Meie Elu = Our life, May 15, 1980

              NELJAPÄEVAL, 15. MAIL
J-i
-Vi. ^L» >-« ^
•,^eteElu" nr.
BSB)
li
OMgllBII|iril||||||ig|||||||||||||,|,|,||,|,,,,g,,g,,Q,,Q,,g,ig,,Q|,g,,Q,,g,,g,,Q„
Önn on olnud eriti helde Ludmilla Naarismaale. Juba teistkordselt võitis ta ,,Wintado" loteriil 100
dollarit. Seekord koos oma tütarde Tiiu Verreti ja
'nna.,:7.
Ludmilla Naarišmaa on juba mõnda aastat
Oshawas. Nad ütlesid, et maksavad võidetud rahaga oma maj
jaga, süles on
Agincourt is ja Tiiu Verret
oteegid. Foto — „Torontö Sun"
HELSINGI (M. E.) - N . Liidu 'tä-napäeva
kõige populaarsemat pop­ansamblit
„Apelsin" oli kuulda kaks
korda Soome ringhäälingus 20 minu­tilises
saates, mille koostajateks olid
toimetajad Kemppainen koos Vuon^
laineniga. Kavas intervjueeriti heli­loojat
Tõnu Aaret, kes toreda sopme-eesti
segakeelega vastas küsimustele.
,^pelsini" toodangust esitati lau­lud
„ Juhtum", „Lahkuminek", „Lei€r
.kast" ja „Raamid".
Ansajnblis mängib kaheksa meest;
kelledest •kellegil pole muusika pea­miseks
tööks. Tõnu Aare ('kitarr, suu- •
pill ja mandoliin), Gunnar Kriik
(basskitarr, klaver), Ott Arder (vii­ul),
Mati Nuude (balalaika), Ivo Lin­na
(kitarr), Harri Kõrvits Jr. (löök­riistad)
ja Ants Nuut (tromboon,,
juhtiv solist).
. Nende poolt pn senini ainult üks
heliplaat ilmunud ja nüüdki raadios
kuuldud lood olid Tõnu Aare isikli­kus
kodustuudios lindistatud. Ta
elab nimelt ühes Tallinna eeslinnas
asuvas eramajas, kuhu On ehitatud
„Apelsini" jaoks ühest toast stuudio.
Toimetaja arvaski, et selleks oli va­ja
kõikide sugulaste vanad madrat­sid
seintele akustika parandamiseks.'
Välismaa ansamblitest on „Apelši-nide"
eeskujuks „The Beatles" ja
soome vastavatest „Hullujussi" koos
„Hurriganes'ga", „Apelsin" ön nii
moes M. Liidus, et möödunud jaanu­aris
nad olid neljas Kesk-Vene linnas
riijigreisil pakkudes kokku 52 kont­serti!
ts
5
IN MEMORIAM:- V •
Kevad on aastaaeg |kus loodus är­kab
talveunest ja päikese soojusel
tärkab taas uus elu. Sel ilusal keva­disel
ajal armas sõber pidid Sa kõige
kõrgema kutsel oma maise teekonna
lõpetama ja igavikku rändama, mis
pruuk, et peigmees, kui ta mitte vae­ne
ei olnud, viis pruudile mitu sõr­must.
Pulmas kinkisid peiupoisid
näitsikutele ka sõrmuseid. Ehted pä­randas
ema tütardele.
Millest valmistati meie rahvapära­sed
ehted?
Valdavas enamuses hõbedast. Hõ-reegel
ehete suhtes kõlab
nii: kõiki rahvarõiva ehteid võime
kanda igasugu riietusega, kuhu nadf
sobivad. Rahvarõiva juurde kanna"
on valusaks löögiks Su perele ja ka me vaid neid ehteid, mis sinna kuu-rohkeär\'
uliste sõpradele. ' luvad. Võimalikult iga maakonna
Sa sündisid kargel talvekuul, 5. oma ehteid!
detsembril 1924 Tallinnas, kus Sa ; Meil pn^ ^^^^
said oma alg- j a keskhariduse. Saksa vitavad, omapärased ja kaunid. Prae- beda kõrval ka odavaniaid metalle,
okupatsiooni ajal läksid Ša Soome, gu on moes keha ehtida, inimkon-" eelkõige vaske ja selle sulameid,
kus tegid kaasa lahinguid idarindel na kalleima metalli, kuilaga, Kah- Suurema vasesisaldusega (vask +
kuuludes JR 200 koosseisu. .„Oma et- juks ei sobi kuld rahvarõivaga kok- tsink) sõrmuseid 'kutsuti:„punaseks
tenägelikkusega Sa ei läinud mitte 'ku. Mida aga tõesti võiksime teha, et
tagasi Eesti vaid^ siirdusid Root_si, silmadega preesi juures punased
kus astusid Sigtuna gümnaasiumi 'klaas kivikesed ehtsate rubnnidega
mille lõpetasid 1947 aastal jä abiellu- asetada. Seda on ühe kuldari poolt
sid samal aastal Mai-Liis Lepniga. jubakatsetatud. Kui sellise rubiini'
1949'aastal asusite Kanadasse, vali- dega preesi, või briljantidega käevõ-des
asukohaks Toronto. Sügisel alga- ru kingituseks saad, siis on see suur
sid Sa õpinguid Torontp üliko(?lis in- ja väärtuslik kaasavara ka järgmis-seneerteaduskonnas
mille lõpi,etasid tele generatsioonidele. Kulla ja vää-
1953, asudes tööle Ontario Hydrossa riskivide väärtus läheb inimkonna
ajaloos: pidevat tõusuteed. Meie :va-na-
vahaisadel olid mitmenaeläsed
plekk kompveki purgid veel kuldra­ha
täis. Vanaisade ajal hakkas kuld^
raha käibelt kaduma ja meie isade
kus Sind; praegugi tookordsed^ kaas­töölised
mäletavad kui sõbralikku
ja abivalmis kaastöölist. Hydrost
lahkudes asusid Sa tööle .Varamäe
ehitusfirmasse kus töötasid kuni šur-vaseks"
ja see oli hinnatud oma kui-lavärvilise
läiike tõttu. Vähema vase
ja tsingi segust saadi valgevask. Eh­teid
on eestlased valmistanud'pronlk-šist,
tinast ja rauastki. 1825 aastal
leiutasid sakslased n!n. uushõbeda
(niklist, vasest ja tsingist koosnev
metallisulam) mis, levis ka meil ja
leidis, ehete valmistamisel rakenda­mist.
Setu naiste rohked' kaelakeed
on harilikult just sellest uushõbe­dast
ja ei määri kaela.
mani olles mõned aastad enne surma ajar kadus täiesti. 1977 aastal algas
firma omanik.
" Vaatamata| rohkele tööle ja tegevu­sele
võtsid Sa energiliselt osa selts­konnategevusest-.
Nii olid üks asuta­jatest
Eesti üliõpilaskond Torontos,
kuuludes Korp! Fraternitas Estica
perre ja olles mitmed korrad küll
esimeheks ja ka teistel ametkohtadel
juhatuses. Olid Tartu College'! juur­de
asutatud Akadeemilise Kodu or­ganiseerijaks
ja ,hiljem põhikirja ja
kodukorra koostaniise komitees. •
Asudes tühjade kätega siia maale,
oled Sa omale ilusa kodu soetanud,
pere kasvatanud ja lapsed koolita­nud.
Su poegi ja tütar on mõlerhad
ülikooli lõpetanud. Kirgliku jahi- ja
'kalamehena veetsid Sa oma vaba ae­ga
Mindenis, kus omasid talu. ,
• Mäles^tused on vaid jäänud neist
kulla palavlikuline Ostmine, mis nee­las
2/3 väärismetalli toodangust ja
MIKS INIMENE EfllB ENNAST?
Ehtimistungi on analüüsinud põh­jalikumalt
saksa kuulsad psühholoo­gid
Freud ja Jung oma kasvatustea­duslikkudes
raamatutes. Ehtimine
esineb iga kultuuri juures. Ehteid
kannavad ka need l^õunamaalased,
kelle riietus on väga napp. Teadlased
tõendavad, et, inimese tung end ehi­tada
on sama vana kui inimkond ise.
Sellest kõnelevad assjaürlaste : ja
egiptlaste hauakambrite, ; kogu Eu­roopa
ja ka Eesti arheoloogilised
leiud-'kiviajast peale.
'Ehted kuulusid meil eelkõige naiste
• retk, ei.s t, k, us me k, ami.n art,u l,.e v.a l,g •u ,s el, pneidi.du, l ivk.ae.h , er.õ ^iEvpha,es ,ttee kjuaunrdd,m e..i-s.Mt .e oensmtelo ojuh-jahi-
ja sõjarriälestusi vahetasime ku­tanud
usk, ametala (peamiselt mees-ni
varaste hommikutundideni.
„ A g a siis kui märkan mälestuste
truudust ' sõjasõber, Sinust tunnen
puudust." X
Puhika rahus!
• \ : i . HansKukk
Mõned aastad tagasi oli Eestis va­ga
populaarne vana vene romanss
,,Need olid päeval" (ingliskeelse tõl­ke
järgi),'algui oh see tõsi küll kee­latud
kui ,,valgekaartlaste laul", mil­le
biitlid Läänes üles soojendasid.
Lõpuks aga lepiti sellega, nii et seda
tohtis esitada ka raadios ning loodi
ka eestikeelne variant ,,Oi aegu am­museid!"
See l<:õlas tihti TV-s.
• Tolle pealkirja otsustasid ära kasu­tada
rahvuslikult meelestatud; isikud,
kes lasksid ringlema hoopis isemoo­di
versiooni laulust ,,Õi, aegu amniu-
^seidl" ^.
- Meenub tihti väike armas Eesti,
vanasti veel vaba oh ta.
Nüüd löönud venelased mesti;
„seltsimehi" tuleb aidata!
Vanasti oli mul oma maja,
kus ma võisin rahus puhata,
Venelasi täis on nüüd mu maja,
keldris hnrte seltsis elan ma.
Kes on küll süüdi ses, kas tõesti
eesti mees,
et kommunismi jamps on kõigil
• ••• peas?
Ei saa sa salata, pole miskit
parata,
et eesti mees on omadega sees.
Ref. Oi aegu ammuseid,
oi aegu kauneid neid!
Kui tuleks valge laev,
siis kaoks piin ja vaev
ja poleks enam punaste parteid.
Olid ajad, olid majad, laual seisid
sink ja või,
perenaine kapist rohket kraami
välja tõi.
Tulid ajad, läksid majad, laualt
kadus sink ja või,
perenaine nurgast punalipu välja
tõi.
•'• • I. L.
suviseil laupäeva-hommikuil,
kihas St. Jerome'i „
turul elav tegevus. Talunike ja
vaheltkauplejate müügilaudade
rivid kahelpool müügipromenaa-di
ägasid aed- ja puuvilja-kuhja-de
all ostjaile sorimiseks müüja­te
ergutushüüete saatel. Perepoe-gi
ja -tütreid askeldas laudade
taga kättemõõtmas ostjaile nen­de
osa, kuna nende isad-emad
aeg-ajalt oma põlle- või püksitas­kust
välja rebisid kokkukeera-tud
paberraha patakaid, et neid
täiendadarsissekasseeritud uute
„piastre'itega" Või neist välja
koorida vahetusraha.
Tavaliste turulistega võidu oli
turul Emakese Looduse andidest
osa nõudmas ka hulk suvitajaid
teel oma suvilaisse. Süled täis
kaupu puges rahuldatud ostjaid
rahvamurru seest välja, et kum­mutada
oma kandameid parki­misplatsil
ootavaisse autodesse,
•kuna uued juurdetulijad võistle­sid
vabanenud parkimiskohtade
pärast.
Äkki hakkas eemalt kostma
hõikeid ja rämedat naeru autode
tuututamislärmi saatel. Seda
põhjustasid paar autot, mis pea­gi
parkimisplatsi piiravale täna­vale
seisma jäid. j^simese auto
pärakastilt oli kaas pealt ära
võetud ja kastis, ehk n.n. ,,trank-
'is" istus lihav noormees põhku­de
peal. Alasti, kui mitte arvesta­da
bikiinimõõduliši aluspükse,
mis istuja rasvavoltide vahelt
vaevalt välja paistsid. Autodest
hüppas välja trobikond nokasta­nud
not)rmehi, kes oma alasti
kaaslasele suuremat tähelepanu
osutamata käratsedes turu poo­le
sööstsid. Kui alasti nooruk
teistega oleks ühineda tahtnud­ki,
siis oleks see olnud võimatu,
said võhJkudki teada, et oli kä­sil
ühe polise Quebeci rituaali
täitmine ühenduses peigmehe
lahkumisega poissmehe seisu­sest.
Vanapoisi matus on tänini sü­gavalt
juurdunud prantsuse kü­laühiskonnas
ja sellele traditsi­ooni
täitmise viis sõltub .„matu-seliste"
viinastunud ajude leidlik­kusest.
Peigmeest veetakse küla­vahel
ringi puuris või talutatak-se
lõa otsas auto või ratsahobu­se
järel. Teda riietatakse naeru­väärselt
või kistakse alasti. Teda
võietakse värviga, meega, tõrva­ga
või siirupiga, et, talle külge
kleepida udusulgi, saepuru, jahu
või aganaid. ' ;
Rituaal St. Jerome'i turul jät-iküs
sellega, et peigmehe sõbrad
äsjaostetud mune tema lagipähe
puruks peksma hakkasid^ Peig­mehe
katsed takistada munade
sisu valgumist silmakoopaisse
olid asjatud, sest ta köidikuis:
käed ei ulatunud nii kõrgele.
Kleepiv mass voolas aeglaselt
alla mööda ta põski, kõrvatagu-seid
ja kukalt kui ta sõbrad ka­helt
poolt korraga oma Cadillac'i
sisse trügima hakkasid. Sõiduki
roostepitsidega ehitud küljed ja
mõlkis kere ei jätnud kahtlust,
et ta mõne aasta võrra vanem oli
kui ükski sõitjatest, kes tema ist­mete
rebenenud polstril rüsele­sid.
Auto lagunenud summnata-ja
pii abitu taltsutama kõrvulu-
'kustavat startimismüra kui,,ma­tuselised"
lahkusid samasuguse
lärmiga nagu nad tulnud olid,
jättes maha paar-kolm vana­meest
sinise suitsupilve sisse
poksutama oma ikustuma kippu­vaid
piipe ja oma vahel muljeid
vahetama. Kas sellest, kui neid­ki
poissmeestena maeti siis kui
S O
õ
'5
õ
Õ
sest ta oli ohelikega oma paigale külapoisid veel tmistadagi ei
'kinni seotud. Oma käsi sai ta . osanud autoga külavahel ringiki-
2
tõsta ainult rinnuni ja köis tema
vöö ümber oli asetatud nii, et vä­himagi
katse juures püsti tõusta
oleks ta kaotanud oma püksid.
Poomisnööri viisil sõlmitud köis
tema kaela ümber oli teist otsa
pidi auto ukselingi külge seotud.
Poisi rind ja tiiri oli mingi klee­piva
ainega üle kallatud ja udu­sulgi
täis. Istuvat Büddat mee­nutava
noormehe grimmeeritud
näo ilmes oli midagiahastavat ja
ta huuled värisesid hoolimata pa­lavast
ilmast. Ta ei tõstnud oma
hutamisest. Ajad on muutunud,
kuid endiselt leidub küllalt neid,
kes endid lõbustada tahavad
peigmeest kiusates, nagu leidub
peigmehi, kes tunnevad endid
alahinnatuina, kui nende sõbrad
ei oska näha neis uljaid elumehi,
keda on võimatu murda abielu­mehe
taltsate eluviiside sisse
muidu, kui vanapoiss nende sees
mulla alla puhkama pn pandud.
Kus aga lõpeb põlise rahvatra­ditsiooni
harrastus ja algab liht­labane
toorus? Kas on „vanapoi-auto
ümber tungleva rah- si matuses" tõesti midagi, mille
;a poole, rääkimata reagee- üle üks tsiviliseeritud inimene
heasüdamlikult naerda saab, või
hõljub tema kohal tõelise matu­se
ängistav vari?
Kui mõned aastad tagasi ühe
suurejoonelise vanapoisi^natuse
puhul SchefferviHe'is kahe autp-täie
„matuseliste" omavaheMsel
võiduajamisel üks auto kuristik­ku
veeres, siis lõppes pidustus
neljale noormehele haigla esma­abi
ruumis. See aga polnud veel
põhjusölcs, et pidu katkestada ja
alles järgmisel hommikul märga­ti
veel ühe noormehe puudumist.
Tema elutu keha leiti kuristiku
põhjast rippumas põigiti üle ühe
m
3
m
I rimisest pilkeile.
I Uiidishimulikke tuli ja läks.
I . Mõnele piisas ainsast pilgust sel-
= lele veidrale stseenile, mõni jäi
I kauemaks. Vnmaste hulgas oli
I eriti suvitajaid, kellele see vaate-
I m ä n g näis olevat uudiseks ja
I arusaamatuks. Alati oli aga mõ-
I ni asjatundja käepärast võhi-
I kuid asjaga kurssi panema.
I „See on vanapoisi matus —
i renterrement de vieux garcon",
I seletas üks hambutu eidekene
I sellise inimese innukusega, keda
I alati on ignoreeritud ja lõpuks
I ometi on peetud vääriliseks oma
5
õ
3
' õ
a
5
a
5
teadmistega teisi valgustama. Nii , puu oksa.
5
m
m
m
m
IIIIBlIDIIDlIIIIDIIDMOIIBIIBIIDIIOIIDIIDIIIIIIlllllfllllllllllllliaMlllllllllIIIIIiaillllll^
riigiteeeiijäci
eiiqdalci töövõimegcs
te juures) ja ka ebausu pärast kanti
talisrnani kui kaitsvat kätt. Eesti nai­sed
on sajandite vältel oma rõivaid
kaunistanud väga rohkete ehetega,
millest kõnelevad etnograafilised ko­gud
muuseumites kui ka erakogudes.
Meil on tarvitatud peamiselt kolme
sorti ehteid, need on sõrmused kaela­ehted
ja rinnaehted. On ka väga hu-
"' vitavaid käevõrusid, näiteks Setu­maal,
kuid miskipärast on käevõrude
rät$ep Smbleb
Tütar ema jälgedes. Hambaars­tide
Maret ja Piret Truuverti pii-di
avaldas Toronto päevalehe
„Star" kaasaniie ajakiri „To-day"
Emadepäeva puhul avalda­tud
artikli raames,
emadest ja
--MANTLID
kvaliteet materjalid
Kanada lahkuv riigik.ontroll James kandmist välditud.
MacDonell raporteeris, et Kanada rii­giametnike
töövõime on allpool ar­vustust
ja nad teevad ainult murd­osa
sellest.tööst, mid^ sooritavad sa­mades
ülesanntS^tes ametnikud era­sektoris.
Tervelt r/3 ametnikke tu­leks
vallandada ja ülejäänud tuleks
, orna tööga samuti toime. On palga­tud
lihtsalt liiga palju ametnikke ja
Kanada on üks riike, kus on kolmes
sektoris omayalitsuse,|provintside ja
föderaalvalitsuse ametkonnas kõige
rohkem ametnikke. Kanada ametnik­ke
kari lihtsalt sööb Kanada vaeseks.
Peaminister P.jE.Trudeau lubas olu­korda
lasta uurida.
iSSiiillllillillllltlllllHIIiitllilllllllillllllilllllllilliillllH
^ Laup., 24. mail yälisniisjoni päev
Toronto Eesti Baptisti kirikus algu­sega
.'kl.:-12.'p.;: j : " ,;•„•
1^ Reedel, 30. mall Priit Vesilind —
,,Tänapäeva Eesti", Tartu College'is
ja kl. 7 õ.
Neid esines, meü väga rohkearvuli­selt.
Maaleiud kõnelevad esimesena
nn. spiraalsõrmustest XVI sajandil.
Siis tulid XVI ja XVII sajandil pitse­risõrmused.
XVII [-—XIX sajandi
sõrmustes esineb juba neli põhilist
rühma I) ühelaiune võru, 2) harisõr-mus
,mille võru on mõlemalt poolt
ümbritsetud esiküljel laieneva harja­ga.
3) Sõrmused laieneva kilbiga,
kusjuures võru enne harjani jõud­mist
hargneb kaheks ja moodustab
azhuursed; kolmnurgad.; Viimatinime­tatud
sõrmused on olnud suure levi­kuga
nii Põhja-Eestis kui ka saartel.
4) Silmadega sõrmused, mille võru
ehivad kas punased või rohelised
klaasist silmad. Arvult oli „silmi"
üks või kolm.' Silmadega sõrmused
T OverView Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto/ Ont. M6S 4E4
Rudi H. $chneider
Toronto Eesti Maleklubi aprillikuu
l-YOox\\\i)i kiirmals turniiri võitis
soomlane P.Hirvonen 6 punktiga (5
võitu ja 2 viiki). Teist ja kolmandat
kohta jagasid Valter Puna ja E. Ylän-kö
{5'/2 p.). Turniirist võtsid osa veel
järgmised maletajad: A. Järvine (sil-mapaistev
noormaletaja), V. pik-karid,
B. Ristimägi, P. Smeelen ja I.
Talve.. Väljaspool turniiri mäletasid
V. Järvine, H. Meiusi ja E. Sarnak:
Turniiri kohtunikuks oli L. Joselin.
Klubil on kavas korraldada N.Küt-tise
karika turniir alla 15 aastat va­nadele
noormaletajatele.
Klubi järjekordne maleturniir toi-
„Miks nõuavad jalgpalliprofid kau­bamajadelt
ühe, autogrammitunni
eest nii metsiku hinna?"
^^Kirjutamine on ka suurte jõupin­gutustega
seotud." .
Reporter küsib kriminaalromaani­de
autorilt:
Mis on teie kõige rafineeritum
¥ICT0RIÄT>AY ja QÜEEN-S BIRTHDAY
esmaspäeval, 19. msäl 1980
jäätmete
Regulaarne esmaspäevane äraviimine on teisipäeval.
Regulaarne teisipäevane äraviimine on kolmapäevaL
Kolmapäeval, 21. mail E i OLE AJALEHTEDE.ja suurte ese­mete
(külmutuskapid, diivanid, madratsid, aiapraht jne.)
äraviimist.-.v:':^; .'/^ -'^
/Kolmapäeval, 28. mail on ajalehtede ja suurte esemete ärä-
^ viimine.".
Meeldetuletus: Torontos on 16 klaasi ja plekk purkide üm­bertöötamise
(recycling) depood. Lähemaks informatsioo-nikshehstada
tel. 367-7850. '
:: R. M. BREMNER, P.' Eng.. F.LC.E. \
Commissioner of Public Works
• . City of Toronto
J
. 7"
on
olid Lõuna-Eestislevinenud. aga mit- " " " ^ . l ^ ^^
.e silmadega preesid! : ÄIJS'^ Ko,k malehuviiised
Sõrmuse kinkis peigmees pruudile
juba kosjade ajal, mis pidi andma
maagilist kaitsevõimet ja tooma
suvirt' õnne. Harjumaal Jüri Kihel­konnas
oli veel 1860-ndail aastail
Bga uus .,MEIE ELU" tellija aitab km-teos/
Viimase tulumaksulehe täitmine."
Aadlisbost mehhiklane sõidab Te­xasesse.
Hotellis küsib portjee:
Jeie nimi, palun?" ^
^Don Mänuel de la Fuaente de Mõ­ra
Y Aragon de los Sänchez en Pael-las."
.••'••-V;
fikei," urahtab portjee. „Tulgu see
jõuk kõik sisse, aga viimane
ukse kinni."
SEHVIGES — CÖLLISIONREFINISHING
Asjatundlik töö ^Mõõdukad hinnad
ii ÄUTOiODYLTD
24-28 Howard Park Ave.
Toronto, Ont. M6RTV5
TelefoR S33-8451. 533t^^^^^
FILTSOS
& ASSOCIATE