Meie Elu = Our life, July 23, 1981

              \
,^ele Elu" nr. 29 (1640) |981
Bfl
I J B""««»«"B» ---- OB
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto/Oot.
• ./^-•/:M4K.2R6
KOGU SOOVITAB
IMMIGRATSIOONI
ja S. Vei
;is B. Parming, 473 Luhmanii
ySA^Tel^(201) ŽOŽ^-OTTS;
:-,JMEIE ELU''väljab
Asut. A. Weileri ilgatusei 1950;
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas,
oronto, Oat. M4K 2R6 Canada ~ Tel. 466-095L
MALKIN, Canadian $cene'S
Ottawa kaastööline
vastuvptmme
-5 p.l.; esmasp. ja n^ljap. kl. 9 h.-8 õ.
,,MElE ELIJ'^t€^lli^lishinna^^ Kanadas — ! a.
).00, 3 k. 111.00; USA-sse — l a . 132.00, 6 k.$ 17,00,
|11.50; Ülemeremaadesse: l a . |36.00, 6 k. $18.00, 3
112.00. Kiripostilis^ 1 a . | 14.50, 6 k. |7.25. Kiri-jä
lennüpostilisa USÄ-sse: 1 a; $16.50/6 k. $8.25. Lennii-postilisa
ülemeremaadesse: l a . $32.75, 6 k.
Xuulutü^hinnad: 1 toll "ühel veerule tekstis
?4.50, kuulutuste küljel 14.25.; >
aoacccxsxizQB
Mäib, st Eanadas on viimasel ajal
midagi tõeliselt liimist laliti. Kanada
rahvas „ootab" totmversiaalset
uufc jpõhiseadust, kus puuduvad i^gi
Mniilisvarade omamiseks vajalikud
pormid, kuid sekile asemel on norme,
mis teenivad üksikute gruppide kät­temaksu
ähvardusi. Kanada post ei
liigu. Lilduvaütsuse ]a Alberta pro-vintsivalitsuse
vahelised õli läbiräa.
kimised on jooksnud liiva ja isee
seik tuleb õlitarvitajail raske raha
eest lunastada. Ottawa valitsus aga
tõstis parlamendUiikmete ja nilnist-ritie
paikasid koguni Sl % võrra. Selle-ju^
res on postisorteerijate liialdatud
lamen4is pead ja konstateeris, et
seadub järele on streikijatel streigi
õigus iiing parlament ei saa heid õi­gusi
kärpida, Kuid ka kodanikel, kes
tasuvad kõrgeid riigimakse on õi­gus
saada korrklikult kätte posti.
Streik algas sellega, et postiteeni-jäte
ametiühing keeldus oma nõud­misi
vähendamast ja oli nõus läbi-rääkiinisi
jätkama ainut siis, kui
kõik esitatud nõudmised pn rahulda­tud.
Nüüd tegid nad selles nõudmi­ses
kergendusi, kuid nüüd ei ole jäl­le
valitsuse pool nõus läbirääkimis­teks.
Nii, et kui nokk on lahti, siis
jääb saba kinni jne. ,
kord juhus näha 1924. a. Eesti
Vabariigi Irboska „guljanjet". Mõni­kümmend
meest ühest külast ajasid
taga mõn^äkümmet meest i^^st
külast. Kivid iendasid, teSbad kerki-
§|d ja vajusid, kuni mõlemad ^gru­pid
olid lõpuks koos jä kadusid yihai
ses võitluses maanteetolmus. Kui
tolm vajus, veeti ühte meest tj
vankril, veri nirffsemas sbljal
valge /särgi. Pussilöök selga andis vi»
halainele „maaühenduse" Ja nüüd
võis „guljanje" rahulikult edasi kes-ta,
M Inglismaa linnades
on samuti vihahoo leevendus noorte
pooltl Brixtonis, Londonis, Manches­teris,
Liverpoolis ja paljudejs teistes
keskustes noored mustad ja valged
purustavad ärlaknaid, hüütavad hoo­neid,
piliuvad kivide ja pudelitega
politseid ja teevad kahjustusi, milli­seid
ainult märatsev ja vihane rah­vahulk
on võimeline tegema. Polit­sei
on võimatu neid hulki taltsuta­ma
sest nlipea> kui üks grupp on
laiali aetud ja osallseh arreteeritud,
kerkib teise nurga tagant uus ja jät»
kab' sealt, kus eelmine pooleli jäto'
Sellega iihendüses ioii^ub kaupade
röövimine äridest üheltpoolt j ^ äri­de
sulgemine *omanikd poolt teiselt-poolt.
Ainuke vastus selle nähte põh­juste
kohta on ühiskondlik rahul­olematus
mis on hõõgunud põlevaks
vihaks. Kuid märät^emised Inglis­maa
linnades ei ole Irboska „guljan
ja", motiveeritud ainult ühe
äriettevõte ja as
Kuid: see näide ei ole tüüj
na kõikides kohtades märatsesid
värvilised ja valged üheskoos ja näi­lise
hävitamise tahtega. Siin jõuame­gi
järgmise nähte Juurde: tööpuu­dus
ja inflatsioon. Tööta noorus suu»
nas oma vaha äride vastu, kus küllu­ses
kalleid kaupu, millistele nad ligi
ei pääse. Otseselt või kaudselt kan­dub
siit viha Thatcheri valitsuse
restriktüvsete vahendite vastu, mille-poiste
vihast tiplse küla poiste vastu.
Inglismaal on põhjuseid rohkem ja
silmapaistvamad n^ist on rassiline
sallimatus, tööpuudus koos kaasuva
Inflatsiooniga. Võhnalikult ka klassi­vahed
Inglismaa klaš^deühiskon-^
.Ulas. ' ,V y'"';: 1
' Juured rahutusteks asuvad kauge­mal
kui peaminister Thatcheri valit­suses.
Võibolla varemate valitsuste
liberaalses immigratsiooriipoliitikas.
Võibolla mõtlemises, et inimene on
iramene ja ignoreerimises et iga iiil-
^ menej saab kuuluda ainiilt oma ühis­konda
ja ta ei ole kunagi rahul istü-tatuna
teise ühiskonda/kuigi faktiks
Jääb, et inimene pn inimene, kuid
ga V
nõudmiste^ jne.;: vastu,
tus on suunatud ainult teisale,
nähtub,'et ka praegune valitsus Ing­lismaal
ei ole suutnud leevendada
sotsiaalseid probleeme, kuigi olukor­rad
on paranenud. Probleeme on
kindlasti palju rohkem. Meist kuuleb
vast Inglismaa ja teised loodetavasti
Lord Leslle Scarmani aruandest,
sest sellele lugupeetud kohtunikuk
pn tehtud ülesandeks rahulolematu­se
põhjused viimseni selgitada.
Kphtunik Scarmani uurimus peab
andma põhjused rahutusteks ja põh­juste
leevendamise võimalused, sest
mõistetakse õieti, et ei aita rahutuste
mahasurumisest jõuga, vaid tukb
kõrvaldada, ka
.. Jääb ^'küsida, kas võivad korduda
kunagised rahutused USÄ-S ja puh­keda
rahuolematus Kanadas, siis
vastus saab olla ainult jaatav, ime ei
ole, kui rahutused puhkevad, vaid
ime on kui need ei puhke. USA värvi­liste
rohkus, pidev inflatsioon la
tööpuudus on endisel kohal USA ela-nikkonnas
j a USA poolt muuk
maailmale pealesunnitud kõrged int­ressimäärad
on lisandunud teistele
ruvaame. ..
Kõik need raskused on tekkinud
sellest, et Kanada rahvas oma vii­mastel
Midupariamendi valimistel an­dis
köntroversiaalsele liberaalide va­litsusele
absoluutse enamuse. See ot­sus
tuleb nüüjj Kanada iahval ras­ke
raha eest lunastada.
Kuid näib, et kõik ei ole kulgenud
liberaalde valitsusel seniste plaanide
kohaselt. Uus kontroversiaalne põhi­seadus
pidi valmima juba esimeseks
juuliks. Kanada Kõrgem Kohus ei
ole suutnud seda veel kinnitada. Pea­minister
P. E. Trudeau ennustas küll,
et põhiseadus tuleb mõne päeva pä­rast,
kuid nädalaid on möödunud ja
seda ei ole veel siiskj; saabunud, kui­gi
ei ole teada, et kohtus oleks selle­ga
raskusi. Võibolla tahetakse yiivi-tamisega
näidata, et sellele otsusele
antakse kõige suuremat kaalu. Kui
Üee lõpuks saabubi kas ühel hääielf
või sus mõne kohtuniku eriarvami­sele
jäämisega, siis järgneb järgmi­ne
vaatus Briti parlamendis. Peami­nister
P. E. Trudeau on Kanada põ­hiseaduse
asja arutamist Briti par­lamendis
kommenteerinud, nagu
oleks Briti parlament Kanada pea­ministri
allasutus. On põhiseadus
Inglismaalt tagasi^ siis algab uüs
heitlus provintsidega. 'Mi tuleb prae­gusel
peaministril veel kaua oodata
erruminekuga, mille ta on sidunud
põhiseaduse vastuvõtmisega. Kürd
mõnelt poolt arvatakse, et tema
järglase ajal läheb Kanadas see pä­ris
põrgu lahti.
Kanada on õnnelik maa, sest
nadas leidub küllaldaselt õli, mis ra­huldaks
Kanada oma õli tarviduse.
Kuid vaatamata sellele tuleb prae­gu
^Kartadal osta niaailmaturult hin­ge
hinna eest õli, mille hind alatasa
suureneb. Olgugi, et õli ülejäägid,:
maailmaturul on suured. Lii^uvälit-sus
Ottawas peab Alberta provintsi­ga
juba mitu kuud läbirääkimisi,
kuid ei ole väljavaateid õli hinna
suhtes kokkuleppe saamiseks. Selle
tulemuseks on, et Alberta provints
on korduvat vähendanud oma õli
produktsiooni. Kõige viimati teata­ti,
et panriakse seisma õliliivast õli
produtseerimine. Selle tulemusena
jääb tohutu, hulk töölisi ilma tööta.
Oma odava õli toodete hulk väheneb
ja kallist välismaa õli tuleb kalli ra­ha
eest rohkem osta. •
Näib; et selles olukorras sammub
kanada suurte sammudega vasakule.
UusdemÖkraatide (Kanada sotsialis­tide)
partei pidas Vancouveris kon­verentsi/
kus rõhuva hääleenamuse-ga
võeti äärmiselt < vasakpoolne
kurss. Nõutakse, et USA lõpetaks
praeguse Salvadori ametliku valit­suse
toetamise, mille tõttu Kuubalt
juhitud geriljad varsti tuleks oma
kommunistliku vaiitšusega võimule.
Nõuti, et Kanada ei > toetaks enam
MATO-t. See seisukoht toob tuult Eu­roopa
sotsialistide NATO vastasele
poliitikale. Sellel tagapõhjal toimu­vad
ka Eesti ühiskpnnas kummali^-
sed sündmused, nagu massiline N.
Eesti külastamine, ja ka BKN-nis on
käigus arusaamatud üksikute liik­mete
seisukohad.
Kanada tööturu ja immigratsiooni
nõuandev kogii soovitab inuriigrat-skwniseadustes
ette võtta mitmeid
muudatusi, peamiselt perekonna-klassi
immigratsiooni osas.
Oma 1980. a.rapardisnõukoigu esi­tab
valitsusele järgmised muudatu-
± ••••1
1. Immigrantide arv mitmesugus­tes
immigratsiooni klassides teatud
kindlal ajavahemikul tuleb kindlaks
määrata iga klassi kohta eraldi ning
vastavalt vajadustele, samuti jtuleb
silmas pidada selle klassi sisseela­mise
ja Kanadas kodunemise võimet
ning kui palju isikuid teatud klassist
Kanada absorbeerida suudab.
2. Praeguse süsteemi järele tuleb
sisse lasta esimeses järjekorras neid,
kellel siin on sugulased, „et perekon­nad,
kus osa Uikmeid ort kanada ko­danikud
või alalised residendid, jäl­le
kokku saaksid". See on liiga laiali­valguv
sõnastus ning perekondade
ühendaniine peaks olema pühalik
toiming ning puudutama ainult lä­hemat
"perekonnaliikmeid või siis
käendada neid perekonnaliikmeid,
keda ta üleval peab. Kõik teised pe­rekonnaliikmed
tuleks alajaotada
„assiteerivad sugulased" ning nad
peaks kuuluma iseseisvate im­migrantide
klassi. Pruudid ja peig­mehed
peaksid Kanadasse saama ai­nult
külališviisa ning neile peaks
ahtama immigrandi staatus" alles pä­rast
seda kui nad' siin on abiellunud.
Seadustikus on ette nähtud küllal­daselt
vabadust sisse tuua inMnigran-te
hümanitaarseil põhjusil .või teha
vajaduse korral erand. .
lj 3. Praeguse olukorra juures ei ole
abinõusid ette nähtud, mis sunniksid
käendajaid oma kohustusi täitma ja
enamikul juhtudel need kohustused
jäävad täitmata. Need kohustused
tuleksid seadusega kindlamalt piirit­leda
ning peaks määrama ka abi­nõud,
kuidas käendajaid sundida
omalt poolt antud lubadusi täitma.
Käendajate peale on üles ehitatud
perekonna klassi kuuluvate immig­rantide
ületoomine ning käendami-ne
asendab seega kõik tavalised se--
lekteerivad nõuded immigratsioo­niks
ning seega peaks käendamine .
olema väga tõsine asi.
.4. Väga paljud immigrandid saa­vad
loa maale jääda erandjuhu alu­sel.
Erandjuhud on aga immigrat-siooniseaduses
väga üldsõnaliselt
määritletiud, näiteks ei ole täpsusta­tud
mis olukorras tehakse erand
ning inimene saab Kanadasse tulla
-või 'jääda ministri eriloaga. Väga
paljud immigraritidest ei oska taot­leda
seda eriluba ning nende suhtes ,
on see ebaõiglane. Siin tuleks korri­geeriv
muudatus seaduses ette võtta.
5. Iga külastuse puhul ei nõuta vii­sat.
Seadusesse tuleks sisse võtta, et
iga väliskülaline vajab sissesõidu vü^
' sat.
6. Segane on olukord ka töölubade
andmisega. Töölubasid tuleks anda
välja kaalutlusel, kas Kanadas on
. tööd anda ning see peaks toimuma
na valitsuse, tööandja ja kui olu­kord
nõuab, siis. ametiühingute ühi­sel
kokkuleppel.
Nõuandev kogu uuris ka* majaabi-liste
olukorda Kanadas, kes siin vii­bivad
ajutiselt. Sama küsimust on
uurinud ka erikomisjon, mis valit­suse
poolt määrati, ning on leitud, et
need koduabilised, kes oma töökoha
siili mitte oma vea pärast ei ole kao­tanud,
tohivad siin otsida uut töö-kohlta.
Nõukogu kinnitas seda arva­mist.
Seepärast soovitas nõukogu:
Välismaised koduabilised, kes
• praegu Kanadas viibijad ajutiselt,
tohivad süa vajaduse korral edasi
jääda ja uuele töökohale minna -~
seda aga nii kaua kuni nende töö
järele on nõudmine. Samuti tuleks
ajutise peatusloaga koduabilistele
anda võimalus taotleda permanent­set
residentsi Kanadas olles.
Eelmisel aastal koosnes nõukogu
21 liikmest, kes pärinesid Vancou-verist,
Torontost, Ottawast, Montrea­lis
t ja Halifaxist või nende linnade
lähimast ümbrusest. Liikined on ta­valised
kodanikud, kes esindavad or­ganisatsioone,
mis käsitavad immig-raasiooriiprobleeme.
Raport naelutab
kinni fakti, et preeria-aladelt puudub .
esindaja ning soovitab seda olukorda
tulevikus muuta.
Maa
EUROOPA EESTIGA?
ometi oma sünniõigustes.
Nii ongi Inglismaial hulgaliselt laä-ne-
indialasi, Inglismaa dndistest asu»
maadest. On avalik tõde, et Ipglls-maal
on jäänud suur vahe värvilis­te
ja valgete vahele mitmesugustel
põhjustel: suhtumises töökohtadel,
töö saamise võimalustes, eluruumi
saamisel jne. Üks löiimhiguid näiteks
tekkis vatejuhtjuüinist, kui valgetel
poolt süüdati ja jiävitati värvilise
Kanada liberaalne immigratsioon
nipoliitika on muutnud endise sta­biilse
ühiskonna Rahutuks. Valitsuse
paratamatu inflatsiooniline kaasa»
sammumine ÜS^-ga on siin ja yaüt-sus
ei näikse midagi tegevat selle pi­durdamiseks.
Tööpuudus kaugemas
perspektiivis pn pigemhü suurene-mas
kui vähenemas. Valitsuse kaud»
ne maksustamine koos hinnatõusu­dega,
näiteks kütteõlide alal, on en-daahne
ja hoolimata. Elanikkonna
majandusjiküd aspiratsioonid aren­gu
suunas on tagasi viidud. Trudeau
yalitsus4£ majanduslikud reformid jä
.poiiiülised: kallakud on maksumaks»
jale kü^Snusi tekitavad.
Jääb. 1 üle- vaid küsida, mis teeb va­litsus
^lis, kui Kanadat üllatavad
nähtedj mis aastaid tagasi kummita­sid
USA-d ja nüüd kummitavad Ing­lismaad,,
kuid osaliselt ka tdsi EE-Kui
praegune valitsus
isalikult riigipiruka jagamise ja oma
rahakoti täitmise eest, siis jääb ta­haplaanile
kodanike huvide kaitsmi­ne.
Kanada ajakirjanduses tuuakse
suuri pealkirju erakorralisest palga­kõrgendusest
parlamendi liikmeteie
ja valitsusele. Nad tõstsid palkasid
koguni 31H võrra ja see hakkab
kehtima tagasiulatavalt 1. juulist
1980. a; Sellele palgale: hsanduvad
veel maksuvabad summad ja inflat­sioon
tasud. Seega naudivad Kanada
parlamendi liikmed ja valitsusliik­med
raskel ajal erakorralisi luksusi.
Neile on antud maksuvabad lennupi­letid
jä muud soodustused. Palga­kõrgendusele
olid siiski vastu kon­servatiivide
partei liikmed S. Ste-vens,
G. Gilchrist, J. Murta ja G. Tay-lor.
Uusdemokraadid S. Knovlesi, W.
Blaikie, J. Manley jt. ning ka üks li­beraal,
meile hästituntud C. Caccia.
Palgakõrgenduse poolt hääletasid 159
parlamendi liiget ja 10 liiget olid vas­tu
ning 111" liiget puudusid. Kuid li^
beraalid olid heldekäelised ka oposit-siooni
juhtide palkade tõstmisel nii,
et käsi peseb kätt ja Kanada parla­mendis
puudub opositsioon.
niniiiiiiiiimHinuinm^^^^
iitiiiiiiiiiiiissiitiiiiiiiiiiJitiitiiitniiiiiKHiiintHniiiiiinim^
Ave.
Sõbralik teenindus ja
Fütsos Brothers 4
BUiU-INGTOM. OOT. L?L LINE 766-9478
Vaatamata opositsiooni
tele nõudmistele veel istungjärgul
olevas pariamendis, ei ole ettenäha
Kanada majandust ja elu olulisel
määral kahjustava postistreigi Iqp.
pemist. Seekord streigivad posti so^
teerijad, kuigi nende palk on võrrel­des
teiste teenistujatega erakorrali­selt
kõrge, ca 24,000 dollart aastas. Ja
\ ega seekord ei olegi raskused palga-määra
tõstmises,. Vaid tahetakse era-korralisi
soodustusi, nagu pikaajalisi
palgalisi puhkusrja muid soodustu-si.
kuid seekord ei streigi posti laiali
kandjad, kes siis püüavad kohalikku
posti laiali kanda, et mitte palgast
ilma jääda. Kui lõpuks posti sortee-rijad
on onia. streigi lõpetanud, siis
on streikimise järjekord posteljõni.
de käes. Nii ei ole oodata, et rahvas
naudiks korralikku postiliiklust. Pea;
•.-minister P; E./Trudeau raputas pa^
YORK — Euroopa Ikestatud
Rahvaste Esinduskogu (EIRE) kuue­liikmeline
delegatsioon külastas 24.
juünU USA välisministeeriumi. Dele­gatsiooni
võttis vastu ministri ase­täitja
abi Euroopa as j uis John E.
Scanlon.
Delegatsiooni esimees Stefan Kor-bonski
(Varssavi ülestõusu juht
sakslaste vastu II maailmasõja ajal)
tõstis üles eelseisva ikestatud rah­vaste
nädala deklaratsiooniga ühen­duses
olevad küsmused. Kõne alla
tulid ka teised aktuaalsed küsimu­sed.
Delegatsiooni teised lükmed
andsid lühikesed ülevaated nend|e
maades toimunud sündmustest. Ees­tipoolsel
t; kõneles Leonhard Vahter
Eesti olukordadest paaril viimasel
aastal. Kõnelused kestsid ligi tunni.
Pärast seda toimus kokkusaamine
Kongressi ruumides Esindajate koja
välisasjade, komisjoni esimehe Cle-ment
Zablockiga samades küsimus­tes.
Järgmisel päeval järgnesid de­legatsiooni
kokkusaamised niitme
Senati ja Esindajate koja Jiikmega.
Delegatsioon andis üle kokkusaamis^
tel selleks puhuks valmistatud me-
Saima Joasalu kirjutab Vancou-verist:
„Käesoley aasta on üle­maailmse
Eesti Kesknõukogu poolt
kuulutatud vaba maailma eestlaste­le
eesti keele ja eesti kooli aastaks.
Eriti noorte innustamiseks sobiks
korrata artiklit Sfiyeitsi leht ,4>ie
Tat" 1947. aastast, mis kunagi il­mus
,,Stockholm Tidningenis". Eesti
Vabariigi päevil olin kaubalaeval teel
Tallhina, kui kuulshi raadiost nais-teadustaja
häält. See kõlas kui kau­neim
muusika.
Meilt on võetud nii kohutavalt pal­ju/
kuid tänu Jumalale on meile jää­nud
meie ilus emakeeL Püüame seda
vara siis ka säilitada/' •
toome osa artiklist Shveitsi lehes
©estl keele kohta.
. . • • \ ' . . ' . _ .
Mida -kaotab Euroopa Eestiga? Ta­hame
ainult rõhutada seda kultuur­set
kaotust, mida läänemaailm kan­natab
eesti rahva hävinguga — sest
asi seisab ju teadlikus ja süstemaa­tilises
hävitamises. Venelaste plaa­nid
ja juba täide viidud abinõud ei
lase siin olla mingit kahtlust. Et tä­napäeval
oii võimalik arvuliselt väi­kest
rahvast r a h vu s e n a hävita­da
— seda ei saa ka enam pidada
liialdamiseks pärast seda, mis vii­mastel
aastate on juhtunud.
EESTI ANDED '
Millised on Eesti anded, Euroopa
noorima ja ilusaima tütre anded?'
Meil ei pruugi järelemõtelda kaua.
Kõige ilusaimaks anniks on selle rah­va
k e e l — keel, millel pole samast
omfa fastsineerivas meloodikas, üle­voolavas
vokaliteedis ja põhjamaises
tagasüioidlikkuses, kõik sulatatud
üheks säravaks kiviks, mis puhkeb,
kuldsel küpsusel. Me ei imestu, et lei­dub
rahvas, kes oma keelde on nii­võrd
kiindunud kui eestlased. Eesti
keelt rääkida on otse füüsiline nau-dipg,
Eestitarid armastavad mängel­da
kolavate sõnadega nagu säravate
helmestega. Juba .ainuüksi eesti kee­lega
saab seletada seda imetlust, mi­da
tuntud prantsuse vaimuinimesed
tundsid eesti rahva vastu. Eesti on
tänanud üllatuslike kogutõlgetega
Comeillest, Racinest ija mitmetest
moodsatest autoritest.
Selles härrandlikus keeles, mille
voolavad sõnalõpud vahenditult kõr­vu
tungivad, on Eesti rahvas oma
ürgsetest aegadest peale loonud
künuieid ja kümneid tuhandeid lau-
VES le ja muistendeid!, mis o.A säilunud
tänaseni. Nende rikkalikkuse ja sisu
ees peavad enamik Euroopa rahvaid
häbelikult tagasi tõmbuma. On nagu
õleks selle rahva^ ürgsest hingepõh­jast
tulnud otsekui tulemäest laulu­de
sädemetemeri, muistendid ja mui­nasjutud,
mis isegi praegu hiilga­valt
helgivad Peipsi ijuures asuva
maa kohal, olgugi et olevikuks on
morn öö. Vaevalt on ühelgi teisel
rahval Euroopas ette näidata oma
rahvuseepost, sellist nagu on eest­laste
laul Kalevipojast, . mille sisu
pärineb va last hallist ajast. Peamie
nimetama Islandi saagasid, inglise
Beowuifi ning serblaste kangelaslau­le
meelde tuletama, kui tahame tõm-mata
paralleele. 'Kuid kusagil ei haa­ra
meid virvendav niasurka-takt, üle-melik
eneseiroonia ja äkiline ülemi­nek
eelajaloolisesse müsteeriumi sel­liselt,
kui eesti Kalevipojas, ^ kes on
vanemaks vennaks tuntud soome Ka­levalale.
VENESTAMINE
Kõige selle üle laotub nüüd vene
jääliustik, surmav ja hävitav. N.
Liit ei keela eesti keele tarvitamist
avalikus elus, koolides, ajalehtedes
ja trükistes -— seda tegi juba tsaari
rezhiim tagajärjetult — N. Liit on
vastupidiselt õppinud tsaari elia-edust
venestamisega Eestis. Selle
asemel killustab ta rahvast. Tal küü-ditab
eestlasi maalt välja ja hajutab'
neid sundkolooniatesse Uuralis, Kau­kasuses
ja Uzbekistanis. Ta kavatseb
Baaseli suurusest Tallinnast , teha
poolemiljonilist linna ning täidab
küüditatutest mahajäetud majad
asiaatlike pärismaalastega. Ta annab
nendele uustulnukatele küüditatud
eestlaste nimed, nagu võib järeldada
„eesti" laevameeskondadest, kes käi­vad
maal Saksa, Rootsi ja Soonie sa­damates.
Need pseudoeestlased osu­tuvad
venelasteks, kes peale oma
röövitud nimede ei oska ühtki sõna
eesti keelt.
Isegi siis, kui Europa kerjusarmee,
usub, et ta võib reeta eesti keele-väärtused,
nagu juba on mõeldud
reeta inimlikkusegi keelt, kas siiski
ta saab reeta väikest eesti ralfivast,
kes on teistele olnud eeskujuks. Me
mõtleme sed^ tõsiasja, et eesti kul­tuur,
mis pole oma avaldusis mitte
kasvanud indogermani tüvest, oma
põhimises olemuses on n a ise kuK
tuur.- Eesti ja Soome on vanimad gy-naekakraatilised,
emalikud pinnad,
(Jäi^. lk. 3)