Meie Elu = Our life, September 7, 1978

              1491) 1978'
M
ides, raa-võimali­ke
tutvus-saladu-üdamine,
seisuko­rda
tema
)a. abitu-tis
esiko-jud
suure ~
Ja on pa-leedu
ja '
[res. dele-sgi
sam-rahvus-/
[ormeeri-lulevikus
de noor­emiseks
|verentsi-
Kanada
Inverents';
- A Ca-
'ka eesti
Jndunud,
Ija tahte-
J töö jat-ludu
oila
fofi, No-
Tagore
Iresiden-jlub
tal,
|ste rah-j
a aren-
|set kul-struk-iesmär-
Isti rah-leerides
la töö-
[ication
Elna
Aastal.
fsks.eä-fi
päe-
Sar-
[oorõli
kus
• rafi-res..
|i latus
ist •a;
'rae su :
imugi
lad ai-
|a Pet-
•n Oil
M Oil
sa,da
id tal
|posit-lajan-
•
:1 ae- .
iajoör
õli
imise
Ko-larast
llatu-
Ihlaid
Alles •
torid, ,
hvus- .
>eale
livad.
litoo-
)eka-'
Jum
iga
ini-
[guse •
ii4ä- -
,Meie Elu" nr. 36 (1491) 1978 NELJAPÄEVAL,; 7. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER I 3
8
Kui te ühel päeval tunnete end
halvasti, magamatuna, peavalus jt.
emotsionaalselt ehastabiilsena, ja
elate teatud \ kaevanduspiirkonnas
Kanadas, siis ei pruugi see tähenda­da,
et teid on tabanud mingi viirus
või haigus. Teid võib olla tabanud
jõuliste Vene saatjate raädiokiirgus,
mis tegelikult — kardetakse — võib
olla inimestele suunatud, ajukontroll-relvaks,
kavandatud sõja puhuks
elanikkonnas segaduste tekitami-seks.
Nõnda olevat väitnud Kanada vä-lisameti
evamtsiooni-direktooriümi
sekretär Andrew Michrowski, nagu
kirjutab üks laialt levinud Ameerika
nädalaleht (Nat. Enquirer). Kanada
kommunikatsiooni department ole­vat
Vene vastavate saatjate asukoh­tadena
kindlaks teinud Riia ja Go-
\meli Minski lähedal- '
Sellised raadio madalsageduse lai­neist
tekitatud, vaimsed: ja: kehalised
•korratused • on ilmnenud- kaevandus­linnas
Kirklandi Lakeis^ Ja sellest 90
müli eemal asuvas Timminsis, Onta­rios,
on eelmisel aastal täheldatud;
-erakordseid elektrilisi nähteid, mis
mõjustasid FM raadio- ja televisioo­nisaateid
ümbmskpnnas. Nähti üht
simvalget välgutäölišt|i juga' tõusvat:
maast^ pilvedesse?- vastavalV-kemmu->
nikatsicKini department
m^arendusõsa^hna- direktori Wat-i
."• so&\!^Š^ ,-," '
Endine, president Johnsoni aegne]
teaduslik nõuandja Ameerika Ühend-i
riiges, Dartmouth kölledzhi profes­sor
New HampsMres'is, dr. Gordon
tanud, et põhi-idee, mõjustada k ä te
mist elektroömliste* signaalidega
enamvähem võrdselt^ ajulainete- sagei
dusega on kehtiv. ,.
Pensioneerunud USA õhukaitse
ekspert ja luureohvitser, kolonel­leitnant
Tom.Bearden on,kindel, et
venelased kasutavad eriti võimenda
tud saatjat, et ujutada- Põhja4meeri
kat madalsageduse raadiolainetega,
mis võivad kahjustada inimesi vaim­selt
ja kehaliselt. Nad võivad põhjus
tada langetõveiisi piirinähteid ja sü-dameataake,
neil .kel südamega on
probleeme. Nad võivad tekitada ok­sendust,
pea ringikäimist ja peavalu.
Sama; isiku seletusel olevat Euge­ne
nimelisele kohale Oregonis USA-s
suunatud laineid mitmes sageduses,
kusjuures igaüks neist avaldab ise­sugust
efekti kohalikule elanikkon­nale.
Marshall Van Ert, tööstus-hü-gienist
ja endine töötaja Oregoni üli­kooli
miljöö-tervishoiu osakonnas
jutustab, et tema avastanud teatud
elektromagneetiliste võngete olemas­olu
kellegi Eugene elaniku kaebuse
järgi ebaharilike häälte ja vibratsi­oonide
kohta tema elamus.
Van Ert teinud kindlaks niisugu­seid
raadiosignaale paljudes kohta­des
Eugene ümbruskonnas. Tõustes
lennukil vähemalt 3000 jala kõrguse­le
linna kohale, olnud seal võnkejõu
intensiivsus; astronoomiline. Suur
arv inimesi kaevanud ebaharilike
tervisrikete üle, nagu peavalu, une­puudus,
oksendus, külmad käed ja
jalad, näo punetus ja tuimendusy sil­malau
tõmblemine, seksuaalsed
probleemid, 1 ärritatavus ja üldine vä­simustunne.
; On ffluidu^;kihdel;;e^e
sed iseadrtied^jä elektromagnetilised
kiirgused ehkrvõnked~ön' raiendatud;
tänäpäeyä luureülesaimete ^iäikfnÄ-,
inise ülesannetesse; Pöl<e : kaht*
lüsi, et võimaluse korral leiaksid'
need! käsutamist ka ptsesete šöjalii
siks ülesandeiks. Kui ^i^ele .ayastu?.
sed ja katsed ^ e l Ä l ^ ^ d i i d n ü ^ ;^
muidugi üldsusele teadmata; Käes?
olevate, teadete puhul võib muidugi-küsida,
mis huvi võiks ses siihtes oK
la ühe tundmatu koha vastu Örego^
his,, • kuigi Kanada kaevanduspiir-kond
võiks olla sõjaliselt oluline ees-
Pakid Balti riikidesse jq Venemaale
Meie saadame riide» ja jalanõupakke kuni 19%
ipu. meie wes, ;^
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.—kl. 5. p.l.
Laupäeval kl. 9 hom.-kl. 5 p.l. KESKNÄDALATEL SULETUD.
Pärast kella 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel.
RTIN0CO.
Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531-3098
Igatahes tuleb ka arvestada selle^
ga, et riiimõnedki eksperdid võivad
kalduda liiga kaugeulatuslikke järel­dusi
tegema mõnest tühisest ebakor­rapärasusest,
mida ajakirjandus ka­sutab
oma sensatsiooni:vajaduste ra­huldamiseks.
- ' E. N. .
Austraalia, valitsusele., põhjustab
juba pikemat aega peavalu prob­leem,
mis tekkis seoses Vietnami
põgenike loata sissevooluga Darwi-m,
mandri põhjapoolsemasse sada­masse,
kuhu saabutakse viimse või­maluseni
täiskiilutud laevadega mõ­nikord
paris ootamatult.
laa laeva
. üha teravamaks küsimus:
Kui seev põgenike sissevool algas,
valmistas see kahekordse üllatuse
Austraalia avalikkusele. Ühelt poolt
imestati, kuidas on see võimalik, et
võõrad laevad võivad paljudel juh­tudel
saabuda Austraalia sadamasse
ootamatult, ilma. et neid oleks enne
mait märgatud. Teiseks üllatuseks
oli näha, et inimesed võtavad ette
kauge ja riskantse merereisi•kauge-sõiduks
sageli hoopis kõlbmatute
laevadega, meeleldi riskeerides elu­ga,
et vaid pääseda vabasse maail­ma.
Siinjuures olgu märgitud, et.
terve rida laevu kaabus siia otse
Vietnamist... Mõned neist olid kogu­ni
kaaperdatud osa meeskonna
poolt ja tõid vangidena kaasa rezhii-mile
ustavaid meeskonnaliikmeid.
saabumise järel läks
mis teha
nende loata tulijatega,!kes suruvad
end siia nii ütelda rinnaga, ignoree­rides
immigratsiooniga seotud kor­da.
Paljude poliitikute ja avalikuelu
tegelaste poolt, peamiselt küll pa­hempoolsete
seast, nõuti saabujate
' ajaviitmatut deporteerimist. len­nukitel
sirina, kust nad olid saabu­nud.
Kuigi sellised hääled: tugevne­sid
iga uue laevä| saabumisega ja
kuigi valitseva tööpuuduse juures
Vietnami põgenike absorbeerimine
Austraalia majanduse poolt on räs-
• keks probleemika, Austraalia valit­suse
auks peab ütlema, et kõik saa­bujad
võeti teada olevalt külalislah­kelt
vastu ja. tagasi saadeti vaid
kaaperdatud .laevade meeskonda­dest
üksnes neid, kes seda ise •soovi---
• sid. ,;-'.;'-
Samal ajal Austraalia valitsus te-gi
oma parima šelle;ks, et vältida
Vietnami põgenikesJomapead .tule­mist,
tehes sellekohast selgitustööd
põgenike laagreis Tais ja mujal. Põ­genikele
"tehti teatavaks, et oma­pead
tulekut Austraaliasse . rohkem
ei sallita ja et nüüdsest peale saa-
. ; vad ainult.- ne^d, kel on vastavad
.load Austraalia kohapealsetelt im-migratsiooniametriikelt,
kusjuures
kõigil tuleb oodata oma järjekorda.
Kas ebasoodsate ilmade või selle
propaganda tõttu, aga Vietnami põ­genike
laevade saabumine Austraa­liasse
vähenes, kuid vaibunud siiski
ei ole. Alles neil päevil saabus uus
laev Darwini. Kokku saabus seni
Austraaliasse alates 1975 ä. 46 Viet­nami
laeva 1641 inimesega pardal.
Humanitaarseid kaalutlusi, miile
põhjal võeti siin vastu kõik senised
omapead saabujad, kipub üha roh­kem
nõrgendama see asjaolu, et
.laevadega saabujad ei pruugi jü Olla
kõige sobivamad — ja ka mitte just
kõige hädalisemad — põgenikud,
vaid need, kel pii küllalt raha, et
maksta sõidu organiseerijatele kaa­satulemise
hinda, mis kuuldavasti
võetakse kullas. Samal ajal aga
vaevleb Tais, Hongkongis, Malasias, I rakendada
EI . j..: . •
MINGIT
KOMMUNISTIDEGA
. K. Päts — 1918.
Indoneesias ja Singapuris olevates
põgenike, laagrites aastate vältel pe­rekondi,
kel puudub kuld, et kinni
maksta illegaalset sõitu Austraalias­se.
Siin tekib ka endastmõistetavalt
kulla päritolu küsimus siia illegaal­selt
saabujate juures. Pealegi vähen­davad
illegaalsed saabujad legaal­seid
• sisšerämiuvõimaiusi ootavate
põgenike väljavaateid, kuna nad
koormavad Austraalia valitsuse
poolt kehtestatud kvootat, mis ön
käesoleval majandusaastal 9000 ini­mest.
Küsimus õn igatahes keeruli­ne
ja vajab kiiret lahendust,.
Hiljuti külastas põgenike laagreid/
Aasia Austraalia üleliidulise' parla­mendi
opositsioonijuht Bill Hayden
ja kutsus valitsust üles kiirustama
laagreis vaevlevate põgenike; vor­mistamist.
Tä juhtis tähelepanu ka
asjaolule, et laagreis Tais ja mujal
on mitte üksnes hulgaliselt vietnam-
_ lasi, vaid ka rohkelt põgenikke Lao­sest,
kellest paljud, tahavad tulla
Austraaliasse samal, määral, hagu
vietnamlasedki. Ta manitses seejuu­res
liiduvalitsust -kinni pidama ran­gest
korrast põgenike vormistamise
juures, mitte lubades kellelgitule­mist
väljaspool järjekorda.
B. Hayden/ kes on teatavasti G.
Whitlami - järeltulijaks- opositsiooni-,
juhi kohal .kinnitab, et- põgenike
laagrite /külastamise tulemusena tal
ei jäänud kahtlust selles, et Vietna­mi
põgenike laevadega Austraalias­se
ilma loata vedamise näol on te­gemist
organiseeritud äriga, mis
töötab suurte kasudega. Austraalias­se
pääsevad serviisil vaid need, kes
on võimelised maksma sõidu eest
kullas. • '
B; Hayderii Väite ümberlükkami­seks
teatas Austraalia immigratsioo-niminister
MacKellar, et Austraa­liasse
seni illegaalselt laevadega, saa­bunud
põgenikel on kaasa, keskelt
läbi ainult saja dollari väärtuses va­randust.
GEISLINGEN (,^Seie- Elu" kaas­tööliselt)
— Sõnad nagu „Menschen-handel"
või ,JVIensch?nmarkt'- (iniih-kaubandus/....
inimturg) ...puuduvad
1975. a. Tallinnas välja antud saksa-eesti
sõnaraamatus. Ka puudub sõna
Jtechtsstaat" (õigusriik). Aga inim-kaubandust
harrastatakse kõmmu-nistlike
riildde tegelikkuses juba en-ne
seda kui nimetatud sõnaraamat
välja antud. Njii kirjutab Münchenis
ilmuv 'j^ayern-Kurier4' oma 12. aug^
numbris psalkirja all ,,Kpnimunis-,
tischer MeESchenmarkt" jär^niSst:
;; MEhkki,võ^^lmtd^,d^
si või tajuda tähendusrikast vaiki­mist,,
käib, VVas^ington^iinJeruu^a;
|emma;rkplmn^ ini­mestega,
Moskya-pakub hiljuti rän^
)gajts karistuseks, 13-ks aastaks tööS
l?ia|psse^m^temd^
3t^a^nsJQyt, v^ljavahetamiselöj
^n^^ajatiam^
^atud, nõuJ^o^ide^ spiooni. Looinulir
kuM p i ^ i t i ^
;a;ga selle kaubaga pole; praegu veel
inidagi tehäi Kas; äritehing inhnester
ga üsna pea teostub või mitte, kus­juures
niinimetatud maailma avalik­kus
välja lülitatakse, selle juures ei
leita midagi kummaUst. Maailma
avalikkusel on jubä: küllalt võimalu­si
olnud inimkaubandusega harjumh
seks. "
Ilma nimetamisväärsete protesti­deta
ja hoolimata kõigist tõotustest
'inimõiguste kaitsmiseks, aktseptee­rib
avalikkus ühe kõige jõledama
barbaarsuse meie ajastul — inim­kaubanduse.
Alguse sellega on teinud
kommunistid, kes teatavasti oma
maailmapoliitilist missiooni selles
näevad, et inimkonda ja tema võõr­dumist"
kapitalistlikust langusest'
päästa kaubana.
Aga mida kauem kommunistlik
võim püsib jä tema mõjupiirkond
laieneb, seda innukamalt süveneb äri
inimestega. Kahe Saksa riigi, millest
uks pole riik, vaid trabant, vahekord
ön selles suhtes eriti eesrindlik: üm­marguselt
poolteist aastakümmet on
Bonn maksnud poliitvangide vabaks­laskmise
eest idatsoonile 40.000—
100.000 marka isiku eest (Hinna mää­rab
yabaksostetava vanus ja elukut­seline
kvalifikatsioon. Tõlk. mär­kus).
; Süüme vaigistatakse nüri tundega,
nagu oleks tegemist humaanse akti­ga.
Kõiki seda, mida meie humaan­suse
all mõistame, kaalub üles tõde,
et lääs laseb ennast kommunistide
poolt inimkaubanduse kaariku ette
Ühel mitte just paris
Fantastiline 8 ugy
(Ö.
kauges tulevikus seisval päeval on
asi nii kaugel, et nõukogude rezhii-mikriitikute
kontingendid vaheta­takse
välja mitte üksnes läänes ta­batud
spioonide või pearaha vastu,
vaid ka sõjastrateegiliselt tähtsate
seadmete vastu, nägu näiteks raalid
jne. Inimesed taltsutavad ja piiravad
oma vägivalla konflikte sel teel, et
nad tabatud vastaseid otsekohe sur­nuks
ei löö või totaalselt orjasta. See
MKAUBANDUS
minimaalne kergendus on saavuta­tud
vangide väljavahetamisega või
vabaksostmisega. Need tehingud po­le
primaarselt inimlikku laadi, aga
ilma selle varjundita poleks see ka
võimalik. Ka ; väljavafietamis© for­maalsed
elemendid qn^e^
tudi kasulikkuse kalkulatsioonist,
mille juurde kuulub näht
suke moraali. '
i:> P*Q)ütV^^[4^$-tejiaksi&jmäni^ee-ritay
kaup;ningkauj^ia on nad.N.i
I4idu vaftteuse ;p^|^wl^;:--[vaj^^^s
hulgas produtseeritavad. Rezhiimi
kriitikud ja -vastased degradeeritak-;
se sel eesmärgil krimiiiäal^imari
teks. V^ayaj^ ka^usinä^a]e tõu-i
seb ka krimiriaalkurjätegijateks tem
belda^udr^Uitvangidev vajietušväär.
tus. Mida julmem j ä ebamimlikumj
kohtuotsus, sedaenam, võjvadj nõu-j
kpgüdeAvmmukaB^ad se^t p|pftiti
välja jlüüa»: Kuna ;iä^ner^gidvei4a|pa
sellise iininakau^anjdu^e ainuitn^Ust
humaansust^ pole;jca^ võimalik sellise
yahetuskaj4banduse;^astU; etteyotta.
Mida enam jõhkrust ja ebainimlike
kust näidatakse ida poolt, seda suu­remat
panust ja; „iriimlikkust" usub
lääs... viskavat vaekausile, Vangide
väljavahetamist sooritatakse seega,
ainult; välist efekti arvestades. Kõik
muu, ka moraalne külg, mida. lääs
arvab võitvat sunnitud kaastegevuse­ga
inimkaubanduses, toob väljavahe­tusele
ärilise karakteri.
Ainult kommunistlik „erimoraal"
hoiab ennast tagaplaanile hing võib
näidata ennast tugevdatuna. Rezhii-mikriitikud,
kes nõuavad inimõigusi,
saavad, selle vahetuskaubanduse ta­gajärjel
endile „moraalselt" vastava
koha kommunistlike väärtuste skaa­lal
— kõige alumises otsas. Seevastu
on lääne moraal blameeritud, kuna
vahetuskaubandus näitab kui võra
talle on väärt kaubaöbjektideks alan­datud
inimesed. Sellele sihib ka
kommunistlik süsteem: saavutada
väliseid moraalseid eeliseid inimkau­banduses,
vähendada nõukogude
spioonide „elukutseriisikot" ning
ahmida enam asiväärtüste saadetisi
lääneriikidelt. ;
Tõsi — praegu ei .ole lääneriikidel
muud teed üle kui kaasa teha. Lää­neriikidel
peaks aga selge olema, et
kaasategemine inimkaubanduses on
õigustatud ainult äärmises hädasei­sundis.
Sellele kaasub aga kohustus:
hoida kommunistide poolt harrasta­tav
inimkaubandus võimalikult kit­sastes
piirides ning astuda vastu
kõigile uutele katsetele selletaolise
kaubanduse jätkamiseks, Selle hulka
kuulub ka katse kui üks kommunist­lik
riik tahab teha väljaandmiste-sundrepatrieerimis
kokkulepetega
samataolist äri."
•"• .-kk..~
HELSINGI (EPL) — Soome aja­kiri
Ultra äsjailmunud nr? 7—8 (juu-la—
aug.) jätkab kosmos-olehdite ak-tiivsuse
raporteerimist Eestis (vt.
,,Meie Elu" nr, 33).^Seekord on küsi­muses
palju värskemate andmete
esitamine; Artikli autor Jyri Liha
märgib, et kosmos-sõidukite ehk ufo­de
aktüvsus Eesti kohal on olnud
eriti vilgas aastail 1975—76. Lugejale,
võib jääda isegi mulje, nagu oleks
Eestit eriti täeyäruuimst
Esimene juhtum, millest seekord­ne
artikkel pajatab, on registreeri­tud
Tallinnas 15, dets. 1972 kell 7.20
hommikul. Siis nimelt väljusid. Rus-salka
mälestussamba juures linnast
tuinüd omnibussist kaks Elektroteh­nika
jaama töölist^ 50-aastane yülija
B. ja 48-aastaner raadioite^ik K..
Ü., kes olid minemas Pirita tee ääres
asuvasse töökohta. Russalkast möö­dununa
läksid mehed edasi erinevaid
teid: B.B. piki rannajoont ja K .U.
mööda, ha^asala. jalgteed^; Ilm oli
$elige> aga veel pime; JuMsiikültules
vaadanult märkas B. B. ülal õhü^tü-i
meda^ nn. lQ^JSxm lä-
|>im^4u||jese^ mi^^^usvn^e^t
||irlta^.t^:-: suyj^^^'^
i||aJ4ka§yj^^su|^
^ i : tumg ja; l|bip^
^ j i ; : : : T ^ { g ^ liim^tü^^2;; >^lgivses:
tafv.a, ta^sial /Üfe/lenÄ^yÄ
j .'^U^ ei:-.le:n^anu4^ s
| d | ^ ^ r ^ i ^ r e ^
|^es:^^es,;:oU|võ^
li^kuijeJi^felti :.^;öUilüT^i^ii^t:;.
«a^^ujulinej nap; ajust^s^
neks on teine saniasujime, ^
pool mõjus heledamana^ hoogudes
tuhmilt.; ••• -;;:
• Kai lõpul paistis ufo laskuvat pi­sut
madalamale, siis see- tõusis nii
30-kradilise nurga all tohutu kiiru­sega
üles ja kadus: Pirita suunas,
kulgedes vaatlejaist paremale ranni
kujoonega .samasuunaliselt. Tõusu
ajal nähtus tugevam valgussähvatus.
Ese kulges kiiremini kui ükski tun­tud
õhuruumis liikuv lennukitüüp.
Teine tähelepanejaU. K., kes kõn­dis
B. B-st paremal, märkas ufot se­kundi
Võrra varemini, kuna suur
remmelgas ei varjanud tema vaate­piiri.
Umbes Pirita tee kohal laskus
ufo vertikaalselt ja kulges siis üle
puu ja vaatleja vasemale, mere ko­hale.
Suured põõsad peitsid K. U.
vaatevälj a edasise nägemiseks.
Üks kohti, kus Eestis sagedasti on
ufosid nähtud, olevat Alatskivi. Sel^
lest kohast on • ajakirj as esitatud ra-'
port, mis pärineb ühest kevadõhtust
1971. ••
Umbes kella 23 ajal on nähtud Kö-desi
külas perekond Eiriaste maja
kohal taeval-ümmarikku eset. Sel õh-tuk
märkas 44-aästane: Valve Einaste
esikust väi j a as tudes äkki Kauri ma­ja
tagant tõusvat hõõguvat, punast
palli, mis paistis mõnevõrra suure­mana
kui kuu, kulgedes Raudmäe ar­heoloogilise
kivise mälestusmärgi
.suunas.'; • •
Valve Einaste kutsus vaatama väl­ja
ka oma 39-aastase mehe Eino Ei­naste.
Ese, mida nad nägid) kulges
kaunis aeglaselt, sujuvalt ules-alla
hõljudes. Kõikumine vastas umbes
eseme enda läbimõõdule. Pall hõõgus
punaselt, kuid ei valgustanud ümb­rust.
Selle äärjooned olid täielikult
/ :
23 WESTMORE DR.
SÜITE 404,: REXDALE,
, M9V 3Y7 — Tel. 7454622
Hiljuti küsitleti Toronto kodanik­ke/
et millist parteid nad eelistavad
eelseisvatel liiduparlämendi vali­mistel.
Üllatavalt ligi 80% küsitletu­test
pooldasid konsen^atiive, ülejää-nud
lubasid hääletada liberaalidele-ja
ainult mõni protsent oli; uusdemö-kraatide
pooldajaid. Vaga suur prot­sent
küsitletuist ei olnud veel otsus­tanud
millisele parteile nad oma hää­led
annavad. Liberaalide parteis; on
suur tüli. sellepärast, et kreeka rah-
(fME!E.ELU" '
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
vuses.t kandidaat John Tsopelas kõr­valdati
Toronto Scarboro Centr.e va­limisjaoskonnas,
kuigi ta.oli möödu­nud
jaanuaris sinna valitud, Tema
asemele sai P. . E. Trudeau sõber
Maurice. Stron.2. . : •
Viimane asjaolu endastmõisteta­valt
ei lükka ümber opositsiooniju-hi
kinnitust selle kohta, et Vietnami
põgenikud' tasuvad küllaga illegaal­se
pääsu eest Austraaliasse. Kõik
nad ci pruugi ju olla rikkad inirne-.
sed ja endised spekulandid ja pros:
tituudid, nagu väidab siin vasak­poolne
propaganda, vaid lihtsad ini­mesed,
kes panevad välja oma viim­se
varanatukese Austraaliasse pää­semise
eest. ,
' ;.-; :'-V::>:.- I. Trett
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi. — Tellige ja lugege , # E I E E L U ' ^ - ^ Nõudke ,,MEIE E L U ^
proovinumbreid. —
„MEIE ELU" -tellimishinnad: Kanadas:: 1 a.. $24.00, 6 k. 113.00,
3 k. $8.50 USA^sse: l a . 26.00, 6 k. S14.00, 3 k. $9.00. ülemeremaades-se:
1 a. 130.00, 6 k. $16.00, 3 k.$l-0.00.-.Kiripostilisa Kanadas: 1 a.
$13.50, 6, k.: $6.75. Kiri ja lenpupöstilisa USA-sse: 1 a.; $14.50,6 k. $7.25.
Lennupostilisa Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50,6 ;k. S11.75...
'• ; : „MEIE ELU" TALITUS
958 Brbadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupong:
Palun saatke minule Meie Elu" kuuks.
Telldmisraha/ siinjuure,s
(TsheMga, panga rahakaardigarposti rahakaardiga).
Nimi:
Postiaadress:
Ot«ISO«ttl>l«ODDIODI>tl
ev
(AUkiri)
eralda tavad, palli kaugust ei osanud
pealtnägijad .hinnata, kuid nende:
meelest kulges see; ligidase metsa
kohal, umbes . poolteise- kilomeetri
kaugusel, võrdlemisi madalal, kõrgu­sega
vaatepiirist umbes 25 kraadi.
Kui ufo vajus metsa taha, võidi
märgata taeval punetavat kuma. Il:
ming kestis poolteist minutit. Kella
kolme ja neljaf vahel kordus sama
ilming. Seekord nägid seda Eino Ei­naste
ja August Kivimäe. Timdfnatu
ese tõusis nüüd sealt, kuhu see oli
kadunud, ja kulges Kauri maja suu­nas,
vajudes selle taha.: Eset nägid
ka Alatskivi koolilapsed ja üks õpe­tajaist.
.
Ka Kuusalus on ufot nähtud. Va- .
rakult uue aasta päeval 1973 põleta­sid
Peeter ja Tiina IL lõket metsas .
Kuusalu alevist umbes kilomeeter
lõunasse. Sellejuures märkasid nad
kollaka hõõgusega ketast, mis oli
umbes väikese sõiduauto suurune ja
meenutas udupalji. Ufo kulges aegla­selt
ja möödus jälgijäist umbes 200
meetri kaugusel. See lendas
umbes traktori kiirusega 15—20
meetrit kõrguses puulatvade kohal.
Eseme piirjooned olid selgelt märga­tavad.
. Varsti ketta kadumise järel
ilmus teine samasugune samalt suu­nalt
loodest ja. hiljem veel kolmaski.
Kõik kolm lendasid metsa iUeum-ties
minuti jooksul. Ilm pii selge, pi­hus
lõunatuul.
iKa^rnumaalt esitatakse samasu-
:güseid(andmeid. Aastal 1975, öol vas­tu
3. augustit, nägid kaks Taü kopli
iabiturieiiti:kooli staadioni kohal tae-valr
imelikku, vormi muutvat eset,
mis joonistas taevale kolmnurki,
kord möödapäeva, kord jälle vastu­päeva,
heites sellejuures sädemed.
Ufo vahetas vormi ja värvi, hõljus
edasi ning tagasi, tuli lähemale ning
kaugenes. Õpilased jälgisid ilmingut
üle poole tunni, siis hakkasid nende
silmad pidevalt vahtimisest svett
jooksma ja nad läksid minema. Ufo-'
aga jäi taevale. r
Ka Tartu ümbruskond ei ole ilma
vastavate teadeteta: 12. mai õhtul
1976. nägi Kub j ase pere (ema, isa ja
tütar) Replas taeval aeglasel: kulge­va
viie tähe suuruse hele rohelise
valguspalli, mis äkki peatus, muutus
kollakaspunaseks j a hakkas heitma •!•
valgus joomi ümberringi nii 2—3 se­kundit.
Selle järele kadus ufo. Enne
kadumist olid selle äärjooned tera­vad
võrrelduna taevas paistva kuu­ga,
ääred punetasid; Kogu ilming
kestis paar-kolm minutit. -
Otepää ümbrusest, kust pärines ka
eelmises numbris jutustatud lugu <
aastast 1968, on ufosõidukit nähtud
ka 1976. See ön juhtunud 25. veeb­ruaril,
mil kooliõpilane Andrus Au-kust
(sünd, 1960) nägi taeval kum­malist
„sigarit". umbes kella viie pai­ku
õhtupoolikul. Taevas oli sinine ja
pilvi vaid vähe. .'•
kooliõpilarie on nähtu kohta and­nud
järgmise kirjaliku rapordi: „Kui
tulin kodunt välja, nägin taeval min­git.
sigarikujulist eset, mis liikus kau­nis
aeglaselt. See ei olnud lennuk ega
helikopter. Tundmatu, ese lendas
hääletult ja see oli nähtaval 5—10 se­kundit.
Siis - kõik muutus. Ese läks
uduseks, Selle järele ma ei näinud
enam midagi. Enne. seda ese oli hall-valge
ja lendas hästi kõrgel. See oli
tohutu suuf, vähemalt 10 korda suu­rem
kui tavaline lennuk ja heledam."
Ka otse Tartu linnast on teateid
samalaadsete ilmingute kohta. Nõn-"
da raporteerib kirjutus, et 4. april­lil
1976 on 17-aastane Sirje Karjus jä
tema sõbranna näinud kell 22.25 An­ne
tänava kohal taeval kettakujulist
hallikat eset, millel olid selged äär­jooned.
Selle servades nähtus kolm
helerohelist ja kolm helepunast tuld.
Rohelised tuled asusid kõrgemal ja
punased madalamal. Kogu ufosõidu­kit
ümbritses valgus. Vaatlejate'mee­lest,
ese oli umbes tavalise lennuki
suurune. See ei paistnud lendavat
eriti kõrgel, kõrgus võis olla mõni­sada
meetrit. Ketas liikus, aeglaselt;
läänest itta ja kadus pilve varju. Il­mingu
kestvus oli Umbes paar minu­tit.
- v •• - •.;
Suvel 1976 nähti Eestis-uiosicl eriti
mitmel pool. Tallinna-Viljandi maan­tee!,
Lelle teeristil, nägid 14. augustil
kell 21.50, tervet ufo-rühma jalgra­tastel
sõitvad 15-aastane Andrus
Luik, 16-aastape Ants Kaal ja 19-aas-.
tane" Hillar. Püüding. :
; • •' •
Ilming taevas koosnes neljast ri­vistatud
. tulest, mis muutsid rivis
oma. paika. Tuled olid •erivärvilised.
Ilming püsis edelatäeval ega liiku­nud
tervikuna. Minuti järel üks tu­ledest
lahkus ja laskus allapoole, ka­dudes
mõneks sekundiks puu taha
ja viibides seal hetke, tõusis uuesti
teiste suunas, kuid peatus siis õhus,
tuhmus ja kadus. Mõni sekund hil­jem
kadus kogu uforühm. Sündmu­se
kestvus oli.umbes kolm minutit.
Oleks hüvitav teada, kas nõukogu­de
võimukandjad on ka ufonähtuse-te
kohta mingit seisukohta võtnud?
Ajakirjas Ultra puuduvad selle koh­ta
andmed. (EPL/VU). '