1982-07-15-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,^eie Elu'! nr. 28 (1689) 1982 a
IMMITAB
i d Austraalia
inaš
I I E K O D U"
itraalia Eesti Seltside Liidu ja
lalia eestlaste' häälekandja,
..it , ^ i e Kodu" omavahelise
^korra j a arusaamatuste kohta
itab R. Ollino samas artiklis:
fjaleht „Meie Kodu" hakkas il-la
mõned aastad enne Liidu asü-fist^
Sydney Eesti Seltsi „Eesti Ko
Linda' toetusel. Hiljem.- 1954
iis. selts ajalehe väljaandmise
peale. Selts koostas koostöös
luga lehele olukorra, mille järgi
Iie Kodu" on Austraalia eestlas-lia
häälekandja võitluses Eesti
iduse taastamise ja eestluse šäi-lise
eest. Juba oma asutamisest
)e on Liit vaadanud ,JMeie Kodu-
Ikui Austraalia eestlasl^onna üHi-ettevõttelie
ja püüdnud sqda
|ada igakülgselt, nii kaastööga, le-tellijate
kogumisega, lehe sisu
iridamisega, andes lehe viie-liik-isse
kolleegiumi kõhn esindajat
ka otseste rahajiste toetustega-aidu
Esindajatekogu koosolekute
iokollidest selgub, et vaatamata
|u igakülgsele abile on* koostöö
^ie lKodu'ga" jätnud tihti palju
;ida. Liidul on olnud raskusi lehe
jegiumi oma esindajate .määra-lega;
kes olnuksid vastuvõetavad ;
p vastutavale toimetajale, või ka
seisukohtade avaldamisega aja-
»s, sest' need teated tihti tsensee-ise
või avaldatakse osaliselt. Le-koWeegiumi
abi näib olevat sageh
tuvõtmatu toimetusele, mispärast
[eegiumi koosolekud leiavad har-iset.
Ajajooksul on ohud muuda-
„Meie Kodu" vastutava toimeta- '
[kohal, kuid imelikul kombel on
jude aastate kestel ,jMeie Kodu"
letajad mõistnud põhimõtte ,,sõ-
|abaduse" all nende endi õigust
iseerida eestlaste ametlikkude r
Jdajate seisukohti või üldse keel-
|a nende avaldamisest! Samal ajal
.,Meie Kodu'' toimetus nõudnud
lu maksimaalset^ toetust lehele.
on vastavalt Rahvuskapitali ra-isele
seisule püüdnud lehte toeta-
Liidu' toetus üldsummas ;,Meie
lule" on umbes |10,000 (Austr.).
itamata Liidu heatahtlikule toetu-on,,
Meie Kodu" viimasel ajal
mud väga teravalt kritiseerima
|du juhatust ja Liidu esimeest. —
ie;,pa^rpmseeriv.hoiak.i]nek noch
la, nüüd juba keskikka jõudnud
leratsiooni vastu ei ole mitte olid
abiks koostöö loomisel kahe ge-
Irätsiooni vahel, mis on oluline
iie rahvusliku töö jätkamiseks,
.okkuvõttes võiks aga märkida,
j ei ole erilist põhjust, miks selline
fakõla peaks jääma püsima'. Meie
listöö huvides vah^ord Liidu ja
ieie Kodu" vahel peab paranema
lipole kahtlust, et see ka toimub."
pLEVIKU PERSPEKTIIVIDEST
[.yVäga tähtsaks ülesandeks on Lii-vanemal
generatsioonil leida kon-
[kt noorema generatsiooniga. Ei ole
litte küllalt Liidu majanduslikust
letusest nooiremate ettevõtetele, kes
tn maal ise juba praegu on tugeva-lal
majanduslikul alusel, kui seda
)nem generatsiooni kunagi on olid.
Palju tähtsam on püüda aru
|iada-nende suhtumisest eesti prob-emidesse,
eriti eesti omakultuuri
|iilitamisse. Vanem generatsioon on
la nõuetes ja tõekspidamistes olid
paindumatu, tingitud isiklikkust
kokkupuudetest terroriga kodu-
|iaal. Väljaspool kodumaad sündi-id
eestlastel seda kogemust ei ole,
ustavalt sellele ouy nende hoiak eri-
|ev kodumaa anastajate ja ka kom-lunismi
vastu. Kas ei gole aeg kätte
>udnud, et meie oma tegevuse tak-fkaf:
revideeriksime ja püüaksime
ofema generatsiooni eneseavaldusele
läheneda? Pole enam kaugel aeg,
his Liidu tegevus läheb nende jdhti-fiisele.
Liidu tuleviku edu oleneb sil.
ist, mille meie peame ehitama oma
|:ahe generatsiooni vahele.'*
Eelnenule reageerib L. Trett „Meie
^odu" veergudel 17. veebr. 1982 pealkirja
all: „Käs elame kultuurilis.es
Vaakumis?":
,;R. Ollino kirjutis ,Austraalia Eesli
Seltside Liit neljanda aastakümne
|ävel" olnuks omal kohal, kui täpõl-mks
lagunud arvete õiendamisele
|,Meie Kodu" toimetusega. Selline
mlik mustapesu pesemine Eesti
''äeyade albumi taolises trükises,
lis peaks olema kantud üksmeelest,
:m sobimatu. Pealegi küsitav on, mil
lääral see -kirjutis on objektiivne,
Ikjuna see ühelt poolt üldistab viima-
ISKABSL juhatuse ajal aset leidnud
Ikonflikte ,J^eie Kodu" toimetusega,
Irõhut^des selle alalist iseloomu, tei-
Iselt .poolt see heidab süü halva vahekorra
pärast AESL juhatuse ja „Meie
IKodu" vastutava toimetaja vahel
[eranditult viimasele.
Selle kirjutise kohaselt AESL juhatusel
on igas asjas õigus ja Mdf
Kodu" toimetaja kannab vastutust
I iga arusaamatuse pärast.
Albumi lugeja ei saa sellist seisu^
kohta cm?kä võtta, kuna igas aru-
• (Järg.l&.3)
„Meie £Su" nr. 28 (1689) mt
WEUAFÄEVAI, 1§1 J U Ü O l - THmSMY, HJLY iS
.0 0 0
( Algus lk. 2) .
saamatuses on alati kaks külge ja
mitte üks.
Ja , tõesti, kes võib objektiivsuse
pinnal asudes väita, et AESL eelmisel
juhatusel oli igas asjas õigus?
Kas ei ole näiteks üldiselt teada, et
AESL juhatus finantseeris Rahvus-kapitali
summadest, pealegi veel välisvõitluse
summadest, alaväärtusliku
filmi valmistamist? Kas „Meie
Kodu" toimetus "oleks oma ülesannete
kõrgusel, kui ta vaikiks surnuks
sellist viga? Edasi, meie kõik, eriti
aga Adelaide'! rahvas, teame, kuivõrd
ebakorketselt eelmine AESL
esimees on talitanud seoses järgmiste
Ülemaailmsete Eesti Päevade
asukoha küsimusega. Kes võib, käsi
südamele pannes, väita, et AESL juhatusel
on alati õigus olnud ja et ta
on alati õieti talitanud?
Ja lõpuks, ,,Meie Kodu" ei ole
AESL häälekand:ja, vaid sellest iseseisev
organ, mis töötab vastutava
toimetaja järelvalve all. Oma ülesande
kohaselt -vhatutPjv tp-imetaja
mitte üksnes võib, vaid ka peab tsenseerima
saabjuvaid kirjutisi, kui need
tema arvates ei vasta erapooletuse
või sobivuse nõuetele. Inimene on
muidugi ainult inimene, nii et ka
vastutav toimetaja võib oma ülesannete
täitmisel vigu teha, kuid seesa»
ma on kehtiv ka kõigi inimeste kohta,
kaasa arvatud AESL juhatuse
liikmed, nagu kaks ülevalpool toodud
näidet seda küllaltki selgelt esile
toovad.
Kokkuvõttes peab ütlema, et XI
Eesti Päevade album ei täida sellekohase
trükise ülesandeid ja on pigem
näiteks sel lle kohta, milline Eesti
Päevade Album ei tohiks olla.
Jääb vaid loota, et tulevaste Eesti "
Päevade albumite; toimetajad ei korda
seda viga, vaid pakuvad nõuetele
. vastavaid albumeid, milledes leial)
väärikat esiletõstmist siinse eestlaskonna
kultuuriline tegevus ning looming
ja milledei välditakse lõhkuvalt
mõjuvat mustapesu pesemist."
SELGITAV TAGASIVAADE
Kõigele eelnenule täiendavalt on
oluline selgitav tagasivaade „Meie
Kodu" juhtkirjas 9. dets. 198L a:
„See oli aastal 1954, kui baltlasi
Austilaalias spioneerima saadetud
Vladimir Petrov asüüli otsis siinselt
valitsuselt, .kui teda tagasi Moskvasse-
kutsuti-, - r - Oma mälestustes pihil>
ta nüüd, et tema pea-ülesanne oli
baltlasi ja nende organisatsioone jälgida
ning nende seas reetureid leida.
Nähtavasti pe,bti Nõukogude Liidu
poolt baltlasi toj^kord mi võrd tähtsaiks,
et neil ja nende juhtkonnal tuli
eriliselt silma peal hoida. Organi-seerimisvõimelised,
aktiivsed ja haritumad
peale sõda siia saabunud im-migrantidest,
kellel Nõukogude hirmuteod
veel nii lähedas minevikus
teadvuses, olidki nad ohtlikud tunnistajad
ja oma kogemuste kirjelda-jaina
otseselt võimelised nõukogude
vaetiulikku meeleolu tekitama. Võib
agä. päris kindel olla, et ega V. Petrovi
koht ja ülesanded siin ei jäänud
. asendajata.
Sydney's eestlaste osas oli 1954
aastaks, mil tpkkisid meie organiseeritud
ühiskonnas esimesed tõsised
iQhed. Tol aastal algas „Meie Kodu"
toimetaja vastu teatud ringkondade
poolt, selline kampaania, mis lõppes
toimetaja vallandamisega Sydney
Eesti Seltsi juhatuse poolt, ilma et
põhjust oleks mainitud. Vallandati
toimetaja, kes^oli„Meie Kodu" pank-,
rotiäär^lt ülemaaliseks eestlaste ajaleheks
muutnud ja majanduslikult
rahuldavasse olukorda viinud.
Sellel perioodil hakkasid ka meie inimesed
tellimata saama kommunist^
likku ajalehte „Kodumaale- tagaši-pööramise,
eest". Selles halvustati
Läänes elavate baltlaste kommunismivastast
hoiakut omavaid juhte ja
• kutsuti pagulaskonda üles ^pöörduma
tagasi kodumaale. Vaatamata
siis veelgi tugejale kojuigatsusele
võõral maal väga raskeis tingimusis
.uuesti elu alustamisel, olid peibutu-fsile
vaatamata „kalurite"''; võrgud
i tühjad. — Isegi aastal 1954 antud
amnestialubaduste järel oli vaid üksikuid
tagasiminejaid: ja pagulaste
kui tunnistajate oht jäi. i
Ni^üd oli hea nõu kallis ja leiutati
uus tehnika. Hakati soojade sõnadega
kodumaad i^külastama kutsuma ~
: nii sugulasi-sopru, kuid ka turiste.
• Tellimata ajalehe nimeks sai nostral-giline
!,Kodumaa" ja VBKSA (Väliseestlastega
Kultuurisidemete Aren-
^ damise Ühingu) idud said hingeõhku,
sest leiti ka uus kõlav ja õilis-deviis-
lööklause: kultuurivahetus ja
kultuurisidemete loomine välis^ ja
iodumaal elavate rahvaliikmete vahel.
Selles ,,vahetuseloos" oli ainult
veider asjaolu, et näit. välismaü tollal
igal aastal ilmuma hakanud paa-rist-
kümnest algupärasest: eesti raamatust
ei lastud peagu ühtki kodumaale
isegi kingina kaasa yiia. Propagandakirjandust
ja ideid võis aga
piiramatul arvul kaasa välja tuua.
V Kiilud rahvusgrupi tüves avaldasid
tundemärke lõhenemiseks „Meie Kodu"
toimetaja vallandamise pärast,
kuid hiljem tekkisid juba. sügavamad
praod, kui tekkisid arvukamad
kodumaa külastusretked. ^
9
ECBXI
Iri Inglismaalt
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ "^'^^^^^ ^' " ^
. . l i i i ^ i l l ^
Eahvaliülk jälgib. Jõekäära
Jõekääru m@rf@
iis avas uksed
Foto — J. Säägi
Juba varahommikul saabusid „Jõ6.
käärule" esimesed autod tuues kaasa
suvekodu kasvandikke ja avamis»
ajaks oli kohal mitukümmend autot.
Moorte kilkamist ja Mena oM kuulda
kõikjal.
Kell 12 k.p. liikus moorte rivi marsisammul
akordionihelide saatel tarede
ette lippude väljakule kus heisati
eesti hümni saatel Eesti Ja Ka°
Mäda rahvuslipud.
Lipud heisatud, käis käsklus ,>pac
rem pool" ja noorte-rlvi liikus üle
rippusilla peamajaesisele lipuväljakule
kus heisati Jõekääru lipp, Jõekääru
hümni saatel mida põliste
puude varjust jälgis mitusada last<e»
vanemat ja noortesöpra.
Suvekodu mitme eriala õpetaja
E. Ruberg pidas palve. Toronto Ees»
ti Maisseltsi juhatuse liige £. Jaa-guste
pidas kõne. Suvekodu juhataja
Maido Musta pöördus lühikese sõnavõtuga
laste ja laste vanemat®
poole ja tutvustas kasvatajaid.
Aiva^mise päeval oM kasvandikke
üle 80-ne ja järgmiseks nädalaks on
iregistreeritud üle saja lapse.
Suhted tihenesid kiiresti ega olnud
põhjuseta ühe isiku märkus G. Whit-lami
valitsusest, et kui Eesti okupeerimise
de jure tunnustamine selle
valitsuse poolt me meeli ärevil hoidis:,
„Aga ise te külastate pidevalt
oma kodumaad."
'Kultuurivahetamise. KGB poolt
viimse meheni/naiseni valitud juhtkond
töötas tagajärjekalt, "kuid tulemused
polnud küllalt kiireloomulised.
— Organiseeriti suveseminare
igasuguste meelitustega ja kulude
katmisega. Ettekanded, loengud
kõik K G B poolt poliitiliselt skriini-tud
lektorite poolt — võivad näiliselt
neutraalseina näida lihtsameelseile
osavõtjaile, kuigi ekskursioonid
kohtadesse, kuhu tavaline turist
ei pääse, on siiski piiratud ja valitud
kontaktivõimalustega. Eesmärk
oli j a on saavutatud j a kontakt loodud.
.. On otse kummaline, et kodumaaga
suhtlejad noored on näinud
seal ainult sireleid, roose ja kooke
ja mõni isegi kuski kolkas ühe kohanime,
kus pole teenäitajal all venekeelset
teksti.
õpitakse rahvatantse — mis sellest,
et Lenini pildi all. õpitakse uusi
eestikeelseid sõnu, mis sellest, et
paljud on eesti keelele võõra vene
keele mõju all loodud. — Kultuuri-suhtlejad
toovad ideede, kirjanduse
kõrval välja iilme, sõpru kirjanikke,
kunstnikke, teadlasi loenguid pidama
ja siinsete noorte elu „progres-siivseile"
aluseile rajama* — On tekkinud
senini aktiivses ja kommunismi
tõelist olemust selgitanud pagulaskonnas
lõhe — see ju oligi peamine
eesmärk."
VEKSA VARI KUMMITAB ,
Kuid VEKSA vari kummitab veelgi
edasi, lahkhelid Austraalia eestlaskonnas
süvenevad ning nördimus
. VEKSA kasvava mõju üle suureneb:
.Põhjuseks on aktiviseeruv VEK-SA'ga
liituv kildkond noorte hulgas
ning vanema generatsiooni esindajaid,
kes nähtavasti peavad kogu
küsimust süütuks noorte probleemiks.
VEKSA suhtes peab nüüd uus
Äustralia Eesti Seltside Liidu juha-
~ tus, esimees 0. Ots, seisukoha
võtma", kirjutab 0ii-0n';5. 03. 82.
Pealkirja all „VEKSA-st osavõtmine"
ilmus „Meie Kodus*' '24. märtsil
k.a. Tiina Taemetsa sulest artikkel,
mille oli välja kutsunud Austraalias
elava Tiia Raudma käimine kodu-
. maal' VEKSA seminaris ja sellest
kirjutamine 'Sydney's ilmuvas, peamiselt
inglisekeelses eesti noorte
ajakirjas KÜÜ-ii, pealkirjaga „A Cul-tural
Experiencein Estonia ~ the
third VBKSA Seminar,- June 20 -
July 4
COVENTRV (^eiš Elu" kaastööliselt)
Cai^iffis daval Mrjaniktd
Einar Saiide all oii taas Ihnunud rö^
maan ködun|iaa reeturite ainel.^^S^
kordne (256 lk.) kannab üsna roman"
Ülist pealklria „Süda ja Mvid'^ kuid
Suine I käsitlus keerleb kommunisäike
suurmeeste (Kärt Säre, Ivan Käbin
Ja Johannes Vares-Barbärus) elu Ja
tegevuse ümber ajavahemikus Tel-isest
maailm isõjast kuni tänaseni«
Autor ütlejb oma aktuaalse romaa-;
ni, resp.dokumentaalteose, saatesõ^
näs: „Ehkki käesolev teos on aastal
1979 ilmuÄM Loojangul lählcüme
Tallinnast" ttsene järg, on „Süda ja
kivid" loetav kä iseseisiVä romaanina.
Autor jätkab siin Kari Säre elukäigu
jälgimist läoi kahe kontinendi kuni
iõpplaheridiseni ühes linnakeses
Põhja-Devonis, Suurbritannias.
Detailiriklcält leiab käsitlemist
parteisekerl äri Käbini, KGB kindralleitnant
Trv betskoi jt, ekistnl ja mil^
jöö, kuhu ligipääs on avatud vaid
rangelt valitud eliitseltskonnale. See
on Nõukogude Eesti iilemkihihir"
muäratavalt küüniline tõeline liale.
mingu paremikku Läänemaailmas.
Boreas Publishing Company Limited
registreeriti aktsiaseltsina Suurbritannia^
2. septembril 1939, seega üks
päev pärast Teise maailmasõja algust.
Kirjastuse tegevdirektoriks
kutsuti Londonis elunev rfeeder
Evald Jakobson, peadirei ctoriks sa!
Tartus paiknenud Eesti sijurimä kir-aja
Hans
Romaani valmimisel on pikk jä
iiiiii 'pliiiiiMi
iiÜpilüiÄÄÄ
Ferekoiid Sirgo'CoIckestelstUSA-stoia jõudEiid peale l(0)-tuBBist
autosõitu Jõekäärule.^ Vasakult::larry, -Tina, Margit ja• Ingrid
keeruline eellugu, mis on otseselt või
kaudselt seotud paljude isikutega
mõlemalpo)! raudeesriidet. On ju
fookusesse võetud parteiülikiite rangelt
salajane eraelu, mis pole varem
avalikku käsitlust leidnud."
Toome raamatust siinkohal mõned
iseloomust ivad tsitaadid kolme
kommunisliku tuusa kohta:
KARL SÄRE nöoruspäevilt Tartiis
(lk. 8): ,,JärgnevatelV aastakümnetel
mõtlesin sagedasti tagasi oma noorusele,
mida kaugemale jäid need ajad,
seda leebemalt ma> neisse suhtusin;
Tartu ülejõe agulid, kus. olin siindi-nud
ja üles kasvanud, ei tundunu&
mälestustejs enam nii vaesed, kus elasid
vaid rikaste rõhutud inimesed.
Karlova j ^ Supilinna madalad puumajad
olid tegelikult küllaltki omanäolised,
^ sümpaatsed, oma individuaalsuse
iseteadvadki, häbenemata
oma olemi isolu. Iga agulimaja varjus
oma luitunud planguga väikest iseseisvat
maailnia. Ja need niaai
kasvatasid isemõtlejyaid inimesi, keda
ei oleks kunagi isuudetud suruda
massinünese nürini^elsele tasemele.
— - - ^ need aastad' (1914...) kujunesid
eriti raskeks ka mei6 perekonnale,
sest isa oli^ageli iügjoomise tõt-
OULU (M.E. kaastöoMsdt) 4 %
lujoe koguduse õpetaja Paavo Mpila-nehi
külalisena viibis P^õhja-Soj^
Saaremaa luieriiku koguduse õpetaja
24^aa&tane Jüri VaWlsalu, kes
õpib Helsingi iilikooMs stipelnÄ^
na. Oma esimese jutluse Soomes pidas
öp. VaHsalu Oülujöe kirikus korraldatud
nri. parejümalatecnistüsel.
Selliseid jumalateenistusi soovib külaline
ka Eestisse, sest noori pole
sealsetes kirikutes palju näha.
Enne Helsingi teoloogilisse teaduskonda
tulekut q); Valisalii oli un>
beš ühe aasta vaimulikuks Saaremaal
Mustjala, Püha ja Muhu kogudustes.
Äialehele „Kaleva" antud
vestluses Vallsalu rääkis avameelselt
' kuidas need kogudused olevat
olnud väikesed, ühe&neindest liikmeid
ainult 68. Kogudused asuvad ^
umbes 50 km kaugusel teine teisest
ja pühapäeviti olni^d õpetaja köhush
tuseks kahe jutluse pidamine eri
kogudustes. Vallsalu ütles, et vaimuliku
töö Saaremaal sarnaneb palju
Soome omaga, aga koguduste vanu-;
seline struktuur erineb, sest Saaremaa
kogudustest puuduvad noored.
MÖORSUGÜ.KARIJAB
On tõenäolik, et ka mujal Eesti
350-s luterlikus koguduses pole noorsugu
näha ja see sõltub sellest^ et
noored kardavad kirikut::,,Ateistlikus
koolis õppivalt noorelt nõutakse
palju iseseisvust; et osa võtta j koguduse
tööst." Temale endale kirik sai
omaseks juba lapsepõlvest saadik,
ka vanemad 6n kiriku liikmed.
Kommunistlikus süsteemis pole
yaifnuliku amet kuigi kmdei ja nii
on ka -Vallsalu endale bäiikinud ehi-tust^
hniku paberid ning on töötanud
sel alal. • ; •'
„ Ajaldhe järgi Vallsalu pole ainuke
soome keelt valdav eesti õpetaja,
vaid paljud teised noored vaimulikud
on hüvitatud Soome kiriku tegevusest
ja sellepämst ka keele õp-
•;;pimišest;
VÄIKE SÜNDIVUS
\ Eesti külaline peab kõige tähtsamaks
põhjuseks nii Soome kui ka
Eesti -madalale sündivusele, et perekonnad
paigutavad esikohale mu-gavuse
ja nii lapsed unustatakse. Samal
põhjusel olevat Eesti kirikutes,
näha nii vähe noori ja lapsi. Ta ei
m?iini otse, aga ilmselt on ka tema
mures teiste eestlaste kombel sellest,
et põlisrahva osa Eestis Ja mujal
Baltimaades väheneb.
; Lõpuks selgub, et lüri Vallsalu
sooviks on jätkata Õpinguid^ et parast
kodumaale pöördumist on valmis
teoloogia magister,' Ja nii viibib
ta veel Soomes.
Oulujoe koguduse õpetajal Paavo
Mpilanenil on ilmselt hea kuulsus
Eestis, sest teda on külastanud mit^
med eesti kirikutegelased nagu Kuno
Pajul^ Jaani kogudusest Tallinnast
(1979. a.) liini Ed'gar Hark, okupeeritud
^Eesti luterliku kiriku pea-
[1980. a.)i
CD
,.Kui?i see ajakiri on olnud mitmer
ti kontroversaalne, oli siiski üllatav
ja kurb leida, et artiklis, teiste fotode
hulgas, oli ka ülesvõte lisatud
rahvatantsijaist, mille
oli näha suur Lenini pilt", kommenteerib
,;Meie Kodu" 17. veebr. 1982. *
Tiina Täemets lõpetab, ömä kirju-
• , , E h ^ ongi see VEKSA
ren^ ülesanne, et välja lülitada meie
hulgast„liinile" läinud juhtivad noored.
Võib-olla on mõlemal pödel
nii noortel kui vanadel — sügavamat
ja suuremeelsust tarvis."
Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva
tähistamine toimus 4. juuHl
Ottawas Ameerika suursaadiku esinduslikus
residentsis Rockliffe Park'» 'is.-^-v:-:----;.'./.;'^:.:
Esmakordselt võtsid sellest suursaadiku
jaitsel osa ka Balti konsu.
laar-esindaiad Kanadas, aupeakon-sul
Ilmar Heinsoo abikaasaga ja Lati
konsul dr; E. Üpenieks abikaasaga,
leedu konsul ei saanud osa
võtta tervislikel põhjusü. Öttavya
eestlaskonda esindas vastuvõtul Wal-ter
Pent ^ütre Uisaga.
Kaiini ilma tõttu toimus vastuvõtt,
wjillest võttis osa umbes tuhat
»nest Ottawa diplomaatkonnast,
riada valitsusest ja pariamendišt,
avaras pargis mis ümbritseb suura
saladiku residentsi.
^Suursaadik Paul Robinson abiliffiEu
%a tervitasid isiklikult kõiki küla-
Msi nende saabumisel. Konsul Hjein-sool
ja tema abikaasal oli võimalik
"vestelda suursaadilohpäariga hiljem
Balti õhtust Pariamendimäel, millest
^%»ased osa võtsid ja millele nad
ohtralt Witust jagasid. Uus Amee^
Ühendriikide esmdaja Kanadas
®n hästiinformeeritud Balti rahvaste
vabadustaötlusföt ja Ameerika valitsuse
'kindlast seisukohast Nõuko-
^de iiidu annektsiooni mifttetuii-
• wistajhisel.
Võib arvata, et kutsed samalaac3i-
Jjstele vastuvõttudele Ämfisrika saat-konnas'
...saabuvad. BaM' eskdajatele-tu
töötu. Minu esimestes lapšemä-lestustes
püsib^^ isa "iuifljamuUast
tõmmuna, kui ta õhtuti koju vaarus,
kuraasika^ ja purjus." |r
IVAJsf KÄBIN (Venemaa eestlane):
„Saabudes esmakordselt Eestisse
aastal 1940 oli tolleaegne Ivan Käbin
peaaegu umbkeehie eesti vanematest
sündinud venelane. Ailes-peasekretäriks
saamisel künlme aastat
hiljem hakkas ta usinasti oma esiisade
keelt õppiiha. Nüüd oli ta eestikeelne
jutt võrdlemisi arusaadav,
ehkki raske slaavipärane aktseht
tungis kdhati esile" (Uc. 48).
JOHANNES VARES — Barbarus,
Moskvas: ,,Alles^ nädalapäevad hiK
jem tulin äratundmisele, mis see tegelikult
oli: Varesel oli meeletu
hirm! Ta oli nagu püünisesse aetud
metsloom, kes teadis, et varemail-jem
ta hukkub jahimehe kuulist.
Nüüd oli ta tulnud täiele arusaamisele,
kui rasket lõivu pidi ta maksma
oma poliitilise lihtsameelsuse ja
veiderdamise eest. Ta oli reetnud
oma kodumaa, andnud oma rahva
elajalik massmõrvar Stalirü ;abso-luutse
meelevalla alla. Varese illusioonid
nõukogude korrast olid varisenud
armetu põhukuhjana kokku,
õhulossid muundusid hauakamb-reiks.
Ainult mürgine hävingutolm
oli jäänud kurku kipitama. ^
Sõbraliku ja vastutuleliku loomuga
oli Vares alati olnud. Nii ka nüüd,
sest ta näis siirast heaidmeelt tund^
vat minu (üks komnöor romaanis!
— A.) taasnägemisest, õhtuks kutsus
ta nund oma elukohta,! et saaksime
segamatult vestelda. Ta elas oma
abikaasaga Moskva võõrastemaja
kaheksandal korrusel." (lk. 141)
Teatavasti Joh. Vares-'Barbärus,
1940. a. „jutmivalitsuse" peaminister,
sooritas 1946. a. koos oma abikaasaga
enesemõrvai. Karl .Säre (sünd.
1903. a.) kohta märgib „Nõukogude
Eesti' 'entsüklopeediline teatmeteos,
teine:täiendatud trükk (1978); „12.IX
1940 moodustati EKP Keskkomitee
büroo, millesse valiti N. Karotamm,
B. Kumm, J. Lauristin, N. Ruus, K.
Säre (I sekretär. Suure Isamaasõja
ajal sai reeturiks), E. Tarkpea, J.
Vares." (lk. 96). K. Säre „reeturiepi-teet"
leidub entsüklopeedias ka teises
kohas (lk. 75), ühenduses Eesti
NSV Kaitsekomiteega (tegutses 28.
augustini 1941).
VILJfüJWiS K I R J A N A - C ^^
Romaan poliitilisel taustal, põnevalt
ja ladusalt kirja pandud, on trükitud
Borease (Põhjatuul) kirjastuse
poolt, mille asutamise mõte pärineb
Tartu akadeemUistešt ringkondadest;
Teise maailmasõja eelõhtul. Selle
k'riastüse tegevusega Londonis, Pariisis,
Berliinis, Budapestis jm. kavatseti
tutvustada eesti
jastuse
Männik.
Autori lühibiograafia h )hta loeme ;
„Eesti kirjandus pagulus (1972):
„Sanden, Einar (end. nimi Ein), sünd.
8.IX 1932 Tallirniäs sõja /äelase Johannes
E. pojana, õpinguid alusta
nud Talliniiaš Prantsuse Kolledzhis,
jätkanud eestlJaagrikooljdesSaks^- :
inaal ja saksa gümnaasipmisSchles- |
wig-Holtais,; lõpetjanud-^ i
of Science and Technology Cardiffis, j
Inglismaal 1952. õppinud Cardiffis
Unuiversity of; Wales*is majandusteadust,
moodsaid keeli ja kirjandust,
olnud Eesti meremeeste Uniooni
sekretär 1951—68. Praegune asu-ko\\
i Inglismaal. ^ • •
Avaldanud luuletusi, artikleid, reisikirju
ja vesteid ajakirjanduses ees.
ti ja inglise keeles. Luuletuskogud
, ^ 1 üle: Andaluusia" (Stokholm
1954), „September" (Toronto 1959),
romaanid „Uhgari sügis" (Toronto
1959), „Viimne veerand veini 1—II"
(Toronto 1962), ,;KGB kutsub Evet"
JStoMiolm 1968)r töid ihnunud inglise,
saksa ja läti keeles". Lisaks 6el-nevale
dokumentaalteos koduiiaa
. spioonist Arthur Hamanist „RJlit!me
näo Ja nimega" (1978). Koostamisel
mereajalooline teos „Eesti kauba-laevastiku
hukkumine". J .
tms AJAlJEm !.
Teatavasti ilmub Londonis Inglismaa
Eestlaste Ühingu häälekandjana
kaks korda 4üus ,,Eestr/Häär'. Tegevtoimetaja
Väino Pärteli siirdumisega
Saksamaale tekkis toimetaja
kriis. Ummikust aitasid väljapääsu
Londonis elunevad daamid, eesotsas
Salme Pruuden, prouad Hiiemäe
ja Maripuu, keda aitab seal vaimsete
huvidega pensionär — A. Lembra;
Ajaleht on läinud üle faksiiffltrükile,
et kärpida trükikultisid ja' vältida
trükivigu. ^^^^^^^^^
' Nüüd, lisaks „Eesti Häälele" on
hakanud ilmuma kirjanik Einar San-deni
toimetusel neli korda aastas 8-
leheküijelihe kirjanduslik bülletään
: ,;Meie Eesti".; Selles (esiknumbriš)
on toodud ka lühi^festlus kirjanik
Edgar V. Saksaga tema uudisteose
,,The: Estonian Vikings" kohta. Ajaleht
on pöördunud Montrealis elava
autori poole mitme küsimusega, loo-me
allpool ühe nendest: „Kuidas oli
üldse võimalik, et Eesfi ajaloost on
senini välistatud või surniikS vaigi-tud
meie rahva heroüisim vanem pe-ripod,
viikingiaeg?'' Vastus kirjanik
E. V; Saksalt: I,/Eesti ajalugu kirjutasid
eelmisest sajandist alates,
eesti' ürikmateijali osas võhiklikud
pastorid või n^anksistliku. maailmavaatega
poolharitlased, kes võrsunud
maa proletariaadist ning vihkasid
eesti taluperemehe seisust (ehkki sellesse
seisusesse kuulus 70% meie
ühiskonnast). Nimetame siinkohal
taryePTreibefgl, liaid^strati, Kruusi
ja Moora-Moörfeldi. Nende veidrate
maailmavaatekomplekside kohaselt
sulastele ja riioonakatele lisaks
kogu eesti rahvas olla olnud pärisorjad
ja haletsemise ja enesepiitsutamise
peateemaks oli ,,700-aastane
orjaaeg", kuigi need sõnadki puudusid
Wiedemanni-aegses keeles. Seega
heroiline yikingiperiood ei sobinud
nende proletaarlaste arusaamisesse
ja jäeti lihtsalt välja. Saaremaa bait-'
lased, v.Frey, v.Buxhoevden, Holz-1
mayer, pastor Körber jt. olid ainsad,'
kes avaldasid toid saariaste heroilisest
minevikust, kuid neid ei tsiteeritud
ei Eesti iseseisvuse' ajal ega ka
paguluses, rääkimata nõukogude
«ajalooteadusest"; Ainsam, kes on
Eesti Viikingiaega seniajani käsitlenud
on August Mälk oma romaanis
,,Läänemere isandad''. Muidugi on
selline olukord lausa uskumatu ning
väga piinlik meie.kultuuriloos."
Nii et juttu on semi-ajaloolaste
poolt eesti , rahvale peale-sunnitud
alaväärtuskofnpleksist.
Ilmunud
iinar
Romaan, 256 Ihk.
Hind |i930
PostSteel tellides pluss saatekaaliu
$1.85
01
II
' I
9S8 Broadview Ayc. Toronto.
) •
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 15, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-07-15 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820715 |
Description
| Title | 1982-07-15-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
,^eie Elu'! nr. 28 (1689) 1982 a
IMMITAB
i d Austraalia
inaš
I I E K O D U"
itraalia Eesti Seltside Liidu ja
lalia eestlaste' häälekandja,
..it , ^ i e Kodu" omavahelise
^korra j a arusaamatuste kohta
itab R. Ollino samas artiklis:
fjaleht „Meie Kodu" hakkas il-la
mõned aastad enne Liidu asü-fist^
Sydney Eesti Seltsi „Eesti Ko
Linda' toetusel. Hiljem.- 1954
iis. selts ajalehe väljaandmise
peale. Selts koostas koostöös
luga lehele olukorra, mille järgi
Iie Kodu" on Austraalia eestlas-lia
häälekandja võitluses Eesti
iduse taastamise ja eestluse šäi-lise
eest. Juba oma asutamisest
)e on Liit vaadanud ,JMeie Kodu-
Ikui Austraalia eestlasl^onna üHi-ettevõttelie
ja püüdnud sqda
|ada igakülgselt, nii kaastööga, le-tellijate
kogumisega, lehe sisu
iridamisega, andes lehe viie-liik-isse
kolleegiumi kõhn esindajat
ka otseste rahajiste toetustega-aidu
Esindajatekogu koosolekute
iokollidest selgub, et vaatamata
|u igakülgsele abile on* koostöö
^ie lKodu'ga" jätnud tihti palju
;ida. Liidul on olnud raskusi lehe
jegiumi oma esindajate .määra-lega;
kes olnuksid vastuvõetavad ;
p vastutavale toimetajale, või ka
seisukohtade avaldamisega aja-
»s, sest' need teated tihti tsensee-ise
või avaldatakse osaliselt. Le-koWeegiumi
abi näib olevat sageh
tuvõtmatu toimetusele, mispärast
[eegiumi koosolekud leiavad har-iset.
Ajajooksul on ohud muuda-
„Meie Kodu" vastutava toimeta- '
[kohal, kuid imelikul kombel on
jude aastate kestel ,jMeie Kodu"
letajad mõistnud põhimõtte ,,sõ-
|abaduse" all nende endi õigust
iseerida eestlaste ametlikkude r
Jdajate seisukohti või üldse keel-
|a nende avaldamisest! Samal ajal
.,Meie Kodu'' toimetus nõudnud
lu maksimaalset^ toetust lehele.
on vastavalt Rahvuskapitali ra-isele
seisule püüdnud lehte toeta-
Liidu' toetus üldsummas ;,Meie
lule" on umbes |10,000 (Austr.).
itamata Liidu heatahtlikule toetu-on,,
Meie Kodu" viimasel ajal
mud väga teravalt kritiseerima
|du juhatust ja Liidu esimeest. —
ie;,pa^rpmseeriv.hoiak.i]nek noch
la, nüüd juba keskikka jõudnud
leratsiooni vastu ei ole mitte olid
abiks koostöö loomisel kahe ge-
Irätsiooni vahel, mis on oluline
iie rahvusliku töö jätkamiseks,
.okkuvõttes võiks aga märkida,
j ei ole erilist põhjust, miks selline
fakõla peaks jääma püsima'. Meie
listöö huvides vah^ord Liidu ja
ieie Kodu" vahel peab paranema
lipole kahtlust, et see ka toimub."
pLEVIKU PERSPEKTIIVIDEST
[.yVäga tähtsaks ülesandeks on Lii-vanemal
generatsioonil leida kon-
[kt noorema generatsiooniga. Ei ole
litte küllalt Liidu majanduslikust
letusest nooiremate ettevõtetele, kes
tn maal ise juba praegu on tugeva-lal
majanduslikul alusel, kui seda
)nem generatsiooni kunagi on olid.
Palju tähtsam on püüda aru
|iada-nende suhtumisest eesti prob-emidesse,
eriti eesti omakultuuri
|iilitamisse. Vanem generatsioon on
la nõuetes ja tõekspidamistes olid
paindumatu, tingitud isiklikkust
kokkupuudetest terroriga kodu-
|iaal. Väljaspool kodumaad sündi-id
eestlastel seda kogemust ei ole,
ustavalt sellele ouy nende hoiak eri-
|ev kodumaa anastajate ja ka kom-lunismi
vastu. Kas ei gole aeg kätte
>udnud, et meie oma tegevuse tak-fkaf:
revideeriksime ja püüaksime
ofema generatsiooni eneseavaldusele
läheneda? Pole enam kaugel aeg,
his Liidu tegevus läheb nende jdhti-fiisele.
Liidu tuleviku edu oleneb sil.
ist, mille meie peame ehitama oma
|:ahe generatsiooni vahele.'*
Eelnenule reageerib L. Trett „Meie
^odu" veergudel 17. veebr. 1982 pealkirja
all: „Käs elame kultuurilis.es
Vaakumis?":
,;R. Ollino kirjutis ,Austraalia Eesli
Seltside Liit neljanda aastakümne
|ävel" olnuks omal kohal, kui täpõl-mks
lagunud arvete õiendamisele
|,Meie Kodu" toimetusega. Selline
mlik mustapesu pesemine Eesti
''äeyade albumi taolises trükises,
lis peaks olema kantud üksmeelest,
:m sobimatu. Pealegi küsitav on, mil
lääral see -kirjutis on objektiivne,
Ikjuna see ühelt poolt üldistab viima-
ISKABSL juhatuse ajal aset leidnud
Ikonflikte ,J^eie Kodu" toimetusega,
Irõhut^des selle alalist iseloomu, tei-
Iselt .poolt see heidab süü halva vahekorra
pärast AESL juhatuse ja „Meie
IKodu" vastutava toimetaja vahel
[eranditult viimasele.
Selle kirjutise kohaselt AESL juhatusel
on igas asjas õigus ja Mdf
Kodu" toimetaja kannab vastutust
I iga arusaamatuse pärast.
Albumi lugeja ei saa sellist seisu^
kohta cm?kä võtta, kuna igas aru-
• (Järg.l&.3)
„Meie £Su" nr. 28 (1689) mt
WEUAFÄEVAI, 1§1 J U Ü O l - THmSMY, HJLY iS
.0 0 0
( Algus lk. 2) .
saamatuses on alati kaks külge ja
mitte üks.
Ja , tõesti, kes võib objektiivsuse
pinnal asudes väita, et AESL eelmisel
juhatusel oli igas asjas õigus?
Kas ei ole näiteks üldiselt teada, et
AESL juhatus finantseeris Rahvus-kapitali
summadest, pealegi veel välisvõitluse
summadest, alaväärtusliku
filmi valmistamist? Kas „Meie
Kodu" toimetus "oleks oma ülesannete
kõrgusel, kui ta vaikiks surnuks
sellist viga? Edasi, meie kõik, eriti
aga Adelaide'! rahvas, teame, kuivõrd
ebakorketselt eelmine AESL
esimees on talitanud seoses järgmiste
Ülemaailmsete Eesti Päevade
asukoha küsimusega. Kes võib, käsi
südamele pannes, väita, et AESL juhatusel
on alati õigus olnud ja et ta
on alati õieti talitanud?
Ja lõpuks, ,,Meie Kodu" ei ole
AESL häälekand:ja, vaid sellest iseseisev
organ, mis töötab vastutava
toimetaja järelvalve all. Oma ülesande
kohaselt -vhatutPjv tp-imetaja
mitte üksnes võib, vaid ka peab tsenseerima
saabjuvaid kirjutisi, kui need
tema arvates ei vasta erapooletuse
või sobivuse nõuetele. Inimene on
muidugi ainult inimene, nii et ka
vastutav toimetaja võib oma ülesannete
täitmisel vigu teha, kuid seesa»
ma on kehtiv ka kõigi inimeste kohta,
kaasa arvatud AESL juhatuse
liikmed, nagu kaks ülevalpool toodud
näidet seda küllaltki selgelt esile
toovad.
Kokkuvõttes peab ütlema, et XI
Eesti Päevade album ei täida sellekohase
trükise ülesandeid ja on pigem
näiteks sel lle kohta, milline Eesti
Päevade Album ei tohiks olla.
Jääb vaid loota, et tulevaste Eesti "
Päevade albumite; toimetajad ei korda
seda viga, vaid pakuvad nõuetele
. vastavaid albumeid, milledes leial)
väärikat esiletõstmist siinse eestlaskonna
kultuuriline tegevus ning looming
ja milledei välditakse lõhkuvalt
mõjuvat mustapesu pesemist."
SELGITAV TAGASIVAADE
Kõigele eelnenule täiendavalt on
oluline selgitav tagasivaade „Meie
Kodu" juhtkirjas 9. dets. 198L a:
„See oli aastal 1954, kui baltlasi
Austilaalias spioneerima saadetud
Vladimir Petrov asüüli otsis siinselt
valitsuselt, .kui teda tagasi Moskvasse-
kutsuti-, - r - Oma mälestustes pihil>
ta nüüd, et tema pea-ülesanne oli
baltlasi ja nende organisatsioone jälgida
ning nende seas reetureid leida.
Nähtavasti pe,bti Nõukogude Liidu
poolt baltlasi toj^kord mi võrd tähtsaiks,
et neil ja nende juhtkonnal tuli
eriliselt silma peal hoida. Organi-seerimisvõimelised,
aktiivsed ja haritumad
peale sõda siia saabunud im-migrantidest,
kellel Nõukogude hirmuteod
veel nii lähedas minevikus
teadvuses, olidki nad ohtlikud tunnistajad
ja oma kogemuste kirjelda-jaina
otseselt võimelised nõukogude
vaetiulikku meeleolu tekitama. Võib
agä. päris kindel olla, et ega V. Petrovi
koht ja ülesanded siin ei jäänud
. asendajata.
Sydney's eestlaste osas oli 1954
aastaks, mil tpkkisid meie organiseeritud
ühiskonnas esimesed tõsised
iQhed. Tol aastal algas „Meie Kodu"
toimetaja vastu teatud ringkondade
poolt, selline kampaania, mis lõppes
toimetaja vallandamisega Sydney
Eesti Seltsi juhatuse poolt, ilma et
põhjust oleks mainitud. Vallandati
toimetaja, kes^oli„Meie Kodu" pank-,
rotiäär^lt ülemaaliseks eestlaste ajaleheks
muutnud ja majanduslikult
rahuldavasse olukorda viinud.
Sellel perioodil hakkasid ka meie inimesed
tellimata saama kommunist^
likku ajalehte „Kodumaale- tagaši-pööramise,
eest". Selles halvustati
Läänes elavate baltlaste kommunismivastast
hoiakut omavaid juhte ja
• kutsuti pagulaskonda üles ^pöörduma
tagasi kodumaale. Vaatamata
siis veelgi tugejale kojuigatsusele
võõral maal väga raskeis tingimusis
.uuesti elu alustamisel, olid peibutu-fsile
vaatamata „kalurite"''; võrgud
i tühjad. — Isegi aastal 1954 antud
amnestialubaduste järel oli vaid üksikuid
tagasiminejaid: ja pagulaste
kui tunnistajate oht jäi. i
Ni^üd oli hea nõu kallis ja leiutati
uus tehnika. Hakati soojade sõnadega
kodumaad i^külastama kutsuma ~
: nii sugulasi-sopru, kuid ka turiste.
• Tellimata ajalehe nimeks sai nostral-giline
!,Kodumaa" ja VBKSA (Väliseestlastega
Kultuurisidemete Aren-
^ damise Ühingu) idud said hingeõhku,
sest leiti ka uus kõlav ja õilis-deviis-
lööklause: kultuurivahetus ja
kultuurisidemete loomine välis^ ja
iodumaal elavate rahvaliikmete vahel.
Selles ,,vahetuseloos" oli ainult
veider asjaolu, et näit. välismaü tollal
igal aastal ilmuma hakanud paa-rist-
kümnest algupärasest: eesti raamatust
ei lastud peagu ühtki kodumaale
isegi kingina kaasa yiia. Propagandakirjandust
ja ideid võis aga
piiramatul arvul kaasa välja tuua.
V Kiilud rahvusgrupi tüves avaldasid
tundemärke lõhenemiseks „Meie Kodu"
toimetaja vallandamise pärast,
kuid hiljem tekkisid juba. sügavamad
praod, kui tekkisid arvukamad
kodumaa külastusretked. ^
9
ECBXI
Iri Inglismaalt
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ "^'^^^^^ ^' " ^
. . l i i i ^ i l l ^
Eahvaliülk jälgib. Jõekäära
Jõekääru m@rf@
iis avas uksed
Foto — J. Säägi
Juba varahommikul saabusid „Jõ6.
käärule" esimesed autod tuues kaasa
suvekodu kasvandikke ja avamis»
ajaks oli kohal mitukümmend autot.
Moorte kilkamist ja Mena oM kuulda
kõikjal.
Kell 12 k.p. liikus moorte rivi marsisammul
akordionihelide saatel tarede
ette lippude väljakule kus heisati
eesti hümni saatel Eesti Ja Ka°
Mäda rahvuslipud.
Lipud heisatud, käis käsklus ,>pac
rem pool" ja noorte-rlvi liikus üle
rippusilla peamajaesisele lipuväljakule
kus heisati Jõekääru lipp, Jõekääru
hümni saatel mida põliste
puude varjust jälgis mitusada last |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-07-15-03
