1983-04-14-02 |
Previous | 2 of 13 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\ • l 2 MLJAPÄEVÄL, 141. APRJLLII'- THURSDAY, A F R I L 14 Meie Elu" nr. 15 (1728) 1983 „MEBE ELO" - „ Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., EstGnialn House,958 BroadvieW Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2K|6 Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Yeidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,LISA. . Tel. (201) 262-0773. . ' ; ,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas, Asut. A. Weileri algatusell950. „ M e i o Elu'' loimetus Ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6Canada - - T e l . 466-0951 Tellimijste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.— '5 p,l.,esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ.; laup. kl. 9 hm.—1 p;l. „MEIEELIJ''tellimishinnad: Kanadas l a . S37.00,6 k. $20.00, 3 k. $15.00; l|sA-sse - l a . $41.00, 6 k. $23.00, 3 k. $17.00; Ülemeremaades§e - 1 a. $46.00, 6 k. $25.00, 3 k. $19.00. Kiripostilis^. Kanadas: l a . $28.50, 6, k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa ÜSA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ülenieremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00. üksiknumber—.65C Kuulutushinnad; 1 toll ühel veerul - esiküljel $5.00, tekstis ' $4.50, kuulutuste küljel $4.25. New Yorgi kiri: Uus aasta peaks tooma uusi tuuli i a uut aktiivsust Kavatsus ja tegelikkus . . . Kiri Austraaliast 0 0 iitiiiiiititiiiiiiiiiiiiiiuiuiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiisisiiii^ Nõukogude Liidu militarism muutub üha tungivamaks, ähvardavamaks ja inetumaks. Kusagil vahepeal on Moskva salajasest õõnestustööst vabade maade vastu välja koorunud otsesed ähvardiised, väljapressimise võtted vabade maade valitsuste ja elanikkonna suhtes. Paistab, et.see n\is ei ole õnnestunud õõnestuse ning ässitusega,! tahetakse saavutada praegu.veel hirmuga ja hiljem relva- Nõukogude Liidu hirm muu maailma ees ei seisne selles, et keegi teda vallutada püüaks, kuigi HilElerseda püüdis. Nõukogude Liidu hirm on selles, et seda vaestemaja lihtsalt keegi ei taha. Temaga käiakse läbi paratamatusest ja majanduslikel põhjustel, kui need sobivad, seepärast püüdlebki ta nüüd ja ka varem ise tsiviliseeritud maade jainende varanduste sekka, et olla teistega ja teisi valitseda ning ekspluateerida. Sest Nõukogude Liidus ei ole eluruumi puudust ega ka puudust maapõue varadest ega võimaluse puudust end toita ning riietada. Vaestemajaks on ta jäänud siiski; Siit tulenevadki täispuhutud rih-nust, mis kaetud medalite plekiga ülivõimsad ähvardused muu maailma suhtes, jämedad ja otsesed väljapressimised bn jõudnud juba ultimaatumite piirile.] Endale jäetakse vaba valik t^oota ja paigutada relvi just nii nagu jõutakse. Kui teised püüavad järele jõuda, siis teevad plekistatud rinnad ähvardusi. Üksi viimaseid on Moskva ^sõjaminister Dmitri Ustinovi reaktsioonid Washingtoni vastu, et USA raketid Nõukogude Liidu suunas võetakse vastu omapool^sete relvalainetega. Mis oleks veel lihtsam kui aktsepteerida president Reagani n.n. „null valik", kus mõlemajd pooled vähendavad oma relvajõu tasakaalule üksteisega või koguni mõlemad pooled likvideeriksid oma aatomrelvad täiesti. Selle äsemell president Reagan pakub kaitsesüsteemi, mis hävitab sisselendavad raketid enne märgile jõudmist. Reagan pakub sama kaitsesüsteemi ka Moskvale. Ka see ei ole venelastele vastuvõetav. Vahepeal ehitab Moskva üha uusi rakette, viimased neist motoriseeritud ja liikuvad ja ikka Lääne-Euroo-pa vastu. Ka on Venemaa tootnud uusi rakette, millede lennuulatus, 3000 kilomeetrit, ületab ameerika missllite lennuulatuse. Venelaste käimasolev räuskamine on esialgu küll terrorikampaanla, mis peab pidurdama USA uue sõjamasina ehitamise ja selle paigutamise NATO liidumaade piiridele Euroopas. Vene eksisteeriv relvajõud ei ole käsitav, kuid tõeline. Kuid paanikas ületatakse oma võimed ni^g majanduslikud võimalused iseenda sisemise hirmu ajel. Sest Nõukogude Liidus kardetakse USA tehnilist edumaad ja majandusljkku potentsiaali oma relvade kiireks ehitamiseks. USA-s on kuude eest mainitud, et uued kommunikatsiooni vahendid on ülimalt täpsed ja kaugeleulatavad. Uued rddariteleskoöbid bleyat mii head,' et õluiruüifiist vöib kreniii Õuele täpsustada isegi sõitva auto. USA relvade täpsust võis Kreml jälgida otseses sõjalises tegevuses, näiteks Falklandi saartel Argentiina vastu. Samuti demonstreeris Iisrael LBlbanoni sissetungil ameerika relvade rünnakuvõimet. Nii püüabki Nõukogude Liit võimaliku kvallteedipuuduse tasakaalustada massiga, nii sõjamasinate kui inimjõu osas. On ju selge, et relvastuse vähendamise konverents Genfis ei ole veel isegi põhiküsimuste juurde jõudnud )a konverents, on vahepeal vaheajaks katkenud. See vahe' periood annab pooltele võimaluse mõistuse kainestamiseks j a uute otsingute tegemiseks. Aeg on selleks küps ja mida rutem üksteisest aru saadakse, seda parem., : j . iste ootamatu K u i l veebruarikuu algpäevini sisepoliitiline taevas Austraalias oli igapäevaselt rahulik ja siin elati teadmfses, et järgmiste üleliiduliste valimisteni ja nendega kaasas käiva tohuvabohuga on veel terve aasta aega, mil puhul eksisteeriv sisepoliitiline status quo kestab sama kaua. Siis, see oli n.eljandal veebruaril, nagu välk selgest taevast, tuli peaministrilt teadanne, et peaminister Malcolm Fraser on kindralkubemeri nõusolekul laiali saatnud parlamendi mõlemad kojad ja on määranud valimiste päevaks viienda märtsi. Valimiste väljakuulutamise põhjuseks oli' kahtlematult M. Fraser! soov ära kasutada tõsiasja, et tööerakonna juht Bill Hayden näis oleval kaotanud oma kõikuvate seisukohtade tõttu populaarsuse ning usaldusväärsuse Isegi omaenda erakonna seas. Erakoni 'I sellise juhiga eesotsas ei olnud Frase i arvates erilisi väljavaateid võiduks, M. Fraser tõenäoliselt kartis, et eeloleva aasta vältel tööerakond kindlasti valib oma uueks juhiks Bob Hawke'i, kes juba ammu pretendeeris^ selli ; kohale ja. kelle sihiks oli saada pean - nistriks, nii et ki^i valimised toimuksid õigel ajal siis vastaseks oleks tal mille nõrk Bill Hayden, vaid hirmuäratav Bob Hawke. . Samal dramaatilisel päeval, mil peal-minister valmistas üllatuse oma oöTiäf- •matu. teatega' valimistest, Austraaliga rahvast, eelkõige aga peaministrit ennast, tabas teine üllatus, mis oli veelgi ootamatum. Nimelt tööerakond teatas, et tema senine juht Bill Hayden on tagasi astunud Bob Hawke'i kasuks, Seega peaministri kaval kava oli luhta läi- " nud. Valimiskampaanias tal tuli tegeleda nõrga Bill Haydeni asemel „raske-kaalulise" ja populaarse Bob Hawke'- iga. Seekordne valimiskampaania kujunes intensiivsemaks ja ägedamaks kui kunagi varemalt Austraalia ajaloos. See oli tegelikult kahe tugeva isiksuse heitluseks ja kõik keerles just nende kahe ümber. Rohkem asjalikkuse pinnal seisis siiski peaminister; tema poliitiline programm oli üldjoontes vastu-iisiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiijiiiigisiiiiiiiiiniii^ LUGEJA KIRJUTAB Kas 0 .* Eesti ühiskonna kinnisvarad võõrsil. on muretsetud peamiselt paguluse algaastail kehtinud vajaduste rahuldamiseks. Raha vähesus ja eestlasele omane vastumeelsus võlgu ostmiseks tingis mitmeid kompromisse nende vajaduste määritlemisel. Majandusliku jõukuse kasvamisega hakati ostetud hooneid laiendama ja täiendama. Nende ühiskodude ostjate ja ehitajate, kodumaalt kaasatoodud teadmised või võõrsil õpitud oskused olid küllaldased organiseerimiseks ja ehitamiseks, kuid üsna puudulikud mitmepalgelise kui-tuuritöö vajaduste põhjalikuks analüüsimiseks ja pastatega paratamatult kaasnevate muudatuste ennustamiseks. Nii oleme juba aastaid kogenud, 0t Toronto Eesti Majal on lava ja saal, kuid teatrietendusteks need ei kõlba. Pole mõtet loetellä muid puudusi, sest juhatus on ilmselt atsustanud mitmeid Eesti Maja probleeme lahendada kõrghoone ehitamisega. Selle loogiliselt ainuõige otsuse rakendamisel tuleks hoolitseda, et ehitamisvaimustus enam ei asendaks oskuslikku planeerimist. Meie kultuuriline tegevus on küllaltki kindlapiiriline ja arengusuunadeski .saab teha kõrge tõenäolikkusega oletusi. Meil on nüüd ka inimesi kelle kutseoskused lubavad kõiki ühe kultuurikeskuse rajamisega seosesolevaid küsimusi vajaliku sügavusega selgitada. Meil on ühiskonnäteadlasi, elukutselisi lavastajaid, majandus- ja tu-rustamiseksperte, insenere ja arhitekte kelle käe all on valminud kümnete ja sadade miljonite dollari väärtusega projekte; on mitmeid teisi kelle erialalisi nõuandeid ei tohiks kuulamata jätta. ^ •: KAS VÕIKS kõigr Eesti Maja probleemide vaagimist teostada laiahaardelisemalt kui see juhatusel tundub praegu kavas olevat? Juhatus võiks paluda kõiki võimalikke asjatundjaid ühisele ideedesöelumisele ja parimate ettepa- 'nekute tegijate seast valida ehituskava koostajad. See sama kogu võiks ka arutada millist moodust kasutada hoone kujundaja valimisel. Praegune Toronto Eesti Maja ei rahulda kõiki meie vajadusi ja selle arhitektuuris on vähe vihjeid loova vaimu osalemisest. Neid mõlemaid puudusi saab vältida põhjalikule analüüsile järgnenud ehituskava koostamisega ja paljude võimalike kujundajate hulgast parima väljavalimisega. \^ HARRI K I V I LO „Mcie Elu" avaldab meehasti oma \uge]aie mõtifiava\A.uü — ka neid mis 21 lihtu ajalehe seisvkoh- ^ tadega.-Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning miitesobivuse korral jätta avaldamata. Ühe eestlase arvamus tuleviku s lyLUMAKSULEHTEDI TÄITMM / B a Ä o linton Ave. E., Toronto, Ruum 206 — Soome panga maja. Avatud: esmasp. -^reedeni k l 10—10, laup. 10-3. TEL. 488.180L Kanada ajakirjas „Maclean's" 21. märtsi numbris on pikem kirjutis abi^ elulahutustest siin maal, kusjuures on usutletud vastavate nõuandjate asjatundjaid igas provintsis. Toronto sotsioloog Peeter Kiviloo, kes ise onicaks korda lahutatud, ennustab,-et arvatavasti järgmine aste abielu institutsiooni arengus on seeria-abielud, tuntud seeria-monogaamiana, mis võimaldab osalistele „suuremat vabadust ja vaheldust". Kanada statistikabüroo andmeil on abielulahutuste protsent tõusnud 40-le ja tõus jätkub. Et Kiviloo pole ainus „uue suuna" propageerija, seda näitab samas kirjutises teise sotsioloogi tunnistus, et ta ei anna enam abielupaaridele nõu kuidas koos elada, vaid kuidas lahutada. Lahutuste arvu 500-protsendiline tõus viimase tosina aasta jooksul võib siis kahekordseks tõusta ja advokaatidel on tööd ' küllalt. Kohtuministri M. • MacGuigani -kava lahutusseaduse liberaliseerimiseks aitab kaasa „suure-ma vabaduse ja vahelduse" nautimiseks, unustades, et abielusuhted on perekonna aluseks ja soo jätkamiseks Ä.K. . lustundeline ja reaalne ja seega ka usaldatav. Bob Hawke'i programm aga kandis utoopilist iseloomu, olles täis ülemääraseidiubadusi, milliste teostamine viiks riigi pankrotti. Häirivaks tõigaks oli seejuures see. et Bob Hawke oli sõlminud ACTU-ga (Auslraalia Ametiühingule Nõukogu), mis on punaste mõju all, kokkuleppe, mis kindlustab sellele organisatsioonile suurt kaasarääkimist tööerakonna tulevase valitsuse tegevužes. Samalajal rõhutas B. Hawke. et tema tulevase valitsuse eesmärgiks on,ühendada kõik austraallased üksmeples ja koostöös, ja et see rajatakse nõupidamistele, milles tööandjatel on sama palju kaasarääkimist, kui ametiühin- ' gutel. selles eesmärgis näeb ta maa-gilistvormelit. mis tahendab kõik probleemid, • ' Bob Hawke muuseas lubas luua viissada tuhat uut- töökohta kolme aasta' jooksul, lahendades sel viisil tööpuu-, duse, ja viia riikliku kontrolli alla mille üksnes palgad, nagu see oli M . Fraseri kavas, vaid ka hinnad. ' - B. Hawke on suur meister retoorika ja kõnekunsti alal, ja' massidele avaldab ta hüpnootilisi mõju. Oma isikliku ,,karismaga" ning oma lubadustega on tal läinud korda luua enda isiku ümber peaaegu mašshüsleeriat ja teda koheldakse kui.uut messiast, kellelt oodatakse kuldse ajasllu vallandamist Austraalias. Kooskõlas sellega tema kõne-koosolekud'ha'rgnesid rahva juubeldu-se. ja hõiskamise tähe all, kus erilisi vaimustust, näitasid üles naised, kelledele temal on eriline mõju. Valimistel selgus, et tema lubadusi võeti tõsiselt, nii et tööerakond pääses võimule suure häälteenamusega. Seega, uueks peaministriks on meil nüüd Bob Hawke. • . LOODUSLIKUD KATASTROFID ' Valimiskampaania käiku häirisid. ulatuslikud metsa- ning võsalulekah-jud Lõuna-Austraalias ja Vikloorias, • mis algasid kuumade liivatormide ajal tuhkapäeval, s.o. kolmapäeval, 16. veebruaril k.a. Lühikese, ajaga tuli levis laialdastele maa-aladele, tuhasta-, des onia teel koike, mis elle juhtus. Lõuna-Austraalias on tugevalt kannatanud Mount-Lofti mäeahelik Adelaide'! lähedala ja selle ümbrus rohkete' elamutega ning farmidega. "Tuli kestis mõlemas osariigis mitu päeva ennekui jõuti sellele piir panna. Metsa- ning võsatulekahjud on Austraalias iga-aaslasleks nuhtlusteks, kuid seekordsed tulekahjud ületasid kõiki seniseid. Suured tulekahjud olid Adelaide'i mägede rajoonis tuhkapäeval 1980, a.; sellest ajast saadik väljendus ,»Ash Wednesday" omab siin erilist tähendust, need tulekahjud olid siiski tunduvalt väiksema ulatusega, kui seekordsed. . Olenevalt tulekahju ulatusest ja ägedusest, millega see kuumade tuulte ajal möllas (teniperatuur oli sel ajal pluss 40 ja kohati ligi pluss 43 kraadi C järele), on hukkunud tules ka rohkelt inimesi. On selgunud, et osa tulesid on süüdatud kuritahtHke inimeste poolt. Kahjude statistika, nagu see on seni selgunud, on järgmine. Viktooria osariigis põles ära 1719 maja, surma 45ini-mest, hukkus 25.000 looma, -330.000 hektari metsa ning põllumaad tuhasta-lud. Lõuna-Austraalias sai surma 26 inimest, põletishaavu sai 40 inimest, põles maha 196 elamut, tulesurma sai 320.000 lammast ja 11.000 suuremat looma. Peale selle Lõuna-Austraalias põles ära tervelt neljandik kõigist riiklikest kultuurmetsadest. Täpselt kaks nädalat peale tuhka-päeva LõUna-Austraalia sai kannatada ägedate äikesetormide ja vihmasadude all, mis kestsid kaks ööpäeva ja ujutasid üle laialdasi alasid, põhjustades suurt hävingut. Vee alla sattus terve rida linnu, kaasa arvatud mitmed Adelaide'! eeslinnad. Uputatud üle on ka mõned kohad, mis rängalt kannatasid paar nädalat tagasi tulekahjude tulemusena. Eriti rängalt on kannatada saanud viinamarjakasvatuse ja veini-vabfikute poolest kuulus Barossa Valley, mille istandused ja linnad sattusid suures ulatuses vee alla. Vihmade tulek võeti üldiselt vastu rõõmu ning .hõiskamisega — ja palju- Aaslavahetuse künnisel sefistes küsisid ameeriklased ja ka sellel suurel maal laiali paisatull elavad eestlased: mida toob meile 1983 aasta? Ameerika majanduslik olukord es puuduta otseselt eestlasi, kuna uustulnukate s.o. 1949—1951 USA-sse saabunute seljataga ori umbes 30 kõigekülgselt head aastat. Noored on koolitatud, Paljud neistion hästi edasi jõudnud, rajanud oma perekonnad ja.kodud. Nooremate keskealistena Ameerikasse jõudnud pagulaseestlased on nüüd 65—75 aastased vanema põlve esindajad. Nad ei ole end koormanud võlgadega, nagu maa pärisrahvas seda tavatseb teha. Pensionid on juba tükk aega tagasi välja teenitud ja meie rahvale omase kaine kokkuhoidlikkuse läbi on tekkinud ka pankadesse paigutatud tagavara summasid. Eestlaste kainus tuleb vahel esile ka selles, et säästusumma-sid hoitakse vahel ka sellisel viisil, et tekib paratamatult küsimus, kellele neid hoitakse? KEAD HARVENEVAD Eestlaste informeerijaks üle suurte kauguste on New Yorgis ilmuv ,,Vaba Eesti Sõna". Leht ilmub igal neljapäe- , vai ja tema viimased leheküljed on reserveeritud surmakuulutustele. Nii siis hakkavad lehe tellijad laupäeval või postioludcst tingituna ka järgmisel esmaspäeval ajalehte lugema alates viimastest lehekülgedest, cl olla informeeritud, kellele on kätte jõudnud teekonna lõpp. ja neid on palju, Meie read harvenevad. Asemele astujaid eestluse töö ja võitluse rindel'on vähe. Suure huviga loetakse ka teateid nende konita, kes on lõpetanud ülikoole. Ei ole mingit kahtluse kübetki, et eestlased on enamikus andekad ja ka visad eda-sipüüdmistes. Lahtiseks aga jääb küsi-musVkui palju neist hakkab sammuma oma vanemate ja vanavanemate jälgedes kui,küsimus puutub oma vabatahtliku panuse andmisel eesti elu aladel? Kui nende väljapaistvate eesti perekondadest võrsunud uute ameeriklastega sellel teemal kõnelda, siis vabandatakse tavaliselt ajapuudusega. Aga; kui palju aega võlaks kirjutada, jõukohane toetustsekk mõnele, eesti organisatsioonile? „VAESED PÕGENIKUD" ' See võiks ja peaks kull olema väärikaks traditsiooniks, et kui mõni New Yorgi eesti noor asub*lööle California või muus osariigis, dl t a ' v õ t u k s vaevaks saata oma adress mõnele eesti organisatsioonile. Kellegil ei ole karta mingeid suuri kulutusi, kuna liikmemaksud eesti seltsides ja meie rahvuslikes kogudustes on ju nii madalad, et .meie lavaliselt sellest ei julge kõnelda öma ameeriklastest, töökaaslastele, naabritele ja sõpradele. Tundub, et pa-gulaslaagrite mõtteviis elab ikka veel edasi ja on imbunud, ka meie noortesse. Üks kõrgel kohal löölt^^v noor eestlane ütles: ,,Kui ma olin laps, siis kuulsin ikka, eriti isa suust, eit me. oleme vaesed põgenikud. Meie ei tohtivat endale üht ja teist asja lubada, kuigi olime kümne aasta möödumise järele kaugel ees oma ameerika naabritest." KANGELASTE MÄLESTAMINE Viimastel aastatel ei ole mõlemad New Yorgi eesti luterlikud kogudused pidanud' jumalateenistust uusaasta päeval. Need, kes otsivad aastavahetuse tõsiduse keskel Jumala lähedust, tulevad kirikusse vanaaasta õhtul. Uut. aastal alati kiriklikult pühapäeva, G. jaanuariga nii Pauluse kirikusj kui ka Lexington Ave. kirikus. Sellel pühapäeval toimetati ka Eesli vabaduse eest langenud kangelaste mälestamist. Lexington Ave. kiriku altari juures oli veel valgustatud kõrge põlismetsast loodud kuusehiiglane. jõulueelsel ajal raske haiguse läbi lahkunud õp. Wal-ter Koppernianni mälestuseks oli altariruumis" valgetest elavatest lilledest rist. Mälestustalitusele olid tulnud Pennsylvania osariigist ka lahkunu abikaasa ja kolm last, kes on kõik täiskasvanud noored. , „ K A L E V I P O E G " INGLISE KEELES 1983 aasta peaks Eesli rahva vaba-dusmõllele pühendatud oleku kõrval kujunema ka äratavalt ja aktiviseeri-vall ..Kalevipoja" ja tema autori dr. Friedrich Reinhold Kreiitzvvaldi aas-' . taks.' Kreutzwaldi surmast möödus hiljuti 100 aastat.. See tähtpäev oleks väärinud ulatuslikumat tähelepanu. F. R. Kreutzwald ei ole mille ainull meie rahvuseepose looja, vaid ka inspireeriv eeskuju, kuna ta juba ülikooli põlves pööras otsustunult selja sakslaste või venelaste keskele kaduma minekule, valides sirgejooneliselt ja julgelt oma rahvale ustavaks jäämise tee. Koos, oma ametivenna ja noorelt surnud sõbra dr;med. Friedrich Robert Faehlanni-ga ta,rakendas end rasketes oludes elava rahva teenimisele mitmekülgse ja suure väärlusega vabatahtliku panuse kaudu. Selliselt nad panid aluse Eesli rahva ärkamisliikumisele. 1Ü(K1 aasta on selle suure kirjaniku ja sügava rahvuslase 180. sünnij)äeva aasta. On suurepärane ja lugevat esile tõstmist vääriv, et k.a. jaanuaris i l m u s K a l e v i poeg" ingliskeelses lõikes andeka noore eesti teadlase dr. Jüri Kurmani aas-, laid kestnud töö viljana, Dr. Kurman on USA eestlaskonna ühe kõige andekama kultuurilis-rahvusliku tegelase Juta Kurmani noorem poeg, kes kasvas üles New Yorgis Hugo ja |uta Kurmani rahvusliku meelsusega kodus. V A A T L E JA Hoolekandel peaksid olema.piirid Briti Columbia Ülemkohtu korraldusel- lehti ajuoperatsioon pimedale, kurdile ning vaimselt ebanormaalsele lapsele, kelle vanemad on olnud arvamisel, et nende lapsel tuleks lasta surra. Laste hoolekandeamel pöördus kohtu poole ja ülemkohus tegi korral-, duse, et Stephen Dawsonile tuleb leha operatsioon, et vältida kannatust, mii; temal võib olla peaaju kasvaja tõttu. S. Dawson on 6-aastane ja et räägi. Operatsioon teostati maksumaksjale kulul ja tõenäoliselt tuleb miiksumaksjatel kanda tema ülespidamise kulud tulevaste aastakümnele kestel. Märgitakse, et normaalseil arenenud lastele samal ajal piiratakse edasiõppimise võimalusi, toetuse andmise piiramisega nende koolidele. Protsess äratas suurt tähelepanu ja otsus „elu kasuks" oli põhimõllelihe. Kevadine säästuvõimalus! TERMOAKWÄD $14.95 mutjalalt, kohalepa Räastaalused — soffit — fascia Seinakatted, vihmaveerennid KODUUKSED $995.00, kohalepanekug^ L & R ALUMINUM 759.7485 igal ajal Racaa del juhtudel ka tervisejookidega —- kuna Lõuna-Austraalias, nagu kogu Austraalia, mandril, valitseb erakordselt raske ja kauakestev põud. Rõõmustamine aga peatselt asendus paanikaga, kuna nähti, et tegemist on suure-ulatusliku loodusliku katastroofiga. L. TRETT Ermi SOOMET Tuiumaksulehteds täitmine Kokkuleppeks helistada 247-3150 „Meie Elü" nr. IS (1728) 1983 ' amtammmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm Moor lauljatar üllatas Eesti Kunstide l(esi(U8e (EKK) kontsertbüroo tänavu viimases see-ifiakontserdis pühapäeval, 10. aprillil Tartu College*i saalis, oli esinejaks metsosopran Monica Zerbe, . Noor esineja' on viimast aastat To-iponto Ülikooli' muusikafakulteedis õppija laulu alal interpreedi kraadi saavutamiseks. Eestlastele on ta muusikuna vähe tuntud, esinenud vaid E. Vabariigi aastapäeva puliul korraldatud EKN-u väliskülaliste vastuvõtul. Seekordne, 10. aprilli kontsert oli nii siis tema esimene meie muusikapublikule. Kontserdi kava oli kujundatud mit* mepalgelisena, näitamaks eriilmelis- Se, helindkaraktoreisse sisseelamist ja tõlgendust. Solist esitas neljalieli-loojat —1 | . S. Bachi, Rich. Straussi, Glaude pjbbussyd ja siin vähem esita-lud hispaanlasi Xavior Montsalva- T ge't, igalt tsükkel nelja helindiga (De- K hussylt kolmega), nende loetletute kõrval oli kavas 7 eesti heliloojat kaheksa helindiga. - Tubli tegu noore lauljatari poolt eesti muusikasse süvenemisel ja võtmaks kontserdi kavva sellises ulatuses töid eesti autoreilt. Teadupärast on meie heliloomingut peetud küll yõrdvääriliseks esitamaks kontsertlavadel. Paraku on takistuseks olnud, et meie muusikat on vähe publitseeritud ja vokaalmuusika osas puuduvad tõlked, ji Nii on meie muusika viimine ja tutvustamine jäänud nende väheste U hooleks, kes ise pääsenud välistavale. Üks innukamaid, kellele seo meeldivaks missiooniks, on Eva Wil-son- Märtson, kes oma kontsertidel kl esitab ulatuslikumolt ja hea eduga [i meie laule. ij Moiiica Zerbe loulis Mari Saare s| kaks laulu ..Unustamata laul** ja sl „Ku8 on kurva kodu**, K. Türnpu lij „Üürike", J. Zeigeri „Küla mul üt- kl ieb'*,). Jürgensoni „Ma sündisin sääl ilmale", Eug. Kapi „Uinulaul'*, K. Raidi „Ära viies*' ja A.^ Karindi „Sii\d tervitame kuldpaike*'. Kõik märgatava rohvaloulu ja -viisiilminguga. Solist esitas need imestusväärse sisse elamise ja tõlgenduses. Siin võis kontsertpublik olla kinnitajaks ees-poolöeldule, et meie heliloojad oma loominguga võivad seista teiste meistrite kõrval. Üheks läbivaks jj jooneks meie vo|kaalmuusikale on saade, mis on enam kui vaid saade, mis toetab solisti, kuid on seejuures omaette muusikolino saatepartii, helindile varjundeid lisav. Monica omab meeldiva maheda-kõlalise metso. Ilmne bn Loojalt kaasaantud talent ja selle kõrval hea kool, sisse olaniine esitatavasse ning hea esitusviis. Võib eeldada aina edu! Klaveril solisti saatjana toimis noor pianist Bruce Ubukata. Töma saade oli diskreetne, solisti nü&ns-seiie kaasa elades, süvenenult ja sisse elanud iga esitatud pnlosse. Olles küll võrdseks partneriks solistile, oskas ta delikaatselt jääda tahaplaanile, ei ülemangides ega sumbutades, seejuures ei jäänud varju pianisti vöwned. Teenitud tänu ja noorte muusikutele edu soovid avaldas kontsertpublik aplausidega ning kontserdi lõpul käesurvetega. R.A. Timmins kullapalavikus Timmins Põhja-Öntarlos elab kul-lauimas. Liikumine on elav, ärid ja hotellid on inimesi täis. Prospektorid sõidavad ringi j a lennukitega veetakse varustust Detour Lake ja Hem- !o rajoonis, põhjapool Suporior järve. Seal arvatakse olevat sama rikkalikud kuUalademod kui Lõuna- Aafrikas. Esimesed kulla avastajad olid seal McKinnon ja Larche, kes nüüd on mitmekordsed miljonärid. Eesti arst Rootsist aitas täita VEKSA kalendrit. Maapagulüslele saabus kodumaalt,, sealse KGB poolt juhitud suhtiemis-ühingu VEKSA (Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing) kalender 1983-ndaks aastaks, koostatud ühingu esimehe Ülo Koiti enda poolt. , Seekord on kaastööd saadud ka Rootsist - Slokholmi arst dr. Harald ' Keiland kirjeldab oma reisi Volgal rootsi reisiseltskonnaga. Rootsi autori kõrval on välismaine ka USA autor — kommunistliku Uus Ilma toimetaja Mihkel Nukk New Yorgist. Suhtlemiskroonikast selgub, et mõningad' välismaised külalised leidsid autasustamist ülemnõukogu ja VEKSA „aukirjadega". Mörgitakse veel, et VEKSA komandeeringul Rootsis käisid ajaloolased Ea Jansen ja Sulev Vahtre, teatriteadlane Karin Kask, etnograaf Aleksei Peterson ja kirjandusteadlane Elem Treier, Tallinnas on VEKSA kutsel ja külalisi-na viibinud Mart Saare juubeli lühistamisel Harri Olt Rootsist ja Naan Põld Saksamaalt. EPL
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 14, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-04-14 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830414 |
Description
Title | 1983-04-14-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | \ • l 2 MLJAPÄEVÄL, 141. APRJLLII'- THURSDAY, A F R I L 14 Meie Elu" nr. 15 (1728) 1983 „MEBE ELO" - „ Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., EstGnialn House,958 BroadvieW Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2K|6 Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Yeidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,LISA. . Tel. (201) 262-0773. . ' ; ,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas, Asut. A. Weileri algatusell950. „ M e i o Elu'' loimetus Ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6Canada - - T e l . 466-0951 Tellimijste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.— '5 p,l.,esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ.; laup. kl. 9 hm.—1 p;l. „MEIEELIJ''tellimishinnad: Kanadas l a . S37.00,6 k. $20.00, 3 k. $15.00; l|sA-sse - l a . $41.00, 6 k. $23.00, 3 k. $17.00; Ülemeremaades§e - 1 a. $46.00, 6 k. $25.00, 3 k. $19.00. Kiripostilis^. Kanadas: l a . $28.50, 6, k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa ÜSA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa ülenieremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00. üksiknumber—.65C Kuulutushinnad; 1 toll ühel veerul - esiküljel $5.00, tekstis ' $4.50, kuulutuste küljel $4.25. New Yorgi kiri: Uus aasta peaks tooma uusi tuuli i a uut aktiivsust Kavatsus ja tegelikkus . . . Kiri Austraaliast 0 0 iitiiiiiititiiiiiiiiiiiiiiuiuiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiisisiiii^ Nõukogude Liidu militarism muutub üha tungivamaks, ähvardavamaks ja inetumaks. Kusagil vahepeal on Moskva salajasest õõnestustööst vabade maade vastu välja koorunud otsesed ähvardiised, väljapressimise võtted vabade maade valitsuste ja elanikkonna suhtes. Paistab, et.see n\is ei ole õnnestunud õõnestuse ning ässitusega,! tahetakse saavutada praegu.veel hirmuga ja hiljem relva- Nõukogude Liidu hirm muu maailma ees ei seisne selles, et keegi teda vallutada püüaks, kuigi HilElerseda püüdis. Nõukogude Liidu hirm on selles, et seda vaestemaja lihtsalt keegi ei taha. Temaga käiakse läbi paratamatusest ja majanduslikel põhjustel, kui need sobivad, seepärast püüdlebki ta nüüd ja ka varem ise tsiviliseeritud maade jainende varanduste sekka, et olla teistega ja teisi valitseda ning ekspluateerida. Sest Nõukogude Liidus ei ole eluruumi puudust ega ka puudust maapõue varadest ega võimaluse puudust end toita ning riietada. Vaestemajaks on ta jäänud siiski; Siit tulenevadki täispuhutud rih-nust, mis kaetud medalite plekiga ülivõimsad ähvardused muu maailma suhtes, jämedad ja otsesed väljapressimised bn jõudnud juba ultimaatumite piirile.] Endale jäetakse vaba valik t^oota ja paigutada relvi just nii nagu jõutakse. Kui teised püüavad järele jõuda, siis teevad plekistatud rinnad ähvardusi. Üksi viimaseid on Moskva ^sõjaminister Dmitri Ustinovi reaktsioonid Washingtoni vastu, et USA raketid Nõukogude Liidu suunas võetakse vastu omapool^sete relvalainetega. Mis oleks veel lihtsam kui aktsepteerida president Reagani n.n. „null valik", kus mõlemajd pooled vähendavad oma relvajõu tasakaalule üksteisega või koguni mõlemad pooled likvideeriksid oma aatomrelvad täiesti. Selle äsemell president Reagan pakub kaitsesüsteemi, mis hävitab sisselendavad raketid enne märgile jõudmist. Reagan pakub sama kaitsesüsteemi ka Moskvale. Ka see ei ole venelastele vastuvõetav. Vahepeal ehitab Moskva üha uusi rakette, viimased neist motoriseeritud ja liikuvad ja ikka Lääne-Euroo-pa vastu. Ka on Venemaa tootnud uusi rakette, millede lennuulatus, 3000 kilomeetrit, ületab ameerika missllite lennuulatuse. Venelaste käimasolev räuskamine on esialgu küll terrorikampaanla, mis peab pidurdama USA uue sõjamasina ehitamise ja selle paigutamise NATO liidumaade piiridele Euroopas. Vene eksisteeriv relvajõud ei ole käsitav, kuid tõeline. Kuid paanikas ületatakse oma võimed ni^g majanduslikud võimalused iseenda sisemise hirmu ajel. Sest Nõukogude Liidus kardetakse USA tehnilist edumaad ja majandusljkku potentsiaali oma relvade kiireks ehitamiseks. USA-s on kuude eest mainitud, et uued kommunikatsiooni vahendid on ülimalt täpsed ja kaugeleulatavad. Uued rddariteleskoöbid bleyat mii head,' et õluiruüifiist vöib kreniii Õuele täpsustada isegi sõitva auto. USA relvade täpsust võis Kreml jälgida otseses sõjalises tegevuses, näiteks Falklandi saartel Argentiina vastu. Samuti demonstreeris Iisrael LBlbanoni sissetungil ameerika relvade rünnakuvõimet. Nii püüabki Nõukogude Liit võimaliku kvallteedipuuduse tasakaalustada massiga, nii sõjamasinate kui inimjõu osas. On ju selge, et relvastuse vähendamise konverents Genfis ei ole veel isegi põhiküsimuste juurde jõudnud )a konverents, on vahepeal vaheajaks katkenud. See vahe' periood annab pooltele võimaluse mõistuse kainestamiseks j a uute otsingute tegemiseks. Aeg on selleks küps ja mida rutem üksteisest aru saadakse, seda parem., : j . iste ootamatu K u i l veebruarikuu algpäevini sisepoliitiline taevas Austraalias oli igapäevaselt rahulik ja siin elati teadmfses, et järgmiste üleliiduliste valimisteni ja nendega kaasas käiva tohuvabohuga on veel terve aasta aega, mil puhul eksisteeriv sisepoliitiline status quo kestab sama kaua. Siis, see oli n.eljandal veebruaril, nagu välk selgest taevast, tuli peaministrilt teadanne, et peaminister Malcolm Fraser on kindralkubemeri nõusolekul laiali saatnud parlamendi mõlemad kojad ja on määranud valimiste päevaks viienda märtsi. Valimiste väljakuulutamise põhjuseks oli' kahtlematult M. Fraser! soov ära kasutada tõsiasja, et tööerakonna juht Bill Hayden näis oleval kaotanud oma kõikuvate seisukohtade tõttu populaarsuse ning usaldusväärsuse Isegi omaenda erakonna seas. Erakoni 'I sellise juhiga eesotsas ei olnud Frase i arvates erilisi väljavaateid võiduks, M. Fraser tõenäoliselt kartis, et eeloleva aasta vältel tööerakond kindlasti valib oma uueks juhiks Bob Hawke'i, kes juba ammu pretendeeris^ selli ; kohale ja. kelle sihiks oli saada pean - nistriks, nii et ki^i valimised toimuksid õigel ajal siis vastaseks oleks tal mille nõrk Bill Hayden, vaid hirmuäratav Bob Hawke. . Samal dramaatilisel päeval, mil peal-minister valmistas üllatuse oma oöTiäf- •matu. teatega' valimistest, Austraaliga rahvast, eelkõige aga peaministrit ennast, tabas teine üllatus, mis oli veelgi ootamatum. Nimelt tööerakond teatas, et tema senine juht Bill Hayden on tagasi astunud Bob Hawke'i kasuks, Seega peaministri kaval kava oli luhta läi- " nud. Valimiskampaanias tal tuli tegeleda nõrga Bill Haydeni asemel „raske-kaalulise" ja populaarse Bob Hawke'- iga. Seekordne valimiskampaania kujunes intensiivsemaks ja ägedamaks kui kunagi varemalt Austraalia ajaloos. See oli tegelikult kahe tugeva isiksuse heitluseks ja kõik keerles just nende kahe ümber. Rohkem asjalikkuse pinnal seisis siiski peaminister; tema poliitiline programm oli üldjoontes vastu-iisiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiijiiiigisiiiiiiiiiniii^ LUGEJA KIRJUTAB Kas 0 .* Eesti ühiskonna kinnisvarad võõrsil. on muretsetud peamiselt paguluse algaastail kehtinud vajaduste rahuldamiseks. Raha vähesus ja eestlasele omane vastumeelsus võlgu ostmiseks tingis mitmeid kompromisse nende vajaduste määritlemisel. Majandusliku jõukuse kasvamisega hakati ostetud hooneid laiendama ja täiendama. Nende ühiskodude ostjate ja ehitajate, kodumaalt kaasatoodud teadmised või võõrsil õpitud oskused olid küllaldased organiseerimiseks ja ehitamiseks, kuid üsna puudulikud mitmepalgelise kui-tuuritöö vajaduste põhjalikuks analüüsimiseks ja pastatega paratamatult kaasnevate muudatuste ennustamiseks. Nii oleme juba aastaid kogenud, 0t Toronto Eesti Majal on lava ja saal, kuid teatrietendusteks need ei kõlba. Pole mõtet loetellä muid puudusi, sest juhatus on ilmselt atsustanud mitmeid Eesti Maja probleeme lahendada kõrghoone ehitamisega. Selle loogiliselt ainuõige otsuse rakendamisel tuleks hoolitseda, et ehitamisvaimustus enam ei asendaks oskuslikku planeerimist. Meie kultuuriline tegevus on küllaltki kindlapiiriline ja arengusuunadeski .saab teha kõrge tõenäolikkusega oletusi. Meil on nüüd ka inimesi kelle kutseoskused lubavad kõiki ühe kultuurikeskuse rajamisega seosesolevaid küsimusi vajaliku sügavusega selgitada. Meil on ühiskonnäteadlasi, elukutselisi lavastajaid, majandus- ja tu-rustamiseksperte, insenere ja arhitekte kelle käe all on valminud kümnete ja sadade miljonite dollari väärtusega projekte; on mitmeid teisi kelle erialalisi nõuandeid ei tohiks kuulamata jätta. ^ •: KAS VÕIKS kõigr Eesti Maja probleemide vaagimist teostada laiahaardelisemalt kui see juhatusel tundub praegu kavas olevat? Juhatus võiks paluda kõiki võimalikke asjatundjaid ühisele ideedesöelumisele ja parimate ettepa- 'nekute tegijate seast valida ehituskava koostajad. See sama kogu võiks ka arutada millist moodust kasutada hoone kujundaja valimisel. Praegune Toronto Eesti Maja ei rahulda kõiki meie vajadusi ja selle arhitektuuris on vähe vihjeid loova vaimu osalemisest. Neid mõlemaid puudusi saab vältida põhjalikule analüüsile järgnenud ehituskava koostamisega ja paljude võimalike kujundajate hulgast parima väljavalimisega. \^ HARRI K I V I LO „Mcie Elu" avaldab meehasti oma \uge]aie mõtifiava\A.uü — ka neid mis 21 lihtu ajalehe seisvkoh- ^ tadega.-Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning miitesobivuse korral jätta avaldamata. Ühe eestlase arvamus tuleviku s lyLUMAKSULEHTEDI TÄITMM / B a Ä o linton Ave. E., Toronto, Ruum 206 — Soome panga maja. Avatud: esmasp. -^reedeni k l 10—10, laup. 10-3. TEL. 488.180L Kanada ajakirjas „Maclean's" 21. märtsi numbris on pikem kirjutis abi^ elulahutustest siin maal, kusjuures on usutletud vastavate nõuandjate asjatundjaid igas provintsis. Toronto sotsioloog Peeter Kiviloo, kes ise onicaks korda lahutatud, ennustab,-et arvatavasti järgmine aste abielu institutsiooni arengus on seeria-abielud, tuntud seeria-monogaamiana, mis võimaldab osalistele „suuremat vabadust ja vaheldust". Kanada statistikabüroo andmeil on abielulahutuste protsent tõusnud 40-le ja tõus jätkub. Et Kiviloo pole ainus „uue suuna" propageerija, seda näitab samas kirjutises teise sotsioloogi tunnistus, et ta ei anna enam abielupaaridele nõu kuidas koos elada, vaid kuidas lahutada. Lahutuste arvu 500-protsendiline tõus viimase tosina aasta jooksul võib siis kahekordseks tõusta ja advokaatidel on tööd ' küllalt. Kohtuministri M. • MacGuigani -kava lahutusseaduse liberaliseerimiseks aitab kaasa „suure-ma vabaduse ja vahelduse" nautimiseks, unustades, et abielusuhted on perekonna aluseks ja soo jätkamiseks Ä.K. . lustundeline ja reaalne ja seega ka usaldatav. Bob Hawke'i programm aga kandis utoopilist iseloomu, olles täis ülemääraseidiubadusi, milliste teostamine viiks riigi pankrotti. Häirivaks tõigaks oli seejuures see. et Bob Hawke oli sõlminud ACTU-ga (Auslraalia Ametiühingule Nõukogu), mis on punaste mõju all, kokkuleppe, mis kindlustab sellele organisatsioonile suurt kaasarääkimist tööerakonna tulevase valitsuse tegevužes. Samalajal rõhutas B. Hawke. et tema tulevase valitsuse eesmärgiks on,ühendada kõik austraallased üksmeples ja koostöös, ja et see rajatakse nõupidamistele, milles tööandjatel on sama palju kaasarääkimist, kui ametiühin- ' gutel. selles eesmärgis näeb ta maa-gilistvormelit. mis tahendab kõik probleemid, • ' Bob Hawke muuseas lubas luua viissada tuhat uut- töökohta kolme aasta' jooksul, lahendades sel viisil tööpuu-, duse, ja viia riikliku kontrolli alla mille üksnes palgad, nagu see oli M . Fraseri kavas, vaid ka hinnad. ' - B. Hawke on suur meister retoorika ja kõnekunsti alal, ja' massidele avaldab ta hüpnootilisi mõju. Oma isikliku ,,karismaga" ning oma lubadustega on tal läinud korda luua enda isiku ümber peaaegu mašshüsleeriat ja teda koheldakse kui.uut messiast, kellelt oodatakse kuldse ajasllu vallandamist Austraalias. Kooskõlas sellega tema kõne-koosolekud'ha'rgnesid rahva juubeldu-se. ja hõiskamise tähe all, kus erilisi vaimustust, näitasid üles naised, kelledele temal on eriline mõju. Valimistel selgus, et tema lubadusi võeti tõsiselt, nii et tööerakond pääses võimule suure häälteenamusega. Seega, uueks peaministriks on meil nüüd Bob Hawke. • . LOODUSLIKUD KATASTROFID ' Valimiskampaania käiku häirisid. ulatuslikud metsa- ning võsalulekah-jud Lõuna-Austraalias ja Vikloorias, • mis algasid kuumade liivatormide ajal tuhkapäeval, s.o. kolmapäeval, 16. veebruaril k.a. Lühikese, ajaga tuli levis laialdastele maa-aladele, tuhasta-, des onia teel koike, mis elle juhtus. Lõuna-Austraalias on tugevalt kannatanud Mount-Lofti mäeahelik Adelaide'! lähedala ja selle ümbrus rohkete' elamutega ning farmidega. "Tuli kestis mõlemas osariigis mitu päeva ennekui jõuti sellele piir panna. Metsa- ning võsatulekahjud on Austraalias iga-aaslasleks nuhtlusteks, kuid seekordsed tulekahjud ületasid kõiki seniseid. Suured tulekahjud olid Adelaide'i mägede rajoonis tuhkapäeval 1980, a.; sellest ajast saadik väljendus ,»Ash Wednesday" omab siin erilist tähendust, need tulekahjud olid siiski tunduvalt väiksema ulatusega, kui seekordsed. . Olenevalt tulekahju ulatusest ja ägedusest, millega see kuumade tuulte ajal möllas (teniperatuur oli sel ajal pluss 40 ja kohati ligi pluss 43 kraadi C järele), on hukkunud tules ka rohkelt inimesi. On selgunud, et osa tulesid on süüdatud kuritahtHke inimeste poolt. Kahjude statistika, nagu see on seni selgunud, on järgmine. Viktooria osariigis põles ära 1719 maja, surma 45ini-mest, hukkus 25.000 looma, -330.000 hektari metsa ning põllumaad tuhasta-lud. Lõuna-Austraalias sai surma 26 inimest, põletishaavu sai 40 inimest, põles maha 196 elamut, tulesurma sai 320.000 lammast ja 11.000 suuremat looma. Peale selle Lõuna-Austraalias põles ära tervelt neljandik kõigist riiklikest kultuurmetsadest. Täpselt kaks nädalat peale tuhka-päeva LõUna-Austraalia sai kannatada ägedate äikesetormide ja vihmasadude all, mis kestsid kaks ööpäeva ja ujutasid üle laialdasi alasid, põhjustades suurt hävingut. Vee alla sattus terve rida linnu, kaasa arvatud mitmed Adelaide'! eeslinnad. Uputatud üle on ka mõned kohad, mis rängalt kannatasid paar nädalat tagasi tulekahjude tulemusena. Eriti rängalt on kannatada saanud viinamarjakasvatuse ja veini-vabfikute poolest kuulus Barossa Valley, mille istandused ja linnad sattusid suures ulatuses vee alla. Vihmade tulek võeti üldiselt vastu rõõmu ning .hõiskamisega — ja palju- Aaslavahetuse künnisel sefistes küsisid ameeriklased ja ka sellel suurel maal laiali paisatull elavad eestlased: mida toob meile 1983 aasta? Ameerika majanduslik olukord es puuduta otseselt eestlasi, kuna uustulnukate s.o. 1949—1951 USA-sse saabunute seljataga ori umbes 30 kõigekülgselt head aastat. Noored on koolitatud, Paljud neistion hästi edasi jõudnud, rajanud oma perekonnad ja.kodud. Nooremate keskealistena Ameerikasse jõudnud pagulaseestlased on nüüd 65—75 aastased vanema põlve esindajad. Nad ei ole end koormanud võlgadega, nagu maa pärisrahvas seda tavatseb teha. Pensionid on juba tükk aega tagasi välja teenitud ja meie rahvale omase kaine kokkuhoidlikkuse läbi on tekkinud ka pankadesse paigutatud tagavara summasid. Eestlaste kainus tuleb vahel esile ka selles, et säästusumma-sid hoitakse vahel ka sellisel viisil, et tekib paratamatult küsimus, kellele neid hoitakse? KEAD HARVENEVAD Eestlaste informeerijaks üle suurte kauguste on New Yorgis ilmuv ,,Vaba Eesti Sõna". Leht ilmub igal neljapäe- , vai ja tema viimased leheküljed on reserveeritud surmakuulutustele. Nii siis hakkavad lehe tellijad laupäeval või postioludcst tingituna ka järgmisel esmaspäeval ajalehte lugema alates viimastest lehekülgedest, cl olla informeeritud, kellele on kätte jõudnud teekonna lõpp. ja neid on palju, Meie read harvenevad. Asemele astujaid eestluse töö ja võitluse rindel'on vähe. Suure huviga loetakse ka teateid nende konita, kes on lõpetanud ülikoole. Ei ole mingit kahtluse kübetki, et eestlased on enamikus andekad ja ka visad eda-sipüüdmistes. Lahtiseks aga jääb küsi-musVkui palju neist hakkab sammuma oma vanemate ja vanavanemate jälgedes kui,küsimus puutub oma vabatahtliku panuse andmisel eesti elu aladel? Kui nende väljapaistvate eesti perekondadest võrsunud uute ameeriklastega sellel teemal kõnelda, siis vabandatakse tavaliselt ajapuudusega. Aga; kui palju aega võlaks kirjutada, jõukohane toetustsekk mõnele, eesti organisatsioonile? „VAESED PÕGENIKUD" ' See võiks ja peaks kull olema väärikaks traditsiooniks, et kui mõni New Yorgi eesti noor asub*lööle California või muus osariigis, dl t a ' v õ t u k s vaevaks saata oma adress mõnele eesti organisatsioonile. Kellegil ei ole karta mingeid suuri kulutusi, kuna liikmemaksud eesti seltsides ja meie rahvuslikes kogudustes on ju nii madalad, et .meie lavaliselt sellest ei julge kõnelda öma ameeriklastest, töökaaslastele, naabritele ja sõpradele. Tundub, et pa-gulaslaagrite mõtteviis elab ikka veel edasi ja on imbunud, ka meie noortesse. Üks kõrgel kohal löölt^^v noor eestlane ütles: ,,Kui ma olin laps, siis kuulsin ikka, eriti isa suust, eit me. oleme vaesed põgenikud. Meie ei tohtivat endale üht ja teist asja lubada, kuigi olime kümne aasta möödumise järele kaugel ees oma ameerika naabritest." KANGELASTE MÄLESTAMINE Viimastel aastatel ei ole mõlemad New Yorgi eesti luterlikud kogudused pidanud' jumalateenistust uusaasta päeval. Need, kes otsivad aastavahetuse tõsiduse keskel Jumala lähedust, tulevad kirikusse vanaaasta õhtul. Uut. aastal alati kiriklikult pühapäeva, G. jaanuariga nii Pauluse kirikusj kui ka Lexington Ave. kirikus. Sellel pühapäeval toimetati ka Eesli vabaduse eest langenud kangelaste mälestamist. Lexington Ave. kiriku altari juures oli veel valgustatud kõrge põlismetsast loodud kuusehiiglane. jõulueelsel ajal raske haiguse läbi lahkunud õp. Wal-ter Koppernianni mälestuseks oli altariruumis" valgetest elavatest lilledest rist. Mälestustalitusele olid tulnud Pennsylvania osariigist ka lahkunu abikaasa ja kolm last, kes on kõik täiskasvanud noored. , „ K A L E V I P O E G " INGLISE KEELES 1983 aasta peaks Eesli rahva vaba-dusmõllele pühendatud oleku kõrval kujunema ka äratavalt ja aktiviseeri-vall ..Kalevipoja" ja tema autori dr. Friedrich Reinhold Kreiitzvvaldi aas-' . taks.' Kreutzwaldi surmast möödus hiljuti 100 aastat.. See tähtpäev oleks väärinud ulatuslikumat tähelepanu. F. R. Kreutzwald ei ole mille ainull meie rahvuseepose looja, vaid ka inspireeriv eeskuju, kuna ta juba ülikooli põlves pööras otsustunult selja sakslaste või venelaste keskele kaduma minekule, valides sirgejooneliselt ja julgelt oma rahvale ustavaks jäämise tee. Koos, oma ametivenna ja noorelt surnud sõbra dr;med. Friedrich Robert Faehlanni-ga ta,rakendas end rasketes oludes elava rahva teenimisele mitmekülgse ja suure väärlusega vabatahtliku panuse kaudu. Selliselt nad panid aluse Eesli rahva ärkamisliikumisele. 1Ü(K1 aasta on selle suure kirjaniku ja sügava rahvuslase 180. sünnij)äeva aasta. On suurepärane ja lugevat esile tõstmist vääriv, et k.a. jaanuaris i l m u s K a l e v i poeg" ingliskeelses lõikes andeka noore eesti teadlase dr. Jüri Kurmani aas-, laid kestnud töö viljana, Dr. Kurman on USA eestlaskonna ühe kõige andekama kultuurilis-rahvusliku tegelase Juta Kurmani noorem poeg, kes kasvas üles New Yorgis Hugo ja |uta Kurmani rahvusliku meelsusega kodus. V A A T L E JA Hoolekandel peaksid olema.piirid Briti Columbia Ülemkohtu korraldusel- lehti ajuoperatsioon pimedale, kurdile ning vaimselt ebanormaalsele lapsele, kelle vanemad on olnud arvamisel, et nende lapsel tuleks lasta surra. Laste hoolekandeamel pöördus kohtu poole ja ülemkohus tegi korral-, duse, et Stephen Dawsonile tuleb leha operatsioon, et vältida kannatust, mii; temal võib olla peaaju kasvaja tõttu. S. Dawson on 6-aastane ja et räägi. Operatsioon teostati maksumaksjale kulul ja tõenäoliselt tuleb miiksumaksjatel kanda tema ülespidamise kulud tulevaste aastakümnele kestel. Märgitakse, et normaalseil arenenud lastele samal ajal piiratakse edasiõppimise võimalusi, toetuse andmise piiramisega nende koolidele. Protsess äratas suurt tähelepanu ja otsus „elu kasuks" oli põhimõllelihe. Kevadine säästuvõimalus! TERMOAKWÄD $14.95 mutjalalt, kohalepa Räastaalused — soffit — fascia Seinakatted, vihmaveerennid KODUUKSED $995.00, kohalepanekug^ L & R ALUMINUM 759.7485 igal ajal Racaa del juhtudel ka tervisejookidega —- kuna Lõuna-Austraalias, nagu kogu Austraalia, mandril, valitseb erakordselt raske ja kauakestev põud. Rõõmustamine aga peatselt asendus paanikaga, kuna nähti, et tegemist on suure-ulatusliku loodusliku katastroofiga. L. TRETT Ermi SOOMET Tuiumaksulehteds täitmine Kokkuleppeks helistada 247-3150 „Meie Elü" nr. IS (1728) 1983 ' amtammmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm Moor lauljatar üllatas Eesti Kunstide l(esi(U8e (EKK) kontsertbüroo tänavu viimases see-ifiakontserdis pühapäeval, 10. aprillil Tartu College*i saalis, oli esinejaks metsosopran Monica Zerbe, . Noor esineja' on viimast aastat To-iponto Ülikooli' muusikafakulteedis õppija laulu alal interpreedi kraadi saavutamiseks. Eestlastele on ta muusikuna vähe tuntud, esinenud vaid E. Vabariigi aastapäeva puliul korraldatud EKN-u väliskülaliste vastuvõtul. Seekordne, 10. aprilli kontsert oli nii siis tema esimene meie muusikapublikule. Kontserdi kava oli kujundatud mit* mepalgelisena, näitamaks eriilmelis- Se, helindkaraktoreisse sisseelamist ja tõlgendust. Solist esitas neljalieli-loojat —1 | . S. Bachi, Rich. Straussi, Glaude pjbbussyd ja siin vähem esita-lud hispaanlasi Xavior Montsalva- T ge't, igalt tsükkel nelja helindiga (De- K hussylt kolmega), nende loetletute kõrval oli kavas 7 eesti heliloojat kaheksa helindiga. - Tubli tegu noore lauljatari poolt eesti muusikasse süvenemisel ja võtmaks kontserdi kavva sellises ulatuses töid eesti autoreilt. Teadupärast on meie heliloomingut peetud küll yõrdvääriliseks esitamaks kontsertlavadel. Paraku on takistuseks olnud, et meie muusikat on vähe publitseeritud ja vokaalmuusika osas puuduvad tõlked, ji Nii on meie muusika viimine ja tutvustamine jäänud nende väheste U hooleks, kes ise pääsenud välistavale. Üks innukamaid, kellele seo meeldivaks missiooniks, on Eva Wil-son- Märtson, kes oma kontsertidel kl esitab ulatuslikumolt ja hea eduga [i meie laule. ij Moiiica Zerbe loulis Mari Saare s| kaks laulu ..Unustamata laul** ja sl „Ku8 on kurva kodu**, K. Türnpu lij „Üürike", J. Zeigeri „Küla mul üt- kl ieb'*,). Jürgensoni „Ma sündisin sääl ilmale", Eug. Kapi „Uinulaul'*, K. Raidi „Ära viies*' ja A.^ Karindi „Sii\d tervitame kuldpaike*'. Kõik märgatava rohvaloulu ja -viisiilminguga. Solist esitas need imestusväärse sisse elamise ja tõlgenduses. Siin võis kontsertpublik olla kinnitajaks ees-poolöeldule, et meie heliloojad oma loominguga võivad seista teiste meistrite kõrval. Üheks läbivaks jj jooneks meie vo|kaalmuusikale on saade, mis on enam kui vaid saade, mis toetab solisti, kuid on seejuures omaette muusikolino saatepartii, helindile varjundeid lisav. Monica omab meeldiva maheda-kõlalise metso. Ilmne bn Loojalt kaasaantud talent ja selle kõrval hea kool, sisse olaniine esitatavasse ning hea esitusviis. Võib eeldada aina edu! Klaveril solisti saatjana toimis noor pianist Bruce Ubukata. Töma saade oli diskreetne, solisti nü&ns-seiie kaasa elades, süvenenult ja sisse elanud iga esitatud pnlosse. Olles küll võrdseks partneriks solistile, oskas ta delikaatselt jääda tahaplaanile, ei ülemangides ega sumbutades, seejuures ei jäänud varju pianisti vöwned. Teenitud tänu ja noorte muusikutele edu soovid avaldas kontsertpublik aplausidega ning kontserdi lõpul käesurvetega. R.A. Timmins kullapalavikus Timmins Põhja-Öntarlos elab kul-lauimas. Liikumine on elav, ärid ja hotellid on inimesi täis. Prospektorid sõidavad ringi j a lennukitega veetakse varustust Detour Lake ja Hem- !o rajoonis, põhjapool Suporior järve. Seal arvatakse olevat sama rikkalikud kuUalademod kui Lõuna- Aafrikas. Esimesed kulla avastajad olid seal McKinnon ja Larche, kes nüüd on mitmekordsed miljonärid. Eesti arst Rootsist aitas täita VEKSA kalendrit. Maapagulüslele saabus kodumaalt,, sealse KGB poolt juhitud suhtiemis-ühingu VEKSA (Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing) kalender 1983-ndaks aastaks, koostatud ühingu esimehe Ülo Koiti enda poolt. , Seekord on kaastööd saadud ka Rootsist - Slokholmi arst dr. Harald ' Keiland kirjeldab oma reisi Volgal rootsi reisiseltskonnaga. Rootsi autori kõrval on välismaine ka USA autor — kommunistliku Uus Ilma toimetaja Mihkel Nukk New Yorgist. Suhtlemiskroonikast selgub, et mõningad' välismaised külalised leidsid autasustamist ülemnõukogu ja VEKSA „aukirjadega". Mörgitakse veel, et VEKSA komandeeringul Rootsis käisid ajaloolased Ea Jansen ja Sulev Vahtre, teatriteadlane Karin Kask, etnograaf Aleksei Peterson ja kirjandusteadlane Elem Treier, Tallinnas on VEKSA kutsel ja külalisi-na viibinud Mart Saare juubeli lühistamisel Harri Olt Rootsist ja Naan Põld Saksamaalt. EPL |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-04-14-02