1983-04-14-01 |
Previous | 1 of 13 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
-5 l J3 /'•!.->
^Ston Stro Orde^
Saksa leht:
Underi looming kuulub
0
G E
Second CSass Mail Registratibn No. 1354.
Nr. 15 (1728) 1903 NELJAFÄEVAL, 14. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 14 XXXIV aastakäik
ESTO'8^
Käesolevas lõhes leiavad lugejad
neli lehekülge hõlmava eriosa
„ESTO TEATED 84" nr. 1,
mis koostatud ja trükki toimetatud
eelseisvate suurpidustuste
informatsiöonitoimkonna poolt.
On toodud programm, andmeid
majutamise kohta, juhtnööre Torontos
liikumiseks ja muud —
kokkuvõtlikult ka ijiglise keeles.
Detroiti Soome Meeskoor „Finlandia" tähistas oma 60. tegevusaasta juubelit kontserdiga Soome Majas
.Detroitis laupäeval, 9. aprillil. Külaliskooriks oli Toronto Eesti Meeskoor. Pildil „Finlandia" esinemas E.
Mäkineni juhatusel. (Lähemalt Ihk. 3) , Foto — 0 . Haamer
jjEstonia" tantsija
5)
66
Dl VI NA
^TOKHOLM(EPL) — Esimest korda moodsal ajal kardavad paljud eestlased täiesti realistlikult, et võibolla
eesti rahvas on sunnitud kaduma ja muuiuma venelasteks, kirjutab rootsi ajaloolane Stefan Hjalmärs-son
oma külaskäigust okupeeritud Eestisse.
MNorrköpings. Tidingar-Qstergöt-
Jands D|gbla4et", ilmunud kiirjutise^.
,,Tervecl rahvad on kadunud varem,
ütleb mulle blond eesti naine. Võibolla
on nüüd kord meie kätte jõudnud/
Ta vaatatj ettevaatlikult ringi pingilt,
kus me istume.
. — Kuula! Mida sa kuuled? Vene
keelt. Lapsed, kes jooksevad siin pingi,
räägivad vene keelt, nende vanemad
räägivad vene keelt, vanad räägivad
vene keelt. Nad on siia väljast kolinud.
Kuidas saame meie püsida, kui venelasi
on nii palju ja neid järjest juurde
tuleb? ' -
— Muidugi tiirlebfinaakera ka ilma
eestlasteta. Kuid rtieile on kõik otsas,
kui meie rahvas jaimeie keel kaovad.
t. • ' . . • •
(Järghk. 3)
; S T O K H O L M - „Estoftia balletitrupp
lahkus pärast ringreisi Rootsist
ühe liikme võri-a vähem. Üks meestantsijaid
kadu^ pärast viimast esinemist
Nässjös. Rootsi ajakirjanduses
on teated olnud erinevad põgeniku
rahvuse üle, kuid „Eesti Päevaleht"
kuuleb, et „ärahüppaja" on 32-aas-laneMichael
Bogatõrjev, kes Eestis
sündinud ja valdab eesti keelt.
NOORTE TALENTIDE
KONTSERT
pühapäeval, 15. mail kell 3 p.l.
Muusikavõistluste võitjad.
Stipendiumid.
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) - Marie Underi
sünnist saja aasta möödumise puhul avaldas siin ilmuv nimekas
päevaleht „Die Welt" neljaveerulise kirjutise koos M.
Underi fotoga oma 26. märtsi numbris. Selles öeldakse:
„0n tundmatuid — peaaegu
tundmatuid — maid, ehkki need ei
asu kaugel: Eesti näiteks. Kui noorematelt
küsida, kus see 1918-1940.
a. iseseisev vabariik asub, siis nad
ei teaks- sellele vastata. Namiibia
ja El Salvador on neile rohkem
tuntud kui see maa, kust pärit
poetess Marie Under.
EESTI SAPPHO
Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas
ning kuulub seega samasse
generatisiooni nagu Kafka,
Kazanzakis, Karl Jaspers ja Ortega
Y Gasett. Teda on nimetatud eesti .
Sapphoks (kreeka naisluuletaja
600 a. E.K.jning ta on võrreldav
vene luuletaja. Anna Ahhmato-vaga.
Tema õnnetus seisneb selles,
' et kirjutas keeles, mis kuulub kõlarikkaimate
hulka, kuid Euroopas
kõige vähem tuntud.
Kui Stalin 1940. a. Eesti koos
Läti ja Leeduga annekteeris, rääkisid
umbes miljon inimest eesti
keelt, mis nagu soome keel ei kuulu
indogermaani keeltegruppi. On
r inimesi, eelkõige Rootsis ja USA-s
kui ka Saksamaal, kes eesti keeli
õppinud ning võivad Underi lu\jlet
lugeda tema originaal keeles.
SIBYLLE OMA RAHVALE
Poetess on alates 1917. a. kuini,
surmani Stokholmis 1980. a. avaldanud
rohkem kui tosina luuletuskogusid
nagu „Eelkevad';, „Sinine
puri", „Pärisosa", „HääI varjust",
„ R õ õm ühest ilusast päevast".
„Õnnevarjutus", „Vaba taeva-all",
„Kivi südamelt", „Mureliku suuga"
ja teisi. Tema poeesia teemas-tik
on laiahaardeline: juubeldamine
kevadest nõiutud maastikkude
üle tema kodumaal Läänemere ää-reSj
armastuse ülemlaul, kiitus täi-deläinud
silmapilgule. Kõik need
leiavad samasuguse käsitluse kui
markantsetes sõnades manamine
vapustatud maailma üle sõdale
ajastul, suurlinna kurbus, saagade,
müüride ja legendide maailm.
Vanaduses, mil Marie Under
emigreerus Rootsi, sai temat Sibyl-le
(elutarkust kuulutanud naised
rooma'mütoloogias] oma rahvale.
Tema lüürika haarab kaeblikust,
natuurpoeesiast.kuni filosoofilise
meditatsioonini ja prohvetliku
kaebamise-süüdistamiseni oma
rahva saatuse pärast. '
NOBELI KANDIDAAT.
Mitu korda Nobeli auhinna saamiseks
ette pandud, mille aga saanud
temast vähem tähtsamad kirjanikud,
on Marie Under kõike
muud kui om^ kodumaa poetess.
Ta on osanud vormida rahvuslike
pärimuste elemendid üldisse poeesiasse,
kogu Euroopa voolud loominguliselt
partitiseerinud ning
tõlkinud paljud saksa, prantsuse ja
vene autorid eesti keelde.
Eestlased on väike, mahasurutud
ja arvult detsimeeritud rahvas.
Aga nad pole surnud rahvas nii
kaua kui nende suurima lüüriku
töid kantakse edasi hinnalise vara,
mälestuste ja tõotusena järgmistesse
generatsioonidesse. Ka N.
Eestis on hakatud Underit viimasel
ajal. austama kui rahvuslikku
klassikut. Tema looming kuulub
Euroopa maailmakirjandusse nii
nagu tema rahvas on oksaks Euroopa
kultuuri mi;mekesiduse
puul."
-kk
Toronto usu koguduse
DD OD
pühapäeval, 24. aprillil 1983 kll 4 p.l. Peetri kirikus
Kavas: L. Avessoni „Missa Santa Trinitatis"
esiettekanne. .
, / Kirikukorjandus.
E.E.L.K. USUTEADUSE ll|llSTITUUT
ÕPPEAÄSm LOENGUTE PERIOOO
AITEMUUK PEREKONNAÕHTU
laupäeval, 23. apriHil kell 5 p.l. Peetri kiriku saalis/
Kavas rikkalik loterii, käsitööde müügilaud, oksjonid ja kohvilayd.
TERETULNUD
Wvcliffe CoOlegeMs, Toront^^
Juhatab prof. dr. A. Võõbus. Korraldaja piiskop K. Raudsepp.
LEKTORID: Pr. A. Voõbus, piiskop K. Raudsepp, dr. V. Salo, dr. R. Toi, mag. A. Taul, mag.
mag. T. Nõmmik. ® Osavõtumaks $40.--. Uuod õppijad teretulnud, endistele osavõtt väga soovitav.
Registreerida kirjalikult enne 1. juunit piiskopile aadressil: P.O. Box 291, Jordan .S^ation, Ontario,
Canada, LOR ISO. (D Avajumalateenistus Toronto Peetri kirikus 5. juunil kell 11 Jhommikul.
KUNSTLIK PARADIiS (a-itüksdoiian
KUNSTILAAT ja NÄITUS- VABADUSKAFFb TANTSUPIDU. Laupäevaõhtune
Omapärane läbilõige Kultuuriline kohvik: Suupisted,
Toronto kunsti olukorrast' meeleolu ja soodsad hinnad.
LAUPÄEV, PÜHAPÄEV 16, 17
suurüritus; moodsa muusikaga
esinevad JÄ JÄ JÄ. Algusega
7.00 p.l. Sissepääs $3 (16. aprill) :
OON HALL ,
(EestiMajastületee —957Broadview)kell10el — 8 p l . *
annetades oma pan^^
ule
'958 Broadview Ave.
Toronto, 0nt.M4K 2R6
.E.R.R. „KUNGLA"
AIBAL
Casa Loma's 14. mail 1983 kell 6.30 p.l.
• V
Pääsmed: $65 paar — õpilased $25 isikult (23 a. ja alla)
Piletiteks helistada: Viive Metsala 482-0217
Eesti Pensionäride Klubi Torontos
OTE RII
Pühapäeval, 24. aprillil kell 12 päeval
Eesti Maja suures saalis.
EINELAUD JA KÄSITÖÖ MÜÜGILAUD
Kõik teretulnud!
^ Ootame kõiki eesti ohvitsere koos külalistega
EV. SÕJAKOOLI
AASTAPÄEVA BALLIL!
^ 30. aprillil 1983. a. kell 19.00
Tartu Col1ege'i saalis.
EESKAVA — KÜLMLAUD — JOOGIDTANTS — öAAn g
Registreerida ja osavõtumaks tasuda hiljemalt 25. aprilliks k.a.
E.Siim 486-6683 või J. Luik 698-9645
EESTI OHVITSERIDE KOGU KANADAS
HAMILTONI EESTI SELTSI SEGAKOORI
KEVADKONTSERT
pühapäeval, 24. aprilBil 1983 kell 3 p.i
First Place Auditooriumis
350 King St. E. Han^üton, Ontari®
PÄRAST KONTSERTI KOHVILAUD
ABCADEEMILISE KODU traditsiooniline
AI-VASTUVOTT
29; aprillil s.a. kell 8 õhtul Tartu College'is
,KAJA" ORKESTER ---SUUPISTED - BAAR
Sissepääs $10
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 14, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-04-14 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830414 |
Description
| Title | 1983-04-14-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | -5 l J3 /'•!.-> ^Ston Stro Orde^ Saksa leht: Underi looming kuulub 0 G E Second CSass Mail Registratibn No. 1354. Nr. 15 (1728) 1903 NELJAFÄEVAL, 14. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 14 XXXIV aastakäik ESTO'8^ Käesolevas lõhes leiavad lugejad neli lehekülge hõlmava eriosa „ESTO TEATED 84" nr. 1, mis koostatud ja trükki toimetatud eelseisvate suurpidustuste informatsiöonitoimkonna poolt. On toodud programm, andmeid majutamise kohta, juhtnööre Torontos liikumiseks ja muud — kokkuvõtlikult ka ijiglise keeles. Detroiti Soome Meeskoor „Finlandia" tähistas oma 60. tegevusaasta juubelit kontserdiga Soome Majas .Detroitis laupäeval, 9. aprillil. Külaliskooriks oli Toronto Eesti Meeskoor. Pildil „Finlandia" esinemas E. Mäkineni juhatusel. (Lähemalt Ihk. 3) , Foto — 0 . Haamer jjEstonia" tantsija 5) 66 Dl VI NA ^TOKHOLM(EPL) — Esimest korda moodsal ajal kardavad paljud eestlased täiesti realistlikult, et võibolla eesti rahvas on sunnitud kaduma ja muuiuma venelasteks, kirjutab rootsi ajaloolane Stefan Hjalmärs-son oma külaskäigust okupeeritud Eestisse. MNorrköpings. Tidingar-Qstergöt- Jands D|gbla4et", ilmunud kiirjutise^. ,,Tervecl rahvad on kadunud varem, ütleb mulle blond eesti naine. Võibolla on nüüd kord meie kätte jõudnud/ Ta vaatatj ettevaatlikult ringi pingilt, kus me istume. . — Kuula! Mida sa kuuled? Vene keelt. Lapsed, kes jooksevad siin pingi, räägivad vene keelt, nende vanemad räägivad vene keelt, vanad räägivad vene keelt. Nad on siia väljast kolinud. Kuidas saame meie püsida, kui venelasi on nii palju ja neid järjest juurde tuleb? ' - — Muidugi tiirlebfinaakera ka ilma eestlasteta. Kuid rtieile on kõik otsas, kui meie rahvas jaimeie keel kaovad. t. • ' . . • • (Järghk. 3) ; S T O K H O L M - „Estoftia balletitrupp lahkus pärast ringreisi Rootsist ühe liikme võri-a vähem. Üks meestantsijaid kadu^ pärast viimast esinemist Nässjös. Rootsi ajakirjanduses on teated olnud erinevad põgeniku rahvuse üle, kuid „Eesti Päevaleht" kuuleb, et „ärahüppaja" on 32-aas-laneMichael Bogatõrjev, kes Eestis sündinud ja valdab eesti keelt. NOORTE TALENTIDE KONTSERT pühapäeval, 15. mail kell 3 p.l. Muusikavõistluste võitjad. Stipendiumid. GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) - Marie Underi sünnist saja aasta möödumise puhul avaldas siin ilmuv nimekas päevaleht „Die Welt" neljaveerulise kirjutise koos M. Underi fotoga oma 26. märtsi numbris. Selles öeldakse: „0n tundmatuid — peaaegu tundmatuid — maid, ehkki need ei asu kaugel: Eesti näiteks. Kui noorematelt küsida, kus see 1918-1940. a. iseseisev vabariik asub, siis nad ei teaks- sellele vastata. Namiibia ja El Salvador on neile rohkem tuntud kui see maa, kust pärit poetess Marie Under. EESTI SAPPHO Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ning kuulub seega samasse generatisiooni nagu Kafka, Kazanzakis, Karl Jaspers ja Ortega Y Gasett. Teda on nimetatud eesti . Sapphoks (kreeka naisluuletaja 600 a. E.K.jning ta on võrreldav vene luuletaja. Anna Ahhmato-vaga. Tema õnnetus seisneb selles, ' et kirjutas keeles, mis kuulub kõlarikkaimate hulka, kuid Euroopas kõige vähem tuntud. Kui Stalin 1940. a. Eesti koos Läti ja Leeduga annekteeris, rääkisid umbes miljon inimest eesti keelt, mis nagu soome keel ei kuulu indogermaani keeltegruppi. On r inimesi, eelkõige Rootsis ja USA-s kui ka Saksamaal, kes eesti keeli õppinud ning võivad Underi lu\jlet lugeda tema originaal keeles. SIBYLLE OMA RAHVALE Poetess on alates 1917. a. kuini, surmani Stokholmis 1980. a. avaldanud rohkem kui tosina luuletuskogusid nagu „Eelkevad';, „Sinine puri", „Pärisosa", „HääI varjust", „ R õ õm ühest ilusast päevast". „Õnnevarjutus", „Vaba taeva-all", „Kivi südamelt", „Mureliku suuga" ja teisi. Tema poeesia teemas-tik on laiahaardeline: juubeldamine kevadest nõiutud maastikkude üle tema kodumaal Läänemere ää-reSj armastuse ülemlaul, kiitus täi-deläinud silmapilgule. Kõik need leiavad samasuguse käsitluse kui markantsetes sõnades manamine vapustatud maailma üle sõdale ajastul, suurlinna kurbus, saagade, müüride ja legendide maailm. Vanaduses, mil Marie Under emigreerus Rootsi, sai temat Sibyl-le (elutarkust kuulutanud naised rooma'mütoloogias] oma rahvale. Tema lüürika haarab kaeblikust, natuurpoeesiast.kuni filosoofilise meditatsioonini ja prohvetliku kaebamise-süüdistamiseni oma rahva saatuse pärast. ' NOBELI KANDIDAAT. Mitu korda Nobeli auhinna saamiseks ette pandud, mille aga saanud temast vähem tähtsamad kirjanikud, on Marie Under kõike muud kui om^ kodumaa poetess. Ta on osanud vormida rahvuslike pärimuste elemendid üldisse poeesiasse, kogu Euroopa voolud loominguliselt partitiseerinud ning tõlkinud paljud saksa, prantsuse ja vene autorid eesti keelde. Eestlased on väike, mahasurutud ja arvult detsimeeritud rahvas. Aga nad pole surnud rahvas nii kaua kui nende suurima lüüriku töid kantakse edasi hinnalise vara, mälestuste ja tõotusena järgmistesse generatsioonidesse. Ka N. Eestis on hakatud Underit viimasel ajal. austama kui rahvuslikku klassikut. Tema looming kuulub Euroopa maailmakirjandusse nii nagu tema rahvas on oksaks Euroopa kultuuri mi;mekesiduse puul." -kk Toronto usu koguduse DD OD pühapäeval, 24. aprillil 1983 kll 4 p.l. Peetri kirikus Kavas: L. Avessoni „Missa Santa Trinitatis" esiettekanne. . , / Kirikukorjandus. E.E.L.K. USUTEADUSE ll|llSTITUUT ÕPPEAÄSm LOENGUTE PERIOOO AITEMUUK PEREKONNAÕHTU laupäeval, 23. apriHil kell 5 p.l. Peetri kiriku saalis/ Kavas rikkalik loterii, käsitööde müügilaud, oksjonid ja kohvilayd. TERETULNUD Wvcliffe CoOlegeMs, Toront^^ Juhatab prof. dr. A. Võõbus. Korraldaja piiskop K. Raudsepp. LEKTORID: Pr. A. Voõbus, piiskop K. Raudsepp, dr. V. Salo, dr. R. Toi, mag. A. Taul, mag. mag. T. Nõmmik. ® Osavõtumaks $40.--. Uuod õppijad teretulnud, endistele osavõtt väga soovitav. Registreerida kirjalikult enne 1. juunit piiskopile aadressil: P.O. Box 291, Jordan .S^ation, Ontario, Canada, LOR ISO. (D Avajumalateenistus Toronto Peetri kirikus 5. juunil kell 11 Jhommikul. KUNSTLIK PARADIiS (a-itüksdoiian KUNSTILAAT ja NÄITUS- VABADUSKAFFb TANTSUPIDU. Laupäevaõhtune Omapärane läbilõige Kultuuriline kohvik: Suupisted, Toronto kunsti olukorrast' meeleolu ja soodsad hinnad. LAUPÄEV, PÜHAPÄEV 16, 17 suurüritus; moodsa muusikaga esinevad JÄ JÄ JÄ. Algusega 7.00 p.l. Sissepääs $3 (16. aprill) : OON HALL , (EestiMajastületee —957Broadview)kell10el — 8 p l . * annetades oma pan^^ ule '958 Broadview Ave. Toronto, 0nt.M4K 2R6 .E.R.R. „KUNGLA" AIBAL Casa Loma's 14. mail 1983 kell 6.30 p.l. • V Pääsmed: $65 paar — õpilased $25 isikult (23 a. ja alla) Piletiteks helistada: Viive Metsala 482-0217 Eesti Pensionäride Klubi Torontos OTE RII Pühapäeval, 24. aprillil kell 12 päeval Eesti Maja suures saalis. EINELAUD JA KÄSITÖÖ MÜÜGILAUD Kõik teretulnud! ^ Ootame kõiki eesti ohvitsere koos külalistega EV. SÕJAKOOLI AASTAPÄEVA BALLIL! ^ 30. aprillil 1983. a. kell 19.00 Tartu Col1ege'i saalis. EESKAVA — KÜLMLAUD — JOOGIDTANTS — öAAn g Registreerida ja osavõtumaks tasuda hiljemalt 25. aprilliks k.a. E.Siim 486-6683 või J. Luik 698-9645 EESTI OHVITSERIDE KOGU KANADAS HAMILTONI EESTI SELTSI SEGAKOORI KEVADKONTSERT pühapäeval, 24. aprilBil 1983 kell 3 p.i First Place Auditooriumis 350 King St. E. Han^üton, Ontari® PÄRAST KONTSERTI KOHVILAUD ABCADEEMILISE KODU traditsiooniline AI-VASTUVOTT 29; aprillil s.a. kell 8 õhtul Tartu College'is ,KAJA" ORKESTER ---SUUPISTED - BAAR Sissepääs $10 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-04-14-01
