Meie Elu = Our life, August 20, 1987

              NELIÄPÄEVÄL,'2®. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 20 ,^Meie Eiu" nr. 34 (1954) 1987 „Meie Elu" nr. 341(
Eesti rahvuslikE
sigis®!
Eesti kogudused
tähistavad tänavu meie rahvusliku
Kiriku rajamise 70. aastapäeva. See
usuliselt ja rahyuslikult tähtis sünd­mus
leidis aset a. 1917r seega enne
Eesti Vabariigi rajamist, suurema ki­rikliku
kokkutuleku kaudu, kus olid
esindatud kiriku õpetajad ja kogu­duste
saadikud kogu Eestis ja sellele
lisakis ka ees^i asudustes Venemaal.
Pärast seda kui a. 1802 vene või­mude
poolt pärast pikka viivitust
avati uuesti Tartu Ülikool, avanes ka
eestlastel võimal|is saada kõrgemat
haridust. Noored eestlased, kes vali-
Mõtteteri spordimängudelt
Kui Ühendriikide Eesti Spordiliit nada Eestlaste Ajaloo Komisjoni on
33 aastat tagasi alustas Lakewoodi huvitatud sportliku tegevuse ajalooli-liiva
ja mändidega tuntuks saanud sest jäädvustamisest? Kes meie spordi-vaikelinnas
iga-aastaste Eesti Män- tegelastest aitaks luua märkimisvää^
gud USA-s korraldamisega, siis oli set spordiarhiivi? Miks meil ei ole
selle ürituste nime kohta kriitikal arhiivides korraldatud avatud uste
päevi, et inimesed saaksid informatsi-
,,Mis Eesti Mängudselline killapidu ooni ja inspiratsiooni?
on?" Algatust võrreldi jloomulikult
meie üleriiklike Eesti Mängudega Tal- OD
linnas sügaval rahu ja iseseisvuse ajal,
ja neid korraldati igal neljandal aastal. Lakewoodi mängudel teevad inime-
Jah, Saksamaa D.P. päevil tehti Geis- sed peale' male ja bridzhi ka mõtte-lingenis
Eestlaste Spordi- ja Võimle- sporti omal viisil. Mõnikord tulevad
mismänge. Ei juletud Eesti Mängude sealt päris ühiselt organiseeritud asjad
nime kasutada. Kuid Eesti Mängud välja.Suuremaid,.mõttetarku"olirah-
USA-s on siiski peagu need, mis nad va hulgas liikumas hulganisti: ,,pari-tegelikuh
nime järgi oli - mängud ma eesti pagulaslehe" toimetaja Ha-sid
selle tee, kõiki raskusi, eriti ka Endine metsalangefaja 40 aastat tagasi, praegune elukuu USA-s. Ei tea, et lääneranniklased raid Raudsepp, „Meie Elu" USA hääl
„pillimees majanduslikke raskusi ületades, va­"
Boris kahe imetleva daamiga metsameeste kokkutulekul Sauli Ste. Marie's.
lisid endile, kas usuteaduskonna või
arstiteaduskonna. Järjest suuremal
arvul astus nüüd järgnevail aasta­kümneil,
eriti 19. sajandi teisel poo-leljluterliku
kiriku ja tema koguduste
teenistusse Tartu ÜHkooli Usutea­duskonna
eesti rahvusest lõpeta­nuid.
Tööle asusid sellised pastorid
nagu seda olid Otto Wilhelm Masing,
kes oli Torma-Lohusuu abikiriku
köstri poeg. Temale järgnesid Saare- ; Nelikümmend aastat tagasi 23. Õnnetustes hukkunud: Leo Room,
maa köstri poeg Rudolf Kallas, edasi juulil, kell 15.30 lahkus Ameerika Felix Erikson, Peeter Mõisavald.
Jakob Hurt ja teised. Rahvusliku Ühendriikide . lipu all sõjaväe Tervishäirete tõttu lahkusid: Boris
meelsusega kirikuõpetajate olemas- transportlaev „General Stevtfart** Linkman, Karl Arend, Aksel Lepp,,
olu oli erilise tähtsusega sajandi lõpu- Bremenhaveni sadamast New Yor- Juhan Must, Kalju Ojala, Nurm Nur-poole,
mil algas toores venestamis- gi suunas. Sadade reisijale hulgas metu, Viktor Oit, Olev Makk, Kalju
poliitika.millesihiksolieestirahvalt oli baltlasi, ukra Adamson. '
võtta tema luterlik usk ja rahvuslik seas esimene salkkond eestlastest Kaugemaks külaliseks oli Boris
omapära. Sajandi vahetusest alates ,,met9amehi'S kes maandusi Californiast, kes oli alles kaks nä­oli
eesti kirikuõpetajate arV kasva- meste eestlastena peale II maail- dalat tagasi vihtunud laval rahva-nud
juba üsna suureks, nende vene- masõda Kanadas. Seljataha jäid tantse Vaneouveris Lääneranniku
vastasele julgele ^^õitlusele öitasid arstlikud kontrollid, ankeetidele Eesti Päevadel ja kaks järjekindlat
kaasa ka saksa rahvusest pajstörid, vastamised; oldi hüvitatud ainult metsameeste tähtpäevadest osavõt­jat
Toronto kandist. Boris vedas sõr­mi
üle. Ustava kitarri keelte ja laulis
naispere soovil ,,Viljandi paadi­meest",
,,Postipoissi" ja ,,Mulgi­maal".
Ega metsas just nii kultuur^
seid laule palju ei lauldud. Seal kõlas
õige tihti vist Tarzani auks või kius-teks
,,Seal Siberis Baikali taga" ja
õhtuhämaruses palkmaja kambris
lüüriline „Unelmate, saar" (Üks saa­reke
unelmais hõljub). Ta oli osaleja
omaaegseis operettides Geislingeni
eesti laagri laval, ja eks nii mõnigi
meloodia tõusis huulilt,nagu pääsu
operettidest „Mariza" ning„Vik-tooria
ja ta husaar". '
Ja kui kõnelda laulu ja tantsu­meestest,
peab mainima tantsuõpe­tajat
Tallinnast. ,,Vurr" oli ta hüüd­nimi.
Õhtuti toimetas ta ennast ,,Su-leeide"
pesukotta, et indiaanlasest
pesupesijale tungida südamesoppi ja
õpetada talle tangot. Ja nüüd keegi
teab pajatada, et „Vurr" on teinud
silmanähtavah karjääri: — tal on
Mehhiko pealinnas oma tantsustuu­dio,
elegantsel nimekaardil tiitel
nprofessor" ja selle all hulk hispaa­niakeelseid
sõnu, mis arvatavasti kir­jeldavad
professori tiitleid ja oskusi.
Ühesõnaga, mees on upitanud ennast
metsalaagri voodimadratsilt suurlin­na
ballipõrandale.
.R.S.P.-d, R.R.I.F. i
ja
spordipäevadest suuremaarvuliseh Bernhard Parming, Rahvuskomitee
osa oleksid võtnud, kuid selle eest on peamees Juhan Simonson, ta „teisik"
osavõtt Ida-Kanadast olnud üha suu- Veljo Areng ja „adjutant" Uno Tee-renev.
Eesti Mängud Lakewoodis on mant, ÜEP USA Komitee esimees
aga päris kindlasti Eesti Mängude si- Peeter Kiik, arhiivi ja AABS-i Heino
sulisteks järeltulijateks, nagu laulupi- Taremäe, „skaudü(indralid" Reinpõld,
dusidki on paguluses korraldatud pai- Milles, Tarmo, Kaselaan, väljapaist-judes
kohtades. Eesti Mängude nime vad keskmise põlvkonna mehed nagu
kandsid ka võimlemise ja rahvatantsu Virko Keder, dr. Jüri Linask, dr. Too-esinemised
esimestel Põhja-Ameerika mas Sõrra jne. ,,Juutide rünnakuile
ja Ülemaailmsetel Eesti Päevadel, tuleb vaturünnakutega vastata!"
Head investeerimise
võimalused.
Nõuandmine tunnitasu alusel.
TÄRVO TOOMES
MONEYSTRAT »NG.
Tal. 495-6805 ehk 968-1444
Tähtis selle nimepoleemika juures on,
et Lakewoodi'spordiväljakud, ujula ja
spordihallid olid esimesel augusti nä­dalalõpul
jälle üle võetud eesti sport­laste
poolt ning publiku hulgast kaja­sid
ergutushüüded suuremateks kii­rusteks,
kaugusteks ja kõrgusteks.
ta me^§-
test Ontario metsade jaoks.
Maandumine toimus Ha!i!ax'is
31. juuli varasel hommikutunnil
(kell 8.30). Kolmekümne viie eest­lasega
liitusid 9 leedulast ja koos
jätkati sõitu raudteel ja lõpuks veo­autoga
jõuti Abitibi Power and Pa­per
Co. metsalaagrisse number 27,
mis asetses Mägpie jõgikonnas,
põhjapool Ülemjärve, SauU Ste.
Marie
KOGUNEMINE
Nelikümmend aastat hiljem, 25.
i^OBLEERiiyD TUBA
köögi kasutamisega meesüli-õpilasele
välja üürida.
Bjrchmour|t & Egiinton.
1 Helistada Õhtuti -
Virve Otsa 1-716-735^7290.
kes nägid selgesti, milles seislab ve­nestamise
suur hädaoht.
Aastaks 1917 öH rahvuslik meel ja
hoiak juba nii tugev, et suudeti vastu
võtta ja hakati ellu rakendama kogu
eesti rahvast ühendavat Eesti Ev.
Luteri-Usu Kirikut Tolleaegse noo­rema
põlve esindajaina olid 70 ä.
tagisi meie rahvusmeelse kindlal pii-likul
alusel seisva meie oma Kiriku
rajajaiks esimeseks eesti piiskopiks
valitav Keila koguduse õpetaja Jakob
Kukk, varsti Tartu Ülikooli kõrgei­ma
juhi kohale asuv Johan Kõpp,
Uue eesti -Piibll tõll|cija Harald Põld,
Artur Kapp j. t* Punase võim tegevus- juulil kogunesid pensioniikka joud-se
astumise kaudu läksid eesti rahva- nud metsamehed Sault Ste. Marie
le jk tema Kirikule kaotsi eesti asun- „ Ramada" motelli, et koos tähistada
dušis asuvad luteriusulised. seda sündmust. Metsatöölise põli
Praost Rudolf Kiviranna on oma kestis ainult kaheksa kuud ja salk-ringkirjaga
Chicago praostkonna kond hajus laiali üle mandri, enamik
õpetajaileja esimeestele teatanud, et aga peatus Sault Ste. Mapes või
sobivaks ajaks eesti Kiriku rajamise lühendatult Soo's et asutada seal ko-tähis^
amiseks oleks käesoleva aasta dud ja seega panna alus eesti ühis-oktpobrikuu.
Iga kogudus valiks sel- konnale. ..Metsameestest" saidseal-leks
sobiva pühapäeva. se terastööštuse teenistujad ja tööli-
Praostkonna pooh valmistatakse sed. ;
selle usulis-rahvüsliku tähtsa püha Olgugi et sabumisel paberite järgi
iaululeht. oli iga mees kutseline metsaraiuja,
. • • — . " " . ' ..— ^ tegelikult oli metsakogemustega ai­nult
üks. kelle hüüdnimeks oli ,,Tar-zan".
Ta oli sündinud ja üles kasva­nud
Siberis, kuid sõjategevuses leidis
ta tee omade, see on eestlaste juurde
ja liikus koos nendega lääne poole.
Tore jutumees, alati abivalmis naab­ritele,
metsalangul. Põhja-Venemaa
metsadega oli tutvunud ka endine
raudteelane L. Tallinnast, kes sattus
sinna mobilisatsiooniga ja tegutses
rohkem talumehena. Juhuti kui ho­bustele
anti kaeru, sai ta ka neist oma
osa. Lääne poole pääses ta sõjavangi
sattumisega Sõrve poolsaarel ja jät­kas
langetajana oma elu Ontario met­sades
mitu aastat. Mõlemad metsa-veteranid
on kadunud silmapiirilt ja
nende edaspidine käekäik on tead­mata.
Teistele aga oli kirve ja vibusae
käsitamine esmakordne ja seda tehti
ka viimast korda. Ülalpidamiseks ot­siti
uued teed ja viisid. Eelmainitud
seltskond, kes oli 35-liikmeline, kas;
Vas 36-liseks Rootsist saabunud ühe-meheliselisajõu
arvel. Kolmest tosi­nast
kaksteist puhkavad manalas, üks
sõpradest-saatuskaaslastest on ras­kesti
haige, kahe saatus teadmata.
Kanadasse saabumisel oldi teotahte­line,
igal mehel rõõm südames, et elu
on alles ees ja tegude aeg veel tuleb.
Kodumaale tagasipöördumise lootus
oli kõikumatu — optimistid ennusta­sid
kojusõitu viia aasta pärast, pes­simistid
lisasid sellele 3-5 aastat otsa.
40 AASTAT isiLJEM .
Ja nüüd, 40 aastat hiljem, istuti
. jällegi koos abikaasadega motellis
ümmarguste laudade ümber, aeti
juttUi rüübati keelekastet, meenutati
kadunud kaaslasi, saadeti kirjalik
tervitus haigestunud kaaslasele To-
, rontos ja kuulati tervitust ühelt hili­sema
samasuguse salkkonna poolt,
kes jõudis Kanadasse 1947.a. paar
nädalat hiljem. <
Leinaseisakuga mälestati järgmisi
saatüskaaslasi:
„UH1NE VEDRU"
,,Ega siin ole mingit järeljätmist,"
ütles üks spordiorganisaatoreid. Tões­ti,
kui vaatsin lapsi emade-isade õhu­tusel
ujumist või jooksu tegemas, siis ESTO 1992 BALTIMORES?'
„Meie peame USA-s just poliitikat
tegema, sest elame maal, mis on vaba
maailma jutit!" Neid väljendeid kuuldi
palju kordi.
USA. eestlased toetasid tugevasti ka
globaalse eestluse foorumi tegemist
kõikide eesti lehtede leheküljena. Neid
ei saa sagedamini teha kui kord kuus,
arvas „Vaba Eesti Sõna" toimetaja.
Omapoolseid ideid jagati mitmeid.
igasugused elektritööd, parandused,
uuendused, kodudes või ettevõtetes.
HALUNG
TBI. 762-9190
Lic. E1044
OPTIKUD
Musta Lindi Päev
St. Catharineses
p ^ E I E ELU" on asunud oma Jäir-
Jekordse'; KALENDRI^ÄHTRAÄ-
MATU koostamisele 1988. aastako.
Kuna' ,>MEIE. ELU" KALENDER-TÄHTRAAMAT
on organisatsioo­nidele
ja ,JVIeie Elu" laialdasele
lugejaskonnale asendamatuks kä­siraamatuks
üle kogu vaba maail­ma
asuvate eest! organisatsiooni­de
kohta, siis on oluline, et Täht-raan^
atus oleksid organisatsiooni­de
täielikud õlgid aadressid.
Organisatsioonide praeguste õige­te
aadresside saamiseks palutak­se
kõiki eesti orgaijisatsioone Ka­nadas
ja mujal saaita oma täpsed
aadressid Fpst Code'i äramärkimi­sega
„Me^eElu'le" HIUEMALT
15. OKTOOBRIKS s.a. aadressil:
' :,JVIEIEELU"
958 BROADVIEW AVE.,
TORONTO, bm: M4K 2R6
õige aadressi avaldamine „Mete
Elu" Tähtraamatus on iga organi­satsiooni
enda" huvides. Seepärast
saatke oma aadress „Meie Elu"
Tähtraamatu
matult!
„MEIE ELU"
U i
Muud,,vanad" on jõudnud pensio­niikka.
Peale Borise ja Toivo keegi
just tööga ei tegele ja võivad vabalt
jalgu seinale virutada kui selleks soo­vi
ja igatsust. Timmi habe on kasva­nud
suuremaks ja tihedamaks — ta
on iga-aastane jõuluvana ühes suu­remas
kaubamajas ja ratsutab tüdru­kuid
ja poisijõnglasi põlvel, viimased neses. '
harrastavad eriti habeme sikutamist, Niagara Musta Lindi Päeva ja Ikes-et
Jõuluvana ehtsuses olla kindel. Ha- tatud Rahvaste president ning Eesti
be on semni vastu pidanud, sest habe Seltsi esimees Henn Hänilane on
on ehtne. , , , juba välja saatnud üle 50 selgitus-
Udo on tõsisemalt tulevikule mõ- kirja Musta Lindi Päeva tähtsusest
teinud. Tal on valmis eemal linnast ümbruskonna kirikuõpetajaile, et
,.oma punker" Tugevad kivist sei- usuline tagakiusamine kestab edasi
nad, rasked palgid laes. lisaks ^veel sovjettide poolt okupeeritud maadeä,
katusel mulda ja Inva. Sissepääs vai- nagu Ida-Euroopas. Kuubas, Lõuna-hde
vahelt nagu peab olema ja kü- Ameerikas, Aafrikas, Afganistanis,
lastaja juba punkrile lähenedes tun- Vietnamis ja Laoses. Ühtlasi'kutsus
neb kindlust ja julgeolekut. Punkrist '
künka otsas avaneb avar. vaade iga
maailmakaare suunas. Praktiline
ehitus juurikate peitmiseks, nagu
kaalikad, porgandid :Ja kartulid. Ja hÖiinreellJSniskonna" ja "köhalt
kui kommkärakas kaib. sus juhuste kel eestlastel palutakse tungivalt väl-sajus
on igal maakera pinnaühikul ja tulla ja kui võimalik rahvarõivais!
helkis nende^silmist võitmise tahet.
Ning seal olid ka vanad hallipäised oma
raksuvate kontidega, kuid allaandmi-
^ sest polnud juttu. Nende hulgas silma­sin
ka konsul Aarand Roosi, kes mu­jalgi
silma paistis ,,tegelase" lipsuta.
Peab ütlema, et USA ida osas on häid
rahvatantsijaid. New Yorgi „ Saare Vi­kati"
poisid ja tüdrukud tegid oma töö
suurepärasele näitemängu ja rahva­tantsu
põimikuga Urmas Kärneri
kaasabil. Lõbu, nalja ja tantsu jätkus
peost osavõtjaile järgmise hommikuni
kui naabruses olevad kuked oma hom-mikulaulud
olid lõpetanud. Sel mo­mendil
oli telgitamise ja pärkimisväl-jakuil
küll kaugelt üle saja auto. Lõ­puks
kogunes noorem rahvas püha­päeval
Jeffersoni ookeaniranda külg-külje
kõrval olemiseks. Sajad! Miks
siis mitte jälle Lakev^oodi sõita? Eesti
Mängud USA-s on nagu ühine vedru,
mida tuleb igal aastal üles keerama
tulla.-
AVATUD ARHIIV
Eesti Arhiiv USA-s Lakewoodi eesti
kiriku õuel oli spordimängude ajal
avatud. Oli „open house". Kavalehel
seda poldud märgitud, kuigi terve sei-natäis
pilte oli välja pandud eestlaste
sportlikust tegevusest siin ja seal. See
oli imposantne näitus. Laudadel leidus
kümneid suuri raamatuid protokolli­de,
sporditulemuste ja ajalehtede väl­jalõigetega,
mida spordi alal üle-maailmseltki
tehtud. Selle kokkupani­jaks
on olnud Herbert Lääne, kes toi­metab
ka ülemaailmset „Sport-Bülle-tääni".
Mõttesse tekivad küsimused:
Kus on meie Kanada eestlaste spordi
Eeltööd Musta Lindi Päevaks on katusorganisatsioon? Kes peale Ka-pingeliselt
käigus ka St. Cathari-
RATAS OPTIK
465-6251
219 DANFORTH AVE.. TORONTO
Suur valik parima kvaliteediga
moodsaid raame. Kõik klaasilii-gid
saadaval. Täidame ka kodu-,
maiseid retsepte ÕIGESTI, ja
soovikorral postitartie.
Raamid $12,00—200.00.
KAASMAALASTELE
, 10% HINNAALANDUST.
Kuna VI Ülemaailmsed Eesti Päe­vad
tulevad Austraalia järel Ühendrii­kides
1992, siis on seal käinud juba
niõnda aega pidustuse asukoha otsi­mine.
Praegu paistab päris kindel ole-vat,
et ega selleks paremat paika pole
kui vana tuntud Baltimore, Seda linna
olevat vahepeal tublisti ümber ehita­tud.
Üksteise kõrval olevad suurhotel­lid
võimaldavad osavõtjate paremat ,
kommunikatsiooni, Washington on lä­hedal
ja ümbruses elab ikka kaunis
palju meie rahvuslikke tegelasi, kes ei
karda, et liäpud mustaks saavad. Selle
tegutsemisinnulise töö tuumiku moo-
(lustab ÜEP USA Komitee, kes ikka
Baltimores asub. Peeter Kiik ütles, et
ta tahaks järgmise Esto USA-s täieli­kult
komputeriseerida. Ta on nõus
Torontos, Los Angeleses ja Vaneouve­ris
arendatud eesti sõprade otsimise ja
leidmise mõtet oma raali panema,
kuna selline programm sisuliselt kõige
lähem on Esto liikumisega. Ta oleks
nõus programmi käikulaskmisega nii­pea
kui vajalikud eehööd tehtud. See
oleks suur asi kui ka selle globaalse
ratta liikuma saaks.
ESTOR
EESTI TOITUDE
VALMISTAMINE
Kui omal ei ole gega . . .
meie valmistame!
PEOD'® PULMAD • IVIATUSED
tiiU ROiSER
492-7614; 485-9886
0
ta neid osa võtma 23..augustil kell
13.00 St. Catharineses toimuvast
Musta Lindi Päeva demonstratsioo­nist
St. Catharinese linnavalitsuse
O V E R 50 Y E A R S of C M S A L E S A N D S E R V I CE
ü i i l i PAUL JUTTUS
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
võrdne võimalus pihta saada. Kau­gele
ettenägev ehituskunstnik on
kõigil puutaimedel ümber punkri sõl­med
sisse keeranud ja lubab neist
teha sõlmega küünlajalgu.
Metsameeste elukaaslastel pole
just samasuguseid mälestusi. Kinni­tavad,
et poistel oli 30-40 aastat taga­si,,
särtsu", äga nüüd olevat nad nagu
„rahutuvikesed". Soputavad tiiva-nukke,
kuid lendama ei lähe. Aga eks
ole see vananemise kurb külg _
mõtted ja pilk suunatud mineviku
suunas, ja ikka sinna, kus sõprus-leekide
soojuses elati ja tegutseti pa­rema
tuleviku sooviga. Ega nüüdki
ei jäänud kavatsemata tule­vikus
kokkutulek.mis toimub viie
aasta pärast Soo linnas. Ja et kokku­tulekust
asja saaks, jääb ka toimkond
samaks: — Ants, Udo ja Ustav. Kii­tus
ja au tegutsejatele!
Ärge unustage ega olge passiivsed,
sest see on võitlus rahu ja vabaduse
eest! Kutsed on välja saadetud ka
Kanada parlamendiliikmeile.
5000 Sheppard Ave. E . Scarborough, Ont. MIS 4L9
„ME1E ELU" asutas Eesti ühiskond
|a seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
KUHU MINNA?
® Laup., 15-23. aug. Kotkajärve
MetsaülikooL
0 Reede, 21.-31. aug. Piiblipäevad
Emmanueli kirikus, 21 Swanwick
Ave.
® Pühap., 23. aug. Musta Lindi
Päev. Demonstratsioon Toronto
Raekoja ees kl 14.30.
O Laup., 29. aug. Saarlaste Suve­päev
Jõekäärul. Kogunemine kl.
12.00.
0 Laup., 29-30. august Seedrioru
endiste kasvandike ja kasvatajate
kokkutulek. Registreerimine kl. 12.
€) Pühap., 13. sept. Mulkide Seltsi
10. aastapäeva koosviibimine Eesti
Majas algusega kL 15.00.
Our entire invenfory is
greatly reduced for
our Annual August
FurSale,You can
sQvehundreds
0? dollars if you shop
now. ' '
Don'tdelay-now is
the best time to buy!
Mon -Thurs 9 30a m -.6 OOp m
Thursday 9 30a m -/OOp m
Saturday 9 30a,m -5 OOp m
KII
Pitt Meadows'is ell
tähelepanu raamatij
ja pöbrdumiHt usuli
Soome, sealt siirdu)
„Atlanta" Kanadasi
kestnud paadireisisi
jutustades. Kaasaut
Kotl^
lõpet
Kuni
Laupäevul, 1'5, aiii
Kotkajärve Met.snkoo|
se lõunnsöÜHiHa, milH
vust alustav M(il.sad
hommikul toimiiniul il
sid õpilased, et nad e
veetnud nii tihodut
Kursuse lõpip tähistair
sakooli normaaKs(> tö(|
Metsakooli kak.s iiij
kiiresti,ja tegevii.srolil
vai, 8. augustil kavatj
Huntsville asendati rii
dustusega. Vanad ee.s|
vajavad elustamist,
tegelikult rahvatantsu]
kes tantsu ei ole õ|.i|
päeval saadnti kurvastl
sist saabunud juh(!i,idi|
kes koolis veedetud
saanud kõikide lemmil
hataja andis talle tänui
lestuseks kooli sõle,
' Teisipäeval toimus
las õpilaste ioodusvaal
loomingu tulemuste
seadis üles selle ala jul|
Vahtra Harri Mürgi
kaasabil. Näituse pull
avakõne ja suupistetej
tui.
Uute õppejõududel
kooli Heino Susi ja An(
— ajaloo ja muusik;
Ellen Valdsaar, kelui
muistsed rahvapillid,
tanud ülevaatliku niiitl
tas neid õpilastele ;ul
õppida neidmängima.
kooli veel üks juhendajl
— keda teenistuskohu
nud varem tulla. Künal
aega tema ettekande
tatakse see hiljem linnl
asus kooli õppetegevus]
m i ^ l e.
Reede õhtul toimus
söök kooli lõpetamise
küünlatuledega kaunisl
jas. Kooli pere kandis
või kooli märgiga särk
taja tänas õpilasi tubli|
juliku eesti keele eest
jäid armastuse ja kohi
tehtud õppetöö eest.
kuigi meie töÖ lõpeb,
kult päris metsakoolil
oleme teinud eeltöid tu|
suseks. Kooli juhatajat
Susi. Õpilased andsid
sonalile ja pereemale
likud õnnitluskaardid
Pidulauas istudes esii
huvitava põimiku Ha|
luulest, niille järgi siire
tantsima.