1981-04-04-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
624n981 ub siiski Initiu'hin- Iie plaani I või kes-kui äsu-trjade all leiegi (ela-telgus, et pine võib. |ni vähen- )tsiaalabil Ipõlve toe-taotamine Iikke 'kan- Ida ka ha-miigi vii-jstast vor-lakse sol- _ hatsiooni- [rmeli üm- (is puutub peab see. •üheta sa-, .1 See õig-kes mak- , näiteks, lelle maks leb see tu-ileb igati tud heldel tulemusi iideks, kü-tendajaile, [eteks jne. id kulütu-elu säili-jüd kirves! (vägisi Icü- Jima jätta (ubakap rolle, läevan- |s käib Ka-muudes- |el kodäni-" •)ole õigus [ärpimised jseks taba- Ija keskmi- [pn küllalt, [arandami-otseselt kine presi-üd, et raha mõistavad |tta, see on raha saa-ideneb siis Kuhu jäid tulud õli-iks lubati jiinda järgijalt laualt muud kui [miseks ja fitmiseks! E.N. isteks ITD [3-7816 tKBIK konstitüt- )i taei vas-d ja aukao- (e nõuetele, laeg kokku laiendamise konvent- |.selgesõnali-saaks mit-jnillest ka lise võhik loodud kaks :s ära vaja-yf ja pohi- I tõlgitsevast l)' Hakkaks ilgus ainult |e, kes seda ;a -hoolega lene oma lariiitektiks' le peaminis-tuJeks nii |ildada prae-yäämähted jie. mille üle '••il 1 m l v i , liii 1 i m •I Vi • u 4 •i I I I i f t 9- iii „Meie Elu" m. 9V m : OULU (M.E.) — Suure populaarsuse saavutas Tallinna 55 liikmega lastekoor „Elleitein" iringreisil/ !s^^ suundus Heinöla, Lahti, Jyväskylä ja Helsingi kaudu Põhja-Soome väikses- ^ Oulaineni linna, mis asub 100 kilomeetrit Oulust lõunapoole. Oulai-nehis oli külaskäik suursündmus ja eestlased linna ja kohaliku kodri aukülalisteks. ^ Hoolimata ,,Ellerheina" paljudest reisidest, oli see matk esimeseks, mis suundus läände. „Oulaisten Nuoriso- ^ kuoro" dirigent Tapani Tirilä mainis -ajalehtedele, et ^Ellerhein"' onl esimene laste- või noortekoor, ?r(iis Soomet külastab Eesti NSV-st. Sellegi eel oli 10—20 aastat eeltöö ja alles nüüd kontsertreis teostus. Tirilä peab „Ellerheina" kõige paremaks lastekooriks Eestis, kes muide pühitseb oma 30. aastapäeva sel kevadel. „Oulaisten Nuorisokuoro" oli eestlaste aukülaliseks möödunud suve üldlaulupeol Tallinnas ja esimest korda kooi-id kohtusid 1977. a. Jugo-' slaavias. Soome ^Ellerhein" saabus haridusministeeriuiili, lauljate liidu SULASOL, Tapiola noortekoori (Helsingi) ning Oulaisten Nuorisokuoro kutsel.•.• ; Soome tulnud koor esines ka Lahti linnas kohalikul laste- ja noortekooride pidustustel ning Oulainenis kolmel kontserdil. : „Eilerheina" PÕhja-Soome visiidist sai tõeline suursündmus; 8000 elaniku linnas. Siinsed ajalehed kirjutasid eestlastest lehekülgede kaupa. Mis, puutub koori „tippu", nii see tegutseb eesotsas professor Heino Kaljus-tega, kes on ka koori rajajaks. Ase-dirigendina töötab Tiia Loitme, klaveriga saatjana Mare ^Orgše ning majanduslikuna spetsialistina Ago Vilo. Külalised : esinesid ilusates eesti rahvarõivastes ja lauiu(i teädustati sulaselges soome keeles ühe noore mna Ilmus müügile ANDRES KÜNG Four decadeS of national survival versus Russiän imperialism in Estonia, Latvia and Lithuania 1940-^ ). ~ Hind $19.40, postiga telli° des pluss saatekulu %\M LAAMAN Hind $16.00, postiga tellides plu^s saatekulu $1.20 raamatult. a muid esseid rahvaluulest, mütcp loogiast ja kirjandusest. ~ Hind 313.00 (bros.), postiga tellides saatekulu $1.00 raamatult. „MEIi iiy" iditusM Broadview Ave. Toroiito. 0 H .D UKRAINA POUTSEI TÕIK .1 ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ s ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Prof. A. Võõbuse teose Rahviislikule Raamatukople üleandmiselt Ottawas. Vasakult: EKN abiesimees W. Pent, parlamendiliige John Fraseir, Rahvusliku Raamatukogu juhataja dr. I. G. Sylvestre, parlamendiliige Bill Clarke, Vancöuveri eestlaste esindaja dr. Kõvamees-KitcMnE. aui Heinsoo ja Rahvuslikus Raamatukogus töötav eestlane pr. Van' der COVENTRY („Meie'Elu" kaastöö-• Ilselt) — Pariisi lähedal suri eksülis elunev inglise iäshistide eksjuht Sir Oswald Mošley 84 aasta vanuselt. Ta oli enne sõda Inglismaal väga aktiivne ja temast kõneldi kui ühest võimalikust Brit!:peaministri:kandidaa- Kuid nähtavasti ömä impulsiivse iseloomu juures ta vahetas ko^"duvalt oma poliitilist platvormi, olles kord iseseisev parlamendiliige, kord kon-. servatiivide, kord tööerakonna ridades. Briti Tööerakonna peaministri Ramšey Macdonaldi hn. koalitsiooni-kabinetis' oli ta isegi ministriiks („Duchy of Lancaster"). Kuid Hitieri jä Mussolini võimupäevil 30-aastate ümber Sir;OswaldMosley asutas Briti fashistide ühingu („British Union of ,Fascists") ja sai kuulsaks eriti Londoni East Endis. Briti fashistide programm, analoogiliselt Hitieri an-tisemitismiie, oh suunatud enne sõda samuti juutide vastu, milline poliitiline provokatsioon viis väi j a tänava-lööminguteni nagu näitavad seda tolleaegsed filmilindid. Briti enneSõja-aegseid fashiste kutsuti Mussolini /eeskujul — mustsärklasteks. Sellejuures irooniline fakt: Sir Os-vväld Mosley esimene abikaasa; leedi Gyntia (marku Curzoni tütar) oli juuditar (nagu oH seda mõrvatud lord Mountbatteni abikaasa). Ja tänapäeva ajaloolased väidavad, et Hitieri soontes voolanud 25 protsenti juudi verd. Sir Oswald Mosley teine abikaasa, endine leedi Diane Free-man- Mitford oli samuti aristokraatliku päritoluga ja viimase õde, piltilus Unity oli armunud Hitlerisse. Teise maailmasõja puhkemise alr gul • Uriity Mitford laskis endale Münchenis nn. IngKse aias kuuli pä-he/„ õnnetu poliitilise armastuse" pärast ja suri selle .tagajärjel hiljem Inglismaal, Rugby Meduses, aastal 1948. Leedi Diana Mosley, Unity Mit-fordi õde, oma memuaarides „Life of Gontrasts", on pühendanud ühe peatüki Hitieri isikule ja viimase tutvumisele tema õega, näidates sellejuures Hitieri isikut inimesena j a poliitikuna paremas valguses. Sir Oswald Mosley pani enne surma aegsasti kirja ka oma memuaarid. Selles paksus raamatus (ca 500 lk.) ei puudu ka peatükid Hitieri ja Mussolini kohta. Sõja päevü (1939-45) Sir Osv/ald Mosley ja leedi Diana olid vahistatud. See jättis temasse kibedüstunde, kuna ta oma poliitikas taotles kokku-leppe- polntikat natsi-SaRsamaaga, mis aga luhtus, vaatamata peaminister Chamberlaini korduvatele visiitidele Hitieri juurde. Neville Chamberlain kuulus konservatiivide parteisse. •••• "- '• mõtet kirjutada eesti lehes, kui nende ridade kirjutaja ei oleks kohanud teda isiklikult, pagülasaastate algul ühes siinses kodimajas, poliitilisel kõnekoosolekul. Viimasel oli rahvast keskmiselt. Kõnelejal oli pärast koosoleku lõppu ilmselt rohkesti aega ja temale lähenemine oli kerge. Mosley oli siis juba'VQ-aastate piires. Ta kõneles sisukalt ja hoogsalt „Europpa kui rahvuse" teemal. Sir Oswald oli saanud ohvitserina Esimene maail-' masõjas: haavata ja • lonkas veidi ühest jalast, mis paistis silma, kui ta sammus kõnepulti. Küsisin pärast koosoleku töppu Sir Oswaldilt: ,,Miks mi vähe inimesi on'koosolekul?" Ta vastas: .„Tulge Londoni East .Endi, siis Teie alles näete rahyamurdu." Nähtavasti Sir pswald elas veel ennesõjaaegses poliitilises unelmas, kui fashisthkud loosungid. olid populaarsed rahvahulkade kökjwumeelitamiseks. Ja selle üheks põhjuseks oli ka massiline tööpuudus — Inglismaal 2 miljonit töötut ja Saksamaal — 6 miljonit töötatöölist. ; ; ...-X Öeldakse, et ajalugu kordub — ka nüüd on töötute arv Inglismaal tõusnud üle 2 miljoni. — Sir Oswald Mosleyl oh kaasas ta parteisekretär (partei, purjetas poliitilisele näitelavale uue sildi all!), kes oh ühtlasi hi-kumise häälekandja toimetaja. Meie jutt keerles antikommunismi teemal. See jutt meeldis Sif Oswaldile. Kui ütlesin, et olen eesti ajakirjanik, ta palus üht artiklit Eesti Vabariigi tra göödiast — venelaste massküüdita-misest. Informeerisin jutuajamisest kadunud saadik A. Tormat. Ta saatis mulle vastavat kirjandust. Koostasin inghskeelse artikli. Briti uus-fashis-tid avaldasid selle terve lehekülje ulatuses oma poliitilises ajakirjas. Ajakirja nime olen unustanud, kuid üks eksemplar peaks leiduma Londonis, Eesti Saatkonna arhiivis. • .COVENTRY (M.E.) - Mart Nik-luse ja Jüri Kuke vanglakaristused ei ole jätnud ükskõikseks muidu nii reserveeritud inglise pressi pagulas-poliitilistes küsimustes Idä-Euroopa osas^\ Nii kirjutab pikema artikli „The Observeri" kaastööline, tuntud ekspert kommunismi küsimustes, Peter Reddaway, kes muide kirjutas saatesõna ka kirjanik Einar Sande° nt huvitavale raamatule „KGB Cal*- ling Eve". „The Observer" (liberaalse kallakuga pühapäevaleht) avaldas hiljuti 6-veerulise kirjutise j a on pannud P. Reddaway artikHle pealkirja: „KGB katsub suruda eesti mässu" ja alapealkirjaks: „Peter Reddaway ra-pordid kahe dissidendi poliitilisest kohtuprotsessist." Artikkel on varustatud Mart Nikluse fotoga, mÜle alla märgitud: 'XVnsteist aastat vangis-žtUSt!" • ^ ,;. • Selles üteldakse muuhulgas: «Viimased paar aastat eestlased on naka- ^^fesd; sõjakast pisikust -~ leedulaste *^olt. Leedus on ristiemas rahvuslikud ja katoliku kiriku traditsioonid^ sarnased Poolas toimuvale, ja alates 1972. a. on pursanud kultuurilised, usulised ja rahvuslikud' leegitsemi-sed, mida KGB meestel on olnud raske kontrollida. — 1978; a. alates on alanud samasugused protsessid 1,5 miljoni eestlaste keskel. Religioon ei mängi siin oluüst rolli, kuid poliitilised'ja majanduslikud motiivid on ilmselt nähtavad. Kuid koostöö ja suhtlemine eestlaste ja teiste Balti naabrite vahel on nähtavasti tõusnud. See tuli eriti nähtavale 1979. a. 23-ndal augustil, kui 45 leedulast, eestlast ja lätlast, kaasaarvatud Niklus, kirjutasid alla apellile ja nõudsid iseseisvust kolmele Balti vabariigile." MEWARK -» USA kohalik dist-riktikohtunik L. Bechtle tühistas äsja kodakondsuse ukrainlasel \V. Osidachil, 79 a; vana, et „pu-hastada teed" Immigratsiooni ja naturaliseerimise asutusele tema vastu deporteerimise Aktsiooni võimaldamiseks. Ukrainlase kaitsja seletas, et Osidach on olnul II maaihnasõja ajal Ukrainas ukraina politsei teenistuses, peamiselt tõlgina, ka Rawa Rus-ka Imna tänavail tavalise korravalvurina. Üks „elav tunnistaja" seletas kohtus, et Räva Ruska ukraina politsei on abistanud sakslasi juute toimetada 20 miiU .eemal asuvasse Belzeci KZ-laagrisse, mida kaebealune eitas. Kohtunik 'leidis, et ukrainlane on olnud ,,täisajaline, palgaga ja relvastatud tõlk saksa sandarmeeriale ja ukraina politseile, misläbi ta oU vajalik lüli sakslaste ja neilt süüdistatud isikute — juutide vahel Rava Ruskas 1942-44. Ühtlasi tema roU vormis ja relvastatud tänavapoHtseinikuna leidis täitmist Rava Ruskas iga= päevaselt, võttes sellega osa hn-na tsiviilisikute vaimsest tagakiusamisest (mental persecu-tion)." Kohtunik lisas, et .Osidach oh olnud „natsideU organiseeritud ja natsidelt maksetud ukraina politsei jõudude ametnik, kellel on olnud ka käsutamise õigust teiste politseinike üle. Valetades oma osavõttu organisatsioonist, milHne laskus eraisikute tagakiusamisele, on ta USA-sse sellega tulnud illegaalselt. Järjelikult kodakondsuse saamise eel oli ta mitte seaduse nõude kohaselt elanud ÜSA-s vähemalt 5 aastat legaalsel viisil vaid illegaalselt." Kaebealuse kaitsja märkis, et — juudid või mittejuudid, kes õnnetus olukorras said pääseda eluga ilitleri okupatsioonist nende kodumaal... pn denaturali-seerimise ja deporteerimise subjektideks ainuüksi seepärast, et nad aktiivselt või passiivselt liitusid mõnes organisatsioonis. Ta teatas, et kohtuniku seletus on selge eksituslik viga ja lubas edasikaevata kõrgemasse kohtusse. Kohtüministeeriumi esindaja Washingtonis ütles omakorda, et — läheb kuid või aastaid enne "kohtuprotsessides kui valitsus saab Osidachi deporteerida ja ta ' ei tea kuhu maale teda saab saata kui deporteerimine jõustub. ii VÄIKSEMAD TEENISTUSAUTOD GEISLINGEN (,,Meie Elu" kaastöölisd — Bonni pfomineatsi staatusesümboliks on võimalikult nooblid ja kiired autod. Tänavu, mil sakslastelt on nõutud püksirihma pingutamist, on hakatud säästma ka teenistusautode juures. Kõige rohkem ort seejuures ohustatud Bundesv^^ehri kindralid, kes tohtisid seni omada teenis-tusautona Mercedes 220. Kaitseminister Apel oma säästuprogram-mis seadis sellele piirid. tr (Algus esiküljel) 1 980. a. Praeguse korra ju;ures põllutöölised ei suuda produtseerida küllaldaselt toitaineid jätööstustööli-sed küllaldaselt tarbekaupu. Riik on esmajärjekorras huvitatud, et sisemaa tööstused oleks varustatud kül^ r laldase tööjõuga ja seda ei suunata enam vallutatud aladele, kaasaarvatud Baltikuni. Venelaste füüsiline surve Balti rahvastele selle tagajärjel on vähenenud. Lisaks sellele on pandud tähele, et segaabieludest (neid on suhteliselt vähe) sündinud lapsed võtavad omaks kohaliku rahva keele. Sündivus Balti rahvaste juures on madal, kuid süski vähe kõrgem kui venelaste juures. See laseb ehnustada, et Balti rahvad, ka eestlased ja lätlased, elavad edasi' pärast aastat 1990; kui: mitte mingi erilise projektiga ei suunata erakprd-selt suurel arvul venelasi nendesse riikidesse ja sellega muudavad kohaliku rahva vähemusrahvaks Oma ko- Sir Oswald Mc5l3ley'st; poleks ju Praeguse naissoost Briti peaministri, teemal on Sir Oswald ütelnud: „Inglased salaja alateadvuses soovivad, et nende naised kasutaksid neid, nii et Margaret Thateheri valimine oli selle soovi loogiline järeldus." — Sir Oswald Mosley poliitiline tegevus Pariisi äärelinnast' Inglismaal oli vaid juhushk — mõni lugejakiri antikommunismi teemal konservatiivide päevalehele ja vahest ka intervjuud TV-s., Kuid selle eest on tal poliitilisi ,,järeltulejaid" — marurahvuslikult mõtlevaid poliitilisi organisatsioone (National Front, British Movement jne.), kes partei sisetülide tõttu vahetavad oma,, juhte" nagu kindaid. Kuid parlamendi valimistel siinsed uusnatsid ei vii läbi oma räuskava taktika ja muulaste (tavaliselt värvilised!) vihkamise poHitika juures, ühtki kandidaati ja kaotavad oma kautsjoni nägu kommunistidki. ARTO MAALID Mt)ÜGIL süiires valite. • • •f Hehstage ette 225-5595. 390 Princess Ave., Willowdak Torontos kaasmaalastele teemistiases aastast 1954. caasas. küsida tel. 1.705.887.5082 (Fenelon Falls) STOKHOLM (ELP) - Ajavahemikul !.—3. mai korraldatakse Stokhol-mis rahvusvaheline tribunal, kusjuures .lähemalt vaadeldakse N. Liidu okupatsiooni Afganistanis. Kuulatakse üle ttmnistajaid Afganistanist, kuid antakse võimalus end kaitsta ka süüdlaste!, s.t. N. Liidul ja Afganistani nukuvalitsuse esindaja-, tel. Tavaliselt aga boikoteerivad süüdistatavad rezhiimid täiehkult tribu-nali- istungeid. . Seekordne Afganistani-tribunal on niiöelda kasvanud välja omaaegsest Vietnami4ribunahst, mis peeti 1967, samuti Stokholmis. Moodustati osalt M-Rahvaste-alaline-tribunal" (mis seisab Afganistani-tribimali taga) ja osalt need tribunalid, milliseid kor- Russel Foundation. kindralite teenistusautod ei tohi ületada 94 hobusejõudu (HP) ega tohi maksta üle 20.900 marga. Seega tuleb kaitseministeeriumi kõrgematel härradel ja kindralitel otsida endile teenistusaüto Mercedesest madala-mate mai^kide juures. Veidi mures on ka^ suur arv riigisekretäre. Majanduskomisjoni otsusel tohivad kõik alla ministrikraadi kasutada teenistuautona masinaid alla 136 HP. • . Ekstravorst on lubatud riigiministritele, kes nagunii räägivad säästmisest, aga ise talitavad vastupidi. Nii otsustas liidupäev läinud aastal, et ministrid tohivad omada teenistus-! autona kuni 170 HP-ga masinaid. Nüüd on aga miriistrid na^u Lambs-dorff, Ertl, Ehrenberg, Apel ja Haack nõudnud endile teenistusautosid 185 —190 HP-ga. Liidukantsler Schmidt sõidab soomustatud Mercedeses 218. HP-ga. MÄLESTUSMÄRK EMGELSILE . Üks marksistide karvastest „püha-kutest" — Friedrich Engels — on sündinud 1820. a. Wuppertal-Barme-nis. Nüüd otsustasid Wuppertäli linnaisad püstitada Engelsile mälestusmärgi, mis kujutab ahelaid purustavaid töölistäsi. Otsus mälestusmärgi püstitamiseks otsustati väga napi häälteenamusega 32:3L Mälestusmärgi valmistas Viini kujur prof. Alfred Hrdlicka ning see läheb linnale maksma 400.000 marka. Wupper-talis asub ka Engelsi muuseum. -STRIPTEÄSE RAEKOJAS ' Seoses koohnoorte demonstratsiooniga, milles 20.000 koolinoort protesteerisid koolide kavatsetava sulge-misevastu, võttis Hamburgi linnapea Hans-Ulrich Klose raekoja; Kaiser-saalis vastu 180 õpilaste ajalehtede toimetajat. Korraldatud pressikonverents kujunes perversseks pomo-näituseks. Kolm 18-aastast koohtüd-rukut jä neli noormeest tõmbasid ülemlinnapea ees hilbud ihult, demonstreerisid perverssusi ja esitasid linnapealie vulgaarseid küsimusi. Tüdrukutel oli istmikule maalitud suur punane „A" sümboliks, et on tegemist tuumenergia vastastega. Hiljem kui kaks iänavahulgust lillaks ja helekollaseks värvitud juustega alustasid saalis ka'klust, toimetati rahurikkujad ukse taha. Linnapea aga jätkas oma diskussiooni alastikultuurlastega. UUSNATSID EI TOHI KANDIDEERIDA Liitlaste komandatuur Lääne-Ber-liinis keelas uusnatside parteil NPD-1 kandideerimise senati vahmistel 10. mail. Ühes seaduste ja korralduste bülletänis • keelavad Hitlaste komandandid NPD-le avaliku tegevuse"kuni 1./maini. NPD avaldas nimelt hiljuti soovi kandideerimiseks Lääne-Berlii-nis. PIKIM KOHTUPROTSESS Düsseldorfi maakohtus käib juba kuuendat aastat kõige pikem ja arvatavasti ka. kõige kallim kohtuprot-' sess Saksa kriminaalajaloos. Süüpingis istuvad 9 endist SS-last, kelledele pannakse süüks vähemalt 250.000 inimese hukkamist Majdaneki laagris Poolas. Kuna sündmusest on möödunud juba 40 aastat, on kohtul ojnud raskusi tunnistajate ülekuulamisega ja kaebealuste suhteliselt kõrge vanaduse tõttu, kes on pidanud jääma protsessist eemale haiguse tõttu. Kuulati üle rohkem kui 300 tunnistajat ja kohus sooritas 30 vä- Hsmaareisi. Alles pärast 448-ndat kohtupäeva andis kohus võimaluse lõppsõnaks. Otsust on oodata tänavu suvel. On aga võimalik, et selle langetamine venib, kuna 'kaebealuste 18 kaitsjat võivad esitada süüd kergendavaid asjaolusid. • -kk ; TIM'S AUTO BODY LTD. 24—28 Howard Park Ave. Toronto, Ont. M6R IV^ 1 533-8451 - 533^52 i AUTODE PÄRANDAMINE ® KERETÖÖD ® V;(RVIMINE KUUMEN-DUS AHJU KASUTAMISEGA • TUNE-UPS • ÄRAVEDU. Lic. MEHAANIK. SÕBRALIK TEENINDUS JA NÕUANNE. Filtsos Bros. & Associate Igatahes on Afganistaii kujunenud venelastele sõnaselgeks „Vietnamiks." kuna veel 14 kuud pärast sissemarssi esineb okupandi vastu tugev vastupanu. Olemasolevail andmeil oji venelastel Afganistanis" umbes 85 000 "^eest ja massiliselt sõjalist varustust ^ : and Delicatessen LammceAve. E., 261-2238 illside Plaza Brimley nurgal) Seiiavel-- V SOOMEPAGAR pagariMaduted Ja delikatessid/soome kardenlonlsal» sepik Ja rukki* leib. Maitsvad tordid Ja muud kohapeal küpiietatud eurocq^amaitse- Ilsed pagarlsaadused. • Spetslaai toirdid Ja Urolse peale. 9 Euroopa delikatessid/koni 1, sultsuiibid Ja soolaheeringad. ^ Suil Ipäeva kringlid tel* Id, Juustud, suitsusin- Id tellimise peale.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 4, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-04-04 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810404 |
Description
Title | 1981-04-04-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 624n981 ub siiski Initiu'hin- Iie plaani I või kes-kui äsu-trjade all leiegi (ela-telgus, et pine võib. |ni vähen- )tsiaalabil Ipõlve toe-taotamine Iikke 'kan- Ida ka ha-miigi vii-jstast vor-lakse sol- _ hatsiooni- [rmeli üm- (is puutub peab see. •üheta sa-, .1 See õig-kes mak- , näiteks, lelle maks leb see tu-ileb igati tud heldel tulemusi iideks, kü-tendajaile, [eteks jne. id kulütu-elu säili-jüd kirves! (vägisi Icü- Jima jätta (ubakap rolle, läevan- |s käib Ka-muudes- |el kodäni-" •)ole õigus [ärpimised jseks taba- Ija keskmi- [pn küllalt, [arandami-otseselt kine presi-üd, et raha mõistavad |tta, see on raha saa-ideneb siis Kuhu jäid tulud õli-iks lubati jiinda järgijalt laualt muud kui [miseks ja fitmiseks! E.N. isteks ITD [3-7816 tKBIK konstitüt- )i taei vas-d ja aukao- (e nõuetele, laeg kokku laiendamise konvent- |.selgesõnali-saaks mit-jnillest ka lise võhik loodud kaks :s ära vaja-yf ja pohi- I tõlgitsevast l)' Hakkaks ilgus ainult |e, kes seda ;a -hoolega lene oma lariiitektiks' le peaminis-tuJeks nii |ildada prae-yäämähted jie. mille üle '••il 1 m l v i , liii 1 i m •I Vi • u 4 •i I I I i f t 9- iii „Meie Elu" m. 9V m : OULU (M.E.) — Suure populaarsuse saavutas Tallinna 55 liikmega lastekoor „Elleitein" iringreisil/ !s^^ suundus Heinöla, Lahti, Jyväskylä ja Helsingi kaudu Põhja-Soome väikses- ^ Oulaineni linna, mis asub 100 kilomeetrit Oulust lõunapoole. Oulai-nehis oli külaskäik suursündmus ja eestlased linna ja kohaliku kodri aukülalisteks. ^ Hoolimata ,,Ellerheina" paljudest reisidest, oli see matk esimeseks, mis suundus läände. „Oulaisten Nuoriso- ^ kuoro" dirigent Tapani Tirilä mainis -ajalehtedele, et ^Ellerhein"' onl esimene laste- või noortekoor, ?r(iis Soomet külastab Eesti NSV-st. Sellegi eel oli 10—20 aastat eeltöö ja alles nüüd kontsertreis teostus. Tirilä peab „Ellerheina" kõige paremaks lastekooriks Eestis, kes muide pühitseb oma 30. aastapäeva sel kevadel. „Oulaisten Nuorisokuoro" oli eestlaste aukülaliseks möödunud suve üldlaulupeol Tallinnas ja esimest korda kooi-id kohtusid 1977. a. Jugo-' slaavias. Soome ^Ellerhein" saabus haridusministeeriuiili, lauljate liidu SULASOL, Tapiola noortekoori (Helsingi) ning Oulaisten Nuorisokuoro kutsel.•.• ; Soome tulnud koor esines ka Lahti linnas kohalikul laste- ja noortekooride pidustustel ning Oulainenis kolmel kontserdil. : „Eilerheina" PÕhja-Soome visiidist sai tõeline suursündmus; 8000 elaniku linnas. Siinsed ajalehed kirjutasid eestlastest lehekülgede kaupa. Mis, puutub koori „tippu", nii see tegutseb eesotsas professor Heino Kaljus-tega, kes on ka koori rajajaks. Ase-dirigendina töötab Tiia Loitme, klaveriga saatjana Mare ^Orgše ning majanduslikuna spetsialistina Ago Vilo. Külalised : esinesid ilusates eesti rahvarõivastes ja lauiu(i teädustati sulaselges soome keeles ühe noore mna Ilmus müügile ANDRES KÜNG Four decadeS of national survival versus Russiän imperialism in Estonia, Latvia and Lithuania 1940-^ ). ~ Hind $19.40, postiga telli° des pluss saatekulu %\M LAAMAN Hind $16.00, postiga tellides plu^s saatekulu $1.20 raamatult. a muid esseid rahvaluulest, mütcp loogiast ja kirjandusest. ~ Hind 313.00 (bros.), postiga tellides saatekulu $1.00 raamatult. „MEIi iiy" iditusM Broadview Ave. Toroiito. 0 H .D UKRAINA POUTSEI TÕIK .1 ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ s ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Prof. A. Võõbuse teose Rahviislikule Raamatukople üleandmiselt Ottawas. Vasakult: EKN abiesimees W. Pent, parlamendiliige John Fraseir, Rahvusliku Raamatukogu juhataja dr. I. G. Sylvestre, parlamendiliige Bill Clarke, Vancöuveri eestlaste esindaja dr. Kõvamees-KitcMnE. aui Heinsoo ja Rahvuslikus Raamatukogus töötav eestlane pr. Van' der COVENTRY („Meie'Elu" kaastöö-• Ilselt) — Pariisi lähedal suri eksülis elunev inglise iäshistide eksjuht Sir Oswald Mošley 84 aasta vanuselt. Ta oli enne sõda Inglismaal väga aktiivne ja temast kõneldi kui ühest võimalikust Brit!:peaministri:kandidaa- Kuid nähtavasti ömä impulsiivse iseloomu juures ta vahetas ko^"duvalt oma poliitilist platvormi, olles kord iseseisev parlamendiliige, kord kon-. servatiivide, kord tööerakonna ridades. Briti Tööerakonna peaministri Ramšey Macdonaldi hn. koalitsiooni-kabinetis' oli ta isegi ministriiks („Duchy of Lancaster"). Kuid Hitieri jä Mussolini võimupäevil 30-aastate ümber Sir;OswaldMosley asutas Briti fashistide ühingu („British Union of ,Fascists") ja sai kuulsaks eriti Londoni East Endis. Briti fashistide programm, analoogiliselt Hitieri an-tisemitismiie, oh suunatud enne sõda samuti juutide vastu, milline poliitiline provokatsioon viis väi j a tänava-lööminguteni nagu näitavad seda tolleaegsed filmilindid. Briti enneSõja-aegseid fashiste kutsuti Mussolini /eeskujul — mustsärklasteks. Sellejuures irooniline fakt: Sir Os-vväld Mosley esimene abikaasa; leedi Gyntia (marku Curzoni tütar) oli juuditar (nagu oH seda mõrvatud lord Mountbatteni abikaasa). Ja tänapäeva ajaloolased väidavad, et Hitieri soontes voolanud 25 protsenti juudi verd. Sir Oswald Mosley teine abikaasa, endine leedi Diane Free-man- Mitford oli samuti aristokraatliku päritoluga ja viimase õde, piltilus Unity oli armunud Hitlerisse. Teise maailmasõja puhkemise alr gul • Uriity Mitford laskis endale Münchenis nn. IngKse aias kuuli pä-he/„ õnnetu poliitilise armastuse" pärast ja suri selle .tagajärjel hiljem Inglismaal, Rugby Meduses, aastal 1948. Leedi Diana Mosley, Unity Mit-fordi õde, oma memuaarides „Life of Gontrasts", on pühendanud ühe peatüki Hitieri isikule ja viimase tutvumisele tema õega, näidates sellejuures Hitieri isikut inimesena j a poliitikuna paremas valguses. Sir Oswald Mosley pani enne surma aegsasti kirja ka oma memuaarid. Selles paksus raamatus (ca 500 lk.) ei puudu ka peatükid Hitieri ja Mussolini kohta. Sõja päevü (1939-45) Sir Osv/ald Mosley ja leedi Diana olid vahistatud. See jättis temasse kibedüstunde, kuna ta oma poliitikas taotles kokku-leppe- polntikat natsi-SaRsamaaga, mis aga luhtus, vaatamata peaminister Chamberlaini korduvatele visiitidele Hitieri juurde. Neville Chamberlain kuulus konservatiivide parteisse. •••• "- '• mõtet kirjutada eesti lehes, kui nende ridade kirjutaja ei oleks kohanud teda isiklikult, pagülasaastate algul ühes siinses kodimajas, poliitilisel kõnekoosolekul. Viimasel oli rahvast keskmiselt. Kõnelejal oli pärast koosoleku lõppu ilmselt rohkesti aega ja temale lähenemine oli kerge. Mosley oli siis juba'VQ-aastate piires. Ta kõneles sisukalt ja hoogsalt „Europpa kui rahvuse" teemal. Sir Oswald oli saanud ohvitserina Esimene maail-' masõjas: haavata ja • lonkas veidi ühest jalast, mis paistis silma, kui ta sammus kõnepulti. Küsisin pärast koosoleku töppu Sir Oswaldilt: ,,Miks mi vähe inimesi on'koosolekul?" Ta vastas: .„Tulge Londoni East .Endi, siis Teie alles näete rahyamurdu." Nähtavasti Sir pswald elas veel ennesõjaaegses poliitilises unelmas, kui fashisthkud loosungid. olid populaarsed rahvahulkade kökjwumeelitamiseks. Ja selle üheks põhjuseks oli ka massiline tööpuudus — Inglismaal 2 miljonit töötut ja Saksamaal — 6 miljonit töötatöölist. ; ; ...-X Öeldakse, et ajalugu kordub — ka nüüd on töötute arv Inglismaal tõusnud üle 2 miljoni. — Sir Oswald Mosleyl oh kaasas ta parteisekretär (partei, purjetas poliitilisele näitelavale uue sildi all!), kes oh ühtlasi hi-kumise häälekandja toimetaja. Meie jutt keerles antikommunismi teemal. See jutt meeldis Sif Oswaldile. Kui ütlesin, et olen eesti ajakirjanik, ta palus üht artiklit Eesti Vabariigi tra göödiast — venelaste massküüdita-misest. Informeerisin jutuajamisest kadunud saadik A. Tormat. Ta saatis mulle vastavat kirjandust. Koostasin inghskeelse artikli. Briti uus-fashis-tid avaldasid selle terve lehekülje ulatuses oma poliitilises ajakirjas. Ajakirja nime olen unustanud, kuid üks eksemplar peaks leiduma Londonis, Eesti Saatkonna arhiivis. • .COVENTRY (M.E.) - Mart Nik-luse ja Jüri Kuke vanglakaristused ei ole jätnud ükskõikseks muidu nii reserveeritud inglise pressi pagulas-poliitilistes küsimustes Idä-Euroopa osas^\ Nii kirjutab pikema artikli „The Observeri" kaastööline, tuntud ekspert kommunismi küsimustes, Peter Reddaway, kes muide kirjutas saatesõna ka kirjanik Einar Sande° nt huvitavale raamatule „KGB Cal*- ling Eve". „The Observer" (liberaalse kallakuga pühapäevaleht) avaldas hiljuti 6-veerulise kirjutise j a on pannud P. Reddaway artikHle pealkirja: „KGB katsub suruda eesti mässu" ja alapealkirjaks: „Peter Reddaway ra-pordid kahe dissidendi poliitilisest kohtuprotsessist." Artikkel on varustatud Mart Nikluse fotoga, mÜle alla märgitud: 'XVnsteist aastat vangis-žtUSt!" • ^ ,;. • Selles üteldakse muuhulgas: «Viimased paar aastat eestlased on naka- ^^fesd; sõjakast pisikust -~ leedulaste *^olt. Leedus on ristiemas rahvuslikud ja katoliku kiriku traditsioonid^ sarnased Poolas toimuvale, ja alates 1972. a. on pursanud kultuurilised, usulised ja rahvuslikud' leegitsemi-sed, mida KGB meestel on olnud raske kontrollida. — 1978; a. alates on alanud samasugused protsessid 1,5 miljoni eestlaste keskel. Religioon ei mängi siin oluüst rolli, kuid poliitilised'ja majanduslikud motiivid on ilmselt nähtavad. Kuid koostöö ja suhtlemine eestlaste ja teiste Balti naabrite vahel on nähtavasti tõusnud. See tuli eriti nähtavale 1979. a. 23-ndal augustil, kui 45 leedulast, eestlast ja lätlast, kaasaarvatud Niklus, kirjutasid alla apellile ja nõudsid iseseisvust kolmele Balti vabariigile." MEWARK -» USA kohalik dist-riktikohtunik L. Bechtle tühistas äsja kodakondsuse ukrainlasel \V. Osidachil, 79 a; vana, et „pu-hastada teed" Immigratsiooni ja naturaliseerimise asutusele tema vastu deporteerimise Aktsiooni võimaldamiseks. Ukrainlase kaitsja seletas, et Osidach on olnul II maaihnasõja ajal Ukrainas ukraina politsei teenistuses, peamiselt tõlgina, ka Rawa Rus-ka Imna tänavail tavalise korravalvurina. Üks „elav tunnistaja" seletas kohtus, et Räva Ruska ukraina politsei on abistanud sakslasi juute toimetada 20 miiU .eemal asuvasse Belzeci KZ-laagrisse, mida kaebealune eitas. Kohtunik 'leidis, et ukrainlane on olnud ,,täisajaline, palgaga ja relvastatud tõlk saksa sandarmeeriale ja ukraina politseile, misläbi ta oU vajalik lüli sakslaste ja neilt süüdistatud isikute — juutide vahel Rava Ruskas 1942-44. Ühtlasi tema roU vormis ja relvastatud tänavapoHtseinikuna leidis täitmist Rava Ruskas iga= päevaselt, võttes sellega osa hn-na tsiviilisikute vaimsest tagakiusamisest (mental persecu-tion)." Kohtunik lisas, et .Osidach oh olnud „natsideU organiseeritud ja natsidelt maksetud ukraina politsei jõudude ametnik, kellel on olnud ka käsutamise õigust teiste politseinike üle. Valetades oma osavõttu organisatsioonist, milHne laskus eraisikute tagakiusamisele, on ta USA-sse sellega tulnud illegaalselt. Järjelikult kodakondsuse saamise eel oli ta mitte seaduse nõude kohaselt elanud ÜSA-s vähemalt 5 aastat legaalsel viisil vaid illegaalselt." Kaebealuse kaitsja märkis, et — juudid või mittejuudid, kes õnnetus olukorras said pääseda eluga ilitleri okupatsioonist nende kodumaal... pn denaturali-seerimise ja deporteerimise subjektideks ainuüksi seepärast, et nad aktiivselt või passiivselt liitusid mõnes organisatsioonis. Ta teatas, et kohtuniku seletus on selge eksituslik viga ja lubas edasikaevata kõrgemasse kohtusse. Kohtüministeeriumi esindaja Washingtonis ütles omakorda, et — läheb kuid või aastaid enne "kohtuprotsessides kui valitsus saab Osidachi deporteerida ja ta ' ei tea kuhu maale teda saab saata kui deporteerimine jõustub. ii VÄIKSEMAD TEENISTUSAUTOD GEISLINGEN (,,Meie Elu" kaastöölisd — Bonni pfomineatsi staatusesümboliks on võimalikult nooblid ja kiired autod. Tänavu, mil sakslastelt on nõutud püksirihma pingutamist, on hakatud säästma ka teenistusautode juures. Kõige rohkem ort seejuures ohustatud Bundesv^^ehri kindralid, kes tohtisid seni omada teenis-tusautona Mercedes 220. Kaitseminister Apel oma säästuprogram-mis seadis sellele piirid. tr (Algus esiküljel) 1 980. a. Praeguse korra ju;ures põllutöölised ei suuda produtseerida küllaldaselt toitaineid jätööstustööli-sed küllaldaselt tarbekaupu. Riik on esmajärjekorras huvitatud, et sisemaa tööstused oleks varustatud kül^ r laldase tööjõuga ja seda ei suunata enam vallutatud aladele, kaasaarvatud Baltikuni. Venelaste füüsiline surve Balti rahvastele selle tagajärjel on vähenenud. Lisaks sellele on pandud tähele, et segaabieludest (neid on suhteliselt vähe) sündinud lapsed võtavad omaks kohaliku rahva keele. Sündivus Balti rahvaste juures on madal, kuid süski vähe kõrgem kui venelaste juures. See laseb ehnustada, et Balti rahvad, ka eestlased ja lätlased, elavad edasi' pärast aastat 1990; kui: mitte mingi erilise projektiga ei suunata erakprd-selt suurel arvul venelasi nendesse riikidesse ja sellega muudavad kohaliku rahva vähemusrahvaks Oma ko- Sir Oswald Mc5l3ley'st; poleks ju Praeguse naissoost Briti peaministri, teemal on Sir Oswald ütelnud: „Inglased salaja alateadvuses soovivad, et nende naised kasutaksid neid, nii et Margaret Thateheri valimine oli selle soovi loogiline järeldus." — Sir Oswald Mosley poliitiline tegevus Pariisi äärelinnast' Inglismaal oli vaid juhushk — mõni lugejakiri antikommunismi teemal konservatiivide päevalehele ja vahest ka intervjuud TV-s., Kuid selle eest on tal poliitilisi ,,järeltulejaid" — marurahvuslikult mõtlevaid poliitilisi organisatsioone (National Front, British Movement jne.), kes partei sisetülide tõttu vahetavad oma,, juhte" nagu kindaid. Kuid parlamendi valimistel siinsed uusnatsid ei vii läbi oma räuskava taktika ja muulaste (tavaliselt värvilised!) vihkamise poHitika juures, ühtki kandidaati ja kaotavad oma kautsjoni nägu kommunistidki. ARTO MAALID Mt)ÜGIL süiires valite. • • •f Hehstage ette 225-5595. 390 Princess Ave., Willowdak Torontos kaasmaalastele teemistiases aastast 1954. caasas. küsida tel. 1.705.887.5082 (Fenelon Falls) STOKHOLM (ELP) - Ajavahemikul !.—3. mai korraldatakse Stokhol-mis rahvusvaheline tribunal, kusjuures .lähemalt vaadeldakse N. Liidu okupatsiooni Afganistanis. Kuulatakse üle ttmnistajaid Afganistanist, kuid antakse võimalus end kaitsta ka süüdlaste!, s.t. N. Liidul ja Afganistani nukuvalitsuse esindaja-, tel. Tavaliselt aga boikoteerivad süüdistatavad rezhiimid täiehkult tribu-nali- istungeid. . Seekordne Afganistani-tribunal on niiöelda kasvanud välja omaaegsest Vietnami4ribunahst, mis peeti 1967, samuti Stokholmis. Moodustati osalt M-Rahvaste-alaline-tribunal" (mis seisab Afganistani-tribimali taga) ja osalt need tribunalid, milliseid kor- Russel Foundation. kindralite teenistusautod ei tohi ületada 94 hobusejõudu (HP) ega tohi maksta üle 20.900 marga. Seega tuleb kaitseministeeriumi kõrgematel härradel ja kindralitel otsida endile teenistusaüto Mercedesest madala-mate mai^kide juures. Veidi mures on ka^ suur arv riigisekretäre. Majanduskomisjoni otsusel tohivad kõik alla ministrikraadi kasutada teenistuautona masinaid alla 136 HP. • . Ekstravorst on lubatud riigiministritele, kes nagunii räägivad säästmisest, aga ise talitavad vastupidi. Nii otsustas liidupäev läinud aastal, et ministrid tohivad omada teenistus-! autona kuni 170 HP-ga masinaid. Nüüd on aga miriistrid na^u Lambs-dorff, Ertl, Ehrenberg, Apel ja Haack nõudnud endile teenistusautosid 185 —190 HP-ga. Liidukantsler Schmidt sõidab soomustatud Mercedeses 218. HP-ga. MÄLESTUSMÄRK EMGELSILE . Üks marksistide karvastest „püha-kutest" — Friedrich Engels — on sündinud 1820. a. Wuppertal-Barme-nis. Nüüd otsustasid Wuppertäli linnaisad püstitada Engelsile mälestusmärgi, mis kujutab ahelaid purustavaid töölistäsi. Otsus mälestusmärgi püstitamiseks otsustati väga napi häälteenamusega 32:3L Mälestusmärgi valmistas Viini kujur prof. Alfred Hrdlicka ning see läheb linnale maksma 400.000 marka. Wupper-talis asub ka Engelsi muuseum. -STRIPTEÄSE RAEKOJAS ' Seoses koohnoorte demonstratsiooniga, milles 20.000 koolinoort protesteerisid koolide kavatsetava sulge-misevastu, võttis Hamburgi linnapea Hans-Ulrich Klose raekoja; Kaiser-saalis vastu 180 õpilaste ajalehtede toimetajat. Korraldatud pressikonverents kujunes perversseks pomo-näituseks. Kolm 18-aastast koohtüd-rukut jä neli noormeest tõmbasid ülemlinnapea ees hilbud ihult, demonstreerisid perverssusi ja esitasid linnapealie vulgaarseid küsimusi. Tüdrukutel oli istmikule maalitud suur punane „A" sümboliks, et on tegemist tuumenergia vastastega. Hiljem kui kaks iänavahulgust lillaks ja helekollaseks värvitud juustega alustasid saalis ka'klust, toimetati rahurikkujad ukse taha. Linnapea aga jätkas oma diskussiooni alastikultuurlastega. UUSNATSID EI TOHI KANDIDEERIDA Liitlaste komandatuur Lääne-Ber-liinis keelas uusnatside parteil NPD-1 kandideerimise senati vahmistel 10. mail. Ühes seaduste ja korralduste bülletänis • keelavad Hitlaste komandandid NPD-le avaliku tegevuse"kuni 1./maini. NPD avaldas nimelt hiljuti soovi kandideerimiseks Lääne-Berlii-nis. PIKIM KOHTUPROTSESS Düsseldorfi maakohtus käib juba kuuendat aastat kõige pikem ja arvatavasti ka. kõige kallim kohtuprot-' sess Saksa kriminaalajaloos. Süüpingis istuvad 9 endist SS-last, kelledele pannakse süüks vähemalt 250.000 inimese hukkamist Majdaneki laagris Poolas. Kuna sündmusest on möödunud juba 40 aastat, on kohtul ojnud raskusi tunnistajate ülekuulamisega ja kaebealuste suhteliselt kõrge vanaduse tõttu, kes on pidanud jääma protsessist eemale haiguse tõttu. Kuulati üle rohkem kui 300 tunnistajat ja kohus sooritas 30 vä- Hsmaareisi. Alles pärast 448-ndat kohtupäeva andis kohus võimaluse lõppsõnaks. Otsust on oodata tänavu suvel. On aga võimalik, et selle langetamine venib, kuna 'kaebealuste 18 kaitsjat võivad esitada süüd kergendavaid asjaolusid. • -kk ; TIM'S AUTO BODY LTD. 24—28 Howard Park Ave. Toronto, Ont. M6R IV^ 1 533-8451 - 533^52 i AUTODE PÄRANDAMINE ® KERETÖÖD ® V;(RVIMINE KUUMEN-DUS AHJU KASUTAMISEGA • TUNE-UPS • ÄRAVEDU. Lic. MEHAANIK. SÕBRALIK TEENINDUS JA NÕUANNE. Filtsos Bros. & Associate Igatahes on Afganistaii kujunenud venelastele sõnaselgeks „Vietnamiks." kuna veel 14 kuud pärast sissemarssi esineb okupandi vastu tugev vastupanu. Olemasolevail andmeil oji venelastel Afganistanis" umbes 85 000 "^eest ja massiliselt sõjalist varustust ^ : and Delicatessen LammceAve. E., 261-2238 illside Plaza Brimley nurgal) Seiiavel-- V SOOMEPAGAR pagariMaduted Ja delikatessid/soome kardenlonlsal» sepik Ja rukki* leib. Maitsvad tordid Ja muud kohapeal küpiietatud eurocq^amaitse- Ilsed pagarlsaadused. • Spetslaai toirdid Ja Urolse peale. 9 Euroopa delikatessid/koni 1, sultsuiibid Ja soolaheeringad. ^ Suil Ipäeva kringlid tel* Id, Juustud, suitsusin- Id tellimise peale. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-04-04-03