Home

1978-09-07-05

Reference URL

Add tags

Comment

Rate

To link to the entire object, paste this link in email, IM or document
To embed the entire object, paste this HTML in website To link to this page, paste this link in email, IM or document
To embed this page, paste this HTML in website

Meie Elu = Our life, September 7, 1978

1978-09-07-05

5 of 8

View Description

View PDF & Text

Download

small (250x250 max)

medium (500x500 max)

Large

Extra Large

large ( > 500x500)

Full Resolution

This page

All

PDF
Text

search this item

Text Search...

              „Meie Elu" nr. 36; (1491) 1978
I
ük Samad \ioyer
seletusi i Esireas
hulega.
otO - 0 I L i a i i KT
streik
Ised ei auna tule-
Torontos '-liiklus-,
ispiievast 11. sept.
bussid, trammid
lee.
lanne
[egakoori eeloleva.
tkkutulek toimub
)tembril. keli; 7.30
L'.õik uued lauljad
leatab oma tegev-erakorraline
üld-
\. septembril kelt
rakoori Juhatus
ei sügisel
.ejõustiku.võistlu-x
17. septembril
irabene" RR. 6,
)\o ja Hamiltoni,
on leedulased,
lused, mis pidid
Clevelandis, on
male ajale ja toi-jik
selle aasta P.-
Istlused on Baki
mälestusvõistiit-vastavad
auhin-
Ireaistreerimine
MER
ÖÖD
idame vanu, said.
699-5295
u võtta „Esto-konna
eriauhin-
| ? i : ; a . Ja tervita-ühinemast
Ta-.
i-ost (100 silma
viis täissüda-
|Kers!i Pühvelit
;.\! sajast ja 3
-Svlma Lii (art
a; sü ma-Sajast"
?-:-l2 aastasse
| ' i i i - - i * Ü (Toi (;ü-
|i.ik;.Kt';Sa.jas't ja
"'ii/ 97 siluva
:>v-)n;\t\ poi-.ici
LII/ h ö b c n i c i r -
ra ? J <• -,. - l o di
| " - a SÜÜ poiste
^ i k n s i .saiast.
. ' i f n : ' Tooma^
•'•':;j.i;iisk-i]vl: sa-
• ; ^ ^ j . - ' - " i i r r i : i V i i -
•••\U;-A': .! mi
; t
sa ja-;
II k
''W lasu.
- m a r k i .
! { ) ' . : i c -
y'-.j\tt'tY<vtir- ja
v a l m i s - .
|-../i.är :-.<;'! jiihifS
fi iv
•'-> . x;i;il".s!!is
; H . : ; ; : ; { V i . f si
IM''.;1:'' '.•!•(<'!<; a.n.'
|".'r.:..:::-.;jw/i'-i/;,
'J . !
;.m^;
•'•''u' r.,.f
uh'/;
zcuttütmmx • i m I I 11| ' r m r i
PALO Ä1,TQ (Kalifornia) - Hilju-ii
sai pedagoog ju end.. Tallinna Tehnikumi-
direktor teo Rüumet, 80-ne
aastaseks. Seda. tähistati' siin tema
praeguses/ kodus1 igati väärikalt arvuka
sõprade ringis. Tdarann.ik.ult oli
kohale sõitnud New Yorgi E. Ap. õigeusu
.koguduse esimees Herman
Lane, kes väga vaimukas kõnes andis
edasi, tervitusi'- E. V.-; peakonsul
Ernst Jaaksonilt,; praost-ulempr-ees-ier
Emanuel Lepikult. ja pai judeli
•teistelt heade it iutravatelt-sÕDradelt:
.Tema..pooli /üleantud ;kimiiks ' oli/
kunstnik Ed.' Riiga looming/ ',/Rikka--
lik saak"\ . • .: . T'•• •./.;..
';:.•.'•Tallinna.Tehnikumi end. õppejõudude
ja õpLlas[e/poolt;tõi tervitusi
Otto Jürgens, kes elab ''lõuna-ICali-cornias.
/"•/ . : ' : ' . •'
Augsburgi Eesti. Gümnaasiumi vii-'
enda. lennu•;. poolt andis juubilarile,
auaadressi •end. õpilane Karl Mikkel-
-saar,. Jr, LOS Angeiesest. Auaadressi
- koosta j aceks olid erid. juubilari, õp ilased-
arh. Gunnar .Ellani ja Heljo .Ben--
der. Viimane/ oji tõotanud kuid,' et
koguda ^ndiste klassikaaslaste' praeguseid
fotosid, allkirju ja andmeid
elukäigu kohta, kes nüüd elavad
. kõikjal maailmas. Auaadressi osana
koostatud fotomontaazh 21-st end.
õpilasest Augsburgi päevadel toi juubilari
silmadest välja rõõmupisarad.
Auaadressi tegemine on ühendanud
paljusid aastate fa kauguste
paolt lahutatud endiseid- koolikaaslasi.,
Isegi klassi ajakirja „Oculus"
kolmas number kolmekümne .aastase
hilinemisega: olla praegu -koosta-'
misek Niisiis-..Leo Ruijmet põhjustas-kirjateel
kokkusaamise ühele pagu-iaskooii
lennule, mida tuleb pidada
omamoodi • •• märkimisväärseks: rahvuslikuks
sündmuseks.- •
i . ' i
Tiina Cusik lõpeta
Välis-Eesti rekordiga
SAN MATEO..{Kaliförnia) — ;Selie
a'as'ta; ujumisvõistluste-, hooaeg'.lõppes
möödunud', nädalaga. Meie 14-
aastane xuldujuja Tiina . Lusik tegi
seitsme päeva.jooksul kaks.uut Välis-
Eesti rekordit, tõi koju Ameerika j
noorte 'esivoistliisie.lt prõnkš medali1
<2au ge-Lääne1 • • meis tervuistiüs eelt
es jho. omas van e i V L a . t i b :
-Liin
100
•UJU;V oa.! ua '..Clara
JU m. setin ajaga- l:Ü/,/./
is-.iA'au^."200. m.iselti
12;
'Cc:
Liii
Mõlemad -.sai:
tei7K
ItjclLi
^^8 0.1 '
m-navä.d
li aia
v. uta. LUU.
j>avoi. l i . O i g i i S e -
PDU•;üiatega- voi^tiem-tseKS'.
VloodufiUQ ujunusaasta on -.olnu
Tiina .'-Lusikale ediirikas.
mainitud- -Vaiki;Eesti- rekordite.''-;ta
kirjutas oma nimele'"ka uued; tipptu-temused;
100 ru. vabalt ja iöO/m... rin-
'.fiui! uj:umises-eestiannana välismaal
NEUAPÄEVÄL, 7. THURSDÄY,: SEPTEMBER 7
unnnnmBsmanaaum
.Me kõik tahame iseenda lugupidamist
..samuti tahame naabrite-ja
sõprade lugupidamist. '
Vabade kodanikkudena, Kanada
demokraatlikus ühiskonnas, meil on
õigus taotleda oma kultuurilisi
väärtusi, usulist üleskasvatust, endi
ajalugu ning tagapõhja. Kuid
peamiselt, meil on õigus olla
eelarvamuseta ning meie ise oleme
vabad tagakiusamisest,.. meii ön
õigus elada ühendatud rahvana kelle
hulgas oleme kõik võrdsed ././.keegi
pole-teisest .f,parem'\ • ,/:. V; :
Kanadas võimaldab seda koike teie
valitsuse püsiv mitmekultuuriiisuse
poliitika. See poliitika võimaldab meile
kõikidele, võrdsete kodanikkudena,
oma kultuuripärandit tunda ning teda
aial hoida . . . ta aitab teineteisest
paremini aru saada. Mitmekultuuriiisuse
poliitika töötab
igasuguste programmide kaudu,
milledest võtavad osa nii provintsiaal-valitsused
kui ka haridussüsteemid,
ajakirjandus, ringhääling ja
televisioon, ning ühiskondlikud
grupid . . . ja Kanada rahvas.
Mitmekultuuriiisuse ministri üheks
tähtsaks ülesandeks on kindlaks teha
et, kõikidel kanadalastel, vaatamata
nende kultuurilisele tagapõhjale, o
võrdsed võimalused.
eks
Teie Kanada valitsuse mitmekultuuriiisuse
poliitika-aitab meid -
kõiki. paremini koos elada andes meile
võimalust uhked olla nii iseendi
kui tuur juurtele kui ka meie tervele
rahvale. Kuid see on uhkus ilma
eelarvamuseta 1. •
3
hfsys inimesliku arusaamise kaudu "Honourabie .Nicrpp.n t.
Minister .of Š i a re
Multieuit-uralis.m
n a f iR L fe-c-norap'1,3 Hqxrr
Minisirg d'E.tat
Muliicüituvälišme'
inCafik-
|pärinebki Pariisi -kohvikuist .'sajandi-, lilai usust ja vastu- võtma-Eestimaal
j-te:pikküne; traditsioon, mis levis ena- kehtiva luteri usu. Alles- siis võis.ta
ma jüba-XV sajandil Selle kohta pädgi., Kqhvik kujutas" endast/ lahtist! jäte, maletajatega'teiste vaimsel alal
/ : ; / / ' . ml kus kultuurriikides, kus kohvikud
• Perekoad/LiL.dka.d.lahkuvad Põhja-1 Kohvijoomise ••komme ;/; pärineb kohvi/ serveeriti/fajansist/kõrVadeca; kujunesid: üldse kirjanike ja kuns t-;
iCaliforniast, ja .Tnna uueks djurnis- Araabiast, kus.'.kohvi hakati,kasuta-! tassikestes-iCohv.ise.oli mustImi pi-;| nike, näitlejate .ja-teadlaste, luuleta
klubiks'eclo-ievai hooajal on Missiün
Viejo/;'Nadadöres- Lõuna-Kalifornias,
praegu Ameerika noorte/ujujate
number üks -taimelava.. Tiina' uueks
treeneriks: on Mark, Sehubert, kes
1976: aastat" õ p e t i s ÜSA 'ü
Montreali - ojümpiamängudeks.
rineiväd esimesed andmed Adenlst.-
Sealt soovitas kohvijoomist kohalik
mufti (muhamedi vaimulik-digus-teaälane)
reipuse ja erksuse saavutamiseks.
Mii kirjutab sellest XV sa-
| jandi kirjanik'"Älmälek
ruumi,'kus;külastajad istusid,põran- j; tegutsevate isikute igapäevaseks; kondab
maas. • ;'.:.• • tumišpaigaks. .Ka;pandi kohvikuis
Kaupmeeste vahendusel levis kohv
Türgist ka teistesse maadesse.
• MÜÜGIL
'>•''• : HELIPLAAT '';;
SJLWDAUöiBss
,.'.,eind.$7.5f + Qnt.Imüügimaks '.'.'.
.Kj OKARAAMÄT.
Hind '$3, 5*
Posti sa tellides lisand :b1 saatekulu.. I
-Üldse' levitasid kohvijoomise kom-.
met'muhamedi vaimulikud. Ka tek-
, kisid nende algatusel Mekas es ime-.
Ised kohvikud, kus teenindati ainul't-vaimulikke-
ja õpetlasi. Ka pakkusid
need kohvikud meelelahutust laulu,
tantsu, muusika ja täringumängude
..näol. Mekast levis "kohvijoomise.
I komme Mediinasse ja sealt XVI :sa-j
jandi algid • ka Egiptusse. ning. üle
i Süüria Türgisse. Kairo ••sultan kuu:
Uutas,kohvi, tervist 'kosutavaks joo-;
jgiks, 'mille tõttu hakati ka lihtrahva
kodudes-tarvitama kohvil
ts
ii il© 014 rmnuiBS
958 Broadview Ave.
Toront^, Ont. M4K 2R6
• . . . . • •. - V
Esimesed avalikud kohvikud m?aa-i
ilmas, avati aastal 1354 Konstantinoo.-
' Tjolis. Loa nende avamiseks andis
: sultan Soiiman Suur. Nii avatigi siis
korrasa kaks avalikku kohvikut, kus
alus- avalikele .kirjanduslikele esine
j naistele .ja kontsertidele, kusjuures
n • ... , , •., .-; igale kohvikule'; kiti unes'ka. .oma; pubr-. huroopas avati esimene .kohvik, aas- ..-/•••;::. : • -;
'täi 1647'Veneetsias.;Aastai-1652 avas;./"' • •; >;•..'.••';•;'
Türgi ;kaupmees Edwards .esimese./ Prantsusmaalt,. levisid// kohvikud
kohviku Londonis. Prantsusmaal;:Saksamaale, kus esimene kohvik ava-avati
esimene kohvik aastal.'.1671 sa- ti aastal 167S Hamburgis,;teine aas-damalinnas
MarseiIIe'š: Pariisis -. ava- [ tai ,1694 Leipzigis, Berliinis, /avati .'esiti-
esimene kohvik aastal 1672. Selle.; meiüe kohvik, alles, aas tai 1721,: seega
omanikuks; oü;armeenlane Pascat. .. paairkümmend aastat hiljem kui Täi-.
•Prantsuse, kohviimkultuuri lõi sii^i H f l rN v™is savati. esimene kohvik
k i ' sitsiillane Procope, kes avas a a s t a I i m - -'- /: ./;'/,
Prantsuse teatri luksuslikes ruunid;'. .Eestis tunti, kohvi. juba.enne 18.
des aastal .1689 endanimelise, kohvi- / sajandit. Seda:peamiselt kaupmeeste
ku.^ Selle- kohviku alalisteks küiališ> : i a aadlike/; perekondades> .sest juba
teks olid Rousseau, Fonteneili, Piron.. keskajast peale oli Tallinn suur kau-
Voltairejä teisedTolleaegsed;vaimu-:Galinn.jä elavas läbikäimises:pdju-.
ja"[kultuurielu''-.tegelased^• Kohvikus-jMaadega.-" -.;.;;;.
nad vaidlesid, vahetasid.uudiseid ja |' Tallinnas '--/ja; mi.'"ka. Eestis üldse
lugesid.ette oma teoseid,, mida; tulid j — o l i ••/esimeseks: 'kohvikupida|aks
kuulama /paljud. / • -. .[.Hispaaniast Saragosša;.linnas^ pari-
: Sellele kuulsale — Procop.e koh-j nev /Abhonso/. Teliado Carvaiiido.
saada Tallinna kodanikuks ja seejärel
ka.õiguse kohviku avamiseks. See.
toimus 29. juulil 1702. Siis arutas-Tallinna
..raad Carvaiiido palvet,, võttis
ta vastu;linnakodaniku seisusse'; ja
andis '•".- talle.:: Õiguse, .„Gaffe' Sehenke-reid".
pidamiseks. Kohvik võis. — na-
,gu veinikeldridki — avatud olla kuni
kella 10-ni-õhtul. /
Kohviku olemasolust Tallinnas ka
pärast Põhjasõda kõneleb üks vae
kirjavahetuses leiduv dokument
1719. aasta 14; septembrist.
Raad saatis siis linnakomandandiie
kirja, milles;.paluti "sõjakohtu.. alla
•anda.üht . merelaevastiku leitnanti;
kes kohvikus kakeldes oli toime pannud
jämeda ja raske kuriteo." ^t
: 'Järgmine teade kohviku .olemasolust
Tallinnas pärineb ,1774..aastast.
Kohalikus /ajalehes, teatas siis keegi
H./B. Witte; et ta avab Niguliste-kiriku
vastas „Stadt Hamburgi" ni-
: rnelise kohviku,, /mis pakkuvat soodsa
hinnaga ka • sööke ja jooke. Koh-vik,
millest hiljem sai võõrastemaja,
; eksisteeris- seal ligi 100 aastat ;
Kuidas kohvijoomine Eestis levis,
•sellest võimaldab: ülevaate kohviuba
vikule -Hsandusid.:peatsett teised."M ^oa.saamiseks.pidi ta loobuma kato-j'de:import,'Näiteks impprditi 1771.
aastal .82 307 naela - kohviube, aastal •
1788 aga juba. .204 610 naela. -Kohvi- •
ube impordid .peamiselt .•Hollandist;
Saksamaalt, Taanist ja-Prantsusmaalt.
;
•'-/ Tänapäevani Eestis .eksistee.rivatle;
kohvikuiie panid aluse-kondiitriärid,;
mis hakkasid tegutsema enam kui
120 aastat tagasi. ,S:üs;;küjuneš kom-;
beks. et igas kondiitriäris leidus tavaliselt
paar lauda, mille, taga istudes
võis kohapeal - mais ta kooice' ]a
neile iilsaks juua ka kohvi.. ; .
:•;. Eesti kondiitritööstuse vanimaks
ja teenekamaks, ettevõtteks osutus
Georg Stüde poolt aastal 1864 Pikal .
.tänaval avatud kondiitriäri j.a- sho-kolaadiväbrik,
Seal õpetati välja ka
uusi kondiitreid, kes hiljem jätkasid
iseseisvalt tegutsemist ja asutasid-ka
uusi' kohvikuid. Nende /kondiitrite.
hulgas oli ka Heinrich Feischner,'
„Feischnert' kohviku omanik, '-kelle,
kohvik kannab nüüd nime ,.Tallinn'''
(Harju tän. 6). Selle kohviku 70. aas-'-'
tauäeva tähistati. Tallinnas aastal
1969, Kohvik .„Feischner"' oli Tallinnas
pikemat aega kohaliku intelligentsi
kohtumispaigaks ning etendas
silmapaistvat osa' meie. kultuurielus,
Tartus oli selleks, kohvik „Wernerc-
(nüüd ;,Tartu"). -

Object Description

Rating
Title	Meie Elu = Our life, September 7, 1978
Language	es
Subject	Estonian Canadians -- Newspapers
Publisher	Eesti Kirjastus Kanadas
Date	1978-09-07
Type	text
Format	application/pdf
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
Identifier	Meie E780907

Description

Title	1978-09-07-05
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
OCR text	„Meie Elu" nr. 36; (1491) 1978 I ük Samad \ioyer seletusi i Esireas hulega. otO - 0 I L i a i i KT streik Ised ei auna tule- Torontos '-liiklus-, ispiievast 11. sept. bussid, trammid lee. lanne [egakoori eeloleva. tkkutulek toimub )tembril. keli; 7.30 L'.õik uued lauljad leatab oma tegev-erakorraline üld- \. septembril kelt rakoori Juhatus ei sügisel .ejõustiku.võistlu-x 17. septembril irabene" RR. 6, )\o ja Hamiltoni, on leedulased, lused, mis pidid Clevelandis, on male ajale ja toi-jik selle aasta P.- Istlused on Baki mälestusvõistiit-vastavad auhin- Ireaistreerimine MER ÖÖD idame vanu, said. 699-5295 u võtta „Esto-konna eriauhin- \| ? i : ; a . Ja tervita-ühinemast Ta-. i-ost (100 silma viis täissüda- \|Kers!i Pühvelit ;.\! sajast ja 3 -Svlma Lii (art a; sü ma-Sajast" ?-:-l2 aastasse \| ' i i i - - i * Ü (Toi (;ü- \|i.ik;.Kt';Sa.jas't ja "'ii/ 97 siluva :>v-)n;\t\ poi-.ici LII/ h ö b c n i c i r - ra ? J <• -,. - l o di \| " - a SÜÜ poiste ^ i k n s i .saiast. . ' i f n : ' Tooma^ •'•':;j.i;iisk-i]vl: sa- • ; ^ ^ j . - ' - " i i r r i : i V i i - •••\U;-A': .! mi ; t sa ja-; II k ''W lasu. - m a r k i . ! { ) ' . : i c - y'-.j\tt'tY . x;i;il".s!!is ; H . : ; ; : ; { V i . f si IM''.;1:'' '.•!•(<'!<; a.n.' \|".'r.:..:::-.;jw/i'-i/;, 'J . ! ;.m^; •'•''u' r.,.f uh'/; zcuttütmmx • i m I I 11\| ' r m r i PALO Ä1,TQ (Kalifornia) - Hilju-ii sai pedagoog ju end.. Tallinna Tehnikumi- direktor teo Rüumet, 80-ne aastaseks. Seda. tähistati' siin tema praeguses/ kodus1 igati väärikalt arvuka sõprade ringis. Tdarann.ik.ult oli kohale sõitnud New Yorgi E. Ap. õigeusu .koguduse esimees Herman Lane, kes väga vaimukas kõnes andis edasi, tervitusi'- E. V.-; peakonsul Ernst Jaaksonilt,; praost-ulempr-ees-ier Emanuel Lepikult. ja pai judeli •teistelt heade it iutravatelt-sÕDradelt: .Tema..pooli /üleantud ;kimiiks ' oli/ kunstnik Ed.' Riiga looming/ ',/Rikka-- lik saak"\ . • .: . T'•• •./.;.. ';:.•.'•Tallinna.Tehnikumi end. õppejõudude ja õpLlas[e/poolt;tõi tervitusi Otto Jürgens, kes elab ''lõuna-ICali-cornias. /"•/ . : ' : ' . •' Augsburgi Eesti. Gümnaasiumi vii-' enda. lennu•;. poolt andis juubilarile, auaadressi •end. õpilane Karl Mikkel- -saar,. Jr, LOS Angeiesest. Auaadressi - koosta j aceks olid erid. juubilari, õp ilased- arh. Gunnar .Ellani ja Heljo .Ben-- der. Viimane/ oji tõotanud kuid,' et koguda ^ndiste klassikaaslaste' praeguseid fotosid, allkirju ja andmeid elukäigu kohta, kes nüüd elavad . kõikjal maailmas. Auaadressi osana koostatud fotomontaazh 21-st end. õpilasest Augsburgi päevadel toi juubilari silmadest välja rõõmupisarad. Auaadressi tegemine on ühendanud paljusid aastate fa kauguste paolt lahutatud endiseid- koolikaaslasi., Isegi klassi ajakirja „Oculus" kolmas number kolmekümne .aastase hilinemisega: olla praegu -koosta-' misek Niisiis-..Leo Ruijmet põhjustas-kirjateel kokkusaamise ühele pagu-iaskooii lennule, mida tuleb pidada omamoodi • •• märkimisväärseks: rahvuslikuks sündmuseks.- • i . ' i Tiina Cusik lõpeta Välis-Eesti rekordiga SAN MATEO..{Kaliförnia) — ;Selie a'as'ta; ujumisvõistluste-, hooaeg'.lõppes möödunud', nädalaga. Meie 14- aastane xuldujuja Tiina . Lusik tegi seitsme päeva.jooksul kaks.uut Välis- Eesti rekordit, tõi koju Ameerika j noorte 'esivoistliisie.lt prõnkš medali1 <2au ge-Lääne1 • • meis tervuistiüs eelt es jho. omas van e i V L a . t i b : -Liin 100 •UJU;V oa.! ua '..Clara JU m. setin ajaga- l:Ü/,/./ is-.iA'au^."200. m.iselti 12; 'Cc: Liii Mõlemad -.sai: tei7K ItjclLi ^^8 0.1 ' m-navä.d li aia v. uta. LUU. j>avoi. l i . O i g i i S e - PDU•;üiatega- voi^tiem-tseKS'. VloodufiUQ ujunusaasta on -.olnu Tiina .'-Lusikale ediirikas. mainitud- -Vaiki;Eesti- rekordite.''-;ta kirjutas oma nimele'"ka uued; tipptu-temused; 100 ru. vabalt ja iöO/m... rin- '.fiui! uj:umises-eestiannana välismaal NEUAPÄEVÄL, 7. THURSDÄY,: SEPTEMBER 7 unnnnmBsmanaaum .Me kõik tahame iseenda lugupidamist ..samuti tahame naabrite-ja sõprade lugupidamist. ' Vabade kodanikkudena, Kanada demokraatlikus ühiskonnas, meil on õigus taotleda oma kultuurilisi väärtusi, usulist üleskasvatust, endi ajalugu ning tagapõhja. Kuid peamiselt, meil on õigus olla eelarvamuseta ning meie ise oleme vabad tagakiusamisest,.. meii ön õigus elada ühendatud rahvana kelle hulgas oleme kõik võrdsed ././.keegi pole-teisest .f,parem'\ • ,/:. V; : Kanadas võimaldab seda koike teie valitsuse püsiv mitmekultuuriiisuse poliitika. See poliitika võimaldab meile kõikidele, võrdsete kodanikkudena, oma kultuuripärandit tunda ning teda aial hoida . . . ta aitab teineteisest paremini aru saada. Mitmekultuuriiisuse poliitika töötab igasuguste programmide kaudu, milledest võtavad osa nii provintsiaal-valitsused kui ka haridussüsteemid, ajakirjandus, ringhääling ja televisioon, ning ühiskondlikud grupid . . . ja Kanada rahvas. Mitmekultuuriiisuse ministri üheks tähtsaks ülesandeks on kindlaks teha et, kõikidel kanadalastel, vaatamata nende kultuurilisele tagapõhjale, o võrdsed võimalused. eks Teie Kanada valitsuse mitmekultuuriiisuse poliitika-aitab meid - kõiki. paremini koos elada andes meile võimalust uhked olla nii iseendi kui tuur juurtele kui ka meie tervele rahvale. Kuid see on uhkus ilma eelarvamuseta 1. • 3 hfsys inimesliku arusaamise kaudu "Honourabie .Nicrpp.n t. Minister .of Š i a re Multieuit-uralis.m n a f iR L fe-c-norap'1,3 Hqxrr Minisirg d'E.tat Muliicüituvälišme' inCafik- \|pärinebki Pariisi -kohvikuist .'sajandi-, lilai usust ja vastu- võtma-Eestimaal j-te:pikküne; traditsioon, mis levis ena- kehtiva luteri usu. Alles- siis võis.ta ma jüba-XV sajandil Selle kohta pädgi., Kqhvik kujutas" endast/ lahtist! jäte, maletajatega'teiste vaimsel alal / : ; / / ' . ml kus kultuurriikides, kus kohvikud • Perekoad/LiL.dka.d.lahkuvad Põhja-1 Kohvijoomise ••komme ;/; pärineb kohvi/ serveeriti/fajansist/kõrVadeca; kujunesid: üldse kirjanike ja kuns t-; iCaliforniast, ja .Tnna uueks djurnis- Araabiast, kus.'.kohvi hakati,kasuta-! tassikestes-iCohv.ise.oli mustImi pi-;\| nike, näitlejate .ja-teadlaste, luuleta klubiks'eclo-ievai hooajal on Missiün Viejo/;'Nadadöres- Lõuna-Kalifornias, praegu Ameerika noorte/ujujate number üks -taimelava.. Tiina' uueks treeneriks: on Mark, Sehubert, kes 1976: aastat" õ p e t i s ÜSA 'ü Montreali - ojümpiamängudeks. rineiväd esimesed andmed Adenlst.- Sealt soovitas kohvijoomist kohalik mufti (muhamedi vaimulik-digus-teaälane) reipuse ja erksuse saavutamiseks. Mii kirjutab sellest XV sa- \| jandi kirjanik'"Älmälek ruumi,'kus;külastajad istusid,põran- j; tegutsevate isikute igapäevaseks; kondab maas. • ;'.:.• • tumišpaigaks. .Ka;pandi kohvikuis Kaupmeeste vahendusel levis kohv Türgist ka teistesse maadesse. • MÜÜGIL '>•''• : HELIPLAAT '';; SJLWDAUöiBss ,.'.,eind.$7.5f + Qnt.Imüügimaks '.'.'. .Kj OKARAAMÄT. Hind '$3, 5* Posti sa tellides lisand :b1 saatekulu.. I -Üldse' levitasid kohvijoomise kom-. met'muhamedi vaimulikud. Ka tek- , kisid nende algatusel Mekas es ime-. Ised kohvikud, kus teenindati ainul't-vaimulikke- ja õpetlasi. Ka pakkusid need kohvikud meelelahutust laulu, tantsu, muusika ja täringumängude ..näol. Mekast levis "kohvijoomise. I komme Mediinasse ja sealt XVI :sa-j jandi algid • ka Egiptusse. ning. üle i Süüria Türgisse. Kairo ••sultan kuu: Uutas,kohvi, tervist 'kosutavaks joo-; jgiks, 'mille tõttu hakati ka lihtrahva kodudes-tarvitama kohvil ts ii il© 014 rmnuiBS 958 Broadview Ave. Toront^, Ont. M4K 2R6 • . . . . • •. - V Esimesed avalikud kohvikud m?aa-i ilmas, avati aastal 1354 Konstantinoo.- ' Tjolis. Loa nende avamiseks andis : sultan Soiiman Suur. Nii avatigi siis korrasa kaks avalikku kohvikut, kus alus- avalikele .kirjanduslikele esine j naistele .ja kontsertidele, kusjuures n • ... , , •., .-; igale kohvikule'; kiti unes'ka. .oma; pubr-. huroopas avati esimene .kohvik, aas- ..-/•••;::. : • -; 'täi 1647'Veneetsias.;Aastai-1652 avas;./"' • •; >;•..'.••';•;' Türgi ;kaupmees Edwards .esimese./ Prantsusmaalt,. levisid// kohvikud kohviku Londonis. Prantsusmaal;:Saksamaale, kus esimene kohvik ava-avati esimene kohvik aastal.'.1671 sa- ti aastal 167S Hamburgis,;teine aas-damalinnas MarseiIIe'š: Pariisis -. ava- [ tai ,1694 Leipzigis, Berliinis, /avati .'esiti- esimene kohvik aastal 1672. Selle.; meiüe kohvik, alles, aas tai 1721,: seega omanikuks; oü;armeenlane Pascat. .. paairkümmend aastat hiljem kui Täi-. •Prantsuse, kohviimkultuuri lõi sii^i H f l rN v™is savati. esimene kohvik k i ' sitsiillane Procope, kes avas a a s t a I i m - -'- /: ./;'/, Prantsuse teatri luksuslikes ruunid;'. .Eestis tunti, kohvi. juba.enne 18. des aastal .1689 endanimelise, kohvi- / sajandit. Seda:peamiselt kaupmeeste ku.^ Selle- kohviku alalisteks küiališ> : i a aadlike/; perekondades> .sest juba teks olid Rousseau, Fonteneili, Piron.. keskajast peale oli Tallinn suur kau- Voltairejä teisedTolleaegsed;vaimu-:Galinn.jä elavas läbikäimises:pdju-. ja"[kultuurielu''-.tegelased^• Kohvikus-jMaadega.-" -.;.;;;. nad vaidlesid, vahetasid.uudiseid ja \|' Tallinnas '--/ja; mi.'"ka. Eestis üldse lugesid.ette oma teoseid,, mida; tulid j — o l i ••/esimeseks: 'kohvikupida\|aks kuulama /paljud. / • -. .[.Hispaaniast Saragosša;.linnas^ pari- : Sellele kuulsale — Procop.e koh-j nev /Abhonso/. Teliado Carvaiiido. saada Tallinna kodanikuks ja seejärel ka.õiguse kohviku avamiseks. See. toimus 29. juulil 1702. Siis arutas-Tallinna ..raad Carvaiiido palvet,, võttis ta vastu;linnakodaniku seisusse'; ja andis '•".- talle.:: Õiguse, .„Gaffe' Sehenke-reid". pidamiseks. Kohvik võis. — na- ,gu veinikeldridki — avatud olla kuni kella 10-ni-õhtul. / Kohviku olemasolust Tallinnas ka pärast Põhjasõda kõneleb üks vae kirjavahetuses leiduv dokument 1719. aasta 14; septembrist. Raad saatis siis linnakomandandiie kirja, milles;.paluti "sõjakohtu.. alla •anda.üht . merelaevastiku leitnanti; kes kohvikus kakeldes oli toime pannud jämeda ja raske kuriteo." ^t : 'Järgmine teade kohviku .olemasolust Tallinnas pärineb ,1774..aastast. Kohalikus /ajalehes, teatas siis keegi H./B. Witte; et ta avab Niguliste-kiriku vastas „Stadt Hamburgi" ni- : rnelise kohviku,, /mis pakkuvat soodsa hinnaga ka • sööke ja jooke. Koh-vik, millest hiljem sai võõrastemaja, ; eksisteeris- seal ligi 100 aastat ; Kuidas kohvijoomine Eestis levis, •sellest võimaldab: ülevaate kohviuba vikule -Hsandusid.:peatsett teised."M ^oa.saamiseks.pidi ta loobuma kato-j'de:import,'Näiteks impprditi 1771. aastal .82 307 naela - kohviube, aastal • 1788 aga juba. .204 610 naela. -Kohvi- • ube impordid .peamiselt .•Hollandist; Saksamaalt, Taanist ja-Prantsusmaalt. ; •'-/ Tänapäevani Eestis .eksistee.rivatle; kohvikuiie panid aluse-kondiitriärid,; mis hakkasid tegutsema enam kui 120 aastat tagasi. ,S:üs;;küjuneš kom-; beks. et igas kondiitriäris leidus tavaliselt paar lauda, mille, taga istudes võis kohapeal - mais ta kooice' ]a neile iilsaks juua ka kohvi.. ; . :•;. Eesti kondiitritööstuse vanimaks ja teenekamaks, ettevõtteks osutus Georg Stüde poolt aastal 1864 Pikal . .tänaval avatud kondiitriäri j.a- sho-kolaadiväbrik, Seal õpetati välja ka uusi kondiitreid, kes hiljem jätkasid iseseisvalt tegutsemist ja asutasid-ka uusi' kohvikuid. Nende /kondiitrite. hulgas oli ka Heinrich Feischner,' „Feischnert' kohviku omanik, '-kelle, kohvik kannab nüüd nime ,.Tallinn''' (Harju tän. 6). Selle kohviku 70. aas-'-' tauäeva tähistati. Tallinnas aastal 1969, Kohvik .„Feischner"' oli Tallinnas pikemat aega kohaliku intelligentsi kohtumispaigaks ning etendas silmapaistvat osa' meie. kultuurielus, Tartus oli selleks, kohvik „Wernerc- (nüüd ;,Tartu"). -

Meie Elu = Our life, September 7, 1978

Object Description

Description

Tags

Comments

Meie Elu = Our life, September 7, 1978

Meie Elu = Our life, September 7, 1978