Meie Elu = Our life, April 14, 1983

              „MeieElu^' nr. 15(1728) 1983.
tooma
tal: Need, kes otsivad aastavahe-;
iõöiduse keskel Jumaia icihedust, :
/adlkirikusse v a n a a a s t a õ h l u l . Uut \
-atžalali kiniklikuH pühapäeva, 6.. ;
liiariga-nii Pauluse kirikus kui k a
|nglon Ave. kirikus. Sellel p ü h a - ;
l a l toimetati k a Eesli vabaduse eest ,
fenud. kangelaste m ä l e s t a m i s t . L e -
llon Ave, kiriku altari juures oli ;
• valgustatud kõrge . p õ l i s m e t s a s t P
luci kuusehiiglanei j õ u l u e e l s e l ajal
[a hqiguse läbi l a h k u n u d õp. W a l - ..
(coppermanni m ä l e s t u s e k s oli.aita- \
Imis.valgetest elavatest lilledest •
: M ä l e s t u s t a l i t u s e l e olid tulnud ,
isVlvania osariigist k a lahkunu abi­ta
ja koini last, kes'on k õ i k l ä i s k a s -
H noored.
I L E V I P O E G " I N G L I S E K E E L ES
683 a'^sta peaks Eesti rahva vaba- ;
riiõltele p ü h e n d a t u d oleku kõrval
iihema ka ä r a t a v a l t i a a k t i v i s e e r i -,
i,Ka evipoja" ja tema; autori d r / i
lürich Reinhold Kreutzwaldi aas- ;
. K r e i i t z w a l d i surmast m ö ö d u s h i l -
100raastat,.:See t ä h t p ä e v oleks
inudlulatuslikumal t ä h e l e p a n u . F .
reutzwald ei ole mitte ainult meie
/useepose looja, vaid ka inspireeriv
jju. 'kuna ta juba ülikooli p õ l v es
•as o t s u s t u n ü l t selja sakslaste või
ilastcf keskele kaduma minekule, '
j(es sirgejooneliselt jä julgelt oma
,'äle ustavaks jäämise tee. Koos
U ametivenna ja noorelt surnud sõb-tr.
med. F r i e d r i c h R o b ü r t F a e h l a n n i -
|la .rakendas end rasketes oludes
a rahva teenimisele m i t m e k ü l g s e.
!iiüre v ä ä r t u s e g a vabatahtliku pa-p
kaudu. Selliselt nad panid aluse
rahva ä r k a m i s l i i k u m i s e l e . i 1983.
9 on selle suure kirjaniku ja s ü g a va
i'uslase 180; s ü n n i p ä e v a aasta. O n
r e p ä r a n c ja tugevat esile tõstmist
iv, et k,a. jaanuaris ilmus , , K a l e v i -
. ' ' I n g l i s k e e l s e s tõlkes andeka noo-
|esli teadlase dr! Jüri Kurmaniaa.ST
[.kestnud töö viljana, Dr. K,urman\
"SA eestlaskonna ü h e kõige ande- .
a k u l t u u r i l i s - r a h v u s l i ku tegelase
Kurmani noorem poeg, kes kasvas
N e w Y o r g i s Hugo ja Juta K u r m a ni
usliku meelsusega kodus.
V • V A A T L E J A ^
Hoolekande!
lilriti Cplumbia Ülemkohtu korral­isel
tehti ajuoperatsioon pimedale,
frdile ning vaimselt ebanormaalsele
)sele, kelle vanemad on olnud, arva-
Jsel, et nende lapsel tuleks lasta sur- ,
[, Laste hoolekandeamet pöördus
Ihtu poole ja ü l e m k o h u s tegi korral-se,
et Stephen Dawsonile tuleb teha
l.eratsioon, et vältida kannatust, mis
i a l v õ i b olla peaaju,kasvaja tõttu. S.
i w s o n on G-aastaneja ei räägi. Ope-
Itsioon teostati maksumaksjate kulul
[ t õ e n ä o l i s e l t tuleb maksumaksjatel.
Inda; tema ü l e s p i d a m i s e kulud tule- •
Iste; a a s t a k ü m n e l e kestel. M ä r g i t a k -
|, et nprmaalselt arenenud lastele sa-ajaLpiiratakse
e d a s i õ p p i m i s e voi-blusi,
toetuse andmise piiramisega
Inde koolidele. Protsess ä r a t a s suurt
pelepanu ja ptsus , elu kasuks'' oli
i.himõttelihe. •
;tuvõimalusl
[alalt, kohaicšpanekuga
)ffit — fascia
laveerennid
kohalepan^kuga
IVIINUM
lal ajal
Ermi SOOMET
Tülümaksul^ted^
, täitmine
Kokkuleppeks helistada 247-3150
„Meie Ek" w. 15 (1728) 1983
Noor laiilj
N E L J A P Ä E V A L , M . A P R I L L I L «-•'THURSDAY, Ä P E I L 14
Eesti Kunstide keskMgis
lkdjntsertbüroo tänavu viimases see-riakontserdis
pühapäeval, 10. aprillil
Tartu College'! saalis, oli esinejaks
metsosopran Monica Zerbe.
Noor esineja on viimast aastat To'^
ironto Ülikooli muusikafakulteedis
õppija laulu alal interpreedi kraadi
saavutamiseks. Eestlastele on ta
muusikuna vähe tuntud, esinenud
vaid E. Vabariigi aastapäeva puhul
korraldatud EKhJ-u väliskülaliste
vastuvõtul. Seekordne, iO. aprilü
kontsert pii nii siis tema esimeie
meie ^ujusikapublikule.
Kontserdi kavaoli kujundatud mit­mepalgelisena,
näitamaks eriilmelis­te,
helindkaraktereisse sisseelamist
ja tõlgendust. Solist esitas nelja heli­loojat
— ].S. Bachi, Rich. Straussi,
Claude Debussyd ja siin vähem esita­tud
hispaanlast Xavier Montsalva-ge't,
igalt tsükkel nelja helindiga (De-bussylt
kolmega), nende loetletute
kõrval oli kavas 7 eesti heliloojat ka­heksa
helindiga. ^ Tubli tegu noore
lauljatari poolt eesti muusikasse sü­venemisel
ja Võtmaks kontserdi kav­va
sellise^ ulatuses töid eesti aüto-
1'eilt. Teadupärast on meie heliloo­mingut
peetud kull võrdvääriliseks
esitamaks kontsertlavadel. Paraku
on takistuseks olnud, et meie muu­sikat
on vähe publitseeritud ja vo­kaalmuusika
osas puuduvad tõlked.
ISlii on meie muusika viimine ja'tut­vustamine
jäänud nende väheste
hooleks, kes ise pääsenud välista­vale.
Üks ihiiukamaid, kellele söe
meeldivaks missiooniks, on Eva Wil-son-
Märtson, kes oma kontsertidel
esitab ulatuslikumalt ja hea eduga
meie laule.
Monica Žerbe laulis Mart Saare
kaks laulu — „Unustamata laul" ja
„Kus on kurva kodu", K. Türnpu
„Üürike", J. Zeigeri ,,Küh mul üt-ieb",}.
Jürgensoni „Ma sündisin sääl
ilmale", Eug. Kapi „UinpIaul", K.
IRaidi „Ära viies" ja A . Karindi „Sind
tervitame kuldpäike". Kõik märga­tava
rahvalaulu ja -viisiilminguga.
Solist esitas need imestusväärse sis­se
elamise ja tõlgenduses. Siin võis
kontsertpiliblik olla kinnitajaks ees-poolöeldule,
et meie heliloojad oma
loominguga võivad seista teiste
meistrite kõrval. Üheks läbivaks
jooneks meie vokaalmuusikale on
saade, mis on en^m kui vaid saade,
piis toetab solisti, kuid on seejuures
omaette muusikaline saatepartii, he­lindile
varjundeid lisav.
Monica omalb meeldiva maheda-kõMHse
mätso. Ilmne bn Loojalt kaa­saantud
talent ja selle kõrval hea
kool, sisse elamine esitatavasse ning
hea esitusviisi Võib eeldada aina
edy! '
Klaveril solisti saatjana toimis
noor pianist Bruce Ubukata. Tema
saade oli diskreetne, solisti nüans-seile
kaasa elades, süvenanult ja sis­se
elanud iga esitatud palasse. Olles
küll võrdseks partneriks solistile, os­kas
ta dejlikaatselt jääda tahaplaani­le,
ei ülemängides ega sumbutades,
seejuures ei jäänud varju pianisti
võimed.
Teenitud tänu ja noorte muusi-kuteie
edu soovid avaldas kontsert­publik
aplausidega ning kontserdi
lõpul käesurvetega.
R . A .
Saksamaa eestla- E.V. aastapäeval
sed tähistasid torm ka Brasiilias
E.V« aastapäeva ^^^^^ kaastööuseitj
Toronto Eesti Meeskoor külakosti viimas
Kipper. ,
la". Paremal koorijuht C.
Foto — 0. Haamer
etroif
Laupäeval, 9. aprillil kl. 6 hommi­kul
alustas bussitäis laulumehi sõitu
Detroiti, et osa võtta sealse Soome
ineeskoori „Finlandia" 60-da aasta
juubelikontserdist. Keskpäevaks
jõutiDetroiti Soome Majja, kus „Fin-landia"
laulumehed külalislahkelt
kosutasid kohvi ja võileibadega.
Pisut jalgu sirutatud, asuti rivisse
kontserdi kava peapro"t>viks, et harju­tada
ja tutvuneda ühendkoori laule.
Pärast proovi siirduti ööbimiseks re­serveeritud
hotelli, et puhata ja kont­serdiks
riietuda. Paljudel Toronto lau­lumeestel
olid vastu tulnud kohalikud
kaasmaalastest tuttavad ja sõbrad, et
neid oma kodudesse viia.
Kontserdi alguseks oli mahukas
Soome Maja saal viimase kohani täis.
Kava esimese osa avalauluks .oli E.
Grieg'i — „Lauljate tervitus", millele
järgnesid Lochärd Seitz'i — „Maailm
ootab päikesetõusu" ning Larin-Kyös-ti-
Tuuri — „iTalkoopolska". Soome
Meeskoor ,,Finlandia" poolt Evert Mä-kkineni
juhatusel. Charles Whitmore'i
juhatusel laulis koor — „The Water is
wide" ja E, Mäkineni juhatusel —
„Paul Bunyan Love" (Les Kangas).
Ettekanne võeti vastu publiku poolt
väga soojalt.
Toronto Eesti Meeskoor Charles
Kipper'! juhatusel laulis Miina Härma
„I\^eestelaur'. A. L^te — .^Pilvedele".
Mart^ Saare - „Hällilaul",- K. Türnpu
— „^evade tunne" ja E.Aäva — „Öös-se
ära kadus". Ka lisapalaks lauldud R.
Ritsing'i „0h esä" ei suutnud vaikista-da
järjest tugevnenud aplausi.
,,Finlandia" esitas veel C. Whitmo-re'i
juhatusel ,,Let There Be Music" ja
E. Mäkineni juhatusel: ,,Käy eespäin
kansa" (J. Sibelius), „01en kuullut on
kaupunki tuoUa" ja „ 0 Brother Man".
T.E. Meeskoor ja ,,Finlandia" ühend­koorina
esitasid E. Mäkineni juhatusel
,,Kaikukdhoniaulu maamme", Char­les
Kipper'i juhatusel „Kuu" {T. Vet-tik],
Eero Keränen'i juhatusel. „Suo-men
laulu" ja Evert Mäkineni juhatu­sel
„Finlandia"'(J. Sibelius). Viimase
laulu ettekandel võis märgata pisaraid
kuulajate silmis ja kordamisel ühinesid
ühendkooriga ka kuulajate keskel vii­bivad
endised soome meeskooris laul­nud
laulumehed andes kontserdile
võimsa lõppakordi.
Soome Meeskoori tervitas 60. aasta
juubeli puhul kirjalikult president R.
Reagan ja Soome saadik Jaakko Ilo-niemi.
Kontserdil viibis Soome saat­konna
pressi-nõunik Jaakko Kaurin-koski
abikaasaga. Talle anti üle „Fin-landia"
vimpel. Toronto Eesti Mees­koori
esimees H. Paara andis koori
nimel „Finlandia" koorijuhile E.Mä-kinenile
iluköites ,,Eesti hümn" ja
„Finländia" esimehele Toronto Eesti
Meeskoori 20 aasta tegevusi albumi.
Koorijuhtidele ja T.E.M. esimehele H.
Paarale anti tänutäheks lillekimbud
lisaks aplausile. ,
Tüsedasisulisele kontserdile järgnes
koosviibimine. •
Eriti esiletõstmist väärib „Finlan-dia"
koori ja end. T.E. Meeskoori liige
Raimond Tralla, kelle algatusel ja orga­niseerimisel
toimus T.E. Meeskoori
osavõtt ,,Finländia" juubelikontser­dis!.
,.011(BS ..FJnla.jidia", kocsri..juubeli-komitee
majutuskomitee juhatajaks,
organiseeris ta Toronto laulumeeste
majutamise kohalikkude kaasmaalas­te
perekondadesse ja oli alati abivalmis
sidemeheks,,küla ja külaliste" vahel.
Pühapäeva hommikul koguneti jälle
Soome Majja, et kohata veel tuttavaid
ja ütelda suur tänu külalislahkuse eest.
Keskpäeval algas tagasisõit Torontos­se,
kuhu jõuti vihmasajus kella kuueks,
pisut väsinult, kuid muljeteroHkelt.
Eestlased.
• (Algus esiküljel)
Naisel tulevad pisarad silma ja ta
pöörab näo ära.
Kuid venelased Tallinnas leiavad, et
venestamine on täiesti loomulik:
Timmins 99 NÕUKOGUDE-RAHVAS
ELEKTRIK
psseseaded, uuisndused ja pärandis-elumajades
või ettevõtetes.
H A L L I N G
Tel 762-0190 » Lic. £1044
Timmins Põhja-Ontarios elab kul-lauimas.
Liikumine on elav, ärid ja
hotellid on inimesi täis. Prospektorjd
sõidavad ringi ja lennukitega vee­takse
varustust D^tour Lake ja Hem-lo
rajoonis, põhjapool Superior jär­ve.
Seal arvatakse oleval sama rik­kalikud
kullalademed kui Lõuna-
Aafrikas. Esimesed kulla avastajad
olid seal McKinnon ja Larche, kes
nüüd on mitmekordsed miljonärid.
Eesti arst Rootsist
aitas täita VEKSA
Maapagulastele saabus kodumaalt
sealse KG3 poolt juhitud suhtlemis-ühingu
VEICSA (Väliseestlastega Kul­tuurisidemete
Afendam.ise Ühing) ka­lender
1983-ndaks aastaks, koostatud
ühingu esimehe Ülo Koiti enda poolt.
Seekord on kaastööd saadud ka
Rootsist - Stokholmi arst dr. Harald
Keiland kirjeldab oma reisi Volgal
rootsiFeisiseltskonnaga. Rootsiautori
kõrval on välismaine ka USA autor -
kommunistliku Uus Ilma toimetaja
Mihkel NTukk New Yorgist.
Suhtlemiskroonikast selgub, et mõ­ningad
välismaised külalised leidsid
autasustamist ülemnõukogu ja VEK-SÄ
„aukirjadega".
Märgitakse veel, et VEKSA koman­deeringul
Rootsis käisid ajaloolased Ea
Jansen ja Sulev Vahtre, teatriteadlane
Karin Kask, etnograaf Aleksei Peter­son
ja kirjandusteadlane Elem Treier.
Tallinnas on VEKSA kutsel ja külalisi-na
viibinud M^rt Saare juubeli tähis­tamisel
Harri ö!t Rootsist ja Naan Põld
\- • • • • •
Saksamaalt.
E P L
— See on Nõukogude Liidu osa,
ütlevad venelased, ja N . Liidu keel on
vene keel.
Ametivõimud katsuvad meelega se­gada
eri rahvusi, et sel moel luua, .nõu­kogude
rahvast" kellel oleks vene keel
emakeeleks.
. Eeslinn Lasnamäe ehitatakse välja
eri linnaks 200 000 elanikuga. Tallinna
sadamat süvendatakse ja sadamapiir­konda
neljakordištatakse. Rohkem sõ­javäge
tuuakse linna jä KGB.ehitab
oma peakorterit suuremaks.
Eestlased ja venelased käivad har-valäbi.
— Me oleme täiesti erinevad. Kaks.
eri keelt, täiesti erinevad kultuurid.
Meil pole midagi ühist,
Selle asemel tunnevad eestlased en­did
põhjamaalastena, eesti keelel on
sugulus soome keelega.
Töökohad Tallinnas on tihti ühe­keelsed,
kõrgeimast shefist koristajate­ni.
Suured tööstused on:tihti ühekeel­selt
venekeelsed ja ainult venelasi võe­takse
sinna tööle.
Eestlased ei arvesta enam välismais­te
protestidega venestamise vastu. Üks
eesti mees ütles mulle:
— Te Rootsis hoolite rohkem välja­surevatest
loomaliikidest Aafrikas või
Aasias kui ühest naaberrahvast, keda
ähvardab häving.
Kuid eesti kultuur elab siiski edasi.
Küll kommunistlikus riietuses, kuid
see on siiski eesti kultuur. Eesti kirjani­kud,
ajakirjanikud, näitlejad ja teised
'kultuuri alal töötajad katsuvad säästa
puhast eesti kultuuri.-Palju tsenseeri-takse
ametivõimude poolt, kuid palju
lastakse ka läbi.
Eestlased ei taha loobuda oma kee­lest
ja kultuurist. Mitte vabatahtlikult
— kirjutab rootsi ajaloolane.
•
Venestamise surve suurenemine
okupeeritud Eestis on osa kavast laien­dada
Suur-Vsne baasi Vastukaaluks
EI -
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
i«a>»«i]>«<D>o<nBK>«»o«a>4Kn»o«Bi»o4B»<>«z>^^
Venekeelsed plakatid Eesti pealinnas.
üha suurenevale idarahvaste osatäht­susele
N . Liidus. Revolutsioonijärgsed
lubadused rahvaste kultuurilisele va­badusele
on tasapisi andnud maad uue­le
mõtlemisviisile Moskvas ja ka uuele
mõistele — „nõukogude rahvas", kes
loomulikult kõneleb vene keelt ja sula­tatakse
venelaste hulka.
Juubelikomitee majutamiskomitee ja
protokolli koordinaator Raimond
Tralla Toronto laulumehi ära saates
raputab lahkumisel asutajaliikme K.
Kuus'i kätt. Foto — 0 . Haamer
Kõiki Gouzenko
pabereid ei avaldata
Kanada kohtuminister tegi teata­vaks,
et lähemal ajal on võimalik Ka­nada
kodanikel tutvuneda,1945. a. Ka­nadas
asüüli palunud vene saatkonna-ametniku
Igor Gouzenko poolt saat-
'konnasl kaasatoodu«i\dokumentidega.
i3sä nendestdokumentidest avaldati 18
kuud tagasi. Enamik dokumentidest
tuleb avaldamisele lähemal ajal. Osa
nendest jääb ka nüüd avaldamata. Mil­lised
nimelt, seda Kaplan ei avalda­nud..
. .
Gouzenko poolt kaasatoodud doku­mentide
alusel avastati Kanadas ja
USA-s-lai N. Liidu salakuulajate võrk,
millesse olid segatud mitmed kõrged
riigiametnikud, kelle nimesid ei ole se­nini
avaldatud ega kohtulikule vastu­tusele
võetud. Nõukogude salaluure
selgitajniseks moodustati kuninglik
komisjon. Selle komisjoni töö tulemusi
ei ole ka täiesti avaldatud jä mõnede
isikute suhtes, keda vastutusele võeti,
karistati salaja, ilma nimesid nimeta­mata.
Nad on visad
Väga populaarne ameeriklane Linus
Pauling(1901r), kahekordne Nobeli
laureaat (1954 - keemia, 1962 - ra­huauhind)
ja Lenini rahuauhinna rüü­tel,
esines möödunud aastal televisioo­nisaates,
milline propageeris aatomrel-vade
ehitamise lõpetamist.
.Väga palju temal ütelda polnud,
veel vähem midagi uut. Tema Nobeli-auhinnad
said publikule selgeks rõhu­tatud
(Lenini oma ei nimetatud — ei tea
miks?) ning need andsid kaalu juurde
hirmu- ja õuduse jutule maailma huk­kumisest,
kui Reagan oma meelt ei
muuda.
Vana kommunistide sõjahobune traa-vib
vapralt edasi.
Snnjuureš olgu teadmiseks, kuidas
kommunistlikud jõud töötavad meie
ühiskonnas. 1969. aastal „USA Natio­nal
Science Board" koostas tava ko­haselt
igaaastase nimestiku ameerika
väljapaistvatest teadlastest, esitami­seks
presidendi nõunikele, kes nimes­tikku
sorteerivad ja kandidaadi presi-flendile
esitavad - „US Medal of
Science" määramiseks.
Linuse nimi jõudis nii kaugele, kuid
president Nixon keeldus austamast
teadlast, kes oli üle maailma kuulus
oma vene- ja kommunismisõprusega,
rohkem kui teadlasena.
Järgmisel aastal esitas „USA Natip-nal
Science Board" ja presidendi nõi|-
niKud Linus Paulingu nime uuesti p rf
sidendile medali saamiseks. |
Selle üle vihastas president Nixon ja
i^ges oma nõunikele epistleid. Linus
jai jällegi ilma medalita.
^uid president Ford, kellele visad
tegelased!. Paulingu nime kandidaa­diks
esitasid, parandas selle ülekohtu
]3 andis teadlasele nii-kaua oodatud
n^^tiali. See sündis samal ajal, kui Nõu-l^°
Bude Liidus A. Sakharov'it poliitili­se
politsei poolt kimbutati ja kes hil-sai
ka Nobeli rahuauhinna, kuid
seda talle kätte ei antud, vaid teadlane
S33deti Gorki linna asumisele.
H. RIGA.
Suurim Saksamaa eestlaste Rah­vuskoondiste
poolt korraldatud Eesti
Vabariigi 65. aastapäeva tähistamise
kontsert-aktus ja pidu toimus meie
sõduritele tuntud linnas — iechol-
Ih.
Pocholti Eesti Rahvuskoondise ju­hatuse
organiseerivat tööd, eesotsas
esimehe — Robert Aderiga, toetas ka
Eestlaste keskkomitee ja selle esimees
Johan Västrik. Nii kujunes pidu süm­boolselt
5. märtsil nagu ülemaaliseks,
kuna kohaliku ilmega aktused olid toi­munud
eelmisel laupäeval, 26. veeb­ruaril
— Münsteris, Bielefeld-Sennes,
Hamburgis ja Lübeckis.
Bocholti aktust peeti ühe restorani
peosaalis, kus olid kaetud lauad l i -
gemrale paarisajale peolisele.
Eesti-ija saksakeelse avasõna-tervi-tuše
ütles kohalik esimees Robert
Ader, mille järgi lauldi ühiselt Saksa
hümni.
Hoogsa ja patriootilise, päevakoha­se
kõne pidas Keskkkomitee esimees
Joh. Västrik, kes oli selleks puhuks
Lõuna-Saksamaalt kohale sõitnud.
Saksakeelse kõnega esines abiesi­mees,
Edgar Bergmann, kes elab sa­muti
Lõuna-Saksamaal.
Pikema, eestlasi südamest hindava
tervituse tõi Bocholti linnapea,ja sa­muti
oli tervitus kohaliku saksa Sil^e-sia
Põgenike Grupi esindaja poolt.
Kolmandana tervitas Hollandi Eesti
seltsi niniel esinaine Viima Belinfan-te.
Pikema tervituskõnega esines Sak­samaa
Eestlaste Huvidekaitsja Bonni
valitsuse juures — Elmar Reisenberg.
Südamliku aastapäeva tervituse
ütles veel Põhja-Rheinimaa/Westfale-ni
Rahvuskoondiste nimel selle piir­konna
esindaja Linda Pärtel.
Segakoor ,,Leelo" oma populaarse
koorijuhi Villu Laidsaare juhatusel
esines mitme lauluga. •
Silmailu pakkusid Bocholti Rahva­tantsurühma
noored paarid ja sopran
Viima Brinkmann-Põldoja laulis meel­divalt.
Omapäraseks esinemiseks olid Hol­landist
kohale kutsutud Aalten'i rah-vatantsutrupp
..Klammerklümpkes".
Keskkomitee abiesimeestest Robert
Ader ütles lõppsõna.
Võimas Eesti hümn, mida ka mõned
eesti meeste sakslannadest abikaasad
elavalt kaasa laulsid, kuulutas ülemi­nekut
seltskondlikule koosviibimisele.
Hümni instrumentaalsaatena kõlas
kult-mõjuvalt Arnold Kiitsaku tugev
trompetihääl, "
V.P.
Veebruarikuu on siin veel vihma-aeg,
ilmad väga muutlikud eriti sel
aastal, mis teeb koosviibimiste kor°
raldamise kui ka nendest osavõtu
küllaltki raskeks. Ootamatult on äi­kesepilved,
torm ja kõvad vihmad
kohal ja kui need ei lõpe sama järs­ku
nagu nad algavad, muutuvad pea­gi
nirisevad ojakesed käreda jooksu­ga
jõgedeks, katkestades ühendusn,
tekitades uputusi ja õnnetusi.
Ootamatult tabas vihmavalang ühes
tormi ja äikesega neid eestlasi, kes 27-
dal veebruaril olid teel perekond Kuus-bergide
kodusse, kus oli ettenähtud
E.V. tähistamine.
Autodega tulijatel ei olnud sel kor­ral
pobleeme, kes aga tulid kaugemalt
ja olid sunnitud võtma mitmeid liiklus-ühendusi,
jõudsid kohale ligumärgade-na.
E.V. aastapäeva tähistati jumalatee­nistusega,
mille pidas koguduse esi­mees
Olev Saukas. Peale aktusekõnel
lauldi Eesti hümni.
Proua Erika Vernik kandis ette oma
luuletuse, mille ta oli pühendanud
meie Vabaduse Päevale,
,,Samm sammu järel, õla kõrval õlg
nii astus sõdur, koolinoorus läbi linna,
paks lumi oli katnud tänavad ja katused
mäetipud, sel veebruaril päeval kargel
valgel. .
Kui kaunid olid heisat kõrgel me
. vabaduse lipud.
Ma kõndisin ka selles rõõmsas rivis
orkester mängis ja rahvas kõrval
vaatas kuulas lumm au andes.
Hõiskas pasun, käras trumm
sedasi astiis sõdur, koolinoorus läbi
linna
Ja selle veebruaripäeva taustal kargel
kui ilusana teretas meid ees ja
viis sini-must-valge.
See pilt ei kao minu silmist
täna veel nagu elaksin kaasa seda päeva
kui paukus pakane ja säras päeva laotus
Ja kuigi vahel tuhat surma, vaeva
kannatust
ma tean et eesli süda läbi sajandile
löpb .
ning paneb õhetama kodus laste palged
oodates kuldkannist koiduvalgusl
mis kirgastuks me uueks VABADUSE
' PÄEVAKS."
Järgnevalt pakuti koguduse naispere
poolt külalistele kokteili, mille järele
igtuti,ieeJauas veel rpilmeid tunde mu­gavas
vestluses.
A.H.L.
JOHN E. SOOSAAR, CA.
Chartered Accountant
Süite 118CI2, 181 University Ave., Toronto, Ontario, M5H 3M7
Tel. 8640099
BARQENM
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K INS
Tel. (416 ) 466.1951
466-1502
FLOWEAS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja •
PUUNIKERDUSE alal.
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
ON KOLINUD UUDE ÄRIRUUMI
5 maja lääne poole, viinapoe kõrvale,
219 Danforth Ave., tel. 465-6251
AVAMISE PUHUL HINNAALANDUS
kelladelt 40%, prillidelt 20%, 5. aprillist - 30. aprillini
KEVADINE EH/PAKKUMINE
PRAEGU, enne tööhooaja algust võite saada meilt
alumiiniuwitooteld madalate kevadiste hindadega!
Alumiiniumist aknad ja uksed
Termoaknad.
Aknaluugid .
Välisseinakatted
SOOME EHEVÖTE
Räästaalused
;(soffit & fascia)
Vihmaveerennid
Katused
TASUTA EELARVED
PAULI J UPPI
ALUMINUM
34 Charles Tupper Dr. Scarborough
2^1-1175 759-8335
Älcan
Building
Products
Aulbonzed DealCf
A L C A N
I l
lk