Meie Elu = Our life, April 4, 1981

              624n981
ub siiski
Initiu'hin-
Iie plaani
I või kes-kui
äsu-trjade
all
leiegi (ela-telgus,
et
pine võib.
|ni vähen-
)tsiaalabil
Ipõlve toe-taotamine
Iikke 'kan-
Ida ka ha-miigi
vii-jstast
vor-lakse
sol- _
hatsiooni-
[rmeli üm-
(is puutub
peab see.
•üheta sa-,
.1 See õig-kes
mak-
, näiteks,
lelle maks
leb see tu-ileb
igati
tud heldel
tulemusi
iideks, kü-tendajaile,
[eteks jne.
id kulütu-elu
säili-jüd
kirves!
(vägisi Icü-
Jima jätta
(ubakap ro­lle,
läevan-
|s käib Ka-muudes-
|el kodäni-"
•)ole õigus
[ärpimised
jseks taba-
Ija keskmi-
[pn küllalt,
[arandami-otseselt
kine presi-üd,
et raha
mõistavad
|tta, see on
raha saa-ideneb
siis
Kuhu jäid
tulud õli-iks
lubati
jiinda järg­ijalt
laualt
muud kui
[miseks ja
fitmiseks!
E.N.
isteks
ITD
[3-7816
tKBIK
konstitüt-
)i taei vas-d
ja aukao-
(e nõuetele,
laeg kokku
laiendamise
konvent-
|.selgesõnali-saaks
mit-jnillest
ka
lise võhik
loodud kaks
:s ära vaja-yf
ja pohi-
I tõlgitsevast
l)' Hakkaks
ilgus ainult
|e, kes seda
;a -hoolega
lene oma
lariiitektiks'
le peaminis-tuJeks
nii
|ildada prae-yäämähted
jie. mille üle
'••il
1
m
l v i ,
liii
1
i
m
•I
Vi
• u
4
•i
I
I
I
i
f
t
9-
iii
„Meie Elu" m.
9V
m
: OULU (M.E.) — Suure populaarsu­se
saavutas Tallinna 55 liikmega las­tekoor
„Elleitein" iringreisil/ !s^^
suundus Heinöla, Lahti, Jyväskylä ja
Helsingi kaudu Põhja-Soome väikses-
^ Oulaineni linna, mis asub 100 ki­lomeetrit
Oulust lõunapoole. Oulai-nehis
oli külaskäik suursündmus ja
eestlased linna ja kohaliku kodri au­külalisteks.
^
Hoolimata ,,Ellerheina" paljudest
reisidest, oli see matk esimeseks, mis
suundus läände. „Oulaisten Nuoriso-
^ kuoro" dirigent Tapani Tirilä mainis
-ajalehtedele, et ^Ellerhein"' onl esi­mene
laste- või noortekoor, ?r(iis Soo­met
külastab Eesti NSV-st. Sellegi
eel oli 10—20 aastat eeltöö ja alles
nüüd kontsertreis teostus. Tirilä
peab „Ellerheina" kõige paremaks
lastekooriks Eestis, kes muide pühit­seb
oma 30. aastapäeva sel kevadel.
„Oulaisten Nuorisokuoro" oli eest­laste
aukülaliseks möödunud suve
üldlaulupeol Tallinnas ja esimest
korda kooi-id kohtusid 1977. a. Jugo-'
slaavias. Soome ^Ellerhein" saabus
haridusministeeriuiili, lauljate liidu
SULASOL, Tapiola noortekoori (Hel­singi)
ning Oulaisten Nuorisokuoro
kutsel.•.• ;
Soome tulnud koor esines ka Lahti
linnas kohalikul laste- ja noortekoo­ride
pidustustel ning Oulainenis kol­mel
kontserdil. :
„Eilerheina" PÕhja-Soome visiidist
sai tõeline suursündmus; 8000 elaniku
linnas. Siinsed ajalehed kirjutasid
eestlastest lehekülgede kaupa. Mis,
puutub koori „tippu", nii see tegut­seb
eesotsas professor Heino Kaljus-tega,
kes on ka koori rajajaks. Ase-dirigendina
töötab Tiia Loitme, kla­veriga
saatjana Mare ^Orgše ning ma­janduslikuna
spetsialistina Ago Vilo.
Külalised : esinesid ilusates eesti
rahvarõivastes ja lauiu(i teädustati
sulaselges soome keeles ühe noore
mna
Ilmus müügile
ANDRES KÜNG
Four decadeS of national survival
versus Russiän imperialism in Es­tonia,
Latvia and Lithuania 1940-^
). ~ Hind $19.40, postiga telli°
des pluss saatekulu %\M
LAAMAN
Hind $16.00, postiga tellides plu^s
saatekulu $1.20 raamatult.
a muid esseid rahvaluulest, mütcp
loogiast ja kirjandusest. ~ Hind
313.00 (bros.), postiga tellides saa­tekulu
$1.00 raamatult.
„MEIi iiy" iditusM
Broadview Ave. Toroiito.
0 H .D
UKRAINA POUTSEI TÕIK
.1
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
^ ^ ^ ^ ^
s
^ ^ ^ ^
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
Prof. A. Võõbuse teose Rahviislikule Raamatukople üleandmiselt Ottawas. Vasakult: EKN abiesi­mees
W. Pent, parlamendiliige John Fraseir, Rahvusliku Raamatukogu juhataja dr. I. G. Sylvestre,
parlamendiliige Bill Clarke, Vancöuveri eestlaste esindaja dr. Kõvamees-KitcMnE. aui
Heinsoo ja Rahvuslikus Raamatukogus töötav eestlane pr. Van' der
COVENTRY („Meie'Elu" kaastöö-•
Ilselt) — Pariisi lähedal suri eksülis
elunev inglise iäshistide eksjuht Sir
Oswald Mošley 84 aasta vanuselt. Ta
oli enne sõda Inglismaal väga aktiiv­ne
ja temast kõneldi kui ühest või­malikust
Brit!:peaministri:kandidaa-
Kuid nähtavasti ömä impulsiivse
iseloomu juures ta vahetas ko^"duvalt
oma poliitilist platvormi, olles kord
iseseisev parlamendiliige, kord kon-.
servatiivide, kord tööerakonna rida­des.
Briti Tööerakonna peaministri
Ramšey Macdonaldi hn. koalitsiooni-kabinetis'
oli ta isegi ministriiks
(„Duchy of Lancaster"). Kuid Hitieri
jä Mussolini võimupäevil 30-aastate
ümber Sir;OswaldMosley asutas Bri­ti
fashistide ühingu („British Union
of ,Fascists") ja sai kuulsaks eriti
Londoni East Endis. Briti fashistide
programm, analoogiliselt Hitieri an-tisemitismiie,
oh suunatud enne sõda
samuti juutide vastu, milline poliiti­line
provokatsioon viis väi j a tänava-lööminguteni
nagu näitavad seda tol­leaegsed
filmilindid. Briti enneSõja-aegseid
fashiste kutsuti Mussolini
/eeskujul — mustsärklasteks.
Sellejuures irooniline fakt: Sir Os-vväld
Mosley esimene abikaasa; leedi
Gyntia (marku Curzoni tütar) oli
juuditar (nagu oH seda mõrvatud
lord Mountbatteni abikaasa). Ja tä­napäeva
ajaloolased väidavad, et Hit­ieri
soontes voolanud 25 protsenti
juudi verd. Sir Oswald Mosley teine
abikaasa, endine leedi Diane Free-man-
Mitford oli samuti aristokraat­liku
päritoluga ja viimase õde, pilt­ilus
Unity oli armunud Hitlerisse.
Teise maailmasõja puhkemise alr
gul • Uriity Mitford laskis endale
Münchenis nn. IngKse aias kuuli pä-he/„
õnnetu poliitilise armastuse" pä­rast
ja suri selle .tagajärjel hiljem
Inglismaal, Rugby Meduses, aastal
1948. Leedi Diana Mosley, Unity Mit-fordi
õde, oma memuaarides „Life of
Gontrasts", on pühendanud ühe pea­tüki
Hitieri isikule ja viimase tutvu­misele
tema õega, näidates sellejuu­res
Hitieri isikut inimesena j a polii­tikuna
paremas valguses.
Sir Oswald Mosley pani enne sur­ma
aegsasti kirja ka oma memuaa­rid.
Selles paksus raamatus (ca 500
lk.) ei puudu ka peatükid Hitieri ja
Mussolini kohta.
Sõja päevü (1939-45) Sir Osv/ald
Mosley ja leedi Diana olid vahista­tud.
See jättis temasse kibedüstunde,
kuna ta oma poliitikas taotles kokku-leppe-
polntikat natsi-SaRsamaaga,
mis aga luhtus, vaatamata peaminis­ter
Chamberlaini korduvatele visiiti­dele
Hitieri juurde. Neville Chamber­lain
kuulus konservatiivide parteis­se.
•••• "- '•
mõtet kirjutada eesti lehes, kui nen­de
ridade kirjutaja ei oleks kohanud
teda isiklikult, pagülasaastate algul
ühes siinses kodimajas, poliitilisel
kõnekoosolekul. Viimasel oli rahvast
keskmiselt. Kõnelejal oli pärast koos­oleku
lõppu ilmselt rohkesti aega ja
temale lähenemine oli kerge. Mosley
oli siis juba'VQ-aastate piires. Ta kõ­neles
sisukalt ja hoogsalt „Europpa
kui rahvuse" teemal. Sir Oswald oli
saanud ohvitserina Esimene maail-'
masõjas: haavata ja • lonkas veidi
ühest jalast, mis paistis silma, kui ta
sammus kõnepulti.
Küsisin pärast koosoleku töppu Sir
Oswaldilt: ,,Miks mi vähe inimesi
on'koosolekul?" Ta vastas: .„Tulge
Londoni East .Endi, siis Teie alles
näete rahyamurdu." Nähtavasti Sir
pswald elas veel ennesõjaaegses po­liitilises
unelmas, kui fashisthkud
loosungid. olid populaarsed rahva­hulkade
kökjwumeelitamiseks. Ja sel­le
üheks põhjuseks oli ka massiline
tööpuudus — Inglismaal 2 miljonit
töötut ja Saksamaal — 6 miljonit
töötatöölist. ; ; ...-X
Öeldakse, et ajalugu kordub — ka
nüüd on töötute arv Inglismaal tõus­nud
üle 2 miljoni. — Sir Oswald
Mosleyl oh kaasas ta parteisekretär
(partei, purjetas poliitilisele näitela­vale
uue sildi all!), kes oh ühtlasi hi-kumise
häälekandja toimetaja. Meie
jutt keerles antikommunismi teemal.
See jutt meeldis Sif Oswaldile. Kui
ütlesin, et olen eesti ajakirjanik, ta
palus üht artiklit Eesti Vabariigi tra
göödiast — venelaste massküüdita-misest.
Informeerisin jutuajamisest
kadunud saadik A. Tormat. Ta saatis
mulle vastavat kirjandust. Koostasin
inghskeelse artikli. Briti uus-fashis-tid
avaldasid selle terve lehekülje ula­tuses
oma poliitilises ajakirjas. Aja­kirja
nime olen unustanud, kuid üks
eksemplar peaks leiduma Londonis,
Eesti Saatkonna arhiivis.
• .COVENTRY (M.E.) - Mart Nik-luse
ja Jüri Kuke vanglakaristused
ei ole jätnud ükskõikseks muidu nii
reserveeritud inglise pressi pagulas-poliitilistes
küsimustes Idä-Euroopa
osas^\ Nii kirjutab pikema artikli
„The Observeri" kaastööline, tuntud
ekspert kommunismi küsimustes,
Peter Reddaway, kes muide kirjutas
saatesõna ka kirjanik Einar Sande°
nt huvitavale raamatule „KGB Cal*-
ling Eve". „The Observer" (liberaal­se
kallakuga pühapäevaleht) avaldas
hiljuti 6-veerulise kirjutise j a on pan­nud
P. Reddaway artikHle pealkirja:
„KGB katsub suruda eesti mässu" ja
alapealkirjaks: „Peter Reddaway ra-pordid
kahe dissidendi poliitilisest
kohtuprotsessist." Artikkel on varus­tatud
Mart Nikluse fotoga, mÜle alla
märgitud: 'XVnsteist aastat vangis-žtUSt!"
• ^ ,;. •
Selles üteldakse muuhulgas: «Vii­mased
paar aastat eestlased on naka-
^^fesd; sõjakast pisikust -~ leedulaste
*^olt. Leedus on ristiemas rahvusli­kud
ja katoliku kiriku traditsioonid^
sarnased Poolas toimuvale, ja alates
1972. a. on pursanud kultuurilised,
usulised ja rahvuslikud' leegitsemi-sed,
mida KGB meestel on olnud
raske kontrollida. — 1978; a. alates
on alanud samasugused protsessid
1,5 miljoni eestlaste keskel. Religioon
ei mängi siin oluüst rolli, kuid po­liitilised'ja
majanduslikud motiivid
on ilmselt nähtavad. Kuid koostöö
ja suhtlemine eestlaste ja teiste Balti
naabrite vahel on nähtavasti tõus­nud.
See tuli eriti nähtavale 1979. a.
23-ndal augustil, kui 45 leedulast,
eestlast ja lätlast, kaasaarvatud Nik­lus,
kirjutasid alla apellile ja nõud­sid
iseseisvust kolmele Balti vaba­riigile."
MEWARK -» USA kohalik dist-riktikohtunik
L. Bechtle tühistas
äsja kodakondsuse ukrainlasel
\V. Osidachil, 79 a; vana, et „pu-hastada
teed" Immigratsiooni ja
naturaliseerimise asutusele tema
vastu deporteerimise Aktsiooni
võimaldamiseks. Ukrainlase
kaitsja seletas, et Osidach on ol­nul
II maaihnasõja ajal Ukrai­nas
ukraina politsei teenistuses,
peamiselt tõlgina, ka Rawa Rus-ka
Imna tänavail tavalise korra­valvurina.
Üks „elav tunnistaja" seletas
kohtus, et Räva Ruska ukraina
politsei on abistanud sakslasi
juute toimetada 20 miiU .eemal
asuvasse Belzeci KZ-laagrisse,
mida kaebealune eitas. Kohtunik
'leidis, et ukrainlane on olnud
,,täisajaline, palgaga ja relvasta­tud
tõlk saksa sandarmeeriale ja
ukraina politseile, misläbi ta oU
vajalik lüli sakslaste ja neilt süü­distatud
isikute — juutide vahel
Rava Ruskas 1942-44.
Ühtlasi tema roU vormis ja
relvastatud tänavapoHtseinikuna
leidis täitmist Rava Ruskas iga=
päevaselt, võttes sellega osa hn-na
tsiviilisikute vaimsest taga­kiusamisest
(mental persecu-tion)."
Kohtunik lisas, et .Osi­dach
oh olnud „natsideU organi­seeritud
ja natsidelt maksetud
ukraina politsei jõudude ametnik,
kellel on olnud ka käsutamise
õigust teiste politseinike üle. Va­letades
oma osavõttu organisat­sioonist,
milHne laskus eraisiku­te
tagakiusamisele, on ta USA-sse
sellega tulnud illegaalselt. Järje­likult
kodakondsuse saamise eel
oli ta mitte seaduse nõude koha­selt
elanud ÜSA-s vähemalt 5
aastat legaalsel viisil vaid ille­gaalselt."
Kaebealuse kaitsja märkis, et
— juudid või mittejuudid, kes
õnnetus olukorras said pääseda
eluga ilitleri okupatsioonist nen­de
kodumaal... pn denaturali-seerimise
ja deporteerimise sub­jektideks
ainuüksi seepärast, et
nad aktiivselt või passiivselt lii­tusid
mõnes organisatsioonis. Ta
teatas, et kohtuniku seletus on
selge eksituslik viga ja lubas eda­sikaevata
kõrgemasse kohtusse.
Kohtüministeeriumi esindaja
Washingtonis ütles omakorda, et
— läheb kuid või aastaid enne
"kohtuprotsessides kui valitsus
saab Osidachi deporteerida ja ta '
ei tea kuhu maale teda saab saa­ta
kui deporteerimine jõustub.
ii
VÄIKSEMAD TEENISTUSAUTOD
GEISLINGEN (,,Meie Elu" kaastöölisd — Bonni pfomineatsi
staatusesümboliks on võimalikult nooblid ja kiired autod. Tänavu,
mil sakslastelt on nõutud püksirihma pingutamist, on hakatud
säästma ka teenistusautode juures. Kõige rohkem ort seejuures
ohustatud Bundesv^^ehri kindralid, kes tohtisid seni omada teenis-tusautona
Mercedes 220. Kaitseminister Apel oma säästuprogram-mis
seadis sellele piirid.
tr
(Algus esiküljel) 1
980. a. Praeguse korra ju;ures põllu­töölised
ei suuda produtseerida kül­laldaselt
toitaineid jätööstustööli-sed
küllaldaselt tarbekaupu. Riik on
esmajärjekorras huvitatud, et sise­maa
tööstused oleks varustatud kül^ r
laldase tööjõuga ja seda ei suunata
enam vallutatud aladele, kaasaarva­tud
Baltikuni. Venelaste füüsiline
surve Balti rahvastele selle tagajär­jel
on vähenenud. Lisaks sellele on
pandud tähele, et segaabieludest
(neid on suhteliselt vähe) sündinud
lapsed võtavad omaks kohaliku rah­va
keele. Sündivus Balti rahvaste
juures on madal, kuid süski vähe
kõrgem kui venelaste juures. See la­seb
ehnustada, et Balti rahvad, ka
eestlased ja lätlased, elavad edasi'
pärast aastat 1990; kui: mitte mingi
erilise projektiga ei suunata erakprd-selt
suurel arvul venelasi nendesse
riikidesse ja sellega muudavad koha­liku
rahva vähemusrahvaks Oma ko-
Sir Oswald Mc5l3ley'st; poleks ju
Praeguse naissoost Briti peaminist­ri,
teemal on Sir Oswald ütelnud:
„Inglased salaja alateadvuses soovi­vad,
et nende naised kasutaksid neid,
nii et Margaret Thateheri valimine
oli selle soovi loogiline järeldus." —
Sir Oswald Mosley poliitiline tegevus
Pariisi äärelinnast' Inglismaal oli
vaid juhushk — mõni lugejakiri an­tikommunismi
teemal konservatiivi­de
päevalehele ja vahest ka interv­juud
TV-s., Kuid selle eest on tal po­liitilisi
,,järeltulejaid" — marurah­vuslikult
mõtlevaid poliitilisi organi­satsioone
(National Front, British
Movement jne.), kes partei sisetülide
tõttu vahetavad oma,, juhte" nagu
kindaid. Kuid parlamendi valimistel
siinsed uusnatsid ei vii läbi oma
räuskava taktika ja muulaste (tava­liselt
värvilised!) vihkamise poHitika
juures, ühtki kandidaati ja kaotavad
oma kautsjoni nägu kommunistidki.
ARTO
MAALID Mt)ÜGIL süiires valite.
• • •f
Hehstage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdak
Torontos kaasmaalastele teemistiases
aastast 1954.
caasas.
küsida tel. 1.705.887.5082 (Fenelon Falls)
STOKHOLM (ELP) - Ajavahemi­kul
!.—3. mai korraldatakse Stokhol-mis
rahvusvaheline tribunal, kusjuu­res
.lähemalt vaadeldakse N. Liidu
okupatsiooni Afganistanis.
Kuulatakse üle ttmnistajaid Afga­nistanist,
kuid antakse võimalus end
kaitsta ka süüdlaste!, s.t. N. Liidul ja
Afganistani nukuvalitsuse esindaja-,
tel. Tavaliselt aga boikoteerivad süü­distatavad
rezhiimid täiehkult tribu-nali-
istungeid. .
Seekordne Afganistani-tribunal on
niiöelda kasvanud välja omaaegsest
Vietnami4ribunahst, mis peeti 1967,
samuti Stokholmis. Moodustati osalt
M-Rahvaste-alaline-tribunal" (mis sei­sab
Afganistani-tribimali taga) ja
osalt need tribunalid, milliseid kor-
Russel Foundation.
kindralite teenistusautod ei tohi
ületada 94 hobusejõudu (HP) ega to­hi
maksta üle 20.900 marga. Seega tu­leb
kaitseministeeriumi kõrgematel
härradel ja kindralitel otsida endile
teenistusaüto Mercedesest madala-mate
mai^kide juures.
Veidi mures on ka^ suur arv riigi­sekretäre.
Majanduskomisjoni otsu­sel
tohivad kõik alla ministrikraadi
kasutada teenistuautona masinaid al­la
136 HP. • .
Ekstravorst on lubatud riigiminist­ritele,
kes nagunii räägivad säästmi­sest,
aga ise talitavad vastupidi. Nii
otsustas liidupäev läinud aastal, et
ministrid tohivad omada teenistus-!
autona kuni 170 HP-ga masinaid.
Nüüd on aga miriistrid na^u Lambs-dorff,
Ertl, Ehrenberg, Apel ja Haack
nõudnud endile teenistusautosid 185
—190 HP-ga. Liidukantsler Schmidt
sõidab soomustatud Mercedeses 218.
HP-ga.
MÄLESTUSMÄRK EMGELSILE .
Üks marksistide karvastest „püha-kutest"
— Friedrich Engels — on
sündinud 1820. a. Wuppertal-Barme-nis.
Nüüd otsustasid Wuppertäli lin­naisad
püstitada Engelsile mälestus­märgi,
mis kujutab ahelaid purus­tavaid
töölistäsi. Otsus mälestus­märgi
püstitamiseks otsustati väga
napi häälteenamusega 32:3L Mäles­tusmärgi
valmistas Viini kujur prof.
Alfred Hrdlicka ning see läheb lin­nale
maksma 400.000 marka. Wupper-talis
asub ka Engelsi muuseum.
-STRIPTEÄSE RAEKOJAS '
Seoses koohnoorte demonstratsioo­niga,
milles 20.000 koolinoort protes­teerisid
koolide kavatsetava sulge-misevastu,
võttis Hamburgi linnapea
Hans-Ulrich Klose raekoja; Kaiser-saalis
vastu 180 õpilaste ajalehtede
toimetajat. Korraldatud pressikonve­rents
kujunes perversseks pomo-näituseks.
Kolm 18-aastast koohtüd-rukut
jä neli noormeest tõmbasid
ülemlinnapea ees hilbud ihult, de­monstreerisid
perverssusi ja esitasid
linnapealie vulgaarseid küsimusi.
Tüdrukutel oli istmikule maalitud
suur punane „A" sümboliks, et on
tegemist tuumenergia vastastega.
Hiljem kui kaks iänavahulgust lil­laks
ja helekollaseks värvitud juus­tega
alustasid saalis ka'klust, toime­tati
rahurikkujad ukse taha. Linna­pea
aga jätkas oma diskussiooni
alastikultuurlastega.
UUSNATSID EI TOHI
KANDIDEERIDA
Liitlaste komandatuur Lääne-Ber-liinis
keelas uusnatside parteil NPD-1
kandideerimise senati vahmistel 10.
mail. Ühes seaduste ja korralduste
bülletänis • keelavad Hitlaste koman­dandid
NPD-le avaliku tegevuse"kuni
1./maini. NPD avaldas nimelt hiljuti
soovi kandideerimiseks Lääne-Berlii-nis.
PIKIM KOHTUPROTSESS
Düsseldorfi maakohtus käib juba
kuuendat aastat kõige pikem ja arva­tavasti
ka. kõige kallim kohtuprot-'
sess Saksa kriminaalajaloos. Süüpin­gis
istuvad 9 endist SS-last, kellede­le
pannakse süüks vähemalt 250.000
inimese hukkamist Majdaneki laag­ris
Poolas. Kuna sündmusest on
möödunud juba 40 aastat, on kohtul
ojnud raskusi tunnistajate ülekuula­misega
ja kaebealuste suhteliselt
kõrge vanaduse tõttu, kes on pida­nud
jääma protsessist eemale haigu­se
tõttu. Kuulati üle rohkem kui 300
tunnistajat ja kohus sooritas 30 vä-
Hsmaareisi. Alles pärast 448-ndat
kohtupäeva andis kohus võimaluse
lõppsõnaks. Otsust on oodata tänavu
suvel. On aga võimalik, et selle lan­getamine
venib, kuna 'kaebealuste 18
kaitsjat võivad esitada süüd kergen­davaid
asjaolusid.
• -kk ;
TIM'S AUTO BODY LTD.
24—28 Howard Park Ave. Toronto, Ont. M6R IV^
1 533-8451 - 533^52 i
AUTODE PÄRANDAMINE ® KERETÖÖD ® V;(RVIMINE KUUMEN-DUS
AHJU KASUTAMISEGA • TUNE-UPS • ÄRAVEDU.
Lic. MEHAANIK. SÕBRALIK TEENINDUS JA NÕUANNE.
Filtsos Bros. & Associate
Igatahes on Afganistaii kujunenud
venelastele sõnaselgeks „Vietnamiks."
kuna veel 14 kuud pärast sissemarssi
esineb okupandi vastu tugev vastu­panu.
Olemasolevail andmeil oji ve­nelastel
Afganistanis" umbes 85 000
"^eest ja massiliselt sõjalist varus­tust
^ :
and Delicatessen
LammceAve. E., 261-2238
illside Plaza Brimley nurgal)
Seiiavel-- V SOOMEPAGAR
pagariMaduted Ja delikatessid/soome kardenlonlsal» sepik Ja rukki*
leib. Maitsvad tordid Ja muud kohapeal küpiietatud eurocq^amaitse-
Ilsed pagarlsaadused. • Spetslaai toirdid Ja
Urolse peale. 9 Euroopa delikatessid/koni
1, sultsuiibid Ja soolaheeringad. ^ Suil
Ipäeva kringlid tel*
Id, Juustud, suitsusin-
Id tellimise peale.