Meie Elu = Our life, August 22, 1985

              2 NELJAPÄEVAL, 22. AUGUSTIL , AUGUST 22 ,,Meie Elu" nr. 34 (1851) 1985
^l'ft'gilff^*^"'"'"
$9
ID
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2M
; ! Tel. 466-0951 • '
Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja -New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., N^w Milford, N.I.,USA,
Tel. (201) 262-0773.
' „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
^ Asut, A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.-"
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ.
H M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . S43.00,6 k. S24.00,
3 k. §15.00. USA-sse (USS) 1 a. S47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremaadesse l a . $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. Sl^.OO.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.50, 6 k. S14.25, 3 k. 17.00.
USA-sse 1 a. $33.00, 6 k. ^16.50, 3 k. S8.00. Öhupostilisa üle­meremaadesse:
1 a. S62.00, 6 k. S31.00, 3 k. S15.50.
Üksiknumber — 7 Sü:
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel
tekstis $5.00. •
masterite
Torontos
Keskealiste ja vanemate inimeste
füüsilisele aktiviteedile oh viimastel
aastatel üle maailma üha rohkem
tähelepanu omistatud. Ühelt poolt ei
ole rekordsportlased tahtnud loobu­da
spordist kui eluviisist peale nende
hiilgeaegu. Teiselt poolt on tervis-ihoiu
eksperdid tähelepanu juhtinud
inimeste füüsilise tegevuse tarvidu­sele,
eriti hilisemates aastates, et ära
hoida haigusi ja alaliselt arstide va­het
käimist. Ka meie eesti ühiskon­nad
mitmel maal on hakanud harras­tama
nn. mastersporfi. Torontos on
vanemad eesti spordiveteranid juba vadel väljasõite, bankete, tantse,kuu-mõnda
aega osa võtnud klubideva- latakse loenguid jne. Ka eesti nais-helistest
ja isegi maadevahelistest võimlejad on siin-seal esinenud. Mit-võistlustest,
kus on mõnel alal oma med eestlased on Mängudel kaasa
vanuseklassides isegi maailma tip- aidanud vabatahtlikena võistluste
pudeni jõutud. Teiselt poolt oleme tehnilisel läbiviimisel või informat-lehtedest
lugenud Toronto Eesti Pen- siooni andjatena. Korraldajad on pi-sionäride
Klubi naisvõimlemise rüh- danud neid meeles mitmesuguste
ma menust ja ergutavast toimest va- kingitustega,
nemate inimeste füüsiliseks aktivi- Kiitust peab ütlema julgematele ja
MUUA ROYAL L6PAGE =
Ehituskrundid Simcoe järve juures
MARA SHORE ESTATES
Kõrge, kuiv maapind. Vesi, elekter ja telefon iga krundi juures.
Krundid 1/3 - 1/2 ak. suuruses. Ehitusload on saadaval.
Küsitav hind $13,000-17,900.
JOYLAI^DWACH ^ SIMCOE
Müüa kolme magamisto'^äga suvila, saun ja kabiin. Üle 400 jala
head järve randa. Küsitav hind $85,000.
ViCTOR LIBE - kontor 752-3111
kodus 488-0129, (705) 426-9155
ROYAL LePAGE Real Estate Services
Vabadusristlemine
Balti koostöö tugevus
— — — — — — • , • . -.:.\
iiiiisiiiiiiiiititiiiiinsiBiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiii^^
STOCKljlOLM - Balti Vabadus-nstiemisei
aktsioon, mis algas 25.
juulil Kopenhaagenis ja lõppes 32.
juulil Stockholmis, kujunes 8 päe-teediks.
Kui maailmas on mitmel alal pealeliakkavamatele eestlastele, kes va kestel maailma massiteabe tähe-täiskasvanud
inimeste vahelisi võist- mängudest võistlejatena osa võta- lepanu tulipunktiks. See kujunes
lusi korraldatud, siis nüüd on välja vad. Ühedele oli Mängudest osavõtt
jõutud ka ülemaailmsete masterite seotud võidulootustega, kuna teised
mängude läbiviimiseni. Torontos toi- tegid seda puht osavõtu enese pärast,
muvad praegu I Masterite Mängud sest ega need jõukatsumised tule nii-
22-1 spordialal. Need on kokku too- pea Torontosse. Senistel andmetel
nud 8500 atleeti 60-st riigist, välja ar- võistlesid ujumises Henry Kivi,
vatud kommunistlikud maad. (2 pronksi), Ilo Puhm, dr. RonaldAmo-suuremaks
seltgitustööks ja poliiti­liste
aktsioonide manifestatsipo-niks,
mida eestlased, lätlased ja
leedulased pagulasperioodi nelja
aastakümne kestel ühiselt on korda
saatnud. Oma pressi, raadio ja TV
ustes läheneb see sellele,
\ Üh|e tsiviliseeritud ja majaEdmis-likult
jõuka maa saatus on just rul-lumas
muu maailma silmade ees.
Teised tsiviliseeritud maad aitavad
hoolsalt kaasa, et selle maa lagu­nemine
kiiresti sünnib. Jutt on Lõu-ma-
Aafrika valitsust ründavad ja
sellele majanduslikke sanktsioone
Kas rezhiimi muutus tagaks vär­viliste
julgeoleku peale võimu üle­võtmist?
Lõuna-Aafrika 25 miljonit
na-Aafrika saatusest, kus ligemale värvilist ei ole homogeenne rahvar
5 miljonit valget seisavad hirmul hulk. See koosneb mitmetest sugu-vastaniisi
ligemale 25 miljoni mus- harudest, igal oma ambitsioonid ja
taga. soovid. Hilisemad aastad peale
Euroopalt 3000 aasta eest tulnud aafrika rahvaste vabanemist Briti
I^una-Aafrikavdpdonselle^^ Wli^esti^^örtl^^^
ntooriumi üles ehitanud ja teatud sellised vabanemised on esile kuS- rahvusvahelistest võistlustest osa
õiausega peavad seda oma myes- sunu^ võtta. Selle tõttu võime ka eesti uju-t^
eringuks majanduslikult ,a kui- misi ja võitlusi omaenda pealikute ^^^^^ , ^^^^^^^^ ^^^^ ^
vahel. On küsitud, kas iseseisvus
nendele rahvastele ei saabunud lii­ga
järsku ja liiga lühikese ajaga.
Masterite Mängud on uus viis
olümpiamängude jäljendusel rah­vusvahelisi
võistlusi läbi viia. Suure­maks
erinevuseks on; et masterite
mängudel võisteldakse viieaastastes
yanusegruppides, mis ujumises al­gab
juba 25-e eluaastaga, kuid veere­mängus
alles 50-ne ja laskmises 55-e
aastaga. Teised alad algavad 35-40
vahel. Teiseks Masterite Mängude
põhiliseks aluseks on sportlaste indi­viduaalne
osavõtmine ja mitte riikide
esindustes võistlemine. See annab ka
lins ja Mai Kreem, tennises Verner. osaks sai viis aastat tagasi
tuuriliselt. Valgetel oli siin paiguta­da
kapital, haridus ja oskused. Vär­vilised
on küll selle mandri põli­selanikud,
nad on aidanud kaasa Sest need rahvad lihtsalt ei
oma tööjiuga ja on teinud oma pa- tseseisvuseks küpsed,
nma, et hariduslikult ühineda Lõu- Keegi ei oska vastata, mis juhtub
na-Aafrik^ ühiskonnaga. Lõuna-Aafrikas „apartheidi" likvi-
Ometi ei saa salata, et värviline deerimisega. Küsimus ei seisne
©ianikkond on alles ajalooliselt hil- apartheidi likvideerimises, sest
juti paikünud vabade looduslaste-na,
k^igi nende juhid nõuavad
nüüd omale Võrdseid õigusi juhti­mises
ja valitsemises. Need võrd­sed
õigused peavad tähendama se­da,
et värvilistel ja valgetel on vali-
Miskasti juures 1:1 vastu hääleõi­gus.
Kui selleni jõutakse, on võim
kunagi tuleb selleni jõuda. Küsi­muses
on, kuidas senist süsteemi
likvideerida ja kui kiiresti. On väga
tore Lõuna-Aafrikale peale panna
majanduslikud ja finantsilised
sanktsioonid. Nõuda kiireid sam­me
demokraatlike inimõiguste ja­luleseadmiseks.
Hea on neid nõu°
võistluste programmides näha.
jälgides senist Masterite Mängude
käiku, jääb mulje nagu ühest suurest
rahvusvahelisest ; spordihuviliste
kokkutulekust, kus^juteldakse kaas-sportlastega
teistest maadest, vahe­tatakse
suveniire, korraldatakse lae-
Sõjameeste Päevad,
Heinar,'Villem Lohuaru,. Salme Lo-huaru
ja pr. Tammela, squashis dr.
Ravo Ilves, Toomas Vanaselja ja
Maie Ilves. Kergejõustikus võtavad
osa JaanLents ja U,no Limit ja lask­mises
Edgar Tiilen. On võimalik, et
neile lisaks teisigi võistlusteks regist­reerinud
on. .
Loodame, et meie sportlaste osa­võtt
I Masterite Mängudest aitab roh­kem
tiivustada meie keskealiste ja
vanemate eestlaste spordivaimu,
treeningutahet II Masterite Mängu­deks
Kopenhagenis nelja aasta-pä­rast
1989 ja ehk ka V Ülemaailmse­teks
Eesti Päevadeks aastavahetusel
1988/89 Melbournes. Masterite
Mängud tõstatavad ka mõtte vasta­vasisuliste
loengute korraldamiseks
eeloleval talvel meie asukohalinna-des,
sest rauda tuleb taguda kui see
on kuum.
R.K.
üleöö värviliste käes. Küsime eda- deid esitada New Yorgist, Washing
steisele käe^
kustub!
Neist nõudeist on vähe. On tarvis
tarku poliitilisi päid, kes omapool-nõu
annavad. Kes oi
si: mis saab valgete õigustest, va- tonist, Ottawast, Londonist, Parii-randustest,
tööstustest, kaevandus- sist ja mitmetest teistest pealinna-test?
Misi üldse saab senistest val-get0st
funktsionääridest ning polii­tikutest?
Ka neil oh õigused.
Kas avaneb praeguse asemel
hoopis uus pilt, kus taga aetakse garantiisid lubavad ja tagavad, et
valgeid, põletatakse nende ettevõt- võimu jaotus Lõuna-Aafrikas toi-teid,
elamuid, koole? On ilmne, et muks rahulikult ja korra kohaselt,
viis miljonit valget aafriklast ja Niisugust nõuannet pole pealinna-praegune
valitsus ei saa usaldada, dest kuulda olnud. Heidetakse vaid
25 miljonit värvilist puht poliitilistel kivi peaminister Botha õue süüdis-põhjustel.
iSest ei teata, mis sellest tusega, et Botha ei ole pakkunud
välja tuleb. On vähema tähtsusega, üksikasju praeguse süsteemi muui-et
varanduslikud eelised hakkavad miseks. Ometi ta pakkus läbirää-valgete
käe^t jagunema mustadele, kimisi värviliste juhtidega just sel-
Küsimuses ei ole enam ega vähem lel^s, et küsimuste lahendusVõima-kuiLõuna-
Aafrika terve elanikkon- lusi arutada,
la julgeolek. Iga endast lugupidav valitsus
Oletame, ^t valge elanikkond saaks ainult seda teha. ^elleks tu-sooviks
välja rännata, oma kodud leb Lõuna-Aafrikale aeg ja võima-maha
jätta ja loovutada 300 aasta lused anda ilma välispidiste ässita-enne
25. ja 25. augustil toimuvad loo- olid mulle nagu väikesele lapsele
duskauEiis Seedriorus Ameerika jõulud ja siis — veel nägin Sind korra,
mandri Sõjameeste Päevad Hamil- olid puhkusel. Oli nagu eelaimus, et
toni ja Toronto Võitlejate Ühingu-
Et avaldada tänu Seedriorule kü-see
jääb viimseks, ei tahtnud Sind
lasta minna. Pea tuUgi teade, kusagil
Kuremäe-Krivasoo metsa vahel ta­bas
Sind vaenlase surmav shrapnelli-lalislahkuse
eest, on Toronto V.Ü. kild. Uidates sihitult koduväljadel
otsustanud S.Päevade puhastulu vaatlesin lõokesi lennul ikka kõrge-kinkida
Seedriorule uue niidumasina male ja kõrgemale taevalaotusse, ku-ostmiseks,
mis on nende poolt väga ni silm enam ei näinudki, sinna kõr-tänuväärne,
sest masin on hädavaja- gele, kus olid nüüd Sina. Pisarsilmil
lik Mälestussamba väljaku korras- palusin neil Sind tagasi koju kutsuda
hoiuks. — kuid sa ei tulnud enam. Veidi üle
Sõjameeste päevad algavad laup., aasta hiljem, kui põgenesin jälle sa-
24. aug. õhtupoolikul aktusega Mä- ma vaenlasega kannul läbi Tšehhi
lestussambaVäljakul, millele järgneb lääne poole, tajusin, et Taevane Isa
lõbus õhtu peamajas. Seal on palju tahtis Sul lasta jääda puhkama kodu-laulu,
nalja ja tantsu, seal meenutab mulda, säästa Sind sellest viletsusest
sõber sõbraga vanu aegu või leiab ka ja vaevast, riiis teisi veel ees ootas
uue sõbra veetes lõbusa õhtu. Ees- nii Tšehhi põrgus, kui neid, kes jäid
Esto 80 Rootsis. Ja selle aktsiooni
poliitilised järelkajad jätkuvad .
veel pikka aega.
Idee algatas juba mõned aastad
tagasi vabaduses asuvate Balti polii­tikute
grand oid man Bruno Kalninš
koos Austraaliast saabunud end alati
tagaplaanil hoidva Viinis Zakalns-iga.
See oli Chicago ülikooli üliõpi­lane,
Maris Graudins, hiljem kogu
aktsiooni lätipoolne esimees, kes.esi-algseile
visioonidele koostas tegeli­ku
rakendamise kava koos Leedu
Noorte, Maailmaliidu presidendi
Gintaras Grusas'ega Los Angeleses.
Algatajad tõmbasid hiljem kaasa läti
ja leedu noorte organisatsioonid pal­judes
maades ja hiljem ka eesti noor­te
esindajad USA-s, Kanadas ja eriti
Rootsis. Aegamööda liitus sellega
kogu balti ühiskond vabas maailmas.j
Eestlaste ja ka leedulaste osas oli
algul kogu idee suhtes kõhklusi ja
küsimärke, niihästi New Yorgis,
Washingtonis kui ka Rootsis. Kogu
projekt näis algul veidi utoopilisena
— siin ei olriüd arvestatud näit. eest­laste
suurürituste ajatabeliga ja kogu
ürituste eelarve ehmatas algul nii­hästi
keskseid organisatsioone kui
ka noorteorganisatsioone. Aga lät­lastest
algatajad murd sid selle eba­luse
ja kõhkluse oma sitkusega, jon­nakuse
ja kõiki innustava vaimustu­sega.
Ja nii liitusid kogu aktsiooniga
varsti kolme balti rahva nii noorte
kui vanema generatsioon etableeri-tud
organisatsioonid.
Et vabadusristlemine sellise suure
tähelepanu osaliseks sai, on oluliselt
tingitud asjaolust, et see oli kavan­datud
ajaliseh enne Helsingi kokku­leppe
10. aastapäeva tähistamist ja et
kogu aktsioon toimus piirkonnas,
kus Ida-Lääne nii poliitilis'^lt kui ka
eriti strateegiliselt üha suuremate
jõududega on viimasel aastakümnel
vastandunud.
Moskvat tabas aktsioon täieliku
üllatusega. Venelased on Lääneme­re
juba pikka aega pidanud oma
„sisemereks", kus täielikult domi­neerivad
Nõukogude Vene mere-jõud.
Kremli arvates oli Vabadusrist­lemine
otse kuulmatu provokat­sioon"
ja üUatus-šoki tulemuseks
olid ka Moskva poolt avaldatud esi­mesed
TASS'i protestid ja informat­sioonid,
mis tegelikult kogu maailma
eelolevast aktsioonist informeerisid.
Moskva vihane, tasakaalutu ja äge
reaktsioon Vabadusristlemise üritus­tele
oli sellele parimaks reklaamiks.
Vabadusristlemise aktsioon näi­tas,
et just poliitilisel pinnal on või­malus
kõige edukamaid ja suuremaid
tulemusi saavutada kolme rahva va­hel.
See on hoopiski raskem ra,hvušlik-kultuurilisel
alal, kus 3 balti rahva
keel, tavad ja kultuurimuster on vä­gagi
erinevad. Poliitiliselt ning oma
geopoliitilise asendi ja ajaloo tõttu
aga asume n.ö. samas paadis, mis
seekord sümboolselt ristles Lääne­merel
„Baltic Star'i" nime all.
Eestlasi asub Rootsis kaugelt roh­kem
kui lätlasi ja leedulasi. Selle
tulemuseks on, et eestlased on pikki
aastakümneid Rootsis ja Skandinaa­vias
domineerinud oma tegevusega,
üritustega ja kontaktides avaliku
arvamisega. Balti Vabadusristlemine
demonstreeris nüüd niihästi siinseile
eestlastele kui" ka Läänemerd ümb­ritse
väile rahvastele, millist intellek­tuaalset,
organisatoorset ja majan­duslikku
jõudu meie saatuskaaslased
lätlased ja leedulased omavad teistes
naaades. Kõik need, kes on töötanud
bahi organisatsioonides ja teadlikud
olnud kolme balti rahva tiheda koos­töö
vajadusest, said nüüd Bahi Vaba­dusristlemise
aktsioonidest kinnitu­se,
et nende ideed on olnud õiged ja et
balti rahvaste koostöö on tulevikus
veelgi vajalikum.
A.H. („Teataja")
ülesehitus värvilistele. Kuid neil jäte propagandalise surveta. Ilma kavalises osas esineb palju kõigile vaenlase kätte
valgetel ei ole muud kodumaad, selleta läheb Lõuna-Aafriks vastu
Viit miljonit inimest ei soovi ükski suurele tragöödiale,
maa sõbralikult vastu võtta. Ka mit­te
need maad, kes just praegu Lõu- ¥,
otiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiintiiiiiiiiiisiiiiiiin
ASTERCBAFT
PÄi^TING & DECORATIty
Asjatundlfik mäalritöö — majad seest Ja väljast.
LÄTI - EESTI FIRi^A
Helflstago 439-2538 — Robort
tuntud nimesid: Tamara Norheim, Vist küll iga eesti pere on sõjakee-
Hilda Sepp, Aino Tera, Edgar Kink, rises kaotanud kalleid, kellest mäles-
Eskp Luksepp, Joh. Krüüsel, Mein- tus ei kustu iialgi, või kelle verinad-hard
Niinve ja Raimond Tralla. õed, isad-emad või lapsed on sõjas
On küsitud, miks ma laulan sõja- võidelnud meie kodumaa ja rahva
meeste kokkutulekutel ilma honorari- ^^st. Suur hulk neist on koondunud
tä. Võiksin ju ka jääda külmaks kor- Võitjate Ühingute ümber, ometi on
raldajate palvele, kuid mu silme ette paljud jäänud eemale ühel või teisel-kerkib
alati see tohutu rida kooli- põhjuseL Sõjameeste Päevad on
vendade, sõprade ja sugulaste nägu- mõeldud kõigile sõjameestele ja nen-sid,
kes sõjatandriteh enam tagasi ei de sõpradele ühise perena kokku tul-tulnu(}.
Nad nagu ütleksid: ,„Tee la. Tulge kõik eesti sõjamehed, vaa-meie
sõjavelledele rõõmu, nende tee tamata üksusele, sest vaenlane oli
ei ole olnud kerge." Kõige rohkem teil ju ühine. Tulge kõik, kelle sü-näen
Sinu taevasiniseid silmi, mu dameis elab veel vendlustunne nende
kallis vend, kes nii väga armastasid vastu, kellega külg-külje kõrval
muusikat ja laulu. Mäletan, kuis sa- võitlesite relvaga käes meie põlis-geli
suveõhtuil mängisime ja laulsi- vaenlase vastu, siis kui hing oli täis
me, et küla jäi kuulama, tunnen Sind viha ja kättemaksuiha nende õudsus-ka
nüüdki veel vaimus minuga kaa- tegude tegijate vastu, kes tapsid või
sa laulmas, nii mõndagi Sinu enese vedasid Siberi orjalaagritesse emad-poplt
rindelt koju kaasatoodud laulu, isad, õed-vennad või lapsed. Siis, kui
'mtr.xm
Broadvievi^ Ave., Toromto,
ÜhdKiduses OB jõud
formatsiooniks helistage
465-4659
Sinu käekõrval astusin oma esime­sed
sammud, Sinu kõrval käisin koo­liteed,
kuni hakkasid puhuma meie
maale jäised tormid idast ja pidid
Sinagi jätma pooleli kooli, nagu tu­handed
teised. Näen ikka veel neid
tuttavaid nägusid — Sinu klassiven-di,
kui nad viipasid meile jumala­gajätuks
minu koolimaja aknailt, kui
nad viidi ära Siberi lumitanud välja­dele.
Imekombel jäid Sina seekord,
kuid peagi viis ka Sind teekond idas­se
— sõtta. Sind, k ^ ei teinud kärb-selegi
haiget. Kui tuttavaks sai raud­teejaam,
kus Süld ja nii paljusid
teisi käisime rindele saatmas. Need
mõned korrad, mis veel kodus käisid,
nägid vaenlase kuuli niitmas maha
kaaslased enda kõrvah, — vendlus-sidemed
neist kohutavatest aegadest
peaks küll püsima kogu eluaja. Ja
meie, kes pääsesime vabadusse tänu
eesti sõduritele, peaksime seda tänu
üles näitama neile vähestele, kes
pääsesid eluga. Need on ju samad
eesti sõdurid, keda võeti Narva all
vastu lillede ja kallistustega, kes hoid­sid
vaenlase rinnet, et meie pääsesi­me
põgenema, keda piinati ja püüti
tappa Tšehhi põrgus ja kellel oli tä­nuks
see, et neid põgenikelaagrites
tembeldati eesti rahva häbiplekiks.
On alati tundunud imelikuna, et
mälestatakse küll sõjas
kangelasi, ka austatakse Vabadussõ­ja
veterane, kuid ei öelda midagi eesti
sõdurist II maailmasõjas, kes pääšis
eluga. Ometi kannatab enamus neist
praegugi sõjahaavade all ja sageli
võitlevad nad ikka veel oma une­nägudes
vaenlasega. Kas võitlesid
nemad vähem vapralt? Kas ei võlgne
meie ka neile tänu? Võib olla oli
mõnel varuks mingi imevõim, mis
oleks neid päästnud venelase küü­sist,
kuid mina isiklikult tean, et
võlgnen oma elu sõjameestele, kes
veristes võitlustes hoidsid rinnet, an­des
mulle võimaluse põgenemiseks
nii kodumaalt kui Tšehhist. Peaksi­me
võtma eeskuju USA rahvast, kes
võtsid 8. mail s.a. vastu New Yorgi^
25.000 Vietnami veterani juubeldus-tega.
Ei ole küll kuulnud, et eestlased
siin vabaduses oleksid midagi sar^
nast teinud, kuigi meil oleks selleks
palju rohkem põhjust. Kus peaksime
praegu Eesti Päevi või muid üritusi,
või kui palju oleks meist ellu jäänud,
kui meie sõdurid ei oleks meile seda
võimaldanud?
Kas ei oleks aeg ka .meil näidata
nende vastu üles tunnustust ja aus­tust?
Sõjamehed on alati ka siin pa­guluses
võidelnud eestluse eest, kui­gi
mitte relvaga käes. Nad ei ole ku­nagi
jäänud külmaks eesti ürituste
vastu, olid ju Kanada Võitlejate Ühin­gud
eesotsas August Jursiga ka Esto
'84 suur-rongkäigu korraldajateks.
Tulgem kõik kokku Seedriorule
Sõjameeste Päevadele! Ulatame
Seedrioru mälestussammaste ees
üksteisele käe, mälestame koos neid,
kes oma elud meie eest andsid ja
ütleme neile, kes veel meie kõrval
seisavad kasvõi südames paar tänu-sõna,
Ka nende read hõrenevad kii­resti,
teeme seda enne kui küünal
kustub.
Nägemiseni Seedriorul Ameerika
mandri Sõjameeste Päevadel!
Endise sõdurpoisi abikaasa
AINO TERA
Eesti Grst valvekorras
24. ja 25. augustil
dr. R. Vanaselja 921-7777
TÄHELEPANUKS
ORGANISATSIOONIDELE
,MEIE ELU" on asunud oma Jär­jekordse
KALENDRI-TAHTRAA-
^''ATU koostamisele 1986 aastaks.
Kuna .J^EIE ELU" KALENDER-TÄHTRAAMAT
on organisatsioo­nidele
Ja ,Meie Elu" laialdasele
lugejaskonnale asendamatuks kä­siraamatuks
üle kogu vaba maail­ma
asuvate eesti organisatsiooni­de
kohta, siis on oluline, et Täht­raamatus
oleksid organisatsiooni­de
täielikud õiged aadressid.
Organisatsioonide praeguste õlge-te
aadresside saamiseks palutak­se
kõiki eesti organisatsioone Ka­nadas
Ja mujal saata oma täpsed
aadressid Post Code'i äramärkimi­sega
„Mele EluV HIUEMALT
15. OKTOOBRIKS s.a. aadressil:
„MEIE ELU"
958 BROADVIEW AVE.,
TORONTO, ONT. M4K 2R6
õige aadressi avaldamine ,Mele
Elu" Tähtraamatus on Iga organi­satsiooni
enda huvides. Seepärast
saatke oma aadress „Mele Elu"
Tähtraamatu Jaoks kohe viivita­matult!
„MEIE ELU"