Meie Elu = Our life, August 22, 1985

              ieElu" nr. M (1851) 198i „Meie Elu" nir. 341 (1851) 1985
mao
Iv,
irvemetsal. Vasakult —
imik, Kadri Nõmmik,
Foto -
emetsal
Maimu Nõmmik'uga
tusi Kanadast ja kinkisi-iile
skm. Endel Reinpõl-jjuhtidele
meie poiste T-ilmistati
Kanada jambo"
li valminud uus metsa-
|7äga maitsekalt ja osa-skaudisõber
Arno Lii-pelle
ehituse juures bn
idagi imetleda ja õppi-
^eel arvestada seda, et
elukutselt advokaat.
|r Yllo mälestusfond
üriku ehituskulud. Pi-ivamine,
toimus püha-lustil.
|eie skautmaleva juht,
mge, nii ka Ühendriir
pva juht nskm. Margus
|mjs külastamas „Mii-kiüid
ei jõudnud laagri
isi, et Soomest tervitu-
S.KASK
lahe
[te jumalateenistus ja
)liijieeritud ,,eskaad-ikust
lahkus rivikor-
[s 17 paadist peaaegu
)savõtJBga, liikudes
lodusadamaisse, mil-
Ervin ja Tiiu Hopp'-
lühiseks kokkutule-juga
ehitud rannas oli
f^astati ka tantsukee-ikiiltuuri"
Hopp'ide
5aunas. Saunaesisel
kari roosavärvilisi
|iästikust).
läbiviimine oli see-lekqnna
käes. Nen-iaa,
Vares'e,Hopp'i,
|i perekonnad,
ri" paadid kandsid
ivusvärvides verti-
[vimpleid, millised
:is Linda Kook.
3 ja ..eskaadri pa­lle
osavõtjaile ilusa
tas võrratu ilm.
uri 19. juunil Sari
fisünd.? jaan.l90C!
r, neiuna Tammist,
llockholmis. Ta oll
113 Pärnumaal.
iiri22. juulil Mölnr
oli sünd. 7. veebr.
suri 5. juulil Got-
|ndinud 27. aprillil
liist suri 3. juulil
>li sünd. 21. sept.
suri 30. juunil
|oli sünd. 25. mail
talupidaja poja-
Helmut Pagisun
koos abikaasa Ir"
laste ringsõidust
kolme päeva pä-
Istaseks.
»ROMISSI
lUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
, AUGUST 22
Uus juhatus
PEN-:
eesti keskusel
Kuna Rahvusvahelise PEN-eesti
keskuse esimees-sekretär Ast§
Willmann-Linnolti ja temale varsti
järgnenud abiesimehe Aleksis Ran-niti
surma läbi tekkinud juhatuskriis
asetas keskuse edasitegutsemise
meie avalikkuse silmis ja isegi laie­malt
küsimärgi alla, osutus vajali­kuks
kriis uue juhatuse moodustami­sega
võimalikult kiiresti lahendada.
Liikmeskonna laialipais atuse tõttu
'M^^^ mitmel mandril oli'see võimalik ai-musen^^^^^^^
Võidukaid võrkpallureid Torontost. Heatasemeline võrkpallimäng Toronto meeskondadelt on juba
juhatus koosseisus* Arved Viirlaid— ^^staid ÜSA Eesti Mängude üks põnevamaid atraktsioone. Seekordsel turniiril osutas neile visa vastu-esimees,
Martin Pühvel — abiesi­mees,
Ilmar Külvet — kirjatoimetaja-laekur,
Paul Saagpakk ja Helga Nõu
— ametita liikmed.
Sekretär-laekur Ilmar Külvet, kes
Asta Willmann-Linnolti tervisliku
olukorra halvenemisel tema ja abi­esimehe
Aleksis Ranniti soovil juba
siis täitis sekretäri ülesandeid, võttis
osa ka PEN-i aastakonverentsist 28,-
31. maini San Marinos. Küll peami­selt
„Ameerika liääle" esindajana,
kuna eesti keskuse ametlikuks esin-panu
ka New Yorgi meeskond, ent kardetavaks pearivaaliks mängudel korduvalt meistriks kroonitud S.S.
Kalevi I meeskonnale oli Kalevi noortemeeskond „Porgandid" (vastava värvi ja nimetusega esinemis-
I, — kellede otsustav finaalduell kaasaelanud publiku pettumuseks jäi kohapeal lõpetamata, era-jätkumisega
Torontos. Pildil „Kalevi" meeskonnad pärast katkestatud fihaali.
. ' Foto — Salme Parming
J . , , ... . . ,.. . TT iu Mitmed rahvuskaaslased ovn..
dajaks seal oh oetajalnge Are H e l b e - ^ ^ ^ ^
mäe Londomst. Konverentsil, millest ^^^a ülearuste raamatutesa, kui
võttis osa sadakond liiget ule maail- ruumist tuleb puudus, kui tuleb suurest
ma, mälestati kaaspenlaste poolt majast ümber asuda väiksemasse korte-hästi
tuntud ja hinnatud Asta Will- risse, kui perekonnaliige on lahkunud
man-Linnoltit ja Aleksis Rannitit, Manale teedele ja järelejaäjad ei tunne
kuulates ära ka Are Helbemäe sisu- erilist huvi eestikeelse kirjavara vastu,
ka ülevaate nende loomingust. On teada juhud, kus raamatuid orü
Seekordsel; kongressil ei mnna- saadetud prügimäele.
nud„eesriideli^ämaruslased" eriti Üks ammu tuntud juhtlause on: kui
ega taotlenud vabade eestlaste ja lät- ei tea , mis teha, ära tee midagi! Kaes-
Connecticufi eestlased koguvad juba reisiraha rahvatantsijate saa^ laste PEN-ist väljaheitmist. Kui aga o'eval juhul see ei sobi, sest siis ei saagi
miseks Austraaliasse Ülemaailmsetele Eesti Päevadele aastall988. VVriters in Prison Committee aruan- ülearustest raamatutest lahti. KöikI
Selleks korraldati aiapidu, kus toidulaual täispurjes viikingilaev dest selgus, et praegu hoitakse N.- ^'earuseid eestikeelseid ja eestiainelisi
meenutas ürituse eesmärki. Vasakult - Anne-Liis Kuusik, peopere- Venesja tema „|õprusmaades'' van- 'T"",^^^^^^^^^ {"^^^ 'J''^l
naineEveMartinson,rahvatantsurühma,,,aanik'Mu^^ K^:?^.^^
ja teadustaja Aime Martinson-Andra. All — innukaid gaaria ö-liikmelise esinduse üks suu- 19^5.aastast on ilmunud väljaspool oku-müügilauast:
Peeter Uus, Leelo Linask ja Karin Mihkek
Laupäeval, 27 juuli pealelõunal
;unes umbes kahesajapealine
grupp kaasmaalasi Störr8'i, CT, kus
Eve ja ]üri Martinson neid vastu
võtsid aiapeol oma kaunis ja avaras
kodus, „Kivitare". Aiapidu oli kor­raldatud
toetuseks rahvatantsijate
rühmale „]aaniku" sõiduks Aust­raaliasse
Esto ^88-le.
Rühmajuhilndrik Linaskiga ves­teldes
selgus, et selle toreda idee alga­tajaks
ja edutajaks oli peoperenaine
Eve Martinson, kes juba. pikemat
aega selle ürituse organiseerimisega
ametis oli olnudiJuba varasuvel saa­busid
kutsed rahvatantsijate poolt
valmistatud kaunitel sõlei- ja pree^i-kavandiga
kaartidel.
Kohalike elanike hulgap viibis ka
kaugemalt tulnud külalisi, nagu Flo­ridast,
Rochesterist, N Y, Klanadast ja
mujalt. Juba kohale jõut^es. rõõmus­tas
silma rohke rahvarõivais noorte-pere
— Connecticvifi^ Eesti flahva-tantsijate
rühm Jaanik", kes olid
kõik tööle rakendatud, täites ülesan­deid
autoparkimise juures, karasta­vate
jookide kui ka müügilaua ja
laste maiustuste laua taga. Peale rah­varõivaste
torkas veel silrha üks eri-pruukijaid
vajalikuks märkida, et P'"''^"^ f Aga initte ne.d, mis on
..progressiivsetes kommunismimaa- '"^"""^ ^'''l T' T'\ \
des" ei peeta ühtki kirjanikku vangis f^^"' '""^'^T "'^''^''"''''J'
, ,^ . ^ / mitmel pool vabas maailmas asutatakse
tema loommgii parasi, j a jegemist mjj^ooijde juurde eestikeelseid raamatu-olevat
lihtsalt reaktsionääridega. {,^g,3Jd ^3 ^^^^ vajavad pidevalt raama-
Selle rahuliku temperamendiga ja ^^jd. „|,|uti saatis arhiiv ligi neljasaja
tugeva aplausi saatel vastates palus dubleti tiitliga nimestiku Helsingi Üli-
USA-s elunev leedu näitekirjanik, kooli raamatukogule valiku tegemiseks,
prof.dr. Algirdas Landsbergis, nii Sealt tuli kiiresti vastus: saatke köik!
Bulgaaria delegatsiooni kui ka kõiki Eesti Arhiiv on seni saatnud sadu
teisi kuuldut pisjat korrigee/da. Ni- eestikeelseid raamatuid Austraalia' Riigi-melt
on kommunistlikes naades raamatukogule Canberras, Sydney linna
reaktsionäärideks mitte vängistata- raamatukogule, Kenti ülikoolile USA-s,
vad ja vangisistujad, vaid — nende Laurentian ülikoolile Kanadas, Soome-vangistajad.
, Ugri instituudile Lundis, Eesti Keele ja
El ole andmeid, kas eesti - eskuse Kirjanduse Instituudile Stokholmis, Toma orj^io nt, cnnn„;„«,;«« ,«0
koopteeritudjuhatusekoossususon Tartu Instituudile Torontos ja teistele ^ ^ J ^ ^^^^^
oodata muudatusi-täiendusi. Kui, eesti arhiividele mitmel mandril. Nii ^o^steldes viimase kuu vältel on ta
siis peaks see teostuma enne New ^ ^ i ^ ^ Eesti Arhiiv Austraalias pidevalt
Yorgis 12.-18.jaan. 1986 toimuvat ^"^'^^^e ja köik ülearused raamatud
Rahvusvahelise PEN-klubi järje- ^"'^'^^ P^^^^^ hävimisest ja saata arhiivile
kordset kongressi. Seal tuleb vali- aadressil: Eesti Arhiiv, 2 Water Street,
misele ka uus esimees praeguse ^'«^combe, NSW, 2141, Australia.
Hl. SALÄSOO ( „ ^ 8 i e Kodu
Kia Puhm saab medaleid
ujumises
Kia Puhm on vaatamata oma tema varematest aegadest. Ta ei paa-noorusele
saavutanud selil iujumi- senudfinaali, sest need võistlused ei
ses niivõrd häid tagajärgi, et teda toimunud vanusegruppides, kuid
saadetakse juba suurtele rahvus- saavutas ajad Kanada meistrivõist-vahelistele
võistlustele. Kanada lustest osavõtuks. Ajad Kanada
noortemeistrivõistlustel, mis peeti meistrivõistlustel seliliujumisest
Edmonton'is 7-lO.aug., kus võistle- osavõtuks on: 100 m — 1.09,8 ja 200
sid poisid 15 ja tütarlapsed 13 a. ja m — 2.30,2.
nooremad, saavutas ta kaks Kana- Kanada meistrivõistlustel 31. juul.
da meistritiitlit ja võitis kaks kuld- — 3. aug. Montrearis 100 m selili-medalit,
tulles esimeseks 100 m ujumises saavutas aja 1:10, (sajandi-selili
ujumises — 1.07,9 ja 200 m kud sekundid jäid teadmatuks), kuid
selili ujumises — 2.25,3. 200 m seliliujumises aga ujus jälle
kiiremini ja saavutas aja. 2.26,30.
Tema saavutus 100 m seliliujumi- Kõik võistlused toimusid 50 m uju-ses
oli ka selle võistluse uueks rekor- las.
>as><KB»n«a>lt«^>«BM^«:M)«s»l>«ES<><EBM)«m><^<lS4)«CIm^cIS>«
Tõnuga. Anne-Liis kandis
la rõivaid ja Tõnu Pärnumaa me­he
ülikonda. Nii üks teise järele
astusid lavale Tarvastu, Lihula, Mu-
. hu. Mustjala, Järva-Jaani, Risti, Rap­la
ja veel palju teisi, kuni sõõr sai täis.
Erilise „e.htena" astus poodiumile
lastepere — vanuseastmes 6 kuud
kuni teismelisteni välja — ja kõik
kandsid meie kauneid rahvarõivaid
imeilusas tikandis ehk pilüpistes.
Eriliselt huvitav oli varrastel koo­tud
Rapla seelik Kia Marinsoni'sel-
(Rootsi kirjanik Per Wästberg) ameti­aja
lõppemise tõttu. Ainsaks seni
kõne all olnud kandidaadiks on ing-hse
kirjanik-kriitik Francis King, \,m\E ELU" asutas Eesti ühiskond
kelle suhtumisest Balti kolleegidesse ja seisab eesti ühiskonna teenistu-ei
ole momendil küllaldaselt and-meid.
diks. Võistles veel 200 m. indiv.
kömpleksstiilis, saavutades aja 2.33,
0, millega pääses finaali. Pärast neid
võistlusi saadeti ta võistlema Prant­susmaale
Dunkirk'i, kus 14-18, au­gustil
peeti suured rahvusvahelised
ujumisvõistlused. Kanadast saadeti
sinna võistlema 4 meest ja 4 naist.
Kia Puhm võistles seal seliliujumi-kolm
korda järjest saavutanud pare­maid
tagajärgi. Edmonton'is saavu­tatud
ajad on tema isiklikud rekor­did.
Võrreldes neid aegu olümpia­mängudel
ujutud aegadega, võib neid
pidada väga headeks.
HARALD RAIGNA
vustada ajalooandmeid
line sini-must-valge tähesOÕriga T- sades riide valmistaja, kuduja, punu-särk,
mis oli väga tabavalt kavanda- ja, tikkija ja pärandaja nimed, andes
tud Austraalia lipu järgi. Meed särgid tänu ja tunnustust neile. Ka stiliseeri-olid
ka müügilaual|pubiikule ostmi- tud riide kandjad said võimaluse en­did
,, näidata" ja nii mõnigi,, veteran"
tõstis uhkelt rinda, et ilutikand vaa­tajaile
paremini silma paistaks.
Moenäituse tagapõhjal oli kaunis
kandlehelin rahvamuusika motiivi­del.
Selline muusikasaade kestis ter­ve
aiapeo vältel.
Eesti ajaloole ülimalt tähtsate teos­te
„Sini-must-valge", „Eesti hümn"
ja„Eesti vapp" autor dr.jur. Artur
Taska, töötades praegu teose kallal
Eesti Vabadussõja mälestusmärkide
jas. Teadustaja andis täiendavaid hävitamise ja hävitajate kohta, palub
kommentaare igast rahvarõivast, li- kõiki, kellel sel ainel mingeid mäles-
Sellel sambal olid jäädvustatud 13
paidelase nimed. Edasi Järvamaa
osas — kas Mäo ja Müüsleri sam­mas
on üks ja sama või olid need
VÕRDLUSED
OLÜMPIAMÄNGUDEGA
Meie iseseisvuse ajal 1936.a. Ber­liinis
peetud olümpiamängudel oli
kavas ainult 100 m selilujumine, kus
võitjaks tuli hollandlanna Dina Senff
ajaga 1.18,9. Maailmarekord oli sel
ajal 1.15,8 ujutud hollandlanna
Hendrika Mastenbroek'i poolt, kes
sel olümpiaadil tuli teiseks ajaga
1.19,2. 200 m selilujumine võeti
olümpiamängude kavasse alles 1968.
a. Mehhiko olümpiaadil. Isegi 24 aas­tat
hiljem, 1960. a. Roomas peetud
olümpiaadil, kus võitjaks tuli amee-seks.
Tervituskõnes juht Indrik Linask
andis ülevaate rahvatantsu rühma
tegevusest; rühma asutajast ja endis­test
ja praegustest juhtidest. Ta tä­nas
peolisi-toetajaid," kes ^lõid aluse
võimalusele, et terve 16-paariline
Hihm võiks Esto '88 sõidule julgemalt
vastu vaadata. Ta tänas -ka Conn.
Eesti Seltsi, kes Võidupüha võidutu­le
ääres andis üle esimese toetuse,
tšeki Sl.000 väärtuses, et ,]Jaanik"
võiks ametlikult oma teekonda Aust­raaliasse
alustada. 1
MOENÄITUS • i ^ \ '
Sõnavõtule järgnes huvitav „moe.-
.näitus". Teadustajaks oli Aime Mar-tihson-
Andra New Yorgist, kes val­mistas
publikut, ette üllatuse lubami­sega,
et esinejad on silmapaistvamalt
kaunimad kui prantsuse „peenemad
mannekeenid" ja rõivad ilusamad
kui küulsater 1 Pariisi; moeloojat^
omad. Ja sama tlõendiks astuski poo-tusi
või andmeid, temale neid saates
aidata jäädvustada fakte meie aja­loost
enne, kui see on hilja. Tema
aadress: Terniinsvägen 4, S-223 67
Lund, Sweden. Senistest lünklikest
andmeist eriti mõned näited. Järva­maal
— Paide kirikus asunud sam­mas.
Millal see püstitati ja kuidas
sündis selle hävitamine, kelle poolt?
me, on aastal 1988 suurhüpe Connec-ticutist
Austraaliasse. Saadame tele­grammi
neile, et oleme teele asu­nud!"
Sellega lõppes kavaline osa. Tõm-
Kavalise osa lõpul võttis sõna
Conn. Eesti Seltsi esinaine Vaike
Lugus, kes andis tunnustust rahva­tantsijatele
ja nende juhtidele väsi­matu
ja tublitöö eest; öeldes, et rahva
armastus ja poolehoid on nendega,
mida kinnitab selgesti tänane suur
toetajate ring, ja et esimeseks kaas-matkajaks
„Jaaniküle" sai Conn.
Eesti Selts, kui annetus üle anti Või-dupühal.
Ta nimetas, ,et ükski asi ei lonist väljalõigatud viikingilaev -
ole võimatu, kui on usku ja tahet purjer„Esto'88".
kaks eraldi asetsevat sammast? On nklanna Lynn Burke ajaga 1.09,3,
andmeid esimese, aga väga napilt j^jg ^^^1,3 olümpiamängude re-teise
kohta. Esimene asus Paide lähe- ko^^iks, ei suudetud saavutada prae-dal,
Tallinna maantee ääres. Mis neil g^st Kia Puhm'i tagajärge. Maailma-uhme.
on kiri sambal: „Siit saadik ja ^^^^^^ ^j^i ^.Q^^, ujutud Lynn
mitte enam". Mõlemad näivadolevat Burge poolt. Alles ameeriklanna
asunud kõrgendikul ja seotud lahin- cathy Ferguson 1964.a. Tokjo olüm-guga
Mälestussammas oli ka Peetri plaadil, võites seal kuldmedali, ujus
kihelkonnas. Kus täpselt? Millal see maailmarekordi ajaga 1:07,7.
avati, kes pidas vaimuliku talituse? suutis Kia Puhm'ist ujuda kaks küm-'
Kas sammas oli Saaremaa dolomii- mendikku sekundit kiiremini. 1968.a.
dist? Millal sammas lõhuti, kuidas, ja Mehhiko olümpiamängudel, kus 200
mis on sellel kohal praegu? ni seliliujumine oliesmakordselt ka-
1980.a. ilmunud teose „Isamaa vas, tuli selle ala võitjaks ameerik-eest"
II osa käsikiri on valmimas lanna Lillian Watson ajaga 2.24,8,
FredLimbergil. See sisaldab andmed - ^is oli ka olümpiamängude rekor-ka
KaitseUidu kohta. Lünklikud on diks, oli juba 1,1 sek. kiirem Kia
andmed mõnede lompaniide pääli- puh^'! ajast. Teisele kohale tulnud
küte osas, muuseas jällegi ka Järva-, kanadalanna Elaine Tanner ajaga
samuti Viljandi- ja Pärnumaal. Kes 2.27,4, ei olnud veel võimeline saa-vutama
tema aega. Maailmarekord
eesmärki saavutada. „ Kui esimene
inimene astus kuule, siis ta samm oli
küll lühikene, kuid samal ajal oli see
suurim ja kaugeim hüpe inimkonna-diumileesimen^
paarrahvitantsijaid le. Nii ka meiega siin täna - see
Anne-Liis Kuusik oma abikaasa väike samm, mis me täna ette võtsi-mati
välja Toosid: kuldkaelakee, ti­kitud
vaip ja kaks pätsi rukkileiba "^^t-patareipäälikuks Paides, kes
Kanadast leidsid endile omanikud, ol^^ kompaniide ja rühmajuhtideks sel ajal oli 2:23,8, ujutud Karen
Nüüd ootas külalisi ja tegelasi rikka- '^.^"^ ia Järva-Jaanis? Kui kellelgi on Muir'i poolt Lõuna-Aafrikast. Olgu
Ukult kaetud külm laud, mille olid lähemaid andmeid siin nimetatud või siinjuures märgitud, et kõik need
valmistanud rahvatantsijate vane- ^^^^^^ allüksuste kohta, palub autor olümpiamängude võitjad olid Kia
mad. Huvipunktiks laual oli vesime- teda nende saatmisega aidata. Tema Puhm'ist palju vanemad, kes on alles
aadress: Fred Limberg, 1015 N.E. 22
Ave., Minneapolis, .Minn-55418.,
USA.
13-ne aastane.
Õhtupoolikul mängiti võrkpalli,
tehti üutulestikku ja lõkketuld ning
laulu ja naeru saatel lõppes aiapidu
pärast keskööd.
. . • LIÄPIKKOV
M^l ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab e©stl
EELMISED VÕISTLUSED
Kia Puhm, võisteldes 12-14, juulil
St. Catharine'is Ontario meistrivõist­lustel,
saavutas 100 m seliliujumises
aja 1:09,54 ja 200 m seliliujumises
2.28,81, mis olid tunduvalt paremad
Vancouveris toimus kümnes Paul
Kerese mälestus-maletuniiir, mis on
suurim ja tähtsam Lääne-Kanada
malevõistlustest. Turniir peeti 151
osavõtjaga (nende hulgas oli seitse
suurmeistrit ja 8 rahvusvahelist ma­lemeistrit)
kolmes klassis kuues voo­rus.
Esiklassis (48 osavõtjat) jagasid
esikohti J. Donaldsön, J. Braley ja L.
Joyner saavutades 5 punkti kuuest
võimalikust. Kanadalane L. Joyner
võitis William Jungi poolt kingitud P.
Kerese pokaali. Keskmises klassis
oli 52 osavõtjat. Esikohta jagasid M.
Lee ja E. Campos. Amatööride klas­sis
oli 51 osavõtjat ja võitjaks tuli 0.
Davidovic.
i •
Scarborough Maleklubis võitis Jaak
Triefeldt esikoha B-klassis ja tema
rating tõusis 1872 punktile.
H. Uuetoa on Nova Scbtias edu­kalt
mäletanud provintsi maleturnii­ril
ja on loota, et ka tema rating
tõuseb.
Lembit Joselini lemmikettevote on
Toronto ja selle ümbruse noorte tree­nimine
ja eesti maletajate järelkasv.
Ta korraldas Seedrioru suvelaagris
noorte maleturniiri paarikümne osa­võtjaga.
Elmar Pajo korraldas Spring Lake
(Muskoka) ,,Open" malevõistluse.
See turniir oli neljas (1981-1985) ja 8
osavõtjast olid 6 eestlased. Turniir
mängiti swiss-süsteemis 4 voorus.
Turniiri võitis meie noor maletaja
Mati Pajo, kes saavutas 3 punkti 4
võimalikust.
D
Eeloleva Kalev Pügi turniiri ja te»
manimelisse mälestusfondi on laeku­nud
järgmised annetused: John Pre-nice
$250, Lembit Joselin S1600, On­tario
Chess Ass. $400, Toronto Chess
Ass. $300. Nende toetustega oli 8.
juulil fondi seis $i2.403. Annetused K.
Pügi mälestuseks on tulumaksuva­bad
ja annetusi võib saata: The Chess
Federation of Canada, Box 7339, Ot­tawa,
Ont. KIL 8E4.
Toronto Eesti Maleklubis on käi-mas
eeltööd sügishooajaks. Kavatsu­sel
on ühevooruline, kahetunniline
meeskonnavõistlus Etobicoke male-klubiga
16 laual. .