1978-09-07-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie Elu"--toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 ^Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada •© Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.r-5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.L Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. §24.00, 6 k. $13.00/ 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a. §26.00, 6 k.1'14.00,.3 k. 9.00. ülemere-maadesse: 1 a. §30.00, 6 k. §16.00, 3. k, §10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. §13.50, 6 k. §6.75.- Kiri ja lennu-postilisa USA-sse: 1 a. §14.50, 6 k, §7.25, Lennupostilisa.. • Ülemeremaa-desse:" 1. a. §23. 50, 6 k. §11.75. Ü k s i k n u m b e r — . 5 0 c / ^ Kuulutushinnad: 1 toll ühel neerul: esiküljel $3(.75. tekstis §3.50, kuulutuste küljel1 §3J25. „Om LIFE" - ELU" — Estonian Weekly. Published by Estonian Publishing Co; Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broad-. view. Ave., Toronto, Ont. Canäda. M4K 2R6 ® Tel. 466-0951' T PAGULUSES • • • . .1 •. . • • .. Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Par-ming, 473 Luhmann Pr., New Mil-ford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773 Secomd Class Mail l&egistration No. 1354 „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. ; Asut. A. Weileri algatusel 1950.; Nr. 36 (1491) 1978 NELJAPÄEVAL, 7. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER 7 XXIX aastakäik 'iTTF illlHHIllini Möödunud nädalal viibis Torontos külaskäigul Ühendriikide Eesti Rahvuskomitee esimees Juhan Simonson. Ta külastas Torontos ka Eesti Maja ja Eestlast^ Kesknõukogu Kanadas ja jutustas eesti ajalehtedele USA Eesti Rahvuskomitee tegevusest. Nagu J. Simonson märkis, toimub Rahvuskomitee « tegevus peamiselt rahvusliku välisvõitluse alal,, kuigi tegeletakse ka. rahvuskultuuriliste küsimustega ja antakse sel alal majanduslikke . toetusi. Välisvõitluse alal on peamiseks; eesmärgiks, et Eesti küsimus ei kustuks ja Eestile vabaduse nõue ikka seisaks päevakorral; Selleks peetakse ühendust 'eriti Kongressi ringkondadega. Pikema aja jooksul on saavutatud,: et Esindajatekojas ja Senatis on vastu võetud resolutsioone,• milledes kinnitatakse Eesti ja teiste Balti riikide- . ännekteerimise: mittetunnustamist ja nõutakse, et. president rahvusyahelis.- tel • kokkutulekutel taotleks,' 'Balti rahvaste. suveräänsete õigus te taastamist. Kuna pea/samasuguseid resolutsioone on Kongressile esitatud korduvalt, ei rõhutata praegu uute resolutsioonide taotlemist. Välispoliitilises tegevuses on pearõhk praegu kolme, balti rahva koostöö, väfjaarendar^isel, Selleks töötab Washingtonis Ühendatud Balti-Ämeerika Komitee, mille esimeesteks on roteerivalt kolme balti keskorganisatsioonide esimehed. Praegu' on Balti Komkee-esime- . heks E. Rahvuskomitee esimees J. Simonson, kelle asendajana kohapeal töötab Mäido Kari. Balti Komitee' on Washingtonis loonud häid ühendusi nii 'Kongressi ringkondadega kui ka Washingtoni asutustega, kes tegelevad mitmesuguste Ida-Eü-roopa küsimustega. Balti—Ameerika Komiteel töptab Washingtonis palgaline tööjõud, noor lätlane J. Bols-teins. Balti rahvaste ühise vabadusvõitluse alal on poliitiline aktiivsus suurel määral Washingtoni kandunud. Balti koostöö-rõhutamiseks on saavutatud, ejPlvolme. balti rahva märgukirjades kõik rahvusgrupid märgivad ka teisi balti rahvaid, nõudes neile vabadust. ' . •'• .,. Jooksvates küsimustes märkis J, Simonson, et hiljutine kokkusaamine asepresidendi Mondale'iga oli peamiselt leedulaste ettevõte parteilisel tagapõhjal ning eestlaste ja lätlaste esindajad, olid sinna kaasakut-sutud. Käigus on aga kolme balti rahva ühine taotlus nende keskorganisatsioonide esimeeste kokkusaamiseks president J. Carteriga. Balti Komiteel on kontakt ka Z. Brzezinski bürooga. ; ' ; v Koostöös Ülemaailmse Eesti Kesknõukoguga on käigus protestiakt-sioon 1980. a. olümpiamängude regati 'Tallinnas .korraldamise vastu. Olümpiamängude, regati Tallinnas 'korraldamise eeltööd ori küll käigus, kuid protestiaktsiooniga saab olümpiakomiteede ja maailma ava-, .'ikkuse tähdepanu. juhtida sellele, et regatt peetakse Venemaa poolt sõjaliselt okupeeritud maal ja et regatt ei tohi kujuneda Vene okupatsiooni tunnustamiseks Eestis. Peale esimese. protestikirja on kavatsus saata laiali veel teisi kirju, milledes käsitatakse regati Tallinnas pidamisega •seotud, ecstlaste rahvuslikke huve kahjustavaid kaasnähteid. ' Mis puutub Ühendriikide . Leningradi peakonsuli hiljutisse külas käigusse Eestisse, mis on juba teistkordne, siis selle kohta Rahvuskomitee tahab USA välisministeeriumilt küsida selgitust, kas Nõukogude ajakirjanduses , ilmunud sellekohased teated vastavad tõele. Peakonsuli esmakordse külaskäigu puhul seletasid .ameeriklased, et see olnud: eraviisiline. Nüüd, aga. tehti visiite Nõu-kogude Eesti poliitilistele ametikandjatele. Seda küsimust tahetakse selgitada. '•:/;' Rahvuskomitee''.' esimehelt -küsiti*- kuidas nad katavad oma majandusliku eelarve. Eelarve täitmine on läinud ilma raskusteta, märkis J. Simonson, tulud on laekunud otsestest toetustest'. Senised eelarved on olnud umbes $28.000 aastas.'Esinduskogu uus koosseis aasta algul leidis aga, et see summa ei ole küllaldane ja eesmärgiks seati $40.0Ö0-lise eelar- . ve saavutamine. , • Majanduslik aktsioon 'selleks on praegu. käjgus. Korjandusaktsiooni teostab. Rahvuskomitee^ Koort. Temale abiks moodustati majanduskomisjon abiesimeh^ ta juhtimisel.: M ooni tahetakse korraldada nõnda,'et kõik Esinduskogu liikmeel aitavad kaasa suurendatud.: eelarve täi uniseks. •; •''-.',•;' - Jooksvas- tegevuskavas on ka uue Eestit tutvustava voldiku väljaandmine. Selle, koostamisel aitavad kaasa .Esinduskogusse valitud nooremad liikmed. Praost. emeiyM. Vaher koos kaheksa õe-vennaga nende ühise leeritamised puhul Geislingeni linnavalitsuse ees. Korraga leeritati Salme, Olga, Inge* borg, Anne, Marta, Tõnis, Aleksander ja Toomas Lütsepp'ad. ' - Foto - A. Kokk Peapiiskop külastab EKN andis ^ lesti§ vangistatiit e küsimose legaal! • 0* Eestlaste : poliitiline tagakiusamine Nõukogude okupatsioonivõimu poolt on nõudnud palju ohvreid. Teadaolevalt on eestlasi pidevalt olnud' Nõukogude vangilaägreis, kannatades sealseis ebainimlikes tingimusis.: Eesti keškorgämsatsioonid vabas maailmas on korduvalt juhtinud läänet-maailma valitsuste ja parlamentide tähelepanu põhiliste inimõiguste too-i retele rikkumistele Nõukogude võimu poolt. Kanada valitsust ja parla-mendiriiigköridi on Eestis põhiliste inimõiguste nõudmiste pärast toimunud vangistamistest ja selle pärast määratud rasketest karistustest informeerinud ja karistatute aitamist nõudnud Eestlaste Kesknõukogu Kanadas. GEISLINGEN (,,Meie Elu'1 kaastööliselt) — Nagu juba varein teatatud, viidi tänavu Geislingenis läbi eesti kiriku ajaloos vist ainulaadne leeri õpetus: kaheksa õde-venda olid korraga leeris. Leeriõpetuse pidas praost emer'. M. Waher Geislingenis. Leeriõpilased sõitsid köhale Heilbronnist ja üks — Arvo Leitaru — Sindelfingenist. E.E.L.K. peapiiskop K. Veem saabub Kanadasse oktoobrikuu lõpus ning võtab osa peapiiskoplikust jumalateenistusest Peetri kirikus 29. oktoobril, mis toimub seoses kogu duse aastapäevaga. Samal ajal täitub õpetaja Oskar Puhmil 30 a. kogudu se teenimist. Peetri koguduse täisko gu valis õp. Ö. Puhmi koguduse õpe tajaks 31. okt. 1948. . 27. okt. lkl. 10 h. peetakse peapiiskopi osavõtul Peetri kiriku ruumides E.E.L.K. Kanada kirikuõpetajate Päev, mille kavas on peapiiskopi et tekanne E.E;L.K. tänapäeva olukorrast, prof. A. Võõbuse ettekanne Piiblitööst ja õp, K. Laaneotsa ettekanne Ameerika kontinendi Kirikuõpetajate Päeva korraldamisest. 28. okt. toimub Peetri kiriku ruu mes E.E.L.K. Konsistooriumi part- karjuvas vastuolus Helsingi dekla Senine tähelepanu juhtimine Eestis ja teistes Balti riikides toimuvale vägivallale ei ole aga veel küllaldane. Kuigi ühenduses Venemaal.. hiljuti avastatud protsessidega oli maailma tähelepanu Shtsharanski ja Orlovi isikuile kui silmapaistvaile dissidentidele, jäi Leedu' vabadusvõitleja Viktoras Petkuse raske karistamine balti rahvas tele vabaduse nõudmise pärast tahaplaanile ja Eestis viimastel aastatel toimimud vangistamised ja. tagakiusamised ei ole vaba maailma ajakirjanduses leidnud küllaldast käsitamist. Üldine nõue Helsingi deklaratsiooni põhimõtete rakendamiseks ka Nõukogude. Liidus äri-: nab aga aluse meie rahva põhiliste õiguste eest võitlejaile ja selle pärast .kannatanuile vabaduse nõudmise ikka ja jälle esiletoomiseks. Eestis - mõne':aasta eest vangistatud vabadusvõitlejad Mati Kiirend, Kalju Mätik, Sergei Soldatov ja teised vaevlevad praegugi Permi vangilaagrites, S.: Soldatovi . olles raskelt tiisikushaige. Sven Kreeki kiusati nii taga, et vaimuhaiglasse -paigutatült oma. elu lõpetas. Mart Nikluse ja Enn Tartu .tagakiusamine jätkub veel praegugi. Kõik need faktid on siaalne koosolek. ratsiooni inimõiguste põhimõtetega. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas on loonud uusi ühendusi Eestis vangistatud ja tagakiusatud isiku-; tele tähelepanu juhtimiseks. On astutud ühendusse New Yorgis hiljuti loodud rahvusvahelise Helsingi kokkulepete jälgimise legaalse komisjoniga, kes tahab seista valvel ja astuda legaalseid samme selleks, et ka Nõukogude Liidu poolt täidetakse Helsingi deklaratsiooni põhimõtteid inimõiguste küsimustes.. •/•:_'': Sellesse- komisjoni kuuluvad silmapaistvad juristid mitmetest riikidest Komisjoni üheks asutajaks liikmeks on tuntud Toronto advokaat Joseph Pomerant, kes on ärinud oma nõusoleku okupeeritud: Eestis, põhiliste inimõiguste nõudmise pärast vangistatute legaalseks abistamiseks. Eest laste Kesknõukogu Kanadas on ärinud adv. X Pomeranfile selleks vajaliku volituse ja ta tahab. Eestis vangistatute kaitseks teha, mis on võimalik. .. .: Adv. J. Pomerant on tegelenud inimõiguste küsimustega Ida-Eu-roopa maades ja ta tahab nüüc suuremat tähelepanu pöörata oku peeritud Eestis toimunud tagakiü samistele ja vangistamistele. • (Järg lk. 2) Kaheksa õde-venda — Salme, Maria, Olga, Ingeborg, Anne, Tõnis, Aleksander ja Toomas Lütsepad I S IS a. vanuses — on mõni aasta tagasi surnud sõjainvaliid Aleksei Lüt: sepa lapsed. Kadunu lesk Aino Lüt-sepp on kasvatanud üles 9 oma ja lisaks neile .veel kaks adoptiivlast. Üks poegadest töötab kondiitrina Ottawas, .kaks adoptiivlast Saksamaal. Ülejäänud käivad koolides või on elukutse väljaõppel, 21-aastane Maria aitab ema suures majapidamises. Laste varem leeritamine polnud majandusliku kitsikuse tõttu võimalik. Tänu Eesti Abistamiskomitee New Yorgis rahaliselt toetusele, sai leeritamine tänavu teoks. Leeripeo kulud kandis Eestlaste Abistamisfond ja Keskkomitee Saksamaal. Leeriõpilaste õnnistamine toimus 19, aug. Geislingenis elanud eestlastele tuntud Linnakirikus, mis sai paar aastat tagasi põhjaliku renoveerimise järele seespooh uue väljanägemise. Eesti; leerilaste õnnistamine, oli meelitanud kirikusse arvukalt eestlasi kohapealt ja ümbruskonnast. Õnnistamise toimetas ja jumalateenistuse armulauaga pidas praost emer. Waher Hoolimata auväärsest east on M. Waher jäänud ikka elu tähelepanelikuks vaatlejaks, mis koos rikkaliku elutarkusega: peegelduvad elavalt värvikates jutlustes. :> Pärast ligi kaks tundi kestnud jumalateenistust j ä leerilaste õnnistamist said leeriõpilased nägusad lillekimbud kohaliku koguduse daamide poolt; Poseerid kiriku ees fotomeestele, mis järele siirdüti koos külalistega võõrastemaja „Reben" ruumidesse., kus peeti vastavalt eesti kommetele leeripidu. Kohvilaud ja õhtusöök nii leeriopilastele kui ka külalistele oli Eestlaste Abistamisfondi ja Keskkomitee poolt Saksamaal. Lisaks' sellele andis J. Västrik samade organisatsioonide poolt igale leeri-õpilasele kinnise ümbriku taskurahaga. Rahalise kingituse leerilastele an-dis ka Eesti Sõjainvaliidide Koondis Saksamaal, kelle panus relatiivselt kõigiti võrreldav teiste organisatsioonide omaga. Vigastatud Eesti Sõjameeste Ühing, mille, koosseisu kuulus Aleksei Lütsepp, pole pärast viimase surma tundnud huvi oma suri nud liikme suure perekonna saatuse vastu. Meeldetuletus leeripäeva puhul poleks kahtlematult olnud vastuolus põhikirja ega annetajate soovidega. VV : •v - . - Wcishingfon plaanitseb uut iina poliitikat Arvatakse, et pärast novembri kuul asetleidvaid Kongressi valimisi võetakse J. Carteri rezhiimi poolt revideerimisele praegune Hiina poliitika ja Pekingile tehakse suuri.järelandmisi Taiwani arvel. Järeland-miste ulatus sõltub sellest kui suurt edu .demokraatlik partei valimistel saavutab. Praegu ennustatakse vabariiklastee suurt edu. I§ järetvalimist k«wlw.taH-Peaminister P. E. Trudeau kuulutas välja 15-järel valimist'vakantsetele parlamendiliikmete kohtadele, millest 5 on Torontos. Sellest järeldatakse, et oodatud föderaalparla-meMivaiimisi sel sügisel ei tule ja need leiavad aset kas siis eeloleval talvel või siis viimasel momendil 1979. a. juunis. , K u i : liberaalid ka kõik järelvalimised kaotavad/siis jäävad nad ikka absoluutsesse ena-musse : parlamendis.v .; Paavst Johan Pau pühitseti ametisse Vaatamata sellele, et Albino kardinal Lucini astudes Rooma paavsti ülesannetesse soovis lihtsat tseremooniat, pühitseti tä ametisse suure pidulikkusega. Pühitsemisteenistus St. Peetri katedraali esisel väljakul rohkem kui 100 riigipea ja nende esindajate juuresolekul anti satelliitide abil TV kaudu edasi üle maailma. Seda ei saadud teha ühegi tema eelkäija ametisse õnnistamisel. Paavst Johan Paul I räägib hästi prantsusekeeit, kuid ei valda täielikult j inglise keelt; Oma nimeks valis ta Kahe* eelkäija nimed. Kanada delegatsioon oli suurearvuliseni kõigist teistest ja selles oli koguni 40 liiget, eesotsas peaminister P.p. Trudeau ja 5 ministriga. USA:d esindas sel korral abipresi-dent V. Mondale. Väliskülaliste kaitseks olid rakendatud kõige rangemad julgeoleku-abinõud ja neid kaitsesid üle 10.000 politseiniku. Teenistusel kasutati ladina, ,prantsuse, itaalia ja inglise keelt. Ainult prantsuse kommunistide häälekandja ründas uut paavsti, sest teda peetakse põhiliselt kommunismi vastaseks paavstiks ja tema asumisega 700 miljoni katoliiklase vaimseks j juhiks loodetakse suurt kasu kommunismivastasele liikumisele üle kogu maailma. Kuid paavst võib hiõjutada suurel määral Itaalia segast sisepoliitilist olukorda katoliku kirikuga. Albino kardinalina ta keelustas need preestrid, kes ülistasid kommuniste. Kanada sõdurid Namibiasse korda pidamso • Liitunud Rahvaste' Organisatsiooni peasekretär Kurt Waldheim otsib 9ÖÖ0 sõdurit ja tsivilisti, kes peavad garanteerima Namibiä uusi valimisi \ tuleval aastal. Teatavasti on Nami: bjas praegu: mitme partei valitsus, kus on mustadele ja valgetele omad instituudid. LÖuria-Aafrika sõjaväed kindlustavad korda ja rahu, sest paljude riikide toetusega, kaasaarvatud Kanada ja USA, opereerivad seal mustad terroristi, kes taotlevad Na mibias kommunistlikku korda. Kanada tahab saata sinna oma 9000 sõdurit, kes peavad seal pidama korda. Sellele on vastu Lõuna-Aafri-ka, kelle väed," on praegu ,seal kohal ja kelle arvates mingit uut rahuar-meed ei ole sinna vaja: SÄ väed Siinai kõrbe? Arvatakse, et president J. Carteri trumbiks Egiptuse ja Iisraeli läbirääkimistel on ettepanek, et Isirael loovutagu Siinai kõrbe alad ja USA sõjalised baasid Siinai kõrbes peavad kindlustama. Iisraeli riigi julgeolekut. • • . >ri Eaton Centrels alumisel korral sept. 11—16, ^ri lahtioleku aegadel. Civic Gärden Centre (Edwards Gardens) Lawrence ja Leslie nurgal sept. 11.—sept. 20. lahtioleku ajad esmasp.-laup. ki. 10' h.—4 p.l. pühap., kl. 1—4 ja koimap. kl. 10 h.—9 õ. KÕIK KUTSUTUD). .LAINE KASAK Nikaragua presMent raskustes Pahempoolsed terroristid on pärast presidendipalee vallutamist ja j ühtivate poi i iti kute vangishoidmis l, et vabaks saada oma vanglasasuväid kaasterroriste vaga. aktiivsed. Neid toetatakse'Pänarbäst ja: teistest :naa-. bermäadest. V: - President Somoza, kes on valitsenud 45 aastat, on seekord tõsistes raskustes. Ta. feskis terve rea. terroriste, j a kaitseliitlasi vangistada. Tema vastu on 'Rahvusi i k Vabas tarn is-front,. milline on puhtal kujul kommunistide ja Kuubalt juhitud pahempoolsete terroristide liikumine. Olukord on raske selle tõttu, et terroriste toetavad ka ärimehed ja preestrid. President ön valitud 1981. aastani.. Presidenti kaitseb 7,500-me-heline kaitseliit. President Somozat peeti truuks kommunismivastaseks USA liitlaseks, kuid president J. Car-ter on võtnud neutraalse seisukohav
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 7, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-09-07 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E780907 |
Description
Title | 1978-09-07-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | „Meie Elu"--toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 ^Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada •© Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.r-5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.L Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. §24.00, 6 k. $13.00/ 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a. §26.00, 6 k.1'14.00,.3 k. 9.00. ülemere-maadesse: 1 a. §30.00, 6 k. §16.00, 3. k, §10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. §13.50, 6 k. §6.75.- Kiri ja lennu-postilisa USA-sse: 1 a. §14.50, 6 k, §7.25, Lennupostilisa.. • Ülemeremaa-desse:" 1. a. §23. 50, 6 k. §11.75. Ü k s i k n u m b e r — . 5 0 c / ^ Kuulutushinnad: 1 toll ühel neerul: esiküljel $3(.75. tekstis §3.50, kuulutuste küljel1 §3J25. „Om LIFE" - ELU" — Estonian Weekly. Published by Estonian Publishing Co; Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broad-. view. Ave., Toronto, Ont. Canäda. M4K 2R6 ® Tel. 466-0951' T PAGULUSES • • • . .1 •. . • • .. Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Par-ming, 473 Luhmann Pr., New Mil-ford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773 Secomd Class Mail l&egistration No. 1354 „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. ; Asut. A. Weileri algatusel 1950.; Nr. 36 (1491) 1978 NELJAPÄEVAL, 7. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER 7 XXIX aastakäik 'iTTF illlHHIllini Möödunud nädalal viibis Torontos külaskäigul Ühendriikide Eesti Rahvuskomitee esimees Juhan Simonson. Ta külastas Torontos ka Eesti Maja ja Eestlast^ Kesknõukogu Kanadas ja jutustas eesti ajalehtedele USA Eesti Rahvuskomitee tegevusest. Nagu J. Simonson märkis, toimub Rahvuskomitee « tegevus peamiselt rahvusliku välisvõitluse alal,, kuigi tegeletakse ka. rahvuskultuuriliste küsimustega ja antakse sel alal majanduslikke . toetusi. Välisvõitluse alal on peamiseks; eesmärgiks, et Eesti küsimus ei kustuks ja Eestile vabaduse nõue ikka seisaks päevakorral; Selleks peetakse ühendust 'eriti Kongressi ringkondadega. Pikema aja jooksul on saavutatud,: et Esindajatekojas ja Senatis on vastu võetud resolutsioone,• milledes kinnitatakse Eesti ja teiste Balti riikide- . ännekteerimise: mittetunnustamist ja nõutakse, et. president rahvusyahelis.- tel • kokkutulekutel taotleks,' 'Balti rahvaste. suveräänsete õigus te taastamist. Kuna pea/samasuguseid resolutsioone on Kongressile esitatud korduvalt, ei rõhutata praegu uute resolutsioonide taotlemist. Välispoliitilises tegevuses on pearõhk praegu kolme, balti rahva koostöö, väfjaarendar^isel, Selleks töötab Washingtonis Ühendatud Balti-Ämeerika Komitee, mille esimeesteks on roteerivalt kolme balti keskorganisatsioonide esimehed. Praegu' on Balti Komkee-esime- . heks E. Rahvuskomitee esimees J. Simonson, kelle asendajana kohapeal töötab Mäido Kari. Balti Komitee' on Washingtonis loonud häid ühendusi nii 'Kongressi ringkondadega kui ka Washingtoni asutustega, kes tegelevad mitmesuguste Ida-Eü-roopa küsimustega. Balti—Ameerika Komiteel töptab Washingtonis palgaline tööjõud, noor lätlane J. Bols-teins. Balti rahvaste ühise vabadusvõitluse alal on poliitiline aktiivsus suurel määral Washingtoni kandunud. Balti koostöö-rõhutamiseks on saavutatud, ejPlvolme. balti rahva märgukirjades kõik rahvusgrupid märgivad ka teisi balti rahvaid, nõudes neile vabadust. ' . •'• .,. Jooksvates küsimustes märkis J, Simonson, et hiljutine kokkusaamine asepresidendi Mondale'iga oli peamiselt leedulaste ettevõte parteilisel tagapõhjal ning eestlaste ja lätlaste esindajad, olid sinna kaasakut-sutud. Käigus on aga kolme balti rahva ühine taotlus nende keskorganisatsioonide esimeeste kokkusaamiseks president J. Carteriga. Balti Komiteel on kontakt ka Z. Brzezinski bürooga. ; ' ; v Koostöös Ülemaailmse Eesti Kesknõukoguga on käigus protestiakt-sioon 1980. a. olümpiamängude regati 'Tallinnas .korraldamise vastu. Olümpiamängude, regati Tallinnas 'korraldamise eeltööd ori küll käigus, kuid protestiaktsiooniga saab olümpiakomiteede ja maailma ava-, .'ikkuse tähdepanu. juhtida sellele, et regatt peetakse Venemaa poolt sõjaliselt okupeeritud maal ja et regatt ei tohi kujuneda Vene okupatsiooni tunnustamiseks Eestis. Peale esimese. protestikirja on kavatsus saata laiali veel teisi kirju, milledes käsitatakse regati Tallinnas pidamisega •seotud, ecstlaste rahvuslikke huve kahjustavaid kaasnähteid. ' Mis puutub Ühendriikide . Leningradi peakonsuli hiljutisse külas käigusse Eestisse, mis on juba teistkordne, siis selle kohta Rahvuskomitee tahab USA välisministeeriumilt küsida selgitust, kas Nõukogude ajakirjanduses , ilmunud sellekohased teated vastavad tõele. Peakonsuli esmakordse külaskäigu puhul seletasid .ameeriklased, et see olnud: eraviisiline. Nüüd, aga. tehti visiite Nõu-kogude Eesti poliitilistele ametikandjatele. Seda küsimust tahetakse selgitada. '•:/;' Rahvuskomitee''.' esimehelt -küsiti*- kuidas nad katavad oma majandusliku eelarve. Eelarve täitmine on läinud ilma raskusteta, märkis J. Simonson, tulud on laekunud otsestest toetustest'. Senised eelarved on olnud umbes $28.000 aastas.'Esinduskogu uus koosseis aasta algul leidis aga, et see summa ei ole küllaldane ja eesmärgiks seati $40.0Ö0-lise eelar- . ve saavutamine. , • Majanduslik aktsioon 'selleks on praegu. käjgus. Korjandusaktsiooni teostab. Rahvuskomitee^ Koort. Temale abiks moodustati majanduskomisjon abiesimeh^ ta juhtimisel.: M ooni tahetakse korraldada nõnda,'et kõik Esinduskogu liikmeel aitavad kaasa suurendatud.: eelarve täi uniseks. •; •''-.',•;' - Jooksvas- tegevuskavas on ka uue Eestit tutvustava voldiku väljaandmine. Selle, koostamisel aitavad kaasa .Esinduskogusse valitud nooremad liikmed. Praost. emeiyM. Vaher koos kaheksa õe-vennaga nende ühise leeritamised puhul Geislingeni linnavalitsuse ees. Korraga leeritati Salme, Olga, Inge* borg, Anne, Marta, Tõnis, Aleksander ja Toomas Lütsepp'ad. ' - Foto - A. Kokk Peapiiskop külastab EKN andis ^ lesti§ vangistatiit e küsimose legaal! • 0* Eestlaste : poliitiline tagakiusamine Nõukogude okupatsioonivõimu poolt on nõudnud palju ohvreid. Teadaolevalt on eestlasi pidevalt olnud' Nõukogude vangilaägreis, kannatades sealseis ebainimlikes tingimusis.: Eesti keškorgämsatsioonid vabas maailmas on korduvalt juhtinud läänet-maailma valitsuste ja parlamentide tähelepanu põhiliste inimõiguste too-i retele rikkumistele Nõukogude võimu poolt. Kanada valitsust ja parla-mendiriiigköridi on Eestis põhiliste inimõiguste nõudmiste pärast toimunud vangistamistest ja selle pärast määratud rasketest karistustest informeerinud ja karistatute aitamist nõudnud Eestlaste Kesknõukogu Kanadas. GEISLINGEN (,,Meie Elu'1 kaastööliselt) — Nagu juba varein teatatud, viidi tänavu Geislingenis läbi eesti kiriku ajaloos vist ainulaadne leeri õpetus: kaheksa õde-venda olid korraga leeris. Leeriõpetuse pidas praost emer'. M. Waher Geislingenis. Leeriõpilased sõitsid köhale Heilbronnist ja üks — Arvo Leitaru — Sindelfingenist. E.E.L.K. peapiiskop K. Veem saabub Kanadasse oktoobrikuu lõpus ning võtab osa peapiiskoplikust jumalateenistusest Peetri kirikus 29. oktoobril, mis toimub seoses kogu duse aastapäevaga. Samal ajal täitub õpetaja Oskar Puhmil 30 a. kogudu se teenimist. Peetri koguduse täisko gu valis õp. Ö. Puhmi koguduse õpe tajaks 31. okt. 1948. . 27. okt. lkl. 10 h. peetakse peapiiskopi osavõtul Peetri kiriku ruumides E.E.L.K. Kanada kirikuõpetajate Päev, mille kavas on peapiiskopi et tekanne E.E;L.K. tänapäeva olukorrast, prof. A. Võõbuse ettekanne Piiblitööst ja õp, K. Laaneotsa ettekanne Ameerika kontinendi Kirikuõpetajate Päeva korraldamisest. 28. okt. toimub Peetri kiriku ruu mes E.E.L.K. Konsistooriumi part- karjuvas vastuolus Helsingi dekla Senine tähelepanu juhtimine Eestis ja teistes Balti riikides toimuvale vägivallale ei ole aga veel küllaldane. Kuigi ühenduses Venemaal.. hiljuti avastatud protsessidega oli maailma tähelepanu Shtsharanski ja Orlovi isikuile kui silmapaistvaile dissidentidele, jäi Leedu' vabadusvõitleja Viktoras Petkuse raske karistamine balti rahvas tele vabaduse nõudmise pärast tahaplaanile ja Eestis viimastel aastatel toimimud vangistamised ja. tagakiusamised ei ole vaba maailma ajakirjanduses leidnud küllaldast käsitamist. Üldine nõue Helsingi deklaratsiooni põhimõtete rakendamiseks ka Nõukogude. Liidus äri-: nab aga aluse meie rahva põhiliste õiguste eest võitlejaile ja selle pärast .kannatanuile vabaduse nõudmise ikka ja jälle esiletoomiseks. Eestis - mõne':aasta eest vangistatud vabadusvõitlejad Mati Kiirend, Kalju Mätik, Sergei Soldatov ja teised vaevlevad praegugi Permi vangilaagrites, S.: Soldatovi . olles raskelt tiisikushaige. Sven Kreeki kiusati nii taga, et vaimuhaiglasse -paigutatült oma. elu lõpetas. Mart Nikluse ja Enn Tartu .tagakiusamine jätkub veel praegugi. Kõik need faktid on siaalne koosolek. ratsiooni inimõiguste põhimõtetega. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas on loonud uusi ühendusi Eestis vangistatud ja tagakiusatud isiku-; tele tähelepanu juhtimiseks. On astutud ühendusse New Yorgis hiljuti loodud rahvusvahelise Helsingi kokkulepete jälgimise legaalse komisjoniga, kes tahab seista valvel ja astuda legaalseid samme selleks, et ka Nõukogude Liidu poolt täidetakse Helsingi deklaratsiooni põhimõtteid inimõiguste küsimustes.. •/•:_'': Sellesse- komisjoni kuuluvad silmapaistvad juristid mitmetest riikidest Komisjoni üheks asutajaks liikmeks on tuntud Toronto advokaat Joseph Pomerant, kes on ärinud oma nõusoleku okupeeritud: Eestis, põhiliste inimõiguste nõudmise pärast vangistatute legaalseks abistamiseks. Eest laste Kesknõukogu Kanadas on ärinud adv. X Pomeranfile selleks vajaliku volituse ja ta tahab. Eestis vangistatute kaitseks teha, mis on võimalik. .. .: Adv. J. Pomerant on tegelenud inimõiguste küsimustega Ida-Eu-roopa maades ja ta tahab nüüc suuremat tähelepanu pöörata oku peeritud Eestis toimunud tagakiü samistele ja vangistamistele. • (Järg lk. 2) Kaheksa õde-venda — Salme, Maria, Olga, Ingeborg, Anne, Tõnis, Aleksander ja Toomas Lütsepad I S IS a. vanuses — on mõni aasta tagasi surnud sõjainvaliid Aleksei Lüt: sepa lapsed. Kadunu lesk Aino Lüt-sepp on kasvatanud üles 9 oma ja lisaks neile .veel kaks adoptiivlast. Üks poegadest töötab kondiitrina Ottawas, .kaks adoptiivlast Saksamaal. Ülejäänud käivad koolides või on elukutse väljaõppel, 21-aastane Maria aitab ema suures majapidamises. Laste varem leeritamine polnud majandusliku kitsikuse tõttu võimalik. Tänu Eesti Abistamiskomitee New Yorgis rahaliselt toetusele, sai leeritamine tänavu teoks. Leeripeo kulud kandis Eestlaste Abistamisfond ja Keskkomitee Saksamaal. Leeriõpilaste õnnistamine toimus 19, aug. Geislingenis elanud eestlastele tuntud Linnakirikus, mis sai paar aastat tagasi põhjaliku renoveerimise järele seespooh uue väljanägemise. Eesti; leerilaste õnnistamine, oli meelitanud kirikusse arvukalt eestlasi kohapealt ja ümbruskonnast. Õnnistamise toimetas ja jumalateenistuse armulauaga pidas praost emer. Waher Hoolimata auväärsest east on M. Waher jäänud ikka elu tähelepanelikuks vaatlejaks, mis koos rikkaliku elutarkusega: peegelduvad elavalt värvikates jutlustes. :> Pärast ligi kaks tundi kestnud jumalateenistust j ä leerilaste õnnistamist said leeriõpilased nägusad lillekimbud kohaliku koguduse daamide poolt; Poseerid kiriku ees fotomeestele, mis järele siirdüti koos külalistega võõrastemaja „Reben" ruumidesse., kus peeti vastavalt eesti kommetele leeripidu. Kohvilaud ja õhtusöök nii leeriopilastele kui ka külalistele oli Eestlaste Abistamisfondi ja Keskkomitee poolt Saksamaal. Lisaks' sellele andis J. Västrik samade organisatsioonide poolt igale leeri-õpilasele kinnise ümbriku taskurahaga. Rahalise kingituse leerilastele an-dis ka Eesti Sõjainvaliidide Koondis Saksamaal, kelle panus relatiivselt kõigiti võrreldav teiste organisatsioonide omaga. Vigastatud Eesti Sõjameeste Ühing, mille, koosseisu kuulus Aleksei Lütsepp, pole pärast viimase surma tundnud huvi oma suri nud liikme suure perekonna saatuse vastu. Meeldetuletus leeripäeva puhul poleks kahtlematult olnud vastuolus põhikirja ega annetajate soovidega. VV : •v - . - Wcishingfon plaanitseb uut iina poliitikat Arvatakse, et pärast novembri kuul asetleidvaid Kongressi valimisi võetakse J. Carteri rezhiimi poolt revideerimisele praegune Hiina poliitika ja Pekingile tehakse suuri.järelandmisi Taiwani arvel. Järeland-miste ulatus sõltub sellest kui suurt edu .demokraatlik partei valimistel saavutab. Praegu ennustatakse vabariiklastee suurt edu. I§ järetvalimist k«wlw.taH-Peaminister P. E. Trudeau kuulutas välja 15-järel valimist'vakantsetele parlamendiliikmete kohtadele, millest 5 on Torontos. Sellest järeldatakse, et oodatud föderaalparla-meMivaiimisi sel sügisel ei tule ja need leiavad aset kas siis eeloleval talvel või siis viimasel momendil 1979. a. juunis. , K u i : liberaalid ka kõik järelvalimised kaotavad/siis jäävad nad ikka absoluutsesse ena-musse : parlamendis.v .; Paavst Johan Pau pühitseti ametisse Vaatamata sellele, et Albino kardinal Lucini astudes Rooma paavsti ülesannetesse soovis lihtsat tseremooniat, pühitseti tä ametisse suure pidulikkusega. Pühitsemisteenistus St. Peetri katedraali esisel väljakul rohkem kui 100 riigipea ja nende esindajate juuresolekul anti satelliitide abil TV kaudu edasi üle maailma. Seda ei saadud teha ühegi tema eelkäija ametisse õnnistamisel. Paavst Johan Paul I räägib hästi prantsusekeeit, kuid ei valda täielikult j inglise keelt; Oma nimeks valis ta Kahe* eelkäija nimed. Kanada delegatsioon oli suurearvuliseni kõigist teistest ja selles oli koguni 40 liiget, eesotsas peaminister P.p. Trudeau ja 5 ministriga. USA:d esindas sel korral abipresi-dent V. Mondale. Väliskülaliste kaitseks olid rakendatud kõige rangemad julgeoleku-abinõud ja neid kaitsesid üle 10.000 politseiniku. Teenistusel kasutati ladina, ,prantsuse, itaalia ja inglise keelt. Ainult prantsuse kommunistide häälekandja ründas uut paavsti, sest teda peetakse põhiliselt kommunismi vastaseks paavstiks ja tema asumisega 700 miljoni katoliiklase vaimseks j juhiks loodetakse suurt kasu kommunismivastasele liikumisele üle kogu maailma. Kuid paavst võib hiõjutada suurel määral Itaalia segast sisepoliitilist olukorda katoliku kirikuga. Albino kardinalina ta keelustas need preestrid, kes ülistasid kommuniste. Kanada sõdurid Namibiasse korda pidamso • Liitunud Rahvaste' Organisatsiooni peasekretär Kurt Waldheim otsib 9ÖÖ0 sõdurit ja tsivilisti, kes peavad garanteerima Namibiä uusi valimisi \ tuleval aastal. Teatavasti on Nami: bjas praegu: mitme partei valitsus, kus on mustadele ja valgetele omad instituudid. LÖuria-Aafrika sõjaväed kindlustavad korda ja rahu, sest paljude riikide toetusega, kaasaarvatud Kanada ja USA, opereerivad seal mustad terroristi, kes taotlevad Na mibias kommunistlikku korda. Kanada tahab saata sinna oma 9000 sõdurit, kes peavad seal pidama korda. Sellele on vastu Lõuna-Aafri-ka, kelle väed," on praegu ,seal kohal ja kelle arvates mingit uut rahuar-meed ei ole sinna vaja: SÄ väed Siinai kõrbe? Arvatakse, et president J. Carteri trumbiks Egiptuse ja Iisraeli läbirääkimistel on ettepanek, et Isirael loovutagu Siinai kõrbe alad ja USA sõjalised baasid Siinai kõrbes peavad kindlustama. Iisraeli riigi julgeolekut. • • . >ri Eaton Centrels alumisel korral sept. 11—16, ^ri lahtioleku aegadel. Civic Gärden Centre (Edwards Gardens) Lawrence ja Leslie nurgal sept. 11.—sept. 20. lahtioleku ajad esmasp.-laup. ki. 10' h.—4 p.l. pühap., kl. 1—4 ja koimap. kl. 10 h.—9 õ. KÕIK KUTSUTUD). .LAINE KASAK Nikaragua presMent raskustes Pahempoolsed terroristid on pärast presidendipalee vallutamist ja j ühtivate poi i iti kute vangishoidmis l, et vabaks saada oma vanglasasuväid kaasterroriste vaga. aktiivsed. Neid toetatakse'Pänarbäst ja: teistest :naa-. bermäadest. V: - President Somoza, kes on valitsenud 45 aastat, on seekord tõsistes raskustes. Ta. feskis terve rea. terroriste, j a kaitseliitlasi vangistada. Tema vastu on 'Rahvusi i k Vabas tarn is-front,. milline on puhtal kujul kommunistide ja Kuubalt juhitud pahempoolsete terroristide liikumine. Olukord on raske selle tõttu, et terroriste toetavad ka ärimehed ja preestrid. President ön valitud 1981. aastani.. Presidenti kaitseb 7,500-me-heline kaitseliit. President Somozat peeti truuks kommunismivastaseks USA liitlaseks, kuid president J. Car-ter on võtnud neutraalse seisukohav |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-09-07-01