1983-04-14-04 |
Previous | 4 of 13 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELIAPÄEVAL, M . APRILLIL-THURSBAY, APRIL U .,Meie Elu" nr. IS (1728) 1983
Toronto Eelsti
Sõprade pidutsemine {A Celebra-
Sion of Friends) on mottoks Toronto
150 aasta juubeli tähistamisele mis
algab 1984. aasta 6. märtsil. Üle 300
ajakirjaniku, TV reporteri ja organi-satsiooiiide
esindaja oli ilmunud
King Edward Hotelli pressikonvs-rentsile
ja sellele järgnevale iõyna"
söögile. Toronto linnapea A. Eggle-ton,
juubelikomitee esimees A. R.
McMurrich ja koordinaator Mau-reen
Kitts andsid seletusi.
Väljajagatud pressi-voldikus leidus
ka'ingliskeelne seletus, '„mis on Esto
84". Kümne ürituse lendlehe hulgas oli
see ainukene etnilise grupi oma. Ülemaailmsed
Eesti Päevad esineb juba ka
'1984. a. juulikuu kalendris. Esto tegelastest
olid kohal Toomas Metsala,
Enn Kiilaspea'ja Endel Aruja. Lühikeseks
kõneluseks oli mahti nii linnapea
ga kui ka koordinaatoriga.
Tunniajane eeskava algas kabaree
stiilis, kolmeliikmelise laulutrupi poolt
klaverisaatega. Selles jutustati naljatoonis
vanadest aegadest Torontos ja
, ka praegustest päevadest. Siis esitleti
torukübaras ja pikas hallis kuues Yorki
linna esimest linnapead „William
Lyon Mackenzie'd kes võttis juhtimise
oma kätte esitles järgnevaid kõnelejaid
ja küsitles neid aegajalt, et asjasse
elevust tuua. Linnapea kirjutas alla ka
erilisele juubel proklamatsioonile.
Juubelikomitee esimees seletas pidustuste
majanduslikku külge. Toronto
linnavalitsus kavatseb kulutada kaks
miljonit dollarit, ja loodab saada 4,5
miljonit dollarit lisa kohalikelt äri-rneestelt.
Ta ütles, et kogemused näitavad,
et niisugused pidustused tõstavad
.turistide arvu. Möödunud aastal käis
Torontos 16 miljonit turisti, kes kulutasid
siin 2 tuhat miljonit dollarit. Kui
1984. aastal Torontos tõuseks turistide
arv samuti 19 protsenti, nagu see Bostonis
tõusis, tähendaks see, 300-mil-jonit
lisa sissetulekut linna ettevõtetele.
Peale majandusliku hüve oodatakse
ka linna enesetunde ja prestiishi tõusu.
Koordinaator Maureen Kitts, elav
nagu säde, jutustas juubelipidustuste
programmist. Teemad on kuude viisi
jaotatud järgmiselt: märts G-dal algab
juubeliaasta suure peoga ja ajaloo
kangastamisega (eriline kangas on te-gelikuli
valmistamisel). Aprillis on
pearõhk draamal ja teadusel; mai on
nooruse kuu. Juunis on rahvusvaliste
kuulsuste esinemised (International
Festival); juuli on. pühendatud järveäärsele
elule. Kuninganna tuleb kas
juunis või juulis. (Esto avapidu toimub
Foorumil, ka järve ääres.) August on
reserveeritud iluleja vanadele, september
naabritele (nende hulgas ka üle-järye
linnad) ning oktoobris tuuakse
esile seda mis on Torontos ja toronto-laste
poolt, esmaklassilist saavutatud.
,,Meie Elu" nr. 15 (1728) 1983
Cindy Õunpuu ujumas rinnuli. Tähelepanuvääriv on ülakeha tõus üle
veepinna käte tõmbe alustamisel. Foto — J. Sotnik
Cindy Õunpuu ujus uue Kanada rekordi
E.A.
Laupäevaõhtuses väiksemas seltskonnas
sattusin vaiksemasse nurka
sõbraga, kus arenes meil järgnev
keskustelu:
.,Kas sa ,kontserdile tuled?" •
,,Mis kontserdile? M i l l a l ja kus kohas?"
; . r
,,TES kontserdile Viljar Puu'ga, pühapäeval,
17. aprillil, Lawrence'Park
koolimajas, Tead küll, seal, kus eelmi-,
setaastalgi, Lawrence Ave. j ä Av.enue
Road'i nurga lähedal, või täpsemalt;
,125 Chatsworth Drive."" .
,,Mida see TES tähendab ja mida see
Puu seal teeb?" • . -
•,|jig9üks teab, et TES on Toronto Eesti
Segakoor ja Viljar Puu on noor eesti
viiulikunstnik kodumaalt, kes esmakordselt
esineb vabas maailmas laiemale
rahvahulgale."
,,Noör mees — ja kodumaalt? Kuidas
ta sis nii lihtsalt sealt välja pääsis ja
ja kas ta laulab siis nüüd segakooris?"
,,Naljamees, küsid ikka kaks asja
korraga — aga olgu. N, Eestist pääsis
V i Ijar Puu välja seepärast, et tema väga
sa 'mikas lesestunud ema abiellus siinse
baptisti koguduse õpetaja Kaljo
Raid'iga ning peale pikka punnimist
andsid punased võimumehed lõpuks
ümberasumise loa emale ja ta alaealistele
lastele.'Viljari õnneks oli ta siis
veel alla kahekümneühe. Segakooris
Viljar Puu küll ei laula, kuid ta on TES
kontserdi solistiks, esitades viiulil vähemalt
kolm pala, Saatjaks klaveril on
meile kõigile tuntud' magister Charles
Kipper." * '
.„Aga mida seal veel pakutakse?"
„Selkontserdil on veel teinegi solist
- „Estonia" orkester Uno Kook'i tak-itikepi
all. Ka nemad mängivad vist
kolm pala, praegu harjutavad kõvasti.
Peale'selle saadab orkestri väiksem
ansambel veel valimiku koorilaule. Ja
koori oma ridadest esineb ka veel soliste
laulude sooloosades nin Leena
Tiismartn saadab klaveril osa laule. N i i
et juba solistide ja väliskunstnike poolest
kujuneb see kontsert väga rikkalikuks."
„Mida see koor siis iselaulab ja palju
tai selleks aega jääbki?"
Aega jääb küllalt, kõik on kenasti
välja rehkendatud, llaulab kogu koor ja
laulab eraldi naiskoor; s.t. 'koori nais-liääled,
need on rahvale eriti meeldinud.
Kontserdi kava on -yäga mitmekesine
erilaadsest heliloomingust' nii
meie vanameistritelt, kui ka pgulas-heliloojatelt."
'
„Aga räägi mulle midagi lähemat
Viljar Ruu'st."
..Hearneelega. A g a mis mina temast
kõnelen, läsemeltal endal rääkida — 21
eluaastat, ega see jutt kaua kesta.-Järgnevad
on tema omad sõnad minu küsimuste
peale." ' - ;
,i|uba 8-aastasena tundsin huvi muu-
. sika,' eriti viiuli vastu, mispärast alustasin
õpinguid Viljandi laste muusikakoolis;
õhtuti, pärast tavalise algkooli
tunde. Laste muusikakoolis olid põhi-alneiks.
muusikateooria ja klaver ning
minu huvialale vastavalt muidugi ka
viiul. I
Viljandi laste muusikakollis õppisin
5 aastat, mille järele meie perekond
• asus elama Tallinna, kus jätkasin
õpinguid N õ m m e laste muusikakoolis.
Selles koolis mu viimased 2 aastat,
õpetaja Peep Tõldsepa hoole all, osutusid
suunamääravaks minu edaspidises
elus.
Peep tõldsepp oli väga hea südamega,
energiline jja entusiastlik õpetaja,
mõjudes mulle örgutavalt ning edasi-püüdlust
sisendavalt. Tema nõuande
kohaselt jätkasin õpinguid Tallinna
Muusika Keskkoolis. See kooli asendab
tavalist keskkooli, kuid pearõhk
on muusikal. M i n u õpetajaks järgnenud
4-aastase kooliaja kestel oli Endel.
Lippus, kes on ise tugev, muusik ja
teadlik pedagoog. ; "'
Endel Lippus oli ka Konservatooriumi
interpretatsiooni teaduskonna ja
viiulikateedri juhataja.
Pärast Muusika Keskkooli lõpetamist,
kuni ümberasumiseni Kanadasse,
õppisin Tallinna Riiklikus Konservatooriumis
(TRK), kus kahe ja poole
aasta kestel ;minu viiuliõpetajaks oli
jällegi EndelfLippus;
TRK on vQga sarnane siinsele muusika
ülikboljile, kus õppeaineiks' on
muusika ajalugu, keeled, harmoonia,
läänemuusikar kaasaja muusika, eesti
muusika, diHgeerimine, orkester, ansambel,
kla\ler, viiul jt. Kompositsiooni
klass on Eraldi.
Dirigeerimise alal oli minu õpetajaks
Kuno Areng, kes on praegu Gustav
Ernesaksa järglasena Eesti Akadeemilise
Meeskoori juhatajaks. Vii-,
mased kaks aastat juhatasin ise Oleviste
kiriku umbes 50-liikmelist meeskoori.
^
Kontserdid? 16-aastasena saavutasin
üleriiklistel muusikavõistlustel
viiulil oma vanuse klassis esimese koha.
Arvukatel viiulikontsertidel olen
esinenud nii kooli kui ka kiriku korraldusel.
, - .
Lemmikkomponi$tid? Bach, Sibe-lius
ja Brahms, kuid ka palju teisi. _
Mida teen praegu? Praegu kuulun
Torontos õpetaja Kaljo Raid'i perekonda,
täiendan end Konservatooriu-
• mi viiulitundides ja annan ise viiu-litunde,
peamiselt lastele. Esmaseks
mureks on aga .viire inglise keele õppimine.
Kui hästi ma viiulit mängin? Eks
kuulete šed^ kontserdil. Igaüks on oma
hinnangu kuningas; loodan siiski, et
ma teile pettumust ei valmista."
, S. P R E EM
Neljapäeval, 24. märtsil pidas Mulkide
Selts oma korralise koosoleku
Eesti Maja klubiruumis, kuhu oli ko-gunbnud
rohkearvuliselt osavõtjaid.
Seltsi vanem j. Vihma, avas koosoleku,
tervitades kokkutulnuid. Vaikse
leinaseisakuga mälestati surma
läbi lahkunuid klubi liikmeid. Koosoleku
juhatajaks valiti J. Vihma ja
protokollijaks Elmar Silm. \
Möödunud aasta oli seltsil tegevus-rohke:
aidati kaasa koos teiste maakondlikkude
organisatsioonidega. Ee|-
\ ti Maja tuluõhtu korraldamisel. J^^y-raldati
koos Tartu Instituudiga kirjanik
Salme Ekbaiimi Juubeliõhtu ja aidati
kaasa ka teiste tähtpäevade lä^
biviimisel. Teiste maakondlikkude organisatsioonide
üritustest osavõtt on
loonud maakondadevahelise sõbralikii'
koostöö vaimu.
Majandusaruande esitas Valdeko
Ojasson. Aruanne näitas, et selts on
rahaliselt rahuldavas olukorras. N i i tegevuse-
kui majanduse-aruanne kinnitati
ühel häälel. >-
Käesoleval aastalon mulkidel eriti
palju sündmusi ja tähtpäevi. Helilooja
Mart Saare sünnist möödub 100 aastat;
samuti on kavas esitada Holstre
vallast pärif, hiljuti Rootsis surnud, J.
Aaviku helitöid. Sel aastal. Viljandi
vallast pärineva J. Laidoneri sünnist
100 aastat ja Viljandi linn tähistab oma
700 aast juubelit.
Lähemaks ürituseks on 16. aprillil
Tartu College'is mulkide ja valgalasle
ühine koosviibimine, kus kavas on eelnimetatud
lühiülevaated toimuvatest
tähtpäevadest ja sündmustest. Õhtuses
kavas on mitmesuguseid lauluetlckan-deid
ja valgalaste kandlemängu. Lõbusa
meeleoli "eest. hoolitseb Edgar
Kink.
Suurimaks etlevalmistuseks on ES-TO-
84. mille üle informatsiooni andis
}. Vihma. Vahetati mõtteid kuidas koos"
teiste maakondadega koostöös läbi
viia ,.Maakondade Päev". Eriti tahetakse
aidata kaasa rahvariiete moenäi-tuse
ja etnograafilise-näituse läbiviimisele.
Mulkide Seltsi esindajaks'Etnograafilise
ringi 'juurde valili< Helju
Salumets. Otsustati aidata kaasa Eesti
Rahvapillide Orkestrile rahvapillide ja
mängijate muretsemisel.
Koosolek otsustas liituda saarlaste
poolt organiseeritud suvepäeva korraldamisega
20. augustil Jõekäärul, millest
ka võrulased os^ võtavad.
Soovitavaks peeti.veel omavahelise,
koosviibimise korraldamist Eesti- Majas
enne ESTO-84, et olla valmis suur-pidustusteks.
.
Valimistel valiti tagasi endine juhi-tus,
kusjuures juhatust täiendati
ESTO-84 puhuks kolme liikmega, juhatuse
esimeheks (Seltsi Vanemaks)
endiselt J. Vihma ning liikmeteks (Vanemate
Kogu): Valdeko Ojasson, Jaan
Vares. V i l l i Mandra, Elmar Tani, E l mar
Silm. Helju Salumets, Leida Randlepp
ja,Hilda Truupere.
Revisjoni komisjoni valiti: Jüri Ram-jalg.'
Tõnis Laar ja Paul Juttus.
Peale asjalikku ja üksmeelset koosolekut
jätkati omavahelist jutlemist
kohvilauas. . .
O.H
Kanada u umise esivõistlused .25 m
ujulas,mis peeti 16.—20. märtsil Van-couveris,
lõppesid Etobicoke Swim
Club'i võiduga. Teiseks tuli Laurentian
University Swin Club Sudburyst ja koi- ^
maiidaks University of Calgary Swim
Club Albertast. Eestlastest võtsid nendest
võistlustest osa Cindy Õunpuu,
Etobicoke S.C. ja Maria Lember,
Markham A.C.
Cindy Õ u n p u u , võisteldes Etobicoke
4x100 m kompleksstiili teateujumise
naiskonnas, tuli esikohale võites kuld-.
medali,/ühtlasi saavutas uue Kanada "
rekordi. Naiskonna aeg 4.16,0. Cindy
Õ u n p u u , kes ujus rinnuli teisena, saavutas
aja 1.11,3. Endine rekord oli
4.19,99, saavutatud Edmonton Keyano
S.C. poolt. Etobicoke naiskond asus
juhtiriiisele kohe stardist väljudes ja
juhtis võistlust kuni lõpuni. Seda rekordi
saavutamist oli võimalus Toronto
eestlastel jälgida televisioonis, kus
see anti edasi laupäeval, 2. aprillil CBC
poolt. Peale selle Cindy Õ u n p u u saavutas
neljandad kohad 100 m rinnuliujumises
- 1.12,7,ja 200 m rinnuliujumises
— 2.36,0. Eelpooltoodud ajad on ainult
kümnendikudes sekundites, sest
võistluste korraldajate pool on täpsemad
andmed veel väljastamata.
Maria Lember ei pääsenud finaali,
kuid saavutas oma uue isikliku rekordi
400 m vabaltujumises ajaga 4.33.27 ja
400'm kompleksstiilis ajaga 5.19.85,
parandades oma rekordit 6 sek. võrra,
800 vabaltujmnises saavutas aja 9.25,4,
Kanada ujumise esivõistlustel aktsepteeritakse
võistlejaid ainult teatava
kvalifikatsiooniga ja need toimuvad
ihna vanusegruppideta. Sügise ja lal-veperioodil
toimuvad võistlused 25 m
ujulates ja kevade ja suve perioodil 50
m ujulates, nende võistlustega lõp})e-
•sid võistlused 25 m ujulates ja järgmised
Kanada ujumise esivõistlused peetakse
50 m ujulas augusti kuus Mont-
H A R A L D RAICNA
Aiandusklubi loeng
PÜSILILLEDES'
Hamiltoni
Segakoori
Icevadkontsert
Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor pole
äsja möödunud talvel talveunes olnud,
vaid hoopis vastuoksa: lauljate read on
täienenud m õ n e ,,Helletajate" kopri-liikme
tagasitulekuga „tegevteenistus-se"
ja kolme uue laulja ühinemisega
kooriga. Kõige selle juhtunu loogiline
tagajärg on olnud tihe töö ja ladus laul
kahe koorijuhi täpsel taktilöömisel.
tehtud töö tulemustega on Hamiltoni
ja ka ümbruse laulusõpradel võimalus
tutvuda koori kevad-kontserdil,
24. aprillil kell 3 p.l. vanas, tuntud ja
proovitud ..FirstPlace" auditooriumis.;
Kontserdi kavas on laule segakoorilt,
kvartetilt, duetilt ja solistidelt, ja mida
veel oskakski ühe laultisõbra süda
ihaldada! Koor esitab õig e mitu laulu
esiettekandes, nii eesti kuf ka välismaa
heliloojailt.\ '
TÄNUAVALDUS
Tänan kõiki kes minu 90. a. täiitpäevast osa võtsid ja selle heaks ja •
ilusaks kordaminekuks seda kinkidega, kõnedega ja heade soovidega
tähistasid. Tänu piiskop Kari Raudsepale ja konsul Ilmar Heinsoo-:
le, Võitlejate Ühingule, Husaaridele, Ohvitseride Kogule, Eestlaste
Kesknõukogule Kanadas, Läti ja Leedu Võitlejate esindustele Kanadas.
Tänu Korp! Vironiale ja suur aitäh. Uno Kook'ile. Palju tänu pr. S.
Preemire ja dr. R. Toi'le, kes ilustasid sündmust muusikaga.
Tänu kõigile, kes mind kidadega, telegrammidega ja postkaartidega
rõõmustasid. Kõige suurem tänu ja õnnistus kuulub minu abikaa-sale
.Hertale. Sügava tänutundega
. "BORIS LEEMAN .
^0 ra:04>4SMi«»^)<zi><Kxi>c>«x^K=z><>4n>(i«x><)<is<)«i>t,<Q^^,«^)ao(^
HELLARRA
RVIC
2001 Danfortb kt Toronto
Siüpoteeklaenud
iraamatupidamlne
Ja tulumaks,
lelle M k
©ndine
Hülumaksurevident
Kontserdi lõppedes on
lus omavaheliseks
tassi juures. Nagu
eelmüügil kooriliikmete I
EESTI ÜHISPANK
iGSrgil võima-vestluseks
kohvi-tävalis|
elt on piletid
äes. •
Ave., Toronto, Ontfuio M4K 2R6
T.E. Aiandusklubi esimees M. Lepik
märtsi kokkutulekud avades andis
klubile edasi dr. Agr. E. Teras-mäe
tervitused Frankfurdi lähedalt
laiust. Samuti tegi teatavaks, et
Tunne Taimi võistluse tulemused
selguvad järgmiseks kokkutulekuks,
färgnevas tutvustas tema ja abikaasa
poolt kuüstatud püsitaimede nimekirja.
Õhtu lektoriks oli angr. J. uinus, kes
esines teemal ,,Juttu püsililledest".
Lektor oli koostanud tabeli kujulise
nimekirja, milles oli esitatud taime õitseaeg,
õievärv. taime pikkus jne. Lektor
leidis, et viimastel aastatel on püsi-lillede
kasvatamine suurenenud.
Püsililled on kevadel esimesed õitsevad
lilled ja sügisel viimased. Kord
istutatud taim kasvab ja õitseb kuni
kümme aastat, sellega hoiame kokku
tööjõudu ja raha. Püsilillede kasvatamine
suve! väljas on võimalik. Mitmeid
taimi saab paljundada jagamise
teel, sellega väldime taimede ostmise
kulu. Püsilillede peenar peab olema
vähemalt 2 meetrit lai ja kuus kuni
kaheksa meetrit pikk. Eriti sobivad
heed suvilate suurematele kruntidele.
Ka ei ole need nii nõudlikud kui suvelilled.
Esinevad ainult püsilillede peen-iradv
sega peenrad koos suvelilledega,
üksikud grupid sobivas kohas, püsililled
kivitaimlas jne. Peenra-tagapõhjaks
sobib hekk, puuaed, madalad põõsad
jne. Puud ei sobi peenra lähedale,
kuna nende juured kasvavad peenras- -
se. Puujuured peaks vähemalt kord
aastas terava labidaga läbi lõikama 30
kuni 50 cm sügavuselt. Väikesel krundil
istutatakse lillede grupid põõsaste
vahele või ette. Ka siin lõigatakse põõsaste
juured läbi. Kuna püsililled jäävad
aastateks samasse peenrasse siis on
olulin^ ettevalmistus sügavalt kaevamise
ja orgaanilise väetise-näol nagu
lauda sõnnik, kompost jne. Mineraalväetist
nrvkunstväetist kasutatakse kevadel
ja sügisel. Kasutataval väetisel
peab olema madal lämmastiku sisal-,
davus — näiteks 6-12-24. Püsililli istutatakse
peamiselt septembris ja oktoobris.
Kulukas on osta taimi, odavam on
ise kasvatada taimi seemnest.
K A S V A T A M I NE
• Järgnevalt vaatles referent seemnest
püsilillede kasvatamist. M õ n e d seemned
vajavad enne külvi külmetamist,
nagu näiteks kukekannused. Kui meil
on juba taimi siis saame kasutada vegetatiivsel
paljundamist. Lihtsam viis
on paljundus juurte või juurte ja varre
vastavate osade jagamise teel. Lektor
vaatles üksikasjades jooniste abil mitmete
püsilillede paljundamist jagamise^
teel ja ka nende istutamist. Ta soovitas!
krüsanlceme igal kevadel ümbor istutada.
Taimede istutamine püsilillede
peenrasse nõuab kunstimeelt. Madalad
laimed istutalaksf! otie. kciskmised
keskele ja kõrged jieeiirii lagumisso
ossa, Üldreeglina sama liigi ja sordi
"lillüd asotulakse peenrii.sso gnippidn-na.
mitte rohkem kui viis taime grup-pis.
CJrupp ei tohi moodustada rida.
Oluline on ka taimede õitsemise aeg ja
õie värvide sobivus. Viira kev.adel kohendatakse
muld lillepeenras, väetatakse
kunstväetiscjja.. lisatakse kom-postinuilda
jne. Umbrohud hävitatakse
suvel. mu|d hoitakse'j)eenras kohevana
ja taimede kasvule vajalikult niiskena.
Krüsanteemid ja teised liiga tihedaks
kasvanud püsililled istutakse
kevadel ümber. Krüsanteemide ladvad
näpistatakse, kukekannii^ed lõigatakse
pärast õitsemist kolmandik lühemaks
ja kõrgeks kasvavad lilled seotakse
tugi|<eppide külge. Lõigatudku-kekannusl^
d õitsevad jälle septembris.
On soovitav lõigata kõigi püsilillede
õied pärast õitsemist.
HUVIRING
Selgus, ei kui, leidub küllaldaselt asjast
huvitatuid võidakse moodustada,
klubi juurde püsilillede huviring. Siis
võidakse ühiselt seemneid osta ja kasvatamisega
seoses olevaid probleeme
lahendada, Lõpuks tänas lektor V,
Piigilt abistamise eest püsilillede karakteristika
tabeli tegemisel'ja M. Lepikut,
kelle kogust tuli järgnevalt näitamisele
90 valguspilti. Siin nägime
muuhulgas õitsevaid püsililli nagu kil-birohud,
hanerohud, püreetrid, maikellukesed,
võhumõõgad, lõosilmad, tulikad,
kannikesed, astilbed, kukekannused,
kipsililled, liiliad, loobeeliad. ho-busemindid,
leeklilled, kukeharjad, astrid,
tõrvalilled j a paljud teised.
Kokkutuleku lõpus loositi klubiliikmete
vahel välja aianduslik raamat..
Järgimine ja enne suvist tegevust viimane
klubi kokkutulek on 28. aprillil,
kus toimub aianduslik laudkonr^avest-lus.
Laudkonnas agr. J. Oinus vaatleb
umbrohtude tõrjet kevadel, E. Kuris
käsitab aianduslikke uudiseid. M. Lepik
selgitab soojade lavade kasutan)isl
ja J. Luik vaatleb kevadisi töid puuvil-jaaias.
.
Ühenduses on jõM
i •
isvara laenud
Isikutaenud
20% SAASTU
älumiiniiJmist
päikesekatetelt
kui ostate enne 30. aprilli.
Saadaval mitmesuguseid stiile jä
värve rõdude, siseõuede, külguste,
akende jne. jaoks.
Autovarjualusttoüo ekstra tugevad
Bamedad katused sisseehitatud
14.00%
"Miitigimmiiiiiiin
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PAHANDAME
külmutuskappe ja pliite ~ igat liiki
yr 31 aWat tööpraktikat ic
Tel. 533-9334 - Peter
Alumiiniumist käsipuud,
APEX ALU MINU
PRODUCTS
Tel. 291-0234 igal ajal
Omanik soomlane
<XIl>« K K » • »«3> • KXX>< »<n> t K l » » •K3DI>* K O D - * »cn>4 H=3^
PROGR
Reede, 13.
Palvus
Orelikontsert
Noored muusikud
Realistide kokkutulek
Akadeemiline pealelõuna
Teater p.l.
Esio VISION
võimlejad-rahvatantsijad,
muusika
(Maple Leaf Gardens)
Salakõrts
Laupäev, 14. \m\l
Palvus
Orelikontsert
Noored muusikud
LAULUPIDU
(Maple Leaf Gardens)
RAHVAPIDU
(International Centre)
Salakõrts
Pühapfiev, 15. juuli
ÖKUMEENILINE
LÕPUJUMALATEENISTUÖ
Teatrirahva kokkutulek
ESTO-RESTO - ..Bruncfi
Sl se
ni
ESTO 84 PROGRAMM selsui
Torontos juuli 8.—15*1984
Pühapäev, 8. juuli fj[(
AVAJUMALATEENISTUS
ja lipu 100. aastapäev
ESTO 84
AVATSEREMOONIA
ja
E S T O R A MA
Segaeeskava (Ontario Place)
PLAHVATUS
Nooruslik kokkutulek ,
NOORTETEATER
Esmaspäev, 9. juuli
Palvus 8.30—9.30
Malevõlstlus
Teaduslik kokkutulek
õpetajate kongress
Orelikontsert 12.30—13.00
Noorte muusikute kontsert
Laureaatide pidulik lõunasöök
Solistide kontsert
Teater p.l.
Võimlejad •
Lasteteater
Sümfoonia kontsert
(Ontario Place)
Simman — teismeliste tants
Pilve Piiril —Tants CN Tornis
Teisipäev, 10. juuB!
. Palvus
Malevõlstlus
Rahvuskongress I
Eesti Päev Wonderland'lö
Orelikontsert
Noored muusikud
Maakondade päev ja õhtusöök
Solistide kontsert
Teater p.l.
Teater
Sümfoonia kontsert
Simman
Laevasõit
Salakõrts
Kolmapäev, 11. juuli
Palvus
Rahvuskongress H gt
Sõjameeste kongress
Naiskongress
Noorte konverents s(
Orelikontsert . .oji
Noored muusikud
Kontsert
Operett p.l. 3<
Operett oi
Rahvatantsijad
Sümfoonia kontsert kl
Simman TI
Sõduriõhtu (Sheraton Hotel) s[
Salakõrts
Neljapäev, 12. juuli
Palvus
RONGKÄIK
Skautide ja gaidide koosolek' ei
Pop-kontsert „KÕLA" v^
Kontsert rJ
Teater p.l. rl
Teater
Kammer-orkestrI kontsert ,
Simman
ESTO BALL
(Harbour Castle Hilton)
Salakõrts
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 14, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-04-14 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830414 |
Description
| Title | 1983-04-14-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NELIAPÄEVAL, M . APRILLIL-THURSBAY, APRIL U .,Meie Elu" nr. IS (1728) 1983
Toronto Eelsti
Sõprade pidutsemine {A Celebra-
Sion of Friends) on mottoks Toronto
150 aasta juubeli tähistamisele mis
algab 1984. aasta 6. märtsil. Üle 300
ajakirjaniku, TV reporteri ja organi-satsiooiiide
esindaja oli ilmunud
King Edward Hotelli pressikonvs-rentsile
ja sellele järgnevale iõyna"
söögile. Toronto linnapea A. Eggle-ton,
juubelikomitee esimees A. R.
McMurrich ja koordinaator Mau-reen
Kitts andsid seletusi.
Väljajagatud pressi-voldikus leidus
ka'ingliskeelne seletus, '„mis on Esto
84". Kümne ürituse lendlehe hulgas oli
see ainukene etnilise grupi oma. Ülemaailmsed
Eesti Päevad esineb juba ka
'1984. a. juulikuu kalendris. Esto tegelastest
olid kohal Toomas Metsala,
Enn Kiilaspea'ja Endel Aruja. Lühikeseks
kõneluseks oli mahti nii linnapea
ga kui ka koordinaatoriga.
Tunniajane eeskava algas kabaree
stiilis, kolmeliikmelise laulutrupi poolt
klaverisaatega. Selles jutustati naljatoonis
vanadest aegadest Torontos ja
, ka praegustest päevadest. Siis esitleti
torukübaras ja pikas hallis kuues Yorki
linna esimest linnapead „William
Lyon Mackenzie'd kes võttis juhtimise
oma kätte esitles järgnevaid kõnelejaid
ja küsitles neid aegajalt, et asjasse
elevust tuua. Linnapea kirjutas alla ka
erilisele juubel proklamatsioonile.
Juubelikomitee esimees seletas pidustuste
majanduslikku külge. Toronto
linnavalitsus kavatseb kulutada kaks
miljonit dollarit, ja loodab saada 4,5
miljonit dollarit lisa kohalikelt äri-rneestelt.
Ta ütles, et kogemused näitavad,
et niisugused pidustused tõstavad
.turistide arvu. Möödunud aastal käis
Torontos 16 miljonit turisti, kes kulutasid
siin 2 tuhat miljonit dollarit. Kui
1984. aastal Torontos tõuseks turistide
arv samuti 19 protsenti, nagu see Bostonis
tõusis, tähendaks see, 300-mil-jonit
lisa sissetulekut linna ettevõtetele.
Peale majandusliku hüve oodatakse
ka linna enesetunde ja prestiishi tõusu.
Koordinaator Maureen Kitts, elav
nagu säde, jutustas juubelipidustuste
programmist. Teemad on kuude viisi
jaotatud järgmiselt: märts G-dal algab
juubeliaasta suure peoga ja ajaloo
kangastamisega (eriline kangas on te-gelikuli
valmistamisel). Aprillis on
pearõhk draamal ja teadusel; mai on
nooruse kuu. Juunis on rahvusvaliste
kuulsuste esinemised (International
Festival); juuli on. pühendatud järveäärsele
elule. Kuninganna tuleb kas
juunis või juulis. (Esto avapidu toimub
Foorumil, ka järve ääres.) August on
reserveeritud iluleja vanadele, september
naabritele (nende hulgas ka üle-järye
linnad) ning oktoobris tuuakse
esile seda mis on Torontos ja toronto-laste
poolt, esmaklassilist saavutatud.
,,Meie Elu" nr. 15 (1728) 1983
Cindy Õunpuu ujumas rinnuli. Tähelepanuvääriv on ülakeha tõus üle
veepinna käte tõmbe alustamisel. Foto — J. Sotnik
Cindy Õunpuu ujus uue Kanada rekordi
E.A.
Laupäevaõhtuses väiksemas seltskonnas
sattusin vaiksemasse nurka
sõbraga, kus arenes meil järgnev
keskustelu:
.,Kas sa ,kontserdile tuled?" •
,,Mis kontserdile? M i l l a l ja kus kohas?"
; . r
,,TES kontserdile Viljar Puu'ga, pühapäeval,
17. aprillil, Lawrence'Park
koolimajas, Tead küll, seal, kus eelmi-,
setaastalgi, Lawrence Ave. j ä Av.enue
Road'i nurga lähedal, või täpsemalt;
,125 Chatsworth Drive."" .
,,Mida see TES tähendab ja mida see
Puu seal teeb?" • . -
•,|jig9üks teab, et TES on Toronto Eesti
Segakoor ja Viljar Puu on noor eesti
viiulikunstnik kodumaalt, kes esmakordselt
esineb vabas maailmas laiemale
rahvahulgale."
,,Noör mees — ja kodumaalt? Kuidas
ta sis nii lihtsalt sealt välja pääsis ja
ja kas ta laulab siis nüüd segakooris?"
,,Naljamees, küsid ikka kaks asja
korraga — aga olgu. N, Eestist pääsis
V i Ijar Puu välja seepärast, et tema väga
sa 'mikas lesestunud ema abiellus siinse
baptisti koguduse õpetaja Kaljo
Raid'iga ning peale pikka punnimist
andsid punased võimumehed lõpuks
ümberasumise loa emale ja ta alaealistele
lastele.'Viljari õnneks oli ta siis
veel alla kahekümneühe. Segakooris
Viljar Puu küll ei laula, kuid ta on TES
kontserdi solistiks, esitades viiulil vähemalt
kolm pala, Saatjaks klaveril on
meile kõigile tuntud' magister Charles
Kipper." * '
.„Aga mida seal veel pakutakse?"
„Selkontserdil on veel teinegi solist
- „Estonia" orkester Uno Kook'i tak-itikepi
all. Ka nemad mängivad vist
kolm pala, praegu harjutavad kõvasti.
Peale'selle saadab orkestri väiksem
ansambel veel valimiku koorilaule. Ja
koori oma ridadest esineb ka veel soliste
laulude sooloosades nin Leena
Tiismartn saadab klaveril osa laule. N i i
et juba solistide ja väliskunstnike poolest
kujuneb see kontsert väga rikkalikuks."
„Mida see koor siis iselaulab ja palju
tai selleks aega jääbki?"
Aega jääb küllalt, kõik on kenasti
välja rehkendatud, llaulab kogu koor ja
laulab eraldi naiskoor; s.t. 'koori nais-liääled,
need on rahvale eriti meeldinud.
Kontserdi kava on -yäga mitmekesine
erilaadsest heliloomingust' nii
meie vanameistritelt, kui ka pgulas-heliloojatelt."
'
„Aga räägi mulle midagi lähemat
Viljar Ruu'st."
..Hearneelega. A g a mis mina temast
kõnelen, läsemeltal endal rääkida — 21
eluaastat, ega see jutt kaua kesta.-Järgnevad
on tema omad sõnad minu küsimuste
peale." ' - ;
,i|uba 8-aastasena tundsin huvi muu-
. sika,' eriti viiuli vastu, mispärast alustasin
õpinguid Viljandi laste muusikakoolis;
õhtuti, pärast tavalise algkooli
tunde. Laste muusikakoolis olid põhi-alneiks.
muusikateooria ja klaver ning
minu huvialale vastavalt muidugi ka
viiul. I
Viljandi laste muusikakollis õppisin
5 aastat, mille järele meie perekond
• asus elama Tallinna, kus jätkasin
õpinguid N õ m m e laste muusikakoolis.
Selles koolis mu viimased 2 aastat,
õpetaja Peep Tõldsepa hoole all, osutusid
suunamääravaks minu edaspidises
elus.
Peep tõldsepp oli väga hea südamega,
energiline jja entusiastlik õpetaja,
mõjudes mulle örgutavalt ning edasi-püüdlust
sisendavalt. Tema nõuande
kohaselt jätkasin õpinguid Tallinna
Muusika Keskkoolis. See kooli asendab
tavalist keskkooli, kuid pearõhk
on muusikal. M i n u õpetajaks järgnenud
4-aastase kooliaja kestel oli Endel.
Lippus, kes on ise tugev, muusik ja
teadlik pedagoog. ; "'
Endel Lippus oli ka Konservatooriumi
interpretatsiooni teaduskonna ja
viiulikateedri juhataja.
Pärast Muusika Keskkooli lõpetamist,
kuni ümberasumiseni Kanadasse,
õppisin Tallinna Riiklikus Konservatooriumis
(TRK), kus kahe ja poole
aasta kestel ;minu viiuliõpetajaks oli
jällegi EndelfLippus;
TRK on vQga sarnane siinsele muusika
ülikboljile, kus õppeaineiks' on
muusika ajalugu, keeled, harmoonia,
läänemuusikar kaasaja muusika, eesti
muusika, diHgeerimine, orkester, ansambel,
kla\ler, viiul jt. Kompositsiooni
klass on Eraldi.
Dirigeerimise alal oli minu õpetajaks
Kuno Areng, kes on praegu Gustav
Ernesaksa järglasena Eesti Akadeemilise
Meeskoori juhatajaks. Vii-,
mased kaks aastat juhatasin ise Oleviste
kiriku umbes 50-liikmelist meeskoori.
^
Kontserdid? 16-aastasena saavutasin
üleriiklistel muusikavõistlustel
viiulil oma vanuse klassis esimese koha.
Arvukatel viiulikontsertidel olen
esinenud nii kooli kui ka kiriku korraldusel.
, - .
Lemmikkomponi$tid? Bach, Sibe-lius
ja Brahms, kuid ka palju teisi. _
Mida teen praegu? Praegu kuulun
Torontos õpetaja Kaljo Raid'i perekonda,
täiendan end Konservatooriu-
• mi viiulitundides ja annan ise viiu-litunde,
peamiselt lastele. Esmaseks
mureks on aga .viire inglise keele õppimine.
Kui hästi ma viiulit mängin? Eks
kuulete šed^ kontserdil. Igaüks on oma
hinnangu kuningas; loodan siiski, et
ma teile pettumust ei valmista."
, S. P R E EM
Neljapäeval, 24. märtsil pidas Mulkide
Selts oma korralise koosoleku
Eesti Maja klubiruumis, kuhu oli ko-gunbnud
rohkearvuliselt osavõtjaid.
Seltsi vanem j. Vihma, avas koosoleku,
tervitades kokkutulnuid. Vaikse
leinaseisakuga mälestati surma
läbi lahkunuid klubi liikmeid. Koosoleku
juhatajaks valiti J. Vihma ja
protokollijaks Elmar Silm. \
Möödunud aasta oli seltsil tegevus-rohke:
aidati kaasa koos teiste maakondlikkude
organisatsioonidega. Ee|-
\ ti Maja tuluõhtu korraldamisel. J^^y-raldati
koos Tartu Instituudiga kirjanik
Salme Ekbaiimi Juubeliõhtu ja aidati
kaasa ka teiste tähtpäevade lä^
biviimisel. Teiste maakondlikkude organisatsioonide
üritustest osavõtt on
loonud maakondadevahelise sõbralikii'
koostöö vaimu.
Majandusaruande esitas Valdeko
Ojasson. Aruanne näitas, et selts on
rahaliselt rahuldavas olukorras. N i i tegevuse-
kui majanduse-aruanne kinnitati
ühel häälel. >-
Käesoleval aastalon mulkidel eriti
palju sündmusi ja tähtpäevi. Helilooja
Mart Saare sünnist möödub 100 aastat;
samuti on kavas esitada Holstre
vallast pärif, hiljuti Rootsis surnud, J.
Aaviku helitöid. Sel aastal. Viljandi
vallast pärineva J. Laidoneri sünnist
100 aastat ja Viljandi linn tähistab oma
700 aast juubelit.
Lähemaks ürituseks on 16. aprillil
Tartu College'is mulkide ja valgalasle
ühine koosviibimine, kus kavas on eelnimetatud
lühiülevaated toimuvatest
tähtpäevadest ja sündmustest. Õhtuses
kavas on mitmesuguseid lauluetlckan-deid
ja valgalaste kandlemängu. Lõbusa
meeleoli "eest. hoolitseb Edgar
Kink.
Suurimaks etlevalmistuseks on ES-TO-
84. mille üle informatsiooni andis
}. Vihma. Vahetati mõtteid kuidas koos"
teiste maakondadega koostöös läbi
viia ,.Maakondade Päev". Eriti tahetakse
aidata kaasa rahvariiete moenäi-tuse
ja etnograafilise-näituse läbiviimisele.
Mulkide Seltsi esindajaks'Etnograafilise
ringi 'juurde valili< Helju
Salumets. Otsustati aidata kaasa Eesti
Rahvapillide Orkestrile rahvapillide ja
mängijate muretsemisel.
Koosolek otsustas liituda saarlaste
poolt organiseeritud suvepäeva korraldamisega
20. augustil Jõekäärul, millest
ka võrulased os^ võtavad.
Soovitavaks peeti.veel omavahelise,
koosviibimise korraldamist Eesti- Majas
enne ESTO-84, et olla valmis suur-pidustusteks.
.
Valimistel valiti tagasi endine juhi-tus,
kusjuures juhatust täiendati
ESTO-84 puhuks kolme liikmega, juhatuse
esimeheks (Seltsi Vanemaks)
endiselt J. Vihma ning liikmeteks (Vanemate
Kogu): Valdeko Ojasson, Jaan
Vares. V i l l i Mandra, Elmar Tani, E l mar
Silm. Helju Salumets, Leida Randlepp
ja,Hilda Truupere.
Revisjoni komisjoni valiti: Jüri Ram-jalg.'
Tõnis Laar ja Paul Juttus.
Peale asjalikku ja üksmeelset koosolekut
jätkati omavahelist jutlemist
kohvilauas. . .
O.H
Kanada u umise esivõistlused .25 m
ujulas,mis peeti 16.—20. märtsil Van-couveris,
lõppesid Etobicoke Swim
Club'i võiduga. Teiseks tuli Laurentian
University Swin Club Sudburyst ja koi- ^
maiidaks University of Calgary Swim
Club Albertast. Eestlastest võtsid nendest
võistlustest osa Cindy Õunpuu,
Etobicoke S.C. ja Maria Lember,
Markham A.C.
Cindy Õ u n p u u , võisteldes Etobicoke
4x100 m kompleksstiili teateujumise
naiskonnas, tuli esikohale võites kuld-.
medali,/ühtlasi saavutas uue Kanada "
rekordi. Naiskonna aeg 4.16,0. Cindy
Õ u n p u u , kes ujus rinnuli teisena, saavutas
aja 1.11,3. Endine rekord oli
4.19,99, saavutatud Edmonton Keyano
S.C. poolt. Etobicoke naiskond asus
juhtiriiisele kohe stardist väljudes ja
juhtis võistlust kuni lõpuni. Seda rekordi
saavutamist oli võimalus Toronto
eestlastel jälgida televisioonis, kus
see anti edasi laupäeval, 2. aprillil CBC
poolt. Peale selle Cindy Õ u n p u u saavutas
neljandad kohad 100 m rinnuliujumises
- 1.12,7,ja 200 m rinnuliujumises
— 2.36,0. Eelpooltoodud ajad on ainult
kümnendikudes sekundites, sest
võistluste korraldajate pool on täpsemad
andmed veel väljastamata.
Maria Lember ei pääsenud finaali,
kuid saavutas oma uue isikliku rekordi
400 m vabaltujumises ajaga 4.33.27 ja
400'm kompleksstiilis ajaga 5.19.85,
parandades oma rekordit 6 sek. võrra,
800 vabaltujmnises saavutas aja 9.25,4,
Kanada ujumise esivõistlustel aktsepteeritakse
võistlejaid ainult teatava
kvalifikatsiooniga ja need toimuvad
ihna vanusegruppideta. Sügise ja lal-veperioodil
toimuvad võistlused 25 m
ujulates ja kevade ja suve perioodil 50
m ujulates, nende võistlustega lõp})e-
•sid võistlused 25 m ujulates ja järgmised
Kanada ujumise esivõistlused peetakse
50 m ujulas augusti kuus Mont-
H A R A L D RAICNA
Aiandusklubi loeng
PÜSILILLEDES'
Hamiltoni
Segakoori
Icevadkontsert
Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor pole
äsja möödunud talvel talveunes olnud,
vaid hoopis vastuoksa: lauljate read on
täienenud m õ n e ,,Helletajate" kopri-liikme
tagasitulekuga „tegevteenistus-se"
ja kolme uue laulja ühinemisega
kooriga. Kõige selle juhtunu loogiline
tagajärg on olnud tihe töö ja ladus laul
kahe koorijuhi täpsel taktilöömisel.
tehtud töö tulemustega on Hamiltoni
ja ka ümbruse laulusõpradel võimalus
tutvuda koori kevad-kontserdil,
24. aprillil kell 3 p.l. vanas, tuntud ja
proovitud ..FirstPlace" auditooriumis.;
Kontserdi kavas on laule segakoorilt,
kvartetilt, duetilt ja solistidelt, ja mida
veel oskakski ühe laultisõbra süda
ihaldada! Koor esitab õig e mitu laulu
esiettekandes, nii eesti kuf ka välismaa
heliloojailt.\ '
TÄNUAVALDUS
Tänan kõiki kes minu 90. a. täiitpäevast osa võtsid ja selle heaks ja •
ilusaks kordaminekuks seda kinkidega, kõnedega ja heade soovidega
tähistasid. Tänu piiskop Kari Raudsepale ja konsul Ilmar Heinsoo-:
le, Võitlejate Ühingule, Husaaridele, Ohvitseride Kogule, Eestlaste
Kesknõukogule Kanadas, Läti ja Leedu Võitlejate esindustele Kanadas.
Tänu Korp! Vironiale ja suur aitäh. Uno Kook'ile. Palju tänu pr. S.
Preemire ja dr. R. Toi'le, kes ilustasid sündmust muusikaga.
Tänu kõigile, kes mind kidadega, telegrammidega ja postkaartidega
rõõmustasid. Kõige suurem tänu ja õnnistus kuulub minu abikaa-sale
.Hertale. Sügava tänutundega
. "BORIS LEEMAN .
^0 ra:04>4SMi«»^) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-04-14-04
