1985-06-13-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
hr. 24 (1841) 198S
wm
iilÄli
MMM
''lif;
Rts, pr. Saks, N.
|nes,-L^Jäjies, H.
[Foto - V. Loite
s l^lubi liige Tiit
(et esines ooperi-
Jkeda saatis klave-jm.
Ta laulis ,,Mis-falmani
operetist
Roman Toi
b „Tule veel täna"
lauiud, lõpetades
Ipulaarse lauluga
laades kauakestvs
mm
E L U
suletud
Lgusti kuudoD.
ima
»ROMISSi
lUNISTIDEGA
K.*Päts - 1918.
>adview Avo.
lihs IVI3B2M3
ažä.
lideMali
)r Citizen
(416) 281-3000
Nt &• fascia),
ja aknaid,
I-Ö694, oht.
t)nt. IVllP 1T2
NELJAPÄEVAL, 13. iUUNII--THURSDÄY, JUNE 13
0
Walter Melzer on kirjutanud raa»
stiBtu võitlustest Eesti saartel 1917,
1941 ja 1944 pealkirjaga „Kampf
Mm die Baltischen Inseln" (Kurt
Vowinkel Verlag, Neckarmünd
1960). Oberst ehk kolonel Melzer oM
1941151. rügemendi ja ühtlasi saarte
punaste käest vallutamise ope^^^
ratsioonide ülem. Teos annab ük-ti
viimase maailmasõja ajal. Rinde-kohta
on raamatus 21
i, mida täiendavad mitmesugused
ülevaatlikud rapordid. Meie
sõjakirjanduses on Eesti saarte vallutamist
mitmelt poolt kirjeldatud,
eriti aga „ E ^ t i riik ja rahvas II
maailmasõjas'* V anne. Ka on andmed
Melzeri raamatus liialt üksikasjalikud,
et neist ülevaatlikumas
lühemat ajalehesõnumit teha. See
viiks ka olemasoleva kättesaadava
Informatsiooni kordamisele. Sellepärast
piirdume allpool mõne ülda-se
rindeolukordade skitsi ja silina-torkavamate
kirjelduste märkims-
VOITLUSED EESTI SAARTEL
r
20.10.
X. • • • . '
Grupp© ;
D A
I.R.162 \ : :
LA.161
13./15.1Q..I.R.151:
^•••:--.'.;.ö •
maldas.
; . ;;^':;;^V20.9:;Ä
Eesti noori muusikuid Stokholmis. Vasakult— Tiiu Randviir (viiuldaja), Martin Krooni (viiuldaja). Anne
Jürisoo (laulja), Olisv Olesk (klarnetist), Elisabeth Ühr (pianist), Katrin Meerits (laulja).
29.9.
1.10.
0 '5 15 20 25 30 )ifn
I maailmasõja ajal oli nii sakslastel
kui ka venelastel Eesti saarte sõja-listeks
operatsioonideks kasutada
suuri sõjalisi jõude nii maal kui merel,
kaasaarvatud Saksa lipulaev
..Mpltke". 4500 Saksa sõdurit maandusid
Saaremaal — KihelkO|nnal,Pa-pisaarel,
Ninasel ja Papimäs 12. ok-toobrill917.
Põhjarannikult liiguti
siis Kuressaare, Sõrve ja Muhu suundades.
17.,oktoobril maandusid sakslased
Lõuna-Hiiumaal. Päev hiljem
langesid Saaremaal sakslaste kätte
Muhu ja Sõrve ning sellega oli ka
sõda saartel lõppenud. Sakslased
J 7".. 1 • • u leks kasutati kolme rügemendi õude mist. Sakslased ei avaldanud Saare- p-ÄÄÄÄ-
(151.162 ja 176). Kuidas sõda saartel maal erilist vastupanu, välja arvatud *^
arenes, sellest annab ülevaate juures- Sõrve, kus vihased võitlused kestsid
Heinsoo Insurance
Brokers Ltd.
•
• • j
Eesti Majas
958 Broadview Avenue, ruuni 202,
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 4614)764
,Estonia'* Koori
lauluretk
pühale maale
venelast. Mõlemad pooled kaotasid"
sõjas kolm suuremat sõjalaeva. i i o J i •
^ ^ , ^ r^ X T i - olev skits. Suuremad lahmgud toi-
. Nimetatakse, et Brest Litovskis „. .„ v , -f..
, nagu teame, major Hindmere
sõlmiti venelaste ja sakslaste vahel
vaherahu, mis kestis 12. detsembrist
1917 kunr 14. jaanuarini 1918. See-järele
alustas Saksa Põhjakorpus 18.
kuni sakslaste evakueerimiseni Sõr-musid
Sõrves, milledest võtsid osa ve sääre tipust 24. novembril 1944.
ANNELAINEAUG
Sündinud 1961. a. Torontos. Kesk- KATRIN AIME KÜTTI
hariduse omandas Northview Lõpetas 1982. aastal Toronto üli- „Estonia" Koor on vastu võtnud
Heights Secondary koolis Toron- kooli B.P.H.E. kraadiga. Jätkas meeldiva küllakutse esineda Petlem-tos.
Lõpetas Toronto ülikooli B.Sc. õpinguid 1983 aasta sügisel Otta- mas jõuluõhtul, 24. detsembril 1985.
KiaateadusealaLAkadee- wa ülikoolis saavutades B.Ed. Kavas on veel esinemised eestikeel-kraadi
1984 aasta kevadel. Sama sel jumalateenistusel Jeruusalemmas,
aasta suvel lõpetas teise taseme esimesel pühal, ja 26. detsembril Ga-
„Special Education — Gifted" lilea mere ääres asuvas kibbutz'is
York'i ülikoolis, Torontos. Töötab Ein Gev.
City of York'is, Parks and Recrea-tion
osakonnas. Akadeemiliselt See on harukordne võimalus „Es-veebruaril
mandri-Eesti „vabastami- „r,„r.^ c« « « « « , « o i . « « i { « « , ' o * « of
,, T,,.. p . i U I • se grupp baaremaa koolipoistest
sega". Nn Saare- ja Muhumaalt km , vo„ ^ n « o C . . I „ ^ « M / . i ^>T.I
, , Saari kaitsesidumbes 11000 saks-
„Erna II' üksus, leitnant Hurti Tartu j^g^^ sõrvest said laevad ära viia 6608
koolipoisid (nagu lutustab E. Silm) ja sõdurit, 3674 haavatud sõdurit, 1935
põgenikku, 317 vangi, 905 hobust,
paarsada mitmesugust sõidukit jne.
ka^Hiiumaa idarannikult mindijalgsi ' ^ 8 ; ^ dal t l " n^™,?S J ^ " ^ ^ lahingutes 18.-24. no-üle
jää mandrile,'kust edasi Tallinna pargib luhidalt„ETna panust saar- verabrini kaotasid sakslased võitluste
vallutamisoperatsioonides. Sorves j^s Sõrves 1261 meest surnute ja
langes sakslaste kätte umbes^^ 4 haavatutena, Ei ole teada, et Sõrves
Eesti üksusi oleks võidelnud, välja .
poole liiguti. Meie pealinna jõuti 25.
.veebruanl 1918 „'rahya juiibelduste ;;;*i;s,°fHii;;aar3388"
saatel. Et Eesti eelmisel päeval vabariigiks
kuulutati, raamat ei märgi.
II MAAILMASÕDA
• 1941. a. piid venelased jälle saartel.
31. jaanuaril sai Saksa Põlijaarmee-
VALLUTAMINE
VENELASTE POOLT
arvatud lennuväe-poisid, kes sealt
evakueeriti. Punasel poolel oli aga
Võibolla huvitab meid kõige enam rakendatud Eesti Laskurkorpuse osi,
see, kuidas Eesti saared venelaste kes seal ka raskeid kaotusi kandsid.
' A_-X__ _ A « « r k 1 I--- 1 « l i • l '
kuulub Korp! Indiasse.
AIMI ILVES
grupp kattenime all ..Barbarossa" kätte langesid 1944, kui tuhanded Autor^margib.^et 12. ok^oo^^^^
'käsu Baltimaade venelastelt äravõt- eestlased saarte läänepoolseid randu - Eestr Laskurdiviisi osad V^
miseks. Saarte vallutamiseks tehti täitsid kodumaalt lahkumiseks. Kui las, Hindu lahedal, Kuressaarest des- Keskhariduse omandas Burnham-kaksplaani,
„Beowulf 1" j a „ B e o o ' kaugel olid siis venelased? Ülevaate- sandi sakslaste seljataha. Dessant thorpe C I . Torontos. Lõpetas York
wulf II". Esimese kava järele oleks skits võitlustest näitab neid olukor: ebaonnes^^^^ Vangi voeti ülikooli Honours B.A. kraadiga
saarte vallutamine alanud invasioo- di. Nagu näha, maandusid punased J^^^^^s 250 meest, kuna rannal loet- Economy alal 1984. a. Akädeemfli.
niga Kuramaalt.Lätis.Kuressaarest Läänemaalt tulles Muhus õige mit- ^ umbes 200 surnut. ^^^^^^ ^^^^^ Indiasse,
põhja-poolsele alale ja Salmele lõu- mes kohas. 30. oktoobril oli Muhu Koi. Melzer kirjutab, et venelased ——^— — — —
nas, Ees-Sõrves; Kuna selleks ope- venelaste valduses. Järgnes Hiiumaa kasutasid Eesti saarte vallutamiseks tulnud eestlaste mobiliseerimisest LINDA MAI MEIER
ratsiooniks oleks olnud vaba vaid võtmine 2. novembril maandumiste- ka Ameerika veesõidukeid. Samuti võitluseks midagi välja. Eestlased ^ Sündinud.1960. a. Torontos. Kesk
üks rügement ja laevastikku kasutati ga kolmes kohas. Alles 5. novembril eestlaste suhtumine sakslastesse oli kindlasti mõtlesid, et edaspidine vere-peamiselt
mujal, viidi saarte vallu- alustasid venelased Muhust Saare-.^Jimutunud, kuna näiteks Haapsalus valamine on mõttetus. Vabadust Ees-tonia
Koorile esineda „maailma laval".
Samal ajal kujuneb sellest kena
huvireis Pühale Maale, kuhu ka kaasasõitjad/
turistid on teretulnud.
Kõrvalreis Egiptusesse on võima- '
lik ja ka vahepeatus Euroopas tee-peal
tagasi Kanadasse.
Lauluhuvilised võtavad ühenduse
dr. Roman Toi'ga Aino Lokk'i kaudu.
Reisi üldinformatsiooni ja registree-rimislehti
saab: Aino Lokk, 45 Ful-ton
Ave., Toronto, Ontario, M4K
1X6, (416) 463-9065.
HuviUSA-s
Eesti sümbolite
ajaloo vastu
tamine läbi teise kava alusel mand- maa ründamist laialt üle Väikse väi- heisati kõikjal eesti lippe, võideldi tile see poleks toonud,
riit Muhusse ja sealt edasi Saaremaa- na. See ooteaeg võimaldas paljudel Saksa sõduritega ja Kuressaares ei ROBERT KREEM
On tähelepanuäratav, et meie sini-hariduse
omandas Northern Se- must-valge lipu ja vapi ajalugude
condary koolis Torontos. Lõpetas vastu on suurt huvi näidanud ka
York ülikooli B.A. kraadiga mate- Põhja-Ameerika Ühendriikides asuv
ÜKSIKASJALIK SKITS A/ÕITI USTES
SORVES 1944 KUNI SELLE
LANGEMISENI
maatika alal. Akadeemiliselt kuulub
Korp! Indiasse.
Tammars
AÄriste -Rh
10.-20.10
Ranna
10.10
V A
T; I \/<^S/ 7:^anna -Riegef 2m
«leo-Rieger2aiO.-l8.ri.
23.
323^>''
/ b /TEdelslahf
t^of-Riegel"21.-23."11.
< ^ ^ '
ELLEN POOK
Sündinud 30. novembril 1961. a.
„The Flag Research Center". Nende
asjaajaja direktor dr. phil. Whitny
Smidt on selles asjas pöördunud nende
sümbolite ajaloo kirjutaja dr. Artur
Taska poole, et viimane saadaks
temale mõlemad nimetatud teosed.
Hiljem on dr. Smidt Taskale kirjutanud
ja avaldanud imestust taoliste
nii ulatuslikult koostamise ja trükis
avaldamise kohta. See ulatuvat üle
mitmete suurte rahvaste ja riikide
vastavatest piiridest. Seda arvestades
ei ole ta dr. Taskale kiidusõnade
avaldamisega kitsi.
Meie üksikute maakondade vappide,
sõjaväe lippude ja vimplite, jne.
asjus on dr. Taska poole New Yorgis
asuva meie peakonsulaadi soovitusel
pöördunud „The Institute bf Civic
Heraldy" nimel Mr. James Croft. Dr.
Taska on ka temale saatnud oma
teose „Eesti vapp". Peale selle on ta
aga annud ka dr. Victor Kõressaare,
Fred Limbergi ja tteino Taremäe aad-
Keskhariduse saanud Lakeway ressid USA-s ning Vello Mändvere
CollegiateandVocationalSchooris aadressi Kanadas, kelledelt võib
Sault Ste. Marie's. Lõpetanud To- saadakõike üksikasjalikumaid and-ronto
ülikooli 1984. a. juunis B.A. meid. \
kraadiga psühholoogia alal Akadeemiliselt
kuulub Korp! Indiasse.
23.
Verladestelle
23./2411.
SOw;e/ Angrilfe
} 2 3 <$
KAI KÄÄRID
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette-225-5595.
390 Princess Ave., Willowdale
Huvi USA-s Eesti sümbolite ajaloo
ja dr. Taska sellealaste teoste vastu ei
ole nende kahe institutsiooniga piirdunud.
Tema poole on pöördunud ka
Creighton E. Kern, kes koostab kolmeköitelist
ja neljakeelelist teost
vappide kohta maailmas. Ka tema on
saanud raamatu „Eesti vapp". Tema
töös Eesti osas abistab teda Baltimore'is
asuv proua Lilian Esop.
Nagu kuuleme, on dr. Taskal eriti
hea meel, et meie sini-must-valge
lipu ja vapi ajalood on leidnud tee nii
USA vastavatesse uurimisasutus-tesse
kui ka ulatuslikku väljaandesse
vappide kohta.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 13, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-06-13 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850613 |
Description
| Title | 1985-06-13-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | hr. 24 (1841) 198S wm iilÄli MMM ''lif; Rts, pr. Saks, N. |nes,-L^Jäjies, H. [Foto - V. Loite s l^lubi liige Tiit (et esines ooperi- Jkeda saatis klave-jm. Ta laulis ,,Mis-falmani operetist Roman Toi b „Tule veel täna" lauiud, lõpetades Ipulaarse lauluga laades kauakestvs mm E L U suletud Lgusti kuudoD. ima »ROMISSi lUNISTIDEGA K.*Päts - 1918. >adview Avo. lihs IVI3B2M3 ažä. lideMali )r Citizen (416) 281-3000 Nt &• fascia), ja aknaid, I-Ö694, oht. t)nt. IVllP 1T2 NELJAPÄEVAL, 13. iUUNII--THURSDÄY, JUNE 13 0 Walter Melzer on kirjutanud raa» stiBtu võitlustest Eesti saartel 1917, 1941 ja 1944 pealkirjaga „Kampf Mm die Baltischen Inseln" (Kurt Vowinkel Verlag, Neckarmünd 1960). Oberst ehk kolonel Melzer oM 1941151. rügemendi ja ühtlasi saarte punaste käest vallutamise ope^^^ ratsioonide ülem. Teos annab ük-ti viimase maailmasõja ajal. Rinde-kohta on raamatus 21 i, mida täiendavad mitmesugused ülevaatlikud rapordid. Meie sõjakirjanduses on Eesti saarte vallutamist mitmelt poolt kirjeldatud, eriti aga „ E ^ t i riik ja rahvas II maailmasõjas'* V anne. Ka on andmed Melzeri raamatus liialt üksikasjalikud, et neist ülevaatlikumas lühemat ajalehesõnumit teha. See viiks ka olemasoleva kättesaadava Informatsiooni kordamisele. Sellepärast piirdume allpool mõne ülda-se rindeolukordade skitsi ja silina-torkavamate kirjelduste märkims- VOITLUSED EESTI SAARTEL r 20.10. X. • • • . ' Grupp© ; D A I.R.162 \ : : LA.161 13./15.1Q..I.R.151: ^•••:--.'.;.ö • maldas. ; . ;;^':;;^V20.9:;Ä Eesti noori muusikuid Stokholmis. Vasakult— Tiiu Randviir (viiuldaja), Martin Krooni (viiuldaja). Anne Jürisoo (laulja), Olisv Olesk (klarnetist), Elisabeth Ühr (pianist), Katrin Meerits (laulja). 29.9. 1.10. 0 '5 15 20 25 30 )ifn I maailmasõja ajal oli nii sakslastel kui ka venelastel Eesti saarte sõja-listeks operatsioonideks kasutada suuri sõjalisi jõude nii maal kui merel, kaasaarvatud Saksa lipulaev ..Mpltke". 4500 Saksa sõdurit maandusid Saaremaal — KihelkO|nnal,Pa-pisaarel, Ninasel ja Papimäs 12. ok-toobrill917. Põhjarannikult liiguti siis Kuressaare, Sõrve ja Muhu suundades. 17.,oktoobril maandusid sakslased Lõuna-Hiiumaal. Päev hiljem langesid Saaremaal sakslaste kätte Muhu ja Sõrve ning sellega oli ka sõda saartel lõppenud. Sakslased J 7".. 1 • • u leks kasutati kolme rügemendi õude mist. Sakslased ei avaldanud Saare- p-ÄÄÄÄ- (151.162 ja 176). Kuidas sõda saartel maal erilist vastupanu, välja arvatud *^ arenes, sellest annab ülevaate juures- Sõrve, kus vihased võitlused kestsid Heinsoo Insurance Brokers Ltd. • • • j Eesti Majas 958 Broadview Avenue, ruuni 202, Toronto, Ontario M4K 2R6 Telefon 4614)764 ,Estonia'* Koori lauluretk pühale maale venelast. Mõlemad pooled kaotasid" sõjas kolm suuremat sõjalaeva. i i o J i • ^ ^ , ^ r^ X T i - olev skits. Suuremad lahmgud toi- . Nimetatakse, et Brest Litovskis „. .„ v , -f.. , nagu teame, major Hindmere sõlmiti venelaste ja sakslaste vahel vaherahu, mis kestis 12. detsembrist 1917 kunr 14. jaanuarini 1918. See-järele alustas Saksa Põhjakorpus 18. kuni sakslaste evakueerimiseni Sõr-musid Sõrves, milledest võtsid osa ve sääre tipust 24. novembril 1944. ANNELAINEAUG Sündinud 1961. a. Torontos. Kesk- KATRIN AIME KÜTTI hariduse omandas Northview Lõpetas 1982. aastal Toronto üli- „Estonia" Koor on vastu võtnud Heights Secondary koolis Toron- kooli B.P.H.E. kraadiga. Jätkas meeldiva küllakutse esineda Petlem-tos. Lõpetas Toronto ülikooli B.Sc. õpinguid 1983 aasta sügisel Otta- mas jõuluõhtul, 24. detsembril 1985. KiaateadusealaLAkadee- wa ülikoolis saavutades B.Ed. Kavas on veel esinemised eestikeel-kraadi 1984 aasta kevadel. Sama sel jumalateenistusel Jeruusalemmas, aasta suvel lõpetas teise taseme esimesel pühal, ja 26. detsembril Ga- „Special Education — Gifted" lilea mere ääres asuvas kibbutz'is York'i ülikoolis, Torontos. Töötab Ein Gev. City of York'is, Parks and Recrea-tion osakonnas. Akadeemiliselt See on harukordne võimalus „Es-veebruaril mandri-Eesti „vabastami- „r,„r.^ c« « « « « , « o i . « « i { « « , ' o * « of ,, T,,.. p . i U I • se grupp baaremaa koolipoistest sega". Nn Saare- ja Muhumaalt km , vo„ ^ n « o C . . I „ ^ « M / . i ^>T.I , , Saari kaitsesidumbes 11000 saks- „Erna II' üksus, leitnant Hurti Tartu j^g^^ sõrvest said laevad ära viia 6608 koolipoisid (nagu lutustab E. Silm) ja sõdurit, 3674 haavatud sõdurit, 1935 põgenikku, 317 vangi, 905 hobust, paarsada mitmesugust sõidukit jne. ka^Hiiumaa idarannikult mindijalgsi ' ^ 8 ; ^ dal t l " n^™,?S J ^ " ^ ^ lahingutes 18.-24. no-üle jää mandrile,'kust edasi Tallinna pargib luhidalt„ETna panust saar- verabrini kaotasid sakslased võitluste vallutamisoperatsioonides. Sorves j^s Sõrves 1261 meest surnute ja langes sakslaste kätte umbes^^ 4 haavatutena, Ei ole teada, et Sõrves Eesti üksusi oleks võidelnud, välja . poole liiguti. Meie pealinna jõuti 25. .veebruanl 1918 „'rahya juiibelduste ;;;*i;s,°fHii;;aar3388" saatel. Et Eesti eelmisel päeval vabariigiks kuulutati, raamat ei märgi. II MAAILMASÕDA • 1941. a. piid venelased jälle saartel. 31. jaanuaril sai Saksa Põlijaarmee- VALLUTAMINE VENELASTE POOLT arvatud lennuväe-poisid, kes sealt evakueeriti. Punasel poolel oli aga Võibolla huvitab meid kõige enam rakendatud Eesti Laskurkorpuse osi, see, kuidas Eesti saared venelaste kes seal ka raskeid kaotusi kandsid. ' A_-X__ _ A « « r k 1 I--- 1 « l i • l ' kuulub Korp! Indiasse. AIMI ILVES grupp kattenime all ..Barbarossa" kätte langesid 1944, kui tuhanded Autor^margib.^et 12. ok^oo^^^^ 'käsu Baltimaade venelastelt äravõt- eestlased saarte läänepoolseid randu - Eestr Laskurdiviisi osad V^ miseks. Saarte vallutamiseks tehti täitsid kodumaalt lahkumiseks. Kui las, Hindu lahedal, Kuressaarest des- Keskhariduse omandas Burnham-kaksplaani, „Beowulf 1" j a „ B e o o ' kaugel olid siis venelased? Ülevaate- sandi sakslaste seljataha. Dessant thorpe C I . Torontos. Lõpetas York wulf II". Esimese kava järele oleks skits võitlustest näitab neid olukor: ebaonnes^^^^ Vangi voeti ülikooli Honours B.A. kraadiga saarte vallutamine alanud invasioo- di. Nagu näha, maandusid punased J^^^^^s 250 meest, kuna rannal loet- Economy alal 1984. a. Akädeemfli. niga Kuramaalt.Lätis.Kuressaarest Läänemaalt tulles Muhus õige mit- ^ umbes 200 surnut. ^^^^^^ ^^^^^ Indiasse, põhja-poolsele alale ja Salmele lõu- mes kohas. 30. oktoobril oli Muhu Koi. Melzer kirjutab, et venelased ——^— — — — nas, Ees-Sõrves; Kuna selleks ope- venelaste valduses. Järgnes Hiiumaa kasutasid Eesti saarte vallutamiseks tulnud eestlaste mobiliseerimisest LINDA MAI MEIER ratsiooniks oleks olnud vaba vaid võtmine 2. novembril maandumiste- ka Ameerika veesõidukeid. Samuti võitluseks midagi välja. Eestlased ^ Sündinud.1960. a. Torontos. Kesk üks rügement ja laevastikku kasutati ga kolmes kohas. Alles 5. novembril eestlaste suhtumine sakslastesse oli kindlasti mõtlesid, et edaspidine vere-peamiselt mujal, viidi saarte vallu- alustasid venelased Muhust Saare-.^Jimutunud, kuna näiteks Haapsalus valamine on mõttetus. Vabadust Ees-tonia Koorile esineda „maailma laval". Samal ajal kujuneb sellest kena huvireis Pühale Maale, kuhu ka kaasasõitjad/ turistid on teretulnud. Kõrvalreis Egiptusesse on võima- ' lik ja ka vahepeatus Euroopas tee-peal tagasi Kanadasse. Lauluhuvilised võtavad ühenduse dr. Roman Toi'ga Aino Lokk'i kaudu. Reisi üldinformatsiooni ja registree-rimislehti saab: Aino Lokk, 45 Ful-ton Ave., Toronto, Ontario, M4K 1X6, (416) 463-9065. HuviUSA-s Eesti sümbolite ajaloo vastu tamine läbi teise kava alusel mand- maa ründamist laialt üle Väikse väi- heisati kõikjal eesti lippe, võideldi tile see poleks toonud, riit Muhusse ja sealt edasi Saaremaa- na. See ooteaeg võimaldas paljudel Saksa sõduritega ja Kuressaares ei ROBERT KREEM On tähelepanuäratav, et meie sini-hariduse omandas Northern Se- must-valge lipu ja vapi ajalugude condary koolis Torontos. Lõpetas vastu on suurt huvi näidanud ka York ülikooli B.A. kraadiga mate- Põhja-Ameerika Ühendriikides asuv ÜKSIKASJALIK SKITS A/ÕITI USTES SORVES 1944 KUNI SELLE LANGEMISENI maatika alal. Akadeemiliselt kuulub Korp! Indiasse. Tammars AÄriste -Rh 10.-20.10 Ranna 10.10 V A T; I \/<^S/ 7:^anna -Riegef 2m «leo-Rieger2aiO.-l8.ri. 23. 323^>'' / b /TEdelslahf t^of-Riegel"21.-23."11. < ^ ^ ' ELLEN POOK Sündinud 30. novembril 1961. a. „The Flag Research Center". Nende asjaajaja direktor dr. phil. Whitny Smidt on selles asjas pöördunud nende sümbolite ajaloo kirjutaja dr. Artur Taska poole, et viimane saadaks temale mõlemad nimetatud teosed. Hiljem on dr. Smidt Taskale kirjutanud ja avaldanud imestust taoliste nii ulatuslikult koostamise ja trükis avaldamise kohta. See ulatuvat üle mitmete suurte rahvaste ja riikide vastavatest piiridest. Seda arvestades ei ole ta dr. Taskale kiidusõnade avaldamisega kitsi. Meie üksikute maakondade vappide, sõjaväe lippude ja vimplite, jne. asjus on dr. Taska poole New Yorgis asuva meie peakonsulaadi soovitusel pöördunud „The Institute bf Civic Heraldy" nimel Mr. James Croft. Dr. Taska on ka temale saatnud oma teose „Eesti vapp". Peale selle on ta aga annud ka dr. Victor Kõressaare, Fred Limbergi ja tteino Taremäe aad- Keskhariduse saanud Lakeway ressid USA-s ning Vello Mändvere CollegiateandVocationalSchooris aadressi Kanadas, kelledelt võib Sault Ste. Marie's. Lõpetanud To- saadakõike üksikasjalikumaid and-ronto ülikooli 1984. a. juunis B.A. meid. \ kraadiga psühholoogia alal Akadeemiliselt kuulub Korp! Indiasse. 23. Verladestelle 23./2411. SOw;e/ Angrilfe } 2 3 <$ KAI KÄÄRID MAALID MÜÜGIL suures valikus. Helistage ette-225-5595. 390 Princess Ave., Willowdale Huvi USA-s Eesti sümbolite ajaloo ja dr. Taska sellealaste teoste vastu ei ole nende kahe institutsiooniga piirdunud. Tema poole on pöördunud ka Creighton E. Kern, kes koostab kolmeköitelist ja neljakeelelist teost vappide kohta maailmas. Ka tema on saanud raamatu „Eesti vapp". Tema töös Eesti osas abistab teda Baltimore'is asuv proua Lilian Esop. Nagu kuuleme, on dr. Taskal eriti hea meel, et meie sini-must-valge lipu ja vapi ajalood on leidnud tee nii USA vastavatesse uurimisasutus-tesse kui ka ulatuslikku väljaandesse vappide kohta. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-06-13-05
