Meie Elu = Our life, December 4, 1986

              4 NELIAPÄEVAL, 4. OETSgMBKIL - THURSDAftjECEMBER^ 4. „Meie Elu" nr. 49 (1917) 198© nMeie Elu" nr.
ema
0
h Golumbias
: VAMGOUVERI ; - r Britl-Colum"
bias püütakse 95% kana(|la lõhedest.
Möödunud aastal elukutselised ka­lurid
said sa«^ks 38 miljonit lõhet
— kokku 105.000 tonni. Lõhet lei­dub
siin viis eri liiki, kuigi harju-mata
silmale paistavad nad enam­vähem
sarnased. Eriti rikkalikult
saadi kõige punasemat l^liet(„soGk-eye").
Nende s^akolj kõige suurem
1914. aastast saadik^kui raudtee-ehitusel
Fraser Canyonis toimus
Heirs GateM kohal maalibisemine.
See tõkestas aastateks lõhede pää­su
kudemispaikadele, mis asuvad
kuni 600 km kaugusel jõesuudmest
Kuid lõhesid jätkub ka harrastus-kalästajatele.
Üks nendest on Ray-monä
Rannala — endine Vancouveri
Eesti Seltsi esimees, ehitustehnilise
konsulteerimisfirma omanik ja aka­deemilise
koosviibimise korraldaja
tulevastel Lääneranniku Eesti Päe­vadel
1987 Vanvouveris; Toome all­pool
vestluse Raymond Rannalaga:
— Sina oled tuntud Vancouveris
suurte lõhede püüdjana. Kas võid
kirjeldada mõndl^ meeldejäävamat
;kalaretke?
— Kõige põnevam kilpdlasti oli
^ sügiseni püük ühes Vaikse ookeani
äärses fjordis umbes 400 km Vancou-verist
loodes. Iviinu vend Ivar elab ,
Vancouveri saare põhjatipus. Tal on
vesilennuk Cessna 1^80, mUlega te- ma firma varustab mtetsatöölaagreid
elektrooniliste sea(^metega. Fjord,
nimega Smith Inlet, on sealt 40 min.
, lennutee kaugusel ja tuntud oma eriti
' suurte, kunisajanaelaste lõhede poo­lest.
Püük toimub tegelikult ühel 10
km pikkusel laguunil, millel onilnere-ga
ühendus. Maandusime mahajäe­tud
metsalaagri- laevaljsilla juures.
Pumpasime täis (kaasavõetud kum­mipaadi.
Sellelt siis loopisime spin­ningut
üsna kalda ligidal, kasutades
lanti 20-naelase nööri otsas. (Õnge-nöör
kannatab .20 naela pinget enne,
kui katkeb.) Ridvad on 11 jalga pikad.
— Miks mitte kasutada jämedat
nööri, kui kalad on nii suured?
— [ämedam nöör oleks liiga jäik—
ei saa lanti paadist kül alt kaugele
lennutada. Vesi.on sääl madal —
umbes 20 jalga. Võiks öelda, et kala
näkkab iga 5-10 viske peale. Siis
hakkab kala mängitamine ja väsita-mine,
mis võib kesta tund aega. Selle
aja jooksul veab lõhe paati mööda
laguuni ringi. = -
— Võiks ju tõmmata lõhe kiiresti
paadi juurde ja kahva?
— Need lõhed on kohutava jõuga
ja rebivad nööri kohe puruks kui hak-
.kad kiirustama. Nad võivad ühe juti­ga,
tõmmata 300 jalga Õngenööri väl­ja.
Kahva ei saagi kasutada, sest
sellega ei jaksaks suurt kala paati
tõsta. Kasutame selle asemel teras-konksu
pika varre otsas. Kui lõhe pn
paadi juurde mängitud, lööb üks
meestest talle konksu sisse, selle jä­rele
teine mees oma.konksu ja kahe­kesi
tõstetakse lõhe paati.
Sel retkel saime kahe päevaga
kokku 11 lõhet. Kõige suurem kaalus
65 naela, kõige väiksem 32 naela.
Otsast läks ära 20 kala. Võrdluseks
võiks mainida, et suvistel, ühepäe-vastel
lõhepüügiderbidel Vancouveri
linna alla merel,; millest võtab osa
3000 paati 10-15.000 kalastajaga, on
auhinnalt tulnud lõhed tavaliselt 30;
35-naelased.
Briti-Golümbias arvatakse olevat
umbes 500 sportkalastajat, kes on
püüdnud 65-naelase või suufema lõ­he.
Merepüügi lubasid võetakse aas­tas
välja 50.000. Eestlasi lõhepüüd-
. jäid on teada umb^s 30.
— Miks on lõked Smith Inletis nii
suured?
— Põhjuseks on see, et sealsed
lõhed tulevad kudema pärlast 7-äas-tast
ookeanis elamistr kuna teisal
^ lõhed koevad tavaliselt 4-aastaselt.
Selgituseks olgu ,öeldud,' et lohed
veedavad'suurema aja oma elust
Vaikse ookeani põhjaosas, kus nad
ringlevad tuhandeid rniile ilma Siberi
lõhedega segunemata. Lõhede püük
aga toimub enamasti ranna lähedal,
kui nad tulevad kudema ja jõge otsi­ma,
kus nad sündisid.,
™ Kui palju kaalus kõige suurem
lõhe, mille sa oled kätte baanud?
— Seda kõige suuremat ei saanud­ki
kätte — läks qtsast ära. Lugu oli
nii, et mängitasin teda neli tundi. See
annab ettekujutuse kala isüurusest.
Kui lõhe oli lõpuks paadi kõrvale
tõmmatud, saime teda silmitseda.
(Mul oli abikaasa tunnistajaks kaa­sas.)
Siis ta järsku rabeles lahti ja oli
läinud. Paar päeva hi|jem mu venna
kaaslane sai samast ,,august" 102-
naelase. Võib-olla oli minu kala? Kõige
suurem lõhe, miš Smith Inleti ran­nas
surnult leiti, kaalus 108 naela.
Kõik need lõhed on ..chinookid'.'
(sama mis „sl)ring", „tyee" ehk
;„king").
Teine punase lihaga lõhe on „co-ho".
Need nii suureks ei kasva. Minu
rekord 00 19-naelane Dalal jõel
Queen GharlottAsaarel, kus muide ka
Bing Crosby ja Phil Harris käisid
•regulaarselt kalal. Veel vähemad on
roosa lihaga ,,pink" lõhed. Neid sai­me
kord Valicouveri saare juures
tütrega kalastades 17 tükki kahe tun­ni
jooksul, i
— Sinu lugu tundub otse usku­matult
fantastiline. Kas see ön „ka-lamehe
jutt"?
— Numbrid on kõik õiged. Kuid
muidugi on tuldud ka tühjalt tagasi
kalaretkilt. u
— On sui olnud eriti ohtlikke
seiklusi? •
— Kord Smith Inletis kala välja
võttes juhtusin konksuga lööma läbi
kummipaadi põhja. Õhk läks välja ja
paat hakkas kiiresti veega täituma.
Jõudsime siiski kaldale ja tõmbasime
lõhe paadisillale. See kaalus 57 nae­la.
Selgus, et meil polnud paadi paran­duseks
paika. Tuli siis teha lennukil
140-milline sõit, et tuua kummipaika
ja liimi. Maad mööda sinna ligi ei
pääse. Kui õlu otsa lõpeb, mine Või
lennukiga järele! ;
Teine kord kalastas sääl üks grupp
kõrgemaid kanada ohvitsere. Ilm
läks nii halvaks, et sõjaväelennuk ei
söandanud neile baasist järele sõita;
nad palusid minu venda neid ära viia.
Venna lend läks viperusteta. Ohvit­serid
keeldusid aga maksmast küüdi
eest. Nad jätsid ka oma telgid, maga-
:
miskotid ja varustuse kaldale mäda­nema.
Rahva raha!
i
T.E.R.R. „Kungla" juhatus. Vasakult-Ciini.dy Härm, Robert Paju, Aime
Olup, Elmar Kütt, Juta Metsala, Peter Roose, Silvi Matsoo ja Peter
Fota — Henry Raud
ööbida?
— Ega seda võinudki karude pä­rast.
Panime telgi hoopis üles paadi-,
sillale, riputades nööri tühjade plekk­purkidega
karude peletamiseks teele'
risti ette. Ühel ööl oli grizzly siiski
paadisillal lennuki juures kobista-mas.
Ta haistis ilmselt kalu, mida-hoidsime
lennuki pontoonides kül­mas
merevees.
— Mida sa nii hulga püütud kära­dega
pääle hakkad?
— On neid pandud külmetusse,
suitsutatud ja jätkunud sõpradelegi.
Muide, Vancouveris asub üks kuulus
lõhede suitsutamise ettevõte — Im-perial
Salmon — kes oma produkti
saadab üle maailma. Lennujaamäski
võib seda osta hinnaga $15 nael. Suit­sutamiseks
on kõige paremad üle 20-
naelased — need onrasvasemad. Fi­leed
hoitakse 3 päeva.soola-suhkru
segus, siis suitsutatakse 4 päeva ma­dala
temperatuuri juures, mitte üle
85''F(30^C).
• —Mis vahe on Atlandi ja Vaikse
ookeani lõhel?
— Vaikse ookeani lõhed (kõik viis
liiki] surevad pärast kudemist jões.
Atlandi lõhe aga siirdub pärast kude
merre tagasi. Maitselt on ehk Atlandi
lõhe, mida leidus ka Eestis, delikaat­sem.
Vaikse ookeani lõhedest loe­takse
,,sockeye'd" parimaks. See on
ka kõige punasema lihaga lõhe.
,',SoGkeye" naljalt õnge ei võta. Tal
puuduvad hambad. On taimetoitla­ne,
kuid sööb ka hännikut. Tänavu
oktoobris läks ligi 3 miljonit ,,sock-eyeM"
kudema Adamsi jõkke, mis on
Vancouverit läbistava Fraseri haru-jõgi
ja 500 km kaugusel sisemaal.
Teel sinna muutub nende nahk kar-miinpunaseks
ja pea roheliseks.
Nende kudemine on harukordne
vaade, mida käisid jälgimas 300.000
turisti — isegi ülemeremaadelt. Ema­kalal
on keskmiselt 4000 marja, mil­lest
10% hauduvad maimudeks, kuid
ainult kaks kala (4000-dest marjast
jõuab nelja aasta pärast tagasisämas-se
kohta kudema. Teised langenud
mitmesugust^ ohtude ohvriks.
— Kas Lääneranniku Eesti Päe­vade
puhul saaks korraldada lõhe-
— Smith Inlet on sel ajal püügiks
suletud. Kui on soovijaid, siis võiks
vahetult pärast Eesti Päevi üürida
üks 42-jalane paat. See maksab
S2000 nädalas, millele lisandub ben­siinikulu.
Ööbimine on paadis, mis
mahutab 7-8 inimest. Mina oleksin
kapteniks, -kuna osavõtjad jagavad
kulud omavahel. Võib üürida ka 3-4
päevaks. Varane registreerimine on
vajalik paadi reserveerimiseks veeb­ruari
algul. Tahaksin rõhutada, et
minul isiklikult ei ole selles ettevõt­tes
mingit majanduslikku huvi. Mõt­teks
on ainult Lääneranniku Eesti
Päevade kaugematele külalistele
. pakkuda meeldejäävat lõhepüügi
elamust mõnusas miljöös. Lähem in­formatsioon:
Raymond Rannala, 838
Ultra Court, Coquitlam, B.C. V3I6R3,
• tel. (604) 461-7659.
Lääneranniku Eesti Päevad toimu­vad
Vancouveris 1-5. juulini 1987.
Kolmapäeval, 12. novembril pee-^
ti Toronto Eesti Rahvatantsijate
Rühm„Kungla" pea-koosolek Ees­ti
Majas. Koosoleku juhataja oH
Peter Jeeger ja protokollijaks Cin-dy
Härm.
1986/87. tegevusaastaks vahti Ju­hatus
r esimees — Peter Jeeger, abi­esimees
— Cindy Härm, — laekur:
Juta Metsala, abilaekur— Peter Roo­se,
välistegevuse sekretär — Aime
Olup, sisetegevuse sekretär — Silvi
Matsoo, varahoidja - Robert Paju ja
üldrühmavanem — Il lar ICütt.
Kodütütarde arliiiv
korraldamisele
"Aeg astub edasi kiirete sammude­ga
ning paljude väärtuste talletamine
kipub hiljaks jääma. Nii on ka kodü­tütarde
järelejäänud materjalidega,
mida on hädasti vaja arhiivi talleta­da.
Meie' lugupeetud Kodütütarde
peavanem Salme Pruuden on minule
saatnud kõik oma Kodutütardesse
puutuva materjali, et korraldaksin
need arhiivi paigutamiseks.
Palun kõiki kodutütreid, kes te
mailmalaanes laiali olete — saatke
minu katte kõik kodutütreid puutuv
materjal mis teil veel olemas on:
fotod, tunnistused, laulikud,' muu
trükisõnas ilmunu, märgid, mälestu­sed
jne. Ärge pidage midagi väike-
„Kungla" tantsijad on olnud väga seks ja tähtsusetuks,
toimekad. Ettevalmistused on juba Palun käesolevat üleskutset võtta
käimas suuresinemiseks veebruaris täie tõsidusega, sest kodutütred olid
Minkler Auditorium' . Eeskava tõ­otab
olla väga huvita\ ja erinev, sest
esinetakse koos lätlaste, leedulaste ja
ungarlastega.
,,Kungla'l;' on juba olnud mitu
esinemist, nagu ,,Sügissimman" ja
,,Bumerang". r
Möödunud suvel ,,Kungla" valik-rühm
reisis Läänerannikule, Van-couyerisse,
kus esines Expo ae-l,
Ühe nädala jooksul oli rühmal küm­me
esinemist Canada paviljonis koos
Vancouver'i rahvatantsijatega.
Tegevuskavas on iga-aastane jõu­lupuu,
suusaväjasõit, suuresinemi-ne,
Mäiball ja teisi veel kavandami­sel.
,,Kungla" on juba alanud oma tree-
Vaba-Eesti uhked noored ja mälestus
nendest ei tohi kaduda.
Kui noorkotkad soovivad sellega
kaasa tulla, tere tulemast! Saata kõik
minu aadressil: Ene Runge, 20 Suu­rise
Ave. Apt. 314, Toronto, Ontario
M4A 2R2, tel: (416)759-4606.
ENE RUNGE, KODUTÜTAR.
Toronto Eesti Maleklubi hooaja
esimene suur meeskonnavõistlus toi-nimisega
Expo '88 jaoks. Kui keegi ; mus pühapäeval 2. novembril Toron-tunneb
huvi esineda koos ,,Küngla"
tantsijatega Austraalias, palume he­listada
Peter Jeeger'iie, 283-0734.
A.Õ.
MASTERCRÄFT
Kirikubasaar
Montrealis
Sport
to Eesti Majas Etobicoke Maleklubi
vastu. Turniir toimus L. Joselini juha­tusel
16 laual, kahes voorus mängu­ajaga
2 X 60 min. Mäletati üle viie
tunni ja osavõtjate ning peal Waataja-te
arv ületas poolsada. Käesolev oli
järjekordselt viies meeskonna-võistluis
Etobicoke Maleklubiga. /
Turniiri tulemused laudade järje-
Läto-Eesti fiirmai , korras; (tugevamad maletajad on
Selle kuulutusega saate 10% hinna- esimestel laudadel ja sulgudes on
alandust ® Helistage 439-2538 märgitud punktid): .
1.1. Liitoja(2) - R. Morenz(0]; 2. J.
Triefeldt(l/2) - D. Wolf (1-1/2); 3. H.
Jürman (1-1/2) - P. Krizel (1/2); 4. V.
Raag (1-1/2) - N. Semenov (1/2); 5.
G. Orgusaar (1-1/2) - D. Lawless
(1/2); 6. J.Riga(Ö) - P. Verge(2);7. E.
Talve (1/2) - H. Smith (1-1/2); 8. J.^
Randoja (2) — R. McLure (0); 9. A.
•Kuus (1-1/2) - V. Pikkand (1/2); 10.
P. Smeelen (2) - R. Kennedy (0); 11.
0. Mankio(l) - R. Fayter(l); 12. T.
Toomes (2) - L. Bailey (0); 13. J.
Elken (1) - L. Tamberg (1); 14. T.
Kõhelik (2) - D. Miller (0); 15. E.
'Türner(O) - V. Bilan(2); 16. V. Leis
(2) — A. Juurma (0).
Maleyõistlus lõppes T EM üleole­va
võiduga, 21 punktiga vastaste 11
punkti vastM ja Molsoni Rändkarikas
jäi T EM kätte. Etobicoke maletaja R.
Morenz kaotas Molsoni esikoha
rändkarika I. Liitojale. TEM maleta­ja
kaotas teise koha rändkarika D.
Woifile (Etobicoke).
ärgmine tähtis meeskonna-võist­lus
toimub pühapäeval 7. detsembril
kell 1.30 p.l. Toronto Eesti Majas
Makedoonlaste Maleklubi vastu.
Mängud peetakse kahes voorus 16
laual (2 X 60 min.). Järgmine TEM
mänguõhtu on 11. detsembril kell 7
õhtul Toronto Eesti Majas. Kõik on
teretulnud!
"Eelmiste aastate eeskujul kulges
ka tänavu Jaani koguduse basaar
suure eduga. Nagu alati, oli basaari
korraldamise hingeks ' koguduse
naisring, kes aktsioonisse kaasa oli •
tõmmanud terve rea kohusetruid nai­si
ja mehi kaastööliste reservist, kes
alati on valmis olnud oma aega ja
talenti ohverdama koguduse hüvan­guks.
Loomulikult oli sellesse ühis-töösse
rakendunud ka koguduse nõu­kogu
täies koosseisus ja mitte, ku­nagi
puuduv koguduse vanem.
Annetuste kogumine raha ja ese­mete
näpi basaari jaoks oli käigus
juba kevadsemestrist saadik. Sellest •
oli ainult poolteist kuud mööda, kui
toimus pruugitud esemete müük, mis
samasugust jõudude rakendamist ja
organiseerimist nõudis nagu basaari
korraldaminegi. Asjaolu, et sellest
saadud tulu päris loodetud kõrgusem
ei küündinud, ei ennustanud head ka
basaari majandusliku õnnestumise
kohta. Kui aga selgus, et äsjatoimu­nud
basaari puhastulu uut rekordit
püstitades tublisti üle kolme tuhande
dollari piiri tõusis, siis võisid korral­dajad
rahuldusetundega oma saavu­tusele
tagasi vaadata. Põhjusi, miks
üks nii tihedalt üksteisele järgnevaist
üritusist enam õnnestub kui teine,
tuleb vist otsida publiku koosseisu ja
hoiaku erinevusest.
Pruugitud esemete ostjad on rõhu­vas
enamuses muulased, basaari kü­lastajad
seevastu on aga koguduse
iiknied ja nende sõbrad ning sugula- Tamberg
sed.
Tulud naisringi poolt igal aastal
järjekindlalt korraldatavaist üritu­sist,
eriti aga basaarist,moodustavad
olulise osa -koguduse aastaeelarves
ettenähtud sellekohasest tulupunk-
" /-ts»-
Oktoobrikuu viievoorulisest male­turniirist
(2x15 min.) võtsid osa tosin
maletajat. Turniiri esikohti I ja II
jagasid J. Järve jä T. Toomes,kusjuu-res
mõlemad saavutasid 4 punkti
viiest võim"alikust. Kohti III, IV ja V
jagasid 3 punktiga kolm maletajat ja
need olid G. Orgusaar, E. Talve ja L.
Toronto Eesti Maleklubi leinab
oktoobris manalasse varisenud kaas­võitlejat
F. Koopi,kes oli eriti aktiiv­ne
1960'datel aastatel
aeg
30-s Balti
ujumisvõistlus
Torontos
Laupäeval, 22. novembril korral­dati
Torontos Pape Ree. Centris 30-
dad Põhja-Ameerika Balti ujumis­võistlused,
mis kõigiti õnnestusid.-
Vanemate ujujate kõrval oli seda-kord
märgata üsna palju nooremaid,
kes esimest korda teistega oma uju­misoskust
ja kiirust proovisid. Peale
Toronto osavõtjate oli kohale saabu­nud
võistlejaidCleveländist.Niagara
Fallsist,N.Y. ja üks koguni San Fran­ciscost,
Cal. Eestlasi oli ujujate hul­gas
kõige enam. Ka oli võistlus ise
Põhja-Ameerika Balti Spordiliidu
raames eestlaste poolt läbi viidud.
Uusi Balti rekordeid tänavu ei pu­rustatud,
kuid väikelaste ja masterite
11 uut ala lähevad kirja algrekordi-tena.
Parimaks ujujaks osutus ja sai
Robert Reimani ränd-mälestustrofee
eestlane Ken Ahlberg, kes eriti 100 j.
liblikujumises tuli lähedale Balti re­kordile.
Eestlastest said oma vanuse­grupi
auhinna, 8-aastased poisid:
Daniel Schaer (4 I kohta), 10-a. poi­sid:
Mart Kaljurand (2 1), 10-a. t^üdru-kud:
Lily Luik (4 I), ll-12.a. tüdru­kud:
Monika Medri (3 I), 15 ja üle
poisid Ken Ahlberg (4 I), ja tüdrukud:
Chantal Kivi (3 I). Ka teised noored
läksid koju võidulintidega. Kõikide
teateujumiste võitjateks' osutusid
eestlased, välja arvatud 4 x 25 jardi.
Meiepoolsetes teateujumistes tegid
kaasa A. Kivi, L. Luik, L. Novek, C.
Kivi (4x50 j . Vabalt ja ^kompleks
naistele), P. Roose, V. Növek, R.
Buerki, K. Ahlberg (4x50 j . yabalt
meestele), P. Roose, R. Remmel, R.
Buerki, K. Ahlberg (4x50 j. kompleks,
ningT. Pajo, M. Medri, M. Schaer, L.
Luik, M. Kaljurand, D. Schaer, T.
Remmel (4x25.)
Võistluse läbiviiaskonna moodus-,
tasid Mai Kreem (üldkorraldus). Jaan
Schaer (starter), dr. Chris Kivi, Heino
Luik, Valdeku Novek, Ilmar Kalju­rand,
Toomas Saar, Raivo Remmel,
Lee Metsalo, Peeter Poose, prouad
Novek, Luik ja teised. Võistluskulu-de
katteks tegi 50 - dollarilise anne-,
tuse John Reiman, seda juba teist­kordselt,
et eesti ujumissport püsiks.
Tennis \
Kanada jäi Tokios
12-n^aks
Tennise Maailmaliidu poolt 5-9.
nov. Tokios korraldatud 16 a. vanu­segrupi
maailmavõistlustel tulid
võitjateks poisid Austraaliast ja tü­tarlapsed
Belgiast. Eelmise aasta
võitjatest Austraalia suutis oma esi­koha
positsiooni säilitada, kuid tü­tarlapsed
Belgiast eemaldasid Tšeh­hoslovakkia
tütarlapsed maailma­meistri
kohalt ja jätsid nad finaalis
teiseks. Kanada võistlejad tulid 17
riigi hulgas 12. kohale. Võisteldi
üksik- ja paarismängus, igast riigist
3 võistlejaga. Kanada tütarlaste
võistlejad olid: Jane Yates (16 a.),
Maureen Drake (15 a.) ja Laura
Randmaa (14 a.), kes oli ette nähtud
paarismängu võistlejana. Kanada tü­tarlapsi
tabas ebaõnn juba teisel
võistluspäeval,kui Jane Yates, kes oli
nende tugevaim võistleja, vigastas 10
min. enne võistluse algust kehasoen-damise
ajal oma jalga nii rängalt, et
langes võistlustest välja. Laura
Randmaa saadeti teda kiiresti asen­dama
ja sellest peale Laura Randmaa
ja Maureen Drake kahekesi võistle­sid
kogu aeg teiste riikide kolmeliik-meliste
naiskondade vastu.
Need võistlused algasid tegelikult
juba möödunud suvel eelvõistluste-ga,
kus maailma riigid olid jagatud
kuude piirkonda ja igast piirkonnast
oli võimaldatud ainult ettenähtud arv
riike saata oma võistlejaid Tokiosse,
kus võistlused toimusid 17 maail­ma
parima riigi vahel. Piirkonnad ja
nendest lõppvõistlustele pääsenud
riigid olid järgmised: Aasiast 3 —
Jaapan, Hiina ja Taipei-Hiina. Aust­raal-
Aasiast. 1 — Austraalia. Eu­roopast
7 — Tšehhoslovakkia, Lääne-
Saksa, Prantsusmaa, Holland, Bel-gia.
Šveits ja Rootsi. Aafrikast 1 —
Zimbabwe. Lõuna-Ameerikast 3 —
Argentiina, Brasiilia ja Peruu. Kesk-ja
Põhjä-Ameerikast 2 — Ameerika
Ühendriigid ja Kanada. Rootsist
võistlesid ainult poisid ja Peruust
ainult tütarlapsed.
Nende võistluste üheks tähelepa­nuväärsemaks
nähteks oli, et Euroo­past
Nõukogude Liit ega ka teised
kommunistlikud riigid, välja arvatud
Tšehhoslovakkia, ei suutnud kvali-fitseeruda
Tokios peetud lõppvõist­lustele.
H.R.
Sport lühidalt
Ontario meistrivõistlused orien­teerumises
toimusid 27 • 28, sept.
Arrowhead provintsipargis Hunts-ville
lahedal. Võistlustest võttis osa
170 võistlejat,^ nende hulgas ainsa
eestlasena Theo Vellend, kes kahe­päevase
võistluse järele tuli oma
vanusegrupis kuuendale kohale.
Esimesel päeval võistlus toimus 5,3
km pikkusel maa-alal, kus ta saavu­tas
aja 2 t. 34 min. Teisel, 4,3 pik­kusel,
oli ta aeg 2 t. 53 miri. Mõ­lematel
päevadel oli 11 kontroll-punkti.
Võistluste maa-ala oli kai-jumäestikuline
ja kohati väga raske
ületada. Sel sügisel rohkete vihma­sadude
tõttu oli maa-ala väga märg
ja porine.
Septembri keskel suri Eestis
91 ä. Vanuses Ernst Rull, kes oli üks
viimastest elusolevatest iseseisvu-seaegsetest
laskur-suurmeistritest.
Võistles neljal korral maailma­meistrivõistlustel
väikesekaliibri­lisest
ja vabapüssist laskmises. Li­saks
kuldmedalitele võitis veel kolm
hõbe- ja kaks pronksmedalit. 1937
Helsingis ja 1939 Luzernis võistel­des
väikesekaliibrisest püssist lask­mises
oli maailmarekordite mees-konna
koosseisus. Meie iseseisvu­se
ajal kõikidel Soome ja Eesti
vah«l peetud maavõistlustel esin­das
Eestit. Oli ka meie esimene
rahvusvaheline suurmeister. Selle
tiitli saavutas 1933. aastal, pärast
seda kui ta oli mitmekordne Eesti
meister.
Art Jaago, võisteldes 25. okt. Põh­ja-
Ameerika meistrivõistlustel
Tampa's, Floridas, võitis neli hõbe­ja
ühe pronksmedali. Tuli teiseks
kaugusl^üppes — 4,28 m, kuulitõu­kes
— 13,74 m, kettaheites - - 38,24
m ja vasaraheites — 33,56 m. Tuli
kolmandaks odaheites — 36,42 m.
Võistlustest võttis osa 264 võistle­jat,
nende hulgas 4 Kanadast.
Toimetusele saabus Ühendriiki­des
ilmuv„Sport Bülletääni" sügis-number.
Selles on toodud üksikas-jaliaed
tagajärjed 2. aug. Lake-wood'is
peetud spordimängudest.
Peale selle on ka kirjeldusi Kanada
eesti sportlaste saavutustest ja Rit-mika
ja Kalev-Estienne võimlejate
esinemistest. „Sport Bülletään"
ilmub kaks korda aastas, kevadel ja
sügisel. Toimetab „Eesti Sport
Paguluses Informatsioonikeskus
(Estonian Sport in Exile Cent­ral
Bureau). Toimetule aadress: 96
Butler Blvd., New Jersey 08721,
USA. Toimetuse koosseis: Herbert
Lääne, Anne Engel-Roolend ja Agu
Lääne.
0
Tami Saj (12 a.) Thunderbolfi
ujumisklubist Thunder Bay'st,
kelle ema on eestlane Elle Jürivee-
Saj, saadetakse Pan America de­fektiivsete
ujumissportlaste võist­lustele,'
mis peetakse San )uan'is
Puerto Ricos. See on tal esimeseks
rahvusvaheliseks võistluseks ja ta
on üks noorimaid, kes on kvali-fitseerunud
nendefe võistlustele.
Tami Saj on sündinud spina bifida
(vigastus selgroos) vigastusega ja
on Ontario defektiivsete ujumis­võistlustel
võitnud viis kuldmeda­lit
Kanadast saadetakse San )uan'i
võistlema 4 võistlejat.
Ontario tipplaskurid võistlevad
Ühendriikide laskuritega Colorado
SpringsMs eeloleva jaanuari algu­ses.
Ontario esindusmeeskonna
koostamiseks peeti novembri algul
kvalifikatsioonivõistlused Burling-ton'i8.
Nendel võistlustel Mart
Klepp, GuelphMst, saavutas esikoha
väikesekaliibrilisest vabapüssist
laskmises, saavutades 1164 silma.
Saavutus on tema isiklik rekord.
Õhupüssist tuli teiseks 570 silmaga.
H.R.
liiiiiiiiiiiiiiii iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiniiiiiiinitiiiiD
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Silitkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
iiiiniiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiMiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiilii
lõulu]
k(
On jällegi jõu
aeg, mil linn ja|
tulesäras, lapsi
le, inimesed pei
se vastu ainult
endid ette tõelit
Palju on tegemil
mist — tihtipääl
eks see kuulub
valmistuste juu|
olnud ja on edj
Ka Toronto
on palju õppi)
sest kooli jõuli
Jõulupuu on
sembril kell 2.1
Maja suures si
praost Andres
koorilt, mitmi
muusikalisi ett
näidend „lmoli
le koostajateks!
Ene Lüdig. Lav|
tantsude sead!
Näidend viib
lisei jõuluööl li|
givad, laulava(
käbid on elusol
Vastavate huvi
eest hoolitseb
Lõpuks tuleb
tud jõuluvan
Laste registre
paki saamisekj
liõhtutel Eesti
vat ja pr. Helli
on$3.50. Regis
lis mittekäijail
mine on paki s|
seks vajalik.
Viimaseks
jõulu on algi
dets. Õppetööl
aastal teisipäej
Keskkoolis on
vaks reede, l|
algab jällegi
1987. Samad ai
naasiumi osas)
Eesti kooli
jad ootavad t(
On ju tore äj
publikust tulv
Klaa.skaull
roo.stovab
Delikate.s.i
TELIJMJ
Avatu(
k
s
s
3