sest enamik
Lepp, dr. Vello :Sermat ja Antoni kokku tulnud noori kuulusid hundu-enesele
selles mõttes veidi ettevaat­likum
ja valvsam olla. Ent kumma­line1—
ja ma ei saa sinna midagi pa­rata
— Lättemäe ahvatleb taaskord-selt
hellitavat sulge kasutama! Mitte,
et see tänavune ja äsjalõppenud laa­ger
oleks imponeerinud oma suuruse
või vägevusega. Vastuoksa — see oli
üsnagi tagasihoidlikkude mõõtudega
laager. Ent seal valitses taas seesa­ma,
söe meeleolu, mis haaras kaasa
mullusel, aastal.' Ja nüüd uuesti. Ja
kuna ma polnud ainuke, kes: niiviisi
tundis, siis loodan tõepolest, et järg­nevad
read ei õle ometi mitte liiga
ülearuselt ülistavad!. .
- Lättemäe laager oli aasta tagasi
mõeldud ja kavandatud Montreali,
.Toronto, New Yorgi ja Lakewoodi
eesti noorte laskuriaagriks. Nagu see
aga juhtus, kujunes sellest laagrist
Truuvert.
Sügisel; on kavas .. korraldada
Trent 78 osavõtjatele kokkutulek lü­hikese
eeskavaga, et veeta hubane
õhtu kevade mälestustes. Kokkutu­leku,
korraldajaks on Tiiu Kaljurand
ja Helge Kurm.
Talve suurimaks ürituseks sooviti
näha talipäevi koos teiste keskuste-ga-
• •
Majandusküsimuste hulgas otsus­tati
liikmemaksu , intensiivsemalt
korjata ja moodustada toetajaliik-mete
kaader. Samuti otsustati äiata
toetuskuulutuste hankimisega .Vil­lases",
et bülletääni isemajandavaks
muuta.
Alberta vanaeestlaste seas on huvi
eesti kultuuri ja käsitöö vastu tõusr
mas ja neile otsustati saata üksikuid
Triinu väljaandeid, et olla abiks ees­ti
kasitööcle, eriti rahvarõivaste val­mistamisel.
. Teie annetus ja pärandus
EESTI KUNSTIDE KESKUSELE
on maksuvaba. See on Teie täis-panus
eesti kultuuri arengule ja
edasipüsimisele.
de ja hellakeste vanusegruppi. Ja
lihtsalt, et nendele noortele pakkuda
rohkem kindlusetunnet, tuli nendega
koos laagrisse üllatavalt suur arv
lastevanemaid ja vanavanemaidki.
Kes omakorda kõik laagri tegevuses
kaasa lõid ning seda ilmselt nauti­sid.
See oli ilmne kordaminek ja pa­ratamatult
või 'endastmõistetavalt
kutsus sedasama kordama tänavusel
aastal. Ja olles sedapuhku otseselt
niiviisi kavandatud — kujunes täna­vune
laager ilma igasuguse kahtlu­seta
veel rohkem õnnestunud kokku­tulekuks
kui mullu. Mõlemi — nii
Montreali kui Toronto poolelt suure­ma
arvu osavõtjatega ja Taevataadi
kingitusena erakordselt toredate il­madega.
Korraldav organisatsioon
—'.Montreali' ,/Estonia-Kalev" skaudi-lipkond
andis kogemusterikka juht­konna
ja omakorda juhtide kaasad
hoolitsesid mõnusa toitlustamise
eest.:'.;-; '. ;- •'
;Toronto, oli. meeldivalt, esindatud
enamikus tüdrukute ja nende ema­dega
ning Montreal peamiselt pois­te
ja isadega. -
See kombinatsioon lõi idüllise mee­leolu.
Laagri üldtegevuse juhiks oli
Hans Pee ts ja tema abilisteks Too­mas
'Altosaar ning Mehis Kivilo. Hei­no
AUosaar oli kõige praktilise —
ehituste, sildade ja ojade kohendaja,
ning.Endel Ruberg teadagi oma osas'
lasketare juhina ja hiievanaria. Las­tevanemad
leidsid täielikku raken­damist,
hoolitsedes igaüks 3-4 poi-sist-
tüdrukust koosneva „perekonna"
eest. See oli rikkalikult kavandatud
nädal. Võib-olla isegi ülirikkalikult,
sest nii mõnedki plaanitsetud män­gud
ja ettevõtteid jäid mängimata
ja ette võtmata, kuna iga üksik; päev
jäi lihtsalt; liiga lühikeseks. Palju tu­l
i ära lõigata, et mahti leida Leet-maa
sauna nautimiseks, konnade ot­simiseks
sauna-taguses- tiigis . ja
suhkruvahu ostmiseks Lachuti laa­dal
. , Kokkuvõte sellest, mida. suu­deti
ja jõuti läbi viia, kolas laagri
pidulikul lõpukokkutulekul laagrita-re
hubases kammäsoojuses järmi-selt;.';:
:; ; " ;•.;'.",- -'•;•':;'; '
. Eriauhinnad, tubli eesti keele eest:;
Allan Sutt (Montreal) ja.Linda Nor-heim
(Toronto). . ,
Kuldmedal jooksmises: Vanemas
klassis Toomas Pühvel (Montreal),
nooremas klassis Allan Sutt (Mont­real).
Kuulitõukes tulid võitjaks
toomas Pühvel (Montreal) ja. Jaan
Kukk (Montreal). Ujumises langes
kuldmedal Märk Piibele (Montreal),
jalgpalli: väravalöömises Toomas
Pühvel iie (Montreal),; köieronimises
Allan Suttile (Montreal) ja •luure­mängus
jagasid kuldmedalit... Allan
Sutt ja Kristjan Pühvel (mõlemad
MontreaÜst). ": J .
Toronto noorte nimede puudumi­ne
selles loetelus on- tingitud asja­olust,-...
et::Toronto külalised ei jõud­nud
selleks esimeseks võitluspäe-vaks
veel laagrisse. Vastasel 'korral
pinuks Juta Metsala ja Niis Norhei-mi
nimed neil võistlustel väljapaist­vad.
Ent selle tegid Toronto noored
koos oma emadega otsekohe tasa
järgnevatel laskevõistlustel Lätte­mäe
idüllilisel laskerajal. Laskevõist­iliste
üldkokkuvõte:
Laagri .tipptulemus lamades käelt
laskmises — Toomas Al tosaar
(Montreal) 300 silma võimalikust sa­jast
ja 9 .täiss.üdamikku. Millise ta­gajärjega
ta võitis Eesti Abistamis­komitee
Kanadas eriauhinna. Too­mas
Altosaar on möödunud aastal
üle-kanadalistel skautide laskevõist­lustel
võitjaks tulnud Montreali Es-tonia-
Kalev laskurmeeskonna liige.
Toomas Altosaärele küündisid üsna­gi
ligilähedale lastevanemate grupis
Selma Metsala (Toronto) ja nende
ridade kirjutaja — mõlemil meist
100 silma võimalikust sajast ja ka­heksa
täissüdamikku. Meil oli teä-
, Balti sport sel sügisel
P.-Am. Balti kergejõustikuvöistlu-sed
toimuvad 16. ja 17. septembril
läti staadionil „Sidrabene" RR. 6.
Milt on, Ont. (Toronto ja Hamiltoni
•vahel). Korraldajad on leedulased.
Balti ujumisvõistlused, mis pidid
toimuma samal ajal Clevelandis, on.
edasi lükatud hilisemale ajale ja toi­muvad
Torontos. Kõik'selle' aasta P.-
Am. Balti spordivõistlused on Balti
riikide 60-da aasta mälestusvõistlu­sed.
Võistleja on vastavad auhin­nad.
informatsioon ja registreerimine
tel. 924-6028.
JAAN ALMER
KATüSETööD
Teeme uusi ja parandame vanu, sa­muti
suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
dagi suur room vastu võtta ,,Esto-.
nia-Kalev" skaudi-lipkonna eriauhin-da
koos CIL kuldmärgiga. Ja tervita­da
kuidmärgi grupiga ühinemast Ta­mara
Nörheimi Torontost (100 silma'
võimalikust sajast ja viis täissüda­mikku),
minu tütart Kersti Pühvelit
(100 . silma võimalikust sajast ja 3
täissüdamikku) ning Selma tütart
Jutat; kes laskis sada silma sajast
ja neli täissüdamikku. 8—12 aastaste
poiste klassis Niis Norheim (Toron­to)
saavutas 98 võimalikust sajast ja
Toomas Pühvel (Montreal). 97 silma
võimalikust sajast. Mõlemad- poisid
on varem saavutanud CIL hõbemär­gi.
Samal distantsil lamades toelt
laskmises saavutas Allan Sutt poiste
klassis 100 silma'võimalikust sajast;
'ja 8 täissüdamikku ning Toomas.
Pühvel - .100 silma võimalikust sajast
ja 4- täissüdamikku, Liisa Norheim
Torontost 96 silma võimalikust sa­jast
ja Pia Metsala 93 silma võimali­kust
sajast. Vanavanematest tuli
Leida Riga toime maksimaalse saja­ga
toelt laskmises. Laskevöistlused
kestsid viis päeva-ja ühtekokku kõ­las
Lättemäe laskerajal üle 3000 lasu;
Rohkem kui' kuldmedal iga märki­mise
osaliseks said kolm laagri pere­ema
— Elsa Peets, Laine Altosaar ja
Maimu- Kivilo, kellede poolt valmis-'
tatud toit tegi igai söögiaja peosöö-.
giks. Ja samuti kaks noort — Too-,
mas Altosaar ja Mehis Kivilo, kelle-,
dest on arenemas populaarsed juhid.
Laagri lõpuõhtu Lättemäe tares;
kujunes piduliku auhindade, medali-,
te, tunnustusavalduste ja mälestus-märkide
üleandmisega Hans Peetsi
ja Endel Rubergi poolt, laagris loo-dud
laulude ja luuletuste ettekand-misega,
mängudega ja: ühislauludega
Lex Soomi; ning JEduard Leetmaa
muusikalisel saatel ning külaliste
soojal kaasaelamisel mõnusaks
koosviibimiseks, mis meelitab tahes-tahtmatult
tagasi Lättemäele tuleval
aastal.
Teretulemast!
Henn Arvo